Amandyq Batalovtyń aıtýynsha, segiz aı ishinde oblys ekonomıkasyn qarqyndy damytý sharalaryn atqarýdyń arqasynda ónerkásipte – 2,8%, aýyl sharýashylyǵynda – 2,4%, saýdada 4% ósimge qol jetkizildi. Josparlanǵan jyldyq turǵyn úı kóleminiń 70% – 550 myń sharshy metrdi iske qosqan. Bul ótken jylǵa qaraǵanda 21%-ǵa artyq. Jyl basynan beri 3,3% ósimmen 305,3 mlrd teńge ınvestısıa tartyldy. Jalpy, oblystyń ınvestısıalyq portfeli 39 myń jumys ornyn quratyn, jalpy quny 5,5 trln teńgeden asatyn 388 jobany qamtıdy. Bıylǵy jyly 189 mlrd teńgege 41 nysan iske qosylady.
Al óńirdegi agroónerkásip keshenin damytýda toǵyz basym baǵyt anyqtalǵan. Birinshiden, bul – sýarmaly eginshilikti damytý. Búgingi tańda Eskeldi, Alakól, Aqsý, Kóksý aýdandarynda Islam Damý bankiniń qarajaty esebinen qalpyna keltirý jumystary bastaldy.
Jalpy, oblys boıynsha 138 myń gektar sýarmaly jerdi qalpyna keltirý josparlanyp otyr, onyń 39 myń gektary bıylǵy jyly qalpyna keltiriledi. Osy jyly egis kólemi 961 myń gektardy qurady. Onyń ishinde qant qyzylshasy 14 myń gektarǵa, júgeri 82 myń gektarǵa jetkizildi. Raıymbek aýdanynda 600 gektar jerge kartoptyń elıtalyq sortynyń tuqymy sebildi. Sharýalarǵa kómekke oblys boıynsha barlyǵy 45 servıstik-daıyndaý ortalyǵy jumys isteıdi, onda myńnan astam birlik aýyl sharýashylyǵy tehnıkasy bar.
Óz sózinde oblys basshysy mal sharýashylyǵynyń aıaq alysyna da toqtalyp ótti. Máselen, búgingi kúni 68,4 myń basqa arnalǵan 100 bordaqylaý alańy jumys isteıdi, onyń ishinde bıylǵy jyly 3,7 myń basqa arnalǵan bes bordaqylaý alańy quryldy.
Josparlanǵan 2 myń tonna iri qara mal etiniń 1300 tonnasy eksporttaldy. Sondaı-aq 1,9 myń basqa arnalǵan tórt sút-taýar fermasy ashyldy, barlyǵy 22 myń basqa arnalǵan 72 sút-taýar fermasy jumys istep tur.
Oblys ákimi A.Batalov áleýmettik salany damytý sharalaryna da toqtaldy. Sonyń ishinde kópbalaly jáne az qamtylǵan otbasylardy qoldaý, úsh aýysymdy mektepter máselesin sheshý isi de sóz boldy.
Amandyq Batalov óńir ekonomıkasyn órkendetýdegi shaǵyn jáne orta bıznestiń rólin de atap ótti. Baıandamashynyń sózine súıensek, qazirgi kezde oblysta 123 myń shaǵyn jáne orta bıznes sýbektisi jumys isteıdi, olarda 245 myń adam jumyspen qamtylǵan. Onda óndiretin ónimder men kórsetilgen qyzmetterdiń jyldyq kólemi 1,3 trln teńgeden asty.
Sonymen birge óńirdegi TÚKSH, ınfraqurylymdy damytý, qoǵamdyq qaýipsizdik máseleleri de nazardan tys qalǵan joq. Aýyldyq jerlerde turýǵa qolaıly jaǵdaı jasaýǵa da basa kóńil bólinip otyr. Máselen, osy jyly «Aýyl – el besigi» jobasy aıasynda jeti aýdan ortalyǵynda áleýmettik jáne ınjenerlik ınfraqurylymdy jóndeý boıynsha 7 mlrd teńgege 43 joba iske asyrylýda.
Qoǵamdyq keńes músheleri baıandamashynyń sózinen keıin óńir basshysyna mal sharýashylyǵyn damytý, et óńdeý, oblys ortalyǵyn kórkeıtý, jol jóndeý jumystarynyń sapasy, jabaıy saýdany boldyrmaý, qoqys shyǵarý jáne basqa da máseleler týraly usynystar men pikirlerin jetkizdi. Amandyq Batalov barlyq suraqtarǵa naqty jaýap berip, «Erlik» qımyl-qozǵalysy kem múgedekterdiń qoǵamdyq birlestiginiń tóraıymy Roza Aqjarkenovanyń Taldyqorǵanda múgedek jandarǵa arnalǵan ońaltý ortalyǵyn ashý týraly usynysyn qoldaıtynyn aıtty.
– Sizdermen kezdesýim árqashan ózara erkin pikir almasý túrinde ótedi, osy jolǵy kezdesý de paıdaly boldy ǵoı dep oılaımyn. Barlyǵyńyzǵa qoldaý tanytqandaryńyz úshin, belsendi azamattyq ustanymdaryńyz úshin alǵys aıtamyn. Biz birlese jumys istegende ǵana óńir ekonomıkasyn damytý men halyqtyń ál-aýqatyn arttyrýǵa baǵyttalǵan «Nur Otan» partıasynyń 18-sezinde Elbasy júktegen mindetterdi oryndap, Prezıdenttiń tapsyrmalaryn tabysty júzege asyra alamyz, – dedi A.Batalov.
