AÝYLSHYLDYQ SINDROMYNYŃ ÁLEÝMETTİK-MÁDENI SALDARLARY
Qazaq tilinde jazatyn jazýshylardyń arasynda Reseıdegideı aýylshyldyqqa qarsy dáıekti jáne tegeýrindi qarsylyq kóreste alatyn qala zıalysynyń bolmaýy, bıliktiń qoǵamdyq ǵylym ókilderine bul máselege aralasýǵa tıym salýy, baspasózdiń osy baǵytty únemi jáne qyzý qoldaǵan materıaldardy tópelep berip otyrýy aýylshyldyq vırýsynyń buqaralyq sanany tolyq meńdep alýyn qamtamasyz etti. Sol kezdegi zıaly qaýymnyń basym kópshiligi qazaqtyń aýyldy jerlerge qonystanyp, tili men mádenıetin sonda saqtaýy kerektigine shyn senetin boldy. Olarǵa senip ergen qazaq halqy bir tekti aýyl halqy bolyp qalyp, áleýmettik artta qalýdyń tutas kesheniniń zardabyn tartty.
Keńes bıligindegi qazaq ulty 80-jyldardyń ortasyna qaraǵan shaqta áleýmettik artta qalýdyń barlyq qıyndyqtaryn basynan keship, aýyr jaǵdaıda ómir súrip jatty. «Alys» dep atalynatyn aýdandarda, ekologıalyq apatqa ushyraǵan aımaqtardyń mańynda turatyn qazaqtar, ol kezde urpaǵy múgedek, mádenıeti tyǵyryqqa tirelgen, morali tozǵan, tili turmys aıasyna tyqpalanǵan, saıası táýelsizdik pen áleýmettik órleýden kúder úzgen bolatyn. Keleshekte «ult pen tildiń joıylatynyn», «birtutas Keńes halqyna» qosylyp ketýdimoıyndaǵan, eń bastysy, rýhanı tozyp, geografıalyq uǵymǵa aınalǵan, órkenıetten jyraqta qalǵan, aýyl sharýashylyq shıkizatyn óndiretin, komýnıstik bıliktiń arzan eńbek resýrsyna aınalǵan bolatyn.
Árıne, bul baǵyttyń jónsizdigin sezgen azdaǵan mádenıet qaıratkerleriniń arasynan qazaq jastaryn aýyldy eldi mekenderde turaqtandyrýǵa qarsy bolǵandar da boldy. Olar túbinde halyqty qala órkenıetinen jyraqtatyp tastaýǵa bolmaıtynyn eskertti. Biraq olar san jaǵynan óte az boldy. Olardyń qarsylyǵyn buqara qoldamady, aıtaryn bapasóz jarıalamady. Osy baǵytqa qarsy ıdeıamen baspasózge shyqqan biren-saran «avantúrıser» aýylshyl qara nópirden ońbaı soqqy jedi.
Osylaı qazaq ádebıetinde mádenıetti azshylyqty jeńip shyqqan mádenıetsiz kópshilik osy ýaqytqa deıin sol ústemdigin júrgizip keledi. Sonyń saldary retinde Qazaqstanda EjelgiRımdegideı, klasıkalyq mádenıettiń ornyna, “buqaralyq” dep atalatyn, mazmuny taıaz, ermekke kóbirek uqsaıtyn, sharýanyń mentalıtetine saı, sonyń talabyn qanaǵattandyratyn, ózgelerge tarala almaıtyn, sýbkýltýra ústemdigin ornatty.
TARIHI ANALOGIA
Ejelgi Rımde, plebeıler ústemdigi ornyqqan kezden bastap eki mádenıettiń, eki ıdeologıanyń bolǵany belgili. Olardyń birinshisi – Rım patrısııleri jasaǵan klasıkalyq mádenıet. Ol keıinnen dúnıejúzine áıgili jáne úlgi boldy. Ekinshisi – bılikke kelgen plebeıler qoldaǵan, talǵamsyz bolsa da, tómengi tap ókilderiniń ózderi quraıtyn áleýmettik ortadaǵy tutynýshysynyń kóptiginen taralǵan sýbkýltýra. Talǵamy joǵary tutynýshynyń azdyǵynan klasıkalyq mádenıettiń ornyn sýbkýltýranyń basýy Rım ımperıasyn tyǵyryqqa ákelip tiregen bolatyn.
Shynaılyǵynda, plebeı ataýlynyń ómirsheń mádenıet jasaýǵa zaýqy da, qaýqary da bolǵan emes. Plebeı – mádenıetti jasaýshy emes, jasalǵandy búldirýshi kúsh. Plebeı mádenıet úshin emes, ermek úshin ómir súredi. Rımniń klasıkalyq mádenıetin búldirýimen, qala sharýashylyǵyn uıymdastyrýǵa qulqynyń bolmaýymen, eń bastysy, “nan men ermekti” ǵana ómirlik maqsat tutqan mentalıtetimen, plebeıler adamzat órkenıetiniń besigi jáne úlgisi bolǵan Rım qoǵamyn qulatqan bolatyn.
Osylaı, qazirgi qazaq ádebıeti negizinen aýyl turmysy taqyrybyna ǵana jazatyn, sharýa sýbkýltýrasy jáne kontrkýltýrasy deńgeıinde ómir súretin, sonysymen kontenti aýyldyqtardan ózge buqarany qyzyqtyrmaıtyn ádebıet bolyp qalyp otyr. Onda sýbkýltýra men kontrkýltýraǵa tán belgilerdiń bári bar: ıdeıalyq baǵyty ulttyq-memlekettik múddelerge qaıshy, taqyryby shekteýli, tek sharýaǵa arnalǵan, sol taptyń mentalıtetine saı (qazir onyń talabyn da qanaǵattandyra almaıtyn), sharýadan ózgeler úshin ózekti emes, kórkemdik oryndalý deńgeıi tómen, básekege qabiletsiz, sonysymen suranys týdyra almaıdy. Qazaq tilin úırenýge suranystyń tómendiginiń basty sebepteriniń birin osydan – zamanaýı qazaq ádebıeti kontentiniń qoǵam músheleriniń basym kópshiliginiń júregine jol taba almaýynan izdeý kerek.
* * *
Qazaq mádenıetin, kórkem ónerin basqarý tutqalaryn ustap kelgenderdiń deni qarapaıym hrestomatıalyq qaǵıdalardy sanasyna sińirip, oı qorytpady, dúnıejúziniń ózge halyqtary sıaqty, qazaqtyń da órkenıetti qaladan izdeýi kerek ekenin, ult bolý úshin aldymen ulttyq ekonomıkanyń negizgi tutqalaryn – qala ónerkásibin qolǵa ustaýǵa umtylý qajettigin, ónerkásipte isteıtin, áleýmettik kúsh retinde kórine alatyn ulttyq tehnıka zıalysy bolýy kerek ekenin túsingisi kelmedi.
Agrarlyq dúnıetanym qarapaıym amaldarmen kóz jetkizýge bolatyn aqıqattardyń syryna úńilýge, kenttenýdiń búkil dúnıe júzi halqyna jáne qazirgi zamandaǵy damýǵa tán jalpyǵa birdeı, ámbebap úderis ekenin túsinýge yryq bermedi. Sonyń saldarynan omyrylý syzyǵynyń aýyl jaǵynan shyqqan jazýshylardyń basym kópshiligi ındýstrıaly ómirge úrke qaraýynan jazbady. Olar qoǵamnyń áleýmettik damý zańdylyqtary turǵysynan alyp qaraǵanda bul qubylystyń qazaq halqynyń ulttyq múddelerine de, adamzat tarıhynyń progresine de qaıshy ekendigin túsinbedi. Ult taǵdyryn ony tek aýylda turaqtandyrýmen sheshý ıdeıasynyń ózi ol basta búkiladamzattyq órkenıet damýynyń ámbebap zańdylyqtaryna qaıshy,ujymdyq aýtızm bolatyn.
Qazaq «alpysynshyjyldyqtarynyń» ıdeıasy ǵylymı zertteýdiń nátıjelerinen qorytylyp shyǵarylǵan teorıadan da, bul baǵyttyń halyqqa tıimdiligin aprıorı kórýden de týyndaǵan joq. Bul ıdeıa olardyń basyna qalyptasqan ahýaldan – qazaqtyń aýylda shoǵyrlanyp qalýynan ǵana týyndady. Qısyn óte qarapaıym boldy: qazaqtyń kóbi aýylda turady eken, endeshe, aýyldy áspetteı berý kerek. Jalpy damýǵa qatysty alǵanda onysynyń absýrd bolyp shyǵyp jatqanymen olardyń isi bolmady, aýyldan shyǵarmaýǵa kúsh salýmen, halqyn áleýmettik progresten aýlaqtatyp júrgenderin túsine almady.
Kórkem óner qaıratkerleriniń kóbi jergilikti ult ókilderin qalaǵa keltirmeý baǵytyn ustanǵan komýnısik ákimshiliktiń ádiletsiz demografıalyq saıasatynyń mánin de ańǵarmady. Olardyń sharǵysyn moınyna ilip alyp, ákesiniń aqylyn tyńdaǵysh balasha, aıtqanyna ılanyp, «qazaq jastaryn aýylda turaqtandyrý» úshin baryn salyp baqty.
Eger qatardaǵy sharýa bala kezinde alǵan biliminiń jetimsizdiginen belgili bir tuıyq ıdeıalar sheńberinen shyǵa almaı, kúni ótip ketken kózqarasymen qalyp qoısa, ony keshirýge bolady: ne suraısyń, ol qatardaǵy sharýa ǵana-ǵoı. Al ýnıversıtet bitirip, qalaǵa kelip, jáıli páterge enip, túsimdi qyzmetke ornalasyp, romandar jazyp, tomdap tańdamaly bastyryp júrgen jazýshy bala kezindegi aýyl mektebinen alǵan bulyńǵyr túsinikterinen aryla almaı, halqyn aýyl rezervasıasynan shyǵarmaýǵa kúsh salyp júrse – mundaı qubylysty qalaı kvalıfıkasıalaý kerek?
A. Masloý mundaı qubylysty mádenıettegi transendenttik uǵymyn qoldaný arqyly túsindiredi. Amerıkalyq ǵulamanyń sıpattaýynsha, «transendensıalylyqpen ózin ózektilendire alǵan adam – ámbebap adam. Ol – adamzattyń adamy. Ol ózin qorektendirgen mádenıetten joǵary tur, oǵan táýeldi emes... Ózin ózektilendire alǵan adamdar qorshaǵan mádenı ortanyń áserine qyńbaıdy.... Onyń mádenıetke kózqarasy adam belgili bir kúıge túsetin jáne ony synshyl, redaktorlyq, aıaýsyz kózqaraspen baqylaıtyn psıhoterapevtik effektige uqsaıdy,... Ol (tól mádenıetin – Q.J.) synǵa alýy, keıde maquldaýy, talqyǵa salýy, basqarýy múmkin, munyń bárin ol (tól mádenıetin – Q.J.) ońǵa bastyrý, ózgertý úshin isteıdi». (Masloý A. Dalnıe predely chelovecheskoı psıhıkı.- SPb.: «Evrazıa», 1997. 282-b.)
Tanymal ǵalym-ádisnamashy L.Fevrdyń zıaly adam «barlyq dáýirdiń adamy» bola bilýi kerek (Fevr L. Chývstvıtelnostı ıstorıa // Boı za ıstorıý. «Naýka», Moskva. 1991. 116-b.) degeni bar. Árıne, barlyq adam barlyq dáýirdiń bel balasy bola almaıdy. Al ýnıversıtettiń dıplomyn arqalaǵan, zıaly sanatyndaǵy adam aýylda týyp, óstim eken dep, eseıgende de kóńdi aýylynda qalyp qoımaı, jańa ortaǵa – ındýstrıaly qoǵamǵa beıimdele alýǵa mindetti edi. Biraq qazaq jazýshylarynyń derlikteı bári ózderi shyqqan úńgiriniń ókili bolyp qalyp qoıdy, ındýstrıaly qoǵamnyń adamyna aınala almady. Sanalarynda refleksıa, mádenıette transendensıa jasaı almady, adamzattyń adamy da bola almady, dáýirdiń adamy deńgeıine de kóterile almady. Jan dúnıesimen jaz bolsa – jaılaýdaǵy kıiz úıinen, qys bolsa – saban japqan toqal tamynan shyqpaı qoıdy. Barlyq jaǵdaılary – materıaldyq ıgilikteri, rýhanı azyǵy jetkilikti bola tura, órkenıetti ómirdi kóre almady, tanı almady. Jan dúnıesin ıektegen ıdıosınkrazıa psıhologıasynyń tutqynyna aınalyp alyp, qalaǵa, órkenıetke qarsy kektengen sezimniń qushaǵynda qala berdi.
Halqyna jany ashıtyn adam ony aımaqtan órkenıetke qaraı baǵyttaýy – qazaqty qalanyń záýlim úılerine engizýge, tehnıkany, tehnolgıany meńgertýge, osyǵan deıin ózge júrttar ókilderi ustap kelgen ónerkásip jáne bılik tutqalaryn ustaýǵa talasýǵa shaqyrýy kerek edi. Halyqty aýyldyń mesheýliginen, kedeıliginen qutqarýǵa, qala órkenıetin qundylyq baǵdar retinde qabyldaýǵa, til men mádenıetti qalaǵa engizýge baǵyttaýy kerek edi.
Keńes kezinde, qazaqty qalaǵa jolatpaý maqsatyn kózdegen, qatań ıdeokratıalyq rejımniń ústemdigi jaǵdaıynda da, kórkemóner týyndylary arqyly halyqtyń qalaǵa kóbirek oıysýyn násıhattaý múmkindigi bolmaı qoıǵan joq. Alǵashynda gýmanıtarlyq salalarda – bilim berý men mádenıette, baspasózde qazaqtildi mıkroortany qalyptastyrýǵa, birtindep ózge salalarǵa dendep kirýdi nysanalap, buqarany soǵan baǵyttaý kerek edi. Ult retinde ornyǵýdyń tek qalada, kapıtalısik óndiris jaǵdaıynda, naryqtyq taýar-aqsha qatynastary ornaǵanda júzege asyrylatynyn, olardy sheshýdiń ǵylymı jáne saıası joldary bar ekenin de barlyq JOO-nyń qoǵamdyq fakúltetterine arnalǵan oqýlyqtardan taýyp alýǵa múmkindik boldy. Biraq, qazaq aýylshyldarynyń muny túsinýge ıntellekt qýaty jetpedi. Olar túgel kerisinshe áreket etti, halqyn damýdyń agrarlyq basqyshynan kóteriltpeý úshin, sharýashylyǵyn ındýstrıaly ádispen júrgizetin azamattyq qoǵamǵa jetkizbeý úshin, qalaǵa, órkenıetke kese kóldeneń qoıyp, siresken, belsendi kúres júrgizdi. Órkenıetke qarsy oqyrmanynyń óshpendilik sezimderin shabaqtaýdy jalǵastyra berdi. Árıne, olar óz halqyna qastandyqty satqyndyqtan jasaǵan joq. Aýylshyl qazaq jazýshylary aljasýshylyqtyń tarıhı úlgisin bilmestikten, rýhanı qorashtyǵynan, rýhanı biliksizdiginen, saıası saýatsyzdyǵynan jasady.
Árıne, tarıhtan oryn alǵan, qoǵamdyq sıpattaǵy qateleri úshin kinálini izdeý, olardy jazalaý áreketterin jasaý izgilikke jatpaıdy. Degenmen, qazirgi qazaqtyń áleýmettik-rýhanı aıalardaǵy máseleleriniń birin de sheshe almaı, «táýelsizdigimizdi saqtaı alamyz ba, almaımyz ba» dep, «saqtaı almasaq, endi kimniń otary bolǵanymyz durys» dep, omalyp otyrýyna alyp kelgen faktor týraly sóz qozǵamaý múmkin emes. Ótkenge sarap tarıhı qatelikterdiń keleshekte qaıtalanbaýy úshin, urpaqty taǵy adastyrmaý úshin qajet. Túptep kelgende, qazaqty órkenıettiń omyrylý syzyǵynyń arǵy jaǵynda qaldyrý baǵytyn ustanyp kelgen jazýshylardy moraldyq jaýapkershilikten eshkim arashalap ala almaıdy. Eger kimde-kim, V.Shýkshınnen úlgi alyp, óz áreketteriniń keleńsizdigin moıyndap jatsa, olarǵa túsinistikpen qaraý kerek.
* * *
Eger jazýshylar aýyl ómirin shynaıy sıpattap, aıshyqty beıneler jasaǵan tatymdy týyndylar bere berse, oǵan eshkim eshteńe demes edi. Eshkim aýyl týraly nege kóp jazasyńdar degen suraq qoımas edi. Máseleniń úlkeni basqada – qazaq jazýshylarynyń, jarty ǵasyrdan astam ýaqyt boıy, halqyn artta qalǵan agrarly basqyshtan shyǵarmaı, ındýstrıaly qoǵamǵa qarsy qoıa otyryp, sonyń saldarynan ultyn damýdyń barlyq parametrleri boıynsha artta qaldyryp, taǵdyryn meıilinshe shıelenistirý jaǵdaıyna ákelip soqtyrýynda, sonysymen, týǵan halqyna ózge eshkim jasaı almaıtyn kesirdiń eń irisin jasaýynda bolyp otyr.
Ideıa men dúnıetanym arasyndaǵy baılanystardyń tereńde jatqan syrlaryn kezinde aǵylshyn fılosofy Djon Lokk taldap, túsindirip bergen edi. Onyń topshylaýynsha: «Aqyldyń oılaýy men zerdeleýinde ol qaraıtyn jáne qaraı alatyn bir-aq nárse bar – ol óziniń menshikti ıdeıalary, ózge tóte obekt joq. Bizdiń tanymymyz tek sol ıdeıalarǵa ǵana qatysty» [Djon Lokk. Opyt o chelovecheskom razýmenıı // Soch. T. 2. M.: Mysl, 1985. 3-b.]. Bul tustan qazaq aýylshyldarynyń dúnıetanym aıasynyń tarlyǵynyń aqyldyń zerdeleýin tejeý aıǵaǵyn kórýge bolady. Tıisinshe, zerdeniń tejelýi olardy ıdeıalyq laǵýǵa ákelip tiregen. Jetekshi ıdeıa retinde aýyldy nysanalaǵan olar rýhanı damýdyń ózge aıalarynda bolyp jatqan qubylystardy tanı almady, aýyldan ózge keńistikte, ındýstrıaly qoǵamnyń ómir aıalarynda baǵyttyq qatelerge jol berdi, ana tili men ulttyq mádenıettiń máseleleriniń birde-birin tyńǵylyqty sheshe almady, tıanaqty is tyndyra almady, keleshekke, jas urpaqqa tatymdy eshteńe usyna almady.
Sonyń saldary retinde, qazaq kórkem ádebıeti barlyq janrlar boıynsha múshkil halge tústi. Qazir qaı janrdy alsań da semý qubylysy baıqalady, toqyraý belgileri menmundalap tur. Kórkem óner men onyń tutynýshylary arasyndaǵy baılanys múldem úzilýge jaqyn. Mádenıet týyndylaryn, shet jurttyqtardy aıtpaǵanda, Qazaqstan qoǵamy músheleriniń, sonyń ishinde qazaq ulty ókilderiniń ózderi tolyǵymen qabyldamaıdy, qazaq tilin biledi dep eseptelinetinder, onyń da bári emes, belgili bir bóligi – jastaıynan kórkem ádebıet oqyp ósken egde adamdar, til men ádebıt sabaǵynyń muǵalimderi... ǵana tutynady.
SYNAÝ EMES, FILOSOFIALYQ TALDAÝ QAJET
Jazýshylar arasynda jarıalylyq pen ashyqtyqtyń jetispeýinen, burynnan mandymaı, eki aıaǵyn teń basyp kete almaı júrgen bir janr bar. Ol – syn janry. Qazaqta eshqashan «syn túzelgen emes», sonyń saldarynan «min de túzelmedi». Ádebıette ımmanentti kemshilikter únemi aıtylǵanymen, is júzinde ol kemshilikter únemi qaıtalanady. Alǵa jyljý mardymsyz. Bir orynda taptap turý bar, keıde keri ketý bar. Jylt etken bir jańalyqtyń artynda, oısyraǵan omyrylý bar.
Ashyqtyq pen jarıalylyqtyń bolmaýynan, qazaq syny erkin emes, áldebir vırtýal faktorlarǵa táýeldi. Synshy syzylyp tastalǵan sheńberden shyǵa almaıdy. Syn mádenıetiniń tómendiginen, ádette, adresantta obektıvtilik bola bermeıdi. Synnyń bireýdi urý úshin aıtylatyn kezderi de az bolmaıdy. Maqtaıtyn, jartylaı maqtaıtyn shyǵarmalardy synshy aldyn ala bilip otyrady. Synalǵan adresat qarsy kúreske shyǵady. Sonyń saldarynan, syn júrgen jerde ylǵı «bas jarylyp, kóz shyǵyp» jatady.
Qazaq synshylary shyǵarmany keń taralǵan ádebı kategorıalarmen ústirt taldaıdy: taqyryby anadaı eken, keıipkerleri mynadaı eken, sújeti sylbyr eken, tili byljyr eken,.. degen shamada. Nemese qaı jyldary, kimniń ne jazǵanyn tizip shyǵady. Muny ádebı úderiske sholý dep ataıdy.
Keńes qazaq ádebıetinde syn ıdeologıaǵa táýeldi boldy. Kórkem shyǵarmanyń qundylyq krıterıi retinde joǵarydan sosıalısik realızm týraly teorıa túsirildi. Synshylardyń osy teorıa aıasynan shyǵýǵa qaqysy bolmady. Bul baǵyttyń basty teoretıgi akademık M.Qarataevtyń qazaq ádebıetinde sosıalısik realızmniń qalyptasýy týraly eńbegi Keńes kezindegi qazaq synynyń shyńy bolyp esepteldi. Ózge synshylar men ádebıet teorıasyn zertteýshiler de osy mańaıdan tabyldy. Al táýelsizdikten keıin sosıalısik realızmniń baǵyty retinde ǵylymı dáıeksizdigi áshkerelenip qaldy. Bul Keńes kezindegi qazaq synynyń adasyp júrgenin aıǵaqtap bergen qubylys boldy.
Orys synshysy V.Belınskıı bylaı degen edi: «Syn jáne óner. Ekeýi qosylǵanda dáýirdiń sanasyna teń. Al syn degenimiz – fılosofıalyq sana, óner – sananyń ózi (Belınskıı V.G. Rech o krıtıke // SS. T.5. M.: Hýdojestvennaıa lıteratýra, 1979. 67-b.). Orys synshysynyń oıyn zamanaýı fılosof-postmodernıst Iý.Habermas bylaı sabaqtastyrady: «fılosofıa men ádebıettiń arasyndaǵy janrlyq aıyrmashylyq óte az, sondyqtan fılosofıalyq mátinder óziniń tól maǵynasynda ádebı-synshyldyq turǵydan taldap túsindirýge yńǵaıly bolyp turady» [Habermas Iý. Fılosofskıı dıskýrs o moderne. – M.: «Ves mır». 2003. S. 198.].
Aıtsa aıtqandaı, bizdiń synshylarymyzdyń fılosofıalyq sanasy tym taıaz boldy. Olar kórkem shyǵarmany tek ontologıalyq sıpattamalary turǵysynan ǵana taldady, ádebıettiń fýnksıasy, muraty jáne onyń buqaralyq sanaǵa áseri týraly máseleler únemi kúńgirt qalyp otyrdy. Sol sebepten, qazaq ádebıeti halyqty ǵasyrlyq uıqysynan oıatýshy fýnksıasyn atqara almady, sharýanyń sońynan erýshi kúıinde qala berdi. Syn kórkem shyǵarmanyń ıdeıalyq nysanasyn halyqtyń áleýmettik muraty turǵysynan túsindirip bere almady. Qazaq ádebıeti Keńes basshylarynyń qazaqty aýyl sharýashylyq ónimderin óndiretin arzan jumys kúshine aınaldyrýdy kózdegen áleýmettik saıasatyn júzege asyrý úderisindegi soıyl soǵýshysyna aınaldy. Bul mindetin ol uzaq jáne táýir oryndady.
Qazaq jazýshylarynyń kóbiniń qubylystyń saıası-áleýmettik jáne quqyqtyq astarlaryna úńilýge shamalary jetpedi. Olar ulttyq múddeler men demokratıalyq qundylyqtardyń da mánin túsine almady. Lıberaldyq sana, saıası saýat, demokratıalyq mádenıet jetpegendikten, ózderin ár qashan da qoǵamdyq úderisterden, saıasattan tys ustady. Al ádebıet bolsa, paıdasynan zıany mol, laqqan ıdeologıalyq aǵystarǵa toly boldy, dúnıetanymdyq fýnksıasyn oıdaǵydaı atqara almaıdy. Qoǵamdyq ómirde bolyp jatqan qubylystardyń sebepterin teris túsindirý sozylmaly syrqatqa aınalyp, onyń kesiri ulttyq mádenıetke soqqy bolyp tıip jatty.
Tushymdy qorytyndy shyǵarýǵa bolmaıtyn, ǵylymı dáıeksiz túsindirýge ılanyp, basyna oralǵan tumannan aıyǵa almaı, «qańǵyrtqan men úrkitkenge» qarǵys aıtyp qana, túk bitirmeı otyra berý qazaqtyń ádetine aınalǵan. «Aılaly qoǵamnyń ákki saıasatyna» biz nege qarsy tura almadyq, ózimizdi ózimiz qorǵaı almasaq, onda bizdi kim qorǵamaq?» degen suraqtarǵa jaýap izdelmedi. Batys postmoderniniń ókili M.Bloktyń “eshqashan mea culpa (kiná menen) dep bastaýdyń zıany bolmas edi» (Blok M. Apologıa ıstorıı ılı remeslo ıstorıka. M.: «Naýka», 1986. – 19-b.) degenin eshkim esine túsirmedi. «Bárine ózimiz, saıası kúresti durys júrgize almaǵan ózimizdiń qarańǵylyǵymyz kináli emes pe?», – deıtin ádebıetshi bolmady. «Taǵdyrǵa jalbarynyp, yńyrsı bergendi qoıaıyq; Endi budan bylaı kim tarapynan, qandaı ákki saıasat júrgizilse de, qańǵyrmaýdyń, úrikpeýdiń jolyn tabaıyq; Basqa túsken qyrsyqtyń sebebin ózgege aýdarmaıyq; Qarańǵylyqty serpip tastaıyq, saıası-quqyqtyq saýatymyzdy kótereıik, belsendiligimizdi arttyraıyq; Jańa mádenıetti, básekege qabiletti qoǵamdy qurý ózimizdiń mindetimiz; Erkin adamdarsha alǵa umtylyp, erlershe jetistikke óz kúshimizben jeteıik; Óz taǵdyrymyzdy ózimiz qolǵa alaıyq» degen baǵdar ustalmady, áreketke bastaıtyn lebiz estilmedi. Sol burynǵysha, «sum ýaqyt, aılaly qoǵam, ákki saıasat qaıta oralmasa eken» dep, alaqan jaıyp, aspanǵa qaraý ǵana boldy. Osylaı qazaq jazýshylary ótkenniń surǵylt oqıǵalaryn aıtyp zar ıleýden, kelesi «aıdyń ońynan týǵanyn» qudaıdan jalbaryna surap, bet sıpaýdan aryǵa bara almady, elin kúnshýaqqa, pármendi áreketke qaraı bastaıtyn, oqyrmandy jasampazdyqqa jeteleıtin tegeýrini men rýhy bar shyǵarma bere almady. Bul qazaq ádebıetiniń dúnıetanymdyq fýnksıasyn atqara almaı otyrǵanyn pash etedi.
Qazaq jurty «taýyp aıtatyndarǵa», qyzyl sózdiń artynan qashaǵan qýǵandaı túsetinderge ár qashan da kende bolǵan emes. Qaıdaǵy bir vırtýal keńistiktegi, tutatyn iligi joq, tıanaqsyz, amorfty birdeńe týraly uıqastyra, lepire sóılep turǵan «sheshenniń» aıtqandaryna bas shulǵyp, qol soǵyp otyra berýdi ádetke aınaldyryp alǵan. Aınalany qorshaǵan dúnıeni durys tanı almaǵandyqtan, qaıdaǵy bir saǵymnyń sońynan ilesip, únemi jorta berýdi ádetke aınaldyryp alǵan.
Kórkem ónerdiń kóp fýnksıaly bolýy kerektigi týraly V.Belınskıı bastaǵan orys synshylary az jazǵan joq. Kórkem ónerdiń aldyna qoıylatyn mindetterdiń bastylarynyń biri onyń buqaraǵa aınalada bolyp jatqan qubylystardyń syrlaryn sanaǵa sińimdi sıpattap bere alýynda. Demek, kez kelgen kórkem shyǵarma ómirlik praktıkada bolyp jatqan úderister men qubylystardy kórkemdik-estetıkalyq ádispen reprezentasıalap bere alýymen qatar, ol buqaranyń dúnıeni taný kókjıegin keńeıtýge, ásirese, basqarý-baǵyný aıalarynda bolyp jatqan oqıǵalardy saıası-fılosofıalyq jáne tanymdyq turǵydan obektıvti túsindirip berýge mindetti edi.
Ádebıettiń tól fýnksıasyn – buqaranyń tanym kókjıegin keńeıtý mindetin atqara almaýynyń, kerisinshe halqyn mesheý áleýmettik ortadan shyǵarmaýǵa tyrysýynyń, synnyń adýynsyzdyǵynyń túpkilikti sebebi qazaq fılosofıasynda. Keńes bıligi jyldarynda qazaq tilinde tatymdy fılosofıalyq shyǵarmalar jazylǵan joq. Azdaǵan qazaq fılosoftarynyń orys tilinde komýnıstik ıdeologıa rýhyndaǵy, «dıalektıkanyń qazaqstandyq mektebi» sheńberindegi oı keshýlerinde rýhanı damýdy qazaq ulty múddeleri turǵysynan qarastyrǵan týyndylar bolǵan joq. Sondyqtan, qazaqtyń rýhanı aspanynda bolyp jatqan qubylystardyń syrlary tolyq ashylmaı qaldy. Osy úrdis áli saqtalyp keledi.
QUBYLYSTYŃ SYRY NEDE? AREALDY LINGVISIKA
Endigi másele qalyptasqan ahýaldyń sebebin anyqtaýda jáne budan bylaı ne isteý kerek ekendigin durys baǵdarlap ala bilýde bolsa kerek. Sońǵy jarty ǵasyr qazaq ádebıeti ónerkásip taqyrybyn ıgerýi kerektigin kótergen uranmen ótti. Qazaq jazýshylarynyń aldyna óndiris taqyrybyna shyǵarmalar jazý mindetteri únemi qoıylyp otyrdy. Biraq, olar burynǵysha otbasy men oshaq qasynyń oqıǵalarynan sújet qurýdan, aýyl ómiri jáne týystar arasyndaǵy qatynastardy sıpattaýdan alystap kete almady. Qazirgi alasapyran reformalar zamanynda, ándi qoıyp, roman men epopeıaǵa qaqtyǵysty sújet bolarlyqtaı oqıǵalar kún saıyn bolyp jatqanda, qoǵamda kórinis bergen bir qubylysty, oryn alǵan bir oqıǵany nemese ındıvıdým ómiriniń bir mezetin saıası nemese áleýmettik mán shyǵaratyndaı, qazaqtan basqaǵa da túsinikti bolatyndaı deńgeıde kórkemdep sıpattap berýge qazaq avtorlarynyń shyǵarmashylyq qýaty jetpedi. Nege?
Bul qubylystyń syryn arealdy lıngvısıkanyń qaǵıdalaryna súıene otyryp, túsindirip berý qıyn emes. Agrarly qoǵam adamynyń lıngvemasy aýyl turmysy men mal sharýashylyǵyna qatystylardy beıneleýge jetedi, ózge, ındýstrıaly salalarda bolyp jatqandy sıpattaýǵa jetpeıdi. Bizdiń jazýshylarymyzdyń tili, tıisinshe, oıy men áreketi de, sol agrarly qoǵam kemerinen asa almaı, tuıyqtalyp qalǵan. Ulttyq kórkem ónerdiń mazmunynyń agrotroptylyǵy aýyl adamynyń lıngvemasynyń agrarlyq sıpatymen – vıllanolektisimen sharttandyrylyp tastalǵan. Endi ol mazmun jazýshylardyń kognıtıvtik keńistiginde aınadaǵydaı kórinis berýde. Sanasyna mentaldyq deńgeıde myǵym ornaǵan aýylshyl ıdeıadan sytylyp shyǵýǵa jazýshynyń ıntellektilik qýaty men eriktik shamasy jetpeıdi.
Psıholıngvıstıka qaǵıdalary boıynsha adam óziniń sózdik qorynda joqty is júzine asyra almaıdy. Al ózge keńistiktegi shynaıylyqty, ındýstrıaly qoǵam ómirinde bolyp jatqan oqıǵalardy, qubylystardy, úderisterdi sıpattaýǵa adekvatty leksıkalyq korpýs – ındýstrıaly qoǵam adamynyń lıngvemasy jáne ony paıdalanyp, ýrbanolekt stılinde sóıleı bilý qajet. Sol sebepten, órkenıet satysynyń agrarly basqyshynda turǵan qazaq jazýshylary ındýstrıaly qoǵam ókiliniń beınesin jasaı almady.
Avtorlar sanasynda til-oı-áreket determınasıasynyń bolmaýynan, olardyń ındýstrıaly qoǵam ómirine beıimdele almaýynan, ózin ózektilendire almaýynan, bala kezderinen tanys qoı men qasqyrdan, jaılaýdaǵy nemese qystaýdaǵy oqıǵalardan basqaǵa kóz salmady. Aýyldan basqa ózge de eldi meken bolatynyn, eki aýyldyń ortasyn jalǵastyratyn qara joldyń shańyn burqyratyp, áldekimdi «saǵynyp» ketip bara jatqannan basqa da ómir bar ekenin eskermedi. Olardyń ózge geografıalyq keństikte bolyp jatqan jaılardy sıpattaýyna leksıkalyq resýrsy, oılaý energıasy jetispeıdi, kórkem ónerge tıek bolarlyq ómirlik materıaldy (ishinara tarıhı taqyryptarǵa qalam tartýdan basqany) kóre almady.
Jalpy, qazaq zıalylary aýylda mádenıet jasalmaıdy degen qaǵıdamen sanasýy kerek. Onda bilim sapasy da jaqsarmaıdy. Aýyldaǵy bilim men mádenıetiń eń tómengi deńgeıde qalyp otyrýy ondaǵy áleýmettik jaǵdaımen sharttandyrylyp tastalǵan.
Aýyl lıngvemasynda jasalyp jatqan týyndylar rentabeldilikke qol jetkize almaıdy, kópshiliktiń suranysyn týdyratyndaı deńgeıge kóterile almaıdy. Bul – syrttaı qaraǵanda solaı kórinetindeı, ádebıetke kesilgen úkim emes, sosıo-ekstra-arealdy-lıngvıstıkalyq zertteýlerdiń nátıjelerinen qorytylyp shyǵarylǵan tujyrym. Másele mynada: qazaq tili ındýstrıaly qoǵamnyń tiline aınalmaı, ol tilde ındýstrıaly qoǵam adamynyń rýhanı talabyn qanaǵattandyratyn kórkem óner jasalmaıdy. Bar qyrsyqtyń bastaýy qazaq tiliniń agrarly qoǵam adamynyń lıngvemasy sapasynda, tuıyqtalǵan alapta qalyp qoıyp, anomaldy qoldanylýynan bolyp otyr.
Shyn mánindegi klasıka deńgeıinde kórkem dúnıe jasaımyn degen jazýshy bárinen buryn ózinde tómendegideı rýhanı faktorlardyń qamtamasyzdyǵyn oılaýy kerek. Aldymen keregi ındýstrıaly qoǵam ómirine laıyqtalǵan gramatıkamen rettelgen tildiń jetkilikti leksıkalyq qorynyń bolýy. Bylaısha aıtqanda, leksıkalyq resýrs qamtamasyzdyǵy jaǵdaıynda, naqty ajyratylǵan stılde, sóz ornyqtylyǵy saqtalatyn semantıkalyq júıeni meńgerý degen sóz. Sonan keıin sanany ındýstrıalandyrý, aýyl sheńberinen shyǵyp kete alatyn transendentti dúnıetanymnyń bolýy, ómirde oryn alǵan konstellásıany ańǵarý, arasynan kórkem ónerge obekt bola alatyndaryn iriktep ala bilý kerek. Ol úshin jazýshyǵa ıntellektilik qarym keńdigi qajet.
Tildiń sózdik qoryn tolyqtyrý, ındıvıdtiń ıntellektilik qarymdylyǵyn keńeıtý – bular iske asyrylýy asa qıyn sharýa emes. Zamanaýı aqparattyq tehnologıamen oǵan qol jetkizý qıyn emes. Tek bulardyń mańyzdylyǵyn, qajettiligin tushynyp, seziný kerek, áreket etý kerek. Biraq, qazaqta osy bolmaı otyr. Áreketsizdiktiń sebebi – jeke bas erkindiginiń bolmaýy. Ol adamdy alǵa jyljytpaıdy, erikti adym basýǵa jibermeıdi. Rýhanı jutańdyq, jarıalylyqtyń bolmaýy, býaldyr senzýra qazaqtardyń kemshiligin aıtqyzbaýǵa, máseleni talqylatpaýǵa, paıdaly sheshim qabyldattyrmaýǵa jetkizip otyr. Osylaı, qazaq tek bılikke qarap aýyz ashyp otyra beretin, rýhanı júdeýliktiń qursaýyna túsip alyp, tolyq áreketsizdikke ábden boı aldyrǵan.
Til-oı-áreket trıadasynyń birinshi jáne úshinshi býyndarynyń arasyndaǵy baılanystarǵa kóńil aýdarǵan reseılik profesor V.Harchenko «sózdik qordyń kedeıligi kedeıliktiń eń qaýipti túri – sheshim qabyldaýdaǵy kedeılikke ákelip soqtyrady» [Harchenko V. Rýsskıı ıazyk: bednostılı bogatstvo? «Znamá» 2006, № 6. 187-b.] dep túıindegen eken. Aıtsa – aıtqandaı, ulttyń rýhanı daǵdarysy til-oı-áreket determınasıasynyń barlyq býyndarynan kórinis beredi, qazaqtyń jan álemin túgel qamtyǵan. Sonyń saldarynan adekvatty oılaı almaý, ıdeıa tapshylyǵy jáne teris áreketter oryn alýda. Bylaısha aıtqanda, qazaqtyń rýhanı álemi tarıhı damýdyń ındýstrıaly basqyshynda turǵan, azamattyq qoǵam qurǵan halyqtardyń jan áleminen ózgeshe bolyp qalyp otyr.
Kórkemdiktiń ózi de salystyrmaly. XX ǵasyrdyń ekinshi jartysy men XXI ǵasyrdyń alǵashqy onjyldyqtarynda qazaq tilinde jazylǵan, ózimizde myqty dep baǵalanǵan azdaǵan kórkem shyǵarmalar dúnıejúzilik deńgeıden qaraǵanda bestseller qataryna qosyla almaıdy, keıbireýleri orta qol týyndylardyń arasyna da kire almaıdy, dúnıejúzilik naryqta básekege qabiletti emes. Ózge tilge aýdarylǵan eńbekter kóbinese konúnktýralyq eseppen nemese aqy tólep aýdarylǵan, zamanaýı oqyrmannyń suranysyna ıe bola alǵandary shamaly.
Qazaq jazýshylarynyń ózderiniń saýat pen talǵam tapshylyǵynan zardap shegip, aýylda qoıshy nemese traktorshy bolyp júrgen kezderinde sezimge bólenip, tamsanyp oqyǵandary qazirgi qazaq oqyrmanyn sondaı sezimge bólemeıdi de, tamsandyrmaıdy da. Kezinde qazaq arasynda táýir dep tanylǵan jazýshylardyń mektep baǵdarlamalaryna engen shyǵarmalary qazirgi oqýshyny selt etkizbeıdi. Qazir bul shyǵarmalardy, ózgeni qoıyp, sol jazýshylardyń ózderiniń balalary men nemereleri de oqymaıdy. Óıtkeni, olar jahandaný, kenttený, aqparattaný tolqyndary ilestirip áketken, azamattyq qoǵamnyń azat adamy úshin dáıekti aqparat kózi bola almaıdy, oǵan áser bere almaıdy, olardyń mentalıtetine jat, ózekti emes, kompetenttigin qalyptastyrýǵa septigin tıgizbeıdi.
ÁDEBIET DEMOKRATIALY BOLÝY KEREK
Ádette avtorıtarlyq rejımder ornyqqan elderde mazmuny men ıdeıasy bılikke jaqpaǵandyqtan jaryq kóre almaıtyn shyǵarmalar ushyrasyp jatady. Qazaqstanda dıssıdenttik shyǵarmalar joqtyń qasynda. Munyń sebebi qoǵamda ashyqtyqtyń, jarıalylyqtyń jetkiliksizdiginen ǵana emes, taǵy da sol, qazaq qalamgerleriniń buıyǵylyǵymen, ótkir máselelerdi alǵa tartýdan qaımyǵatynymen, qaharman tańdaý jáne shyǵarmanyń ıdeıalyq baǵdaryn aıqyndaýda bıliktegilerdiń álsiz jerin ańdyp otyryp, solarǵa jaǵatyndy ǵana izdeıtinimen, eski súrleýdi shıyrlaı beretinimen túsindiriledi. Shyǵarmashylyq zerdeleýden, izdenisten, batyl sóz aıtýdan aýlaq bolý qazaq avtorlaryna tańylyp tastalǵan. Olar ashyq oıyndaǵysyn aıtýǵa, ózgelerge túsindirýge tyryspaıdy.
Aldyńǵy qatarly elderdiń damý tájirıbesi kórsetkendeı, kórkem ónerdiń damýyna qajetti basty shart – qoǵamda shynaıy demokratıanyń bolýy. Óıtkeni, «ádebıettiń taǵdyry onyń senzýraǵa túspeı, demokratıalyq erkindik keńistigine (sóz erkindigimen, pikir erkindigimen t.b.) shyǵyp kete alýyna baılanysty. Ádebıetsiz demokratıa, demokratıasyz ádebıet joq» [Derrıda Jak. Esse ob ımenı / SPb.: Aleteııa, 1998. – 49-50-b.b.]. Qandaı jaǵdaıda bolsa da, olardy aıyrýǵa bolmaıdy. «Belgili bir ádebı shyǵarmanyń senzýraǵa ushyraýy demokratıaǵa tóngen qaýiptiń kórinisi bolyp tabylady, mundaımen kelisýge bolmaıdy» (sonda. 50-b.). Demek, qazaq ulttyq óneriniń tyǵyryqqa tirelýiniń sebepterin de Qazaqstan qoǵamyndaǵy demokratıalylyqtyń jetispeýinen izdeý kerek.
* * *
Qazirgi qazaq mádenıetiniń máseleleri týraly orys tilinde jarıalanǵan zertteýlerde bir qatar tushshymdy pikirler bar. Zertteýshi G.Shalabaevanyń pishindeýinshe «mádenı dástúrdijalǵastyrýshy – ony óziniń rýhanı bolmysyna aınaldyrýshy, ony jańadan qaıta qurýshy. Ár adammen birge mádenıet ótkennen qazirgige sekiris jasaýy kerek» [Shalabaeva G.K. Etnos. Kúltýra. Samosoznanıe. – Almaty.: Atamura, 1995. 188-b]. Al qazirgi qazaq ulttyq mádenıetin jasaýshylar keshegiden búginge qaraı ózderi de sekire almaı, ózderimen birge mádenıetti de sekirte almaı otyr. Olarda «ulttyq mádenı dástúrdi búgingi kúnniń dúnıetanymy turǵysynan qaıta qaraý, etnostyń dúnıeni sezinýin jetildirý» (sonda. 188-b.) jaǵy qolǵa alynbaı otyr.
Táýelsizdik jyldarynda jekelegen avtorlardyń jetistikterine qaramastan, tutastaı alǵanda ulttyq mádenıet, sonyń ishinde kórkem ádebıet toqyraýdan shyǵa almady. Qazaq tilinde mádenıet týyndylaryn jasaýshylar bolyp jatqan iri saıası oqıǵalardyń mánin qazirgi zaman adamynyń talǵamyna saı, joǵary kórkemdik deńgeıde sıpattaǵan shyǵarmalardy dúnıege ákele almady. Jazǵan kitaptary oqylmady, gazetter men jýrnaldary ákimshilik pármenmen taratyldy; eshkimdi qyzyqtyrmaıtyn teleberilimdermen efırlik ýaqytty toltyrdy, sonysymen jastardyń namysyna tıdi, olardy qazaq ónerinen jeritti, ózgelerdiń óneriniń sońynan erýge májbúrledi.
Oqyrman ár tanymal jazýshynyń sońǵy shyǵarmasyn izdep júrip oqymasa, kórermen teatrdyń ár qoıylymyna bıletti talasyp alyp jatpasa, izdenýshi ǵylymda qandaı jańalyqtar ashylyp jatqanyna tánti bolmasa, buqara kúndelikti aqparatqa yntyqpasa, ata-ana mektepte ne oqytylyp jatqanyna aralaspasa, ol – sol tilde jasalyp jatqan rýhanı ıgilikterdiń kómeskilene bastaǵanynyń, qazaq tildi ónerdiń, bilimniń, baspasózdiń kópshilikpen túsinistik taba almaǵanynyń kórinisi. Al til, belgili ǵalym H.-G. Gadamer aıtqandaı, sol tildiqoldaýshylarmen «ózara túsinistik júzege asyrylǵanda ǵana naǵyz bolmysyna ıe bolady» [Gadamer H.-G. Istına ı metod: Osnovy fılos. germenevtıkı.- M.: Progres, 1988. 516-b].
* * *
Qazir buqaranyń kórkem ádebıetti oqýynyń azaıyp, ózge aýdıo-kórinisti aqparat quraldaryn paıdalanýǵa den qoıyp ketý úderisiniń bar ekenin árkim biledi. Budan qazirgioqyrmanǵa ádebıettiń keregi joq degen uǵym týmaýy kerek. Ózge tilderde jazatyn avtorlardyń shet tilderine aýdarylyp, qoldan qolǵa tarap júrgen shyǵarmalary barshylyq. Pornografıa men atys-shabys emes, kádýelgi adamnyń ómirlik bolmysy, qyzmeti, sezimi, armany, taǵdyry, ómiriniń máni týraly tereń oı salatyn, zamanaýı jáne ózekti shyǵarmalar bar. Solardyń biri – dúnıejúzine tanymal jazýshy Paýlo Koelonyń kitaptary.
Retine qaraı aıta ketý kerek, tanymal jazýshy bylaı deıdi: «Álemniń rýhy adamnyń baqytynan nár alady. Adamnyń birden bir mindeti – aqyryna deıin óz Taǵdyryn jasaý. Bar mán – osynda. Eger Sizdiń zaýqyńyz soqsa, qalaýyńyzdyń júzege asýyna búkil álem selbesedi» [Koelo Paýlo. Alhımık. – K.: «Sofıa», 2004. – 208 b. ]. Adamzat tarıhy osy qaǵıdanyń durystyǵyn únemi dáleldep keledi. Daǵdarys qanshalyqty tereń bolsa da, odan shyqqysy kelgen qoǵam sytylyp shyǵa alady. Óıtkeni, jaqsylyq úshin kúres bastalǵanda ony qoldaý ózinen-ózi kóbeıe bastaıdy. Qazirgi qazaq mádenıet qaıratkerleri osyny túsinýi kerek, tuńǵıyqqa batyp bara jatqanyn zarlap aıtýdy qoıyp, mádenıetti básekege qabiletti etýdiń joldaryn myqtap izdestirýi jáne sol jolda taısalmaı, tabandy ilgerileı berýi kerek. Sonda bar túıinniń sheshýi olardyń óz qolynda bolar edi.
Alaıda qazaq mádenıet qaıratkerlerinde basqa túskendi kúńirene, kúrsine baıandaý, kóbinese pesımısik sarynǵa boı aldyrý, pármendi áreketti tek bılikten kútý bar. Muny ulttyq sıpat alyp ketken, sharýa dúnıetanymynyń kórinisi dep qaraý kerek. Óıtkeni, A.Shveıser atap ótkendeı, «mádenıet pen dúnıetanym arasynda tyǵyz baılanys bar. Mádenıet optımısik-etıkalyq dúnıetanymnyń ónimi bolyp tabylady» [Shveıser A. Kúltýra ı etıka // Ýpadok ı vozrojdenıe kúltýry. M.: Prometeı, 1993. – 293-b.].
Agrarlyq qoǵamda týyp, ósip, ómir súrip, eńbek etken adam, qanshalyqty daryndy bolsa da, óziniń týyndysymen ındýstrıaly qoǵam adamynyń rýhanı qajettigin óteı almaıdy. Fólklordyń yqpalynan shyqpaǵan, agrarlyq mádenıettiń tamtyǵyn ǵana mise tutyp otyrǵan, pesımısik oqshaýlaný psıhologıasyna sanasyn meńdetken qazaq mádenıetin jasaýshylar dúnıejúzilik mádenı qaýymdastyqqa kirigýge daıyn bola almady. Tildiń agrarlyq sıpaty men avtordyń sharýatektiligi oǵan múmkindik bermedi. Ol basta keleshegi joqty kúıittegen dalbasanyń saldary osylaı bolýǵa tıis edi.
Bul tustan biz kórkem ónerdi toqyraýǵa tiregen sebepterdiń negizgi ekeýine nazar salǵanymyz jón. Birinshisi – ónerkásipti qoǵamda bolyp jatqan qubylystardy kórkem sıpattaýǵa jeterlik sózdik qordyń tapshylyǵynan zardap shekken qazaq tiliniń toqyraýy; ekinshisi – sharýadan shyqqan qaıratkerdiń bilimı-ıntellektýaldyq qýatynyń shekteýliligi.
KÓRKEM ÓNERDİ DAMYTÝ BAǴYTTARY
(Qorytyndy ornyna)
Qazirgi qazaq tilinde jasalyp jatqan mádenıettiń dekadanstyq jaǵdaıy zıaly qaýym ókilderinen ózderiniń ıgilikti qyzmetinde shuǵyl betburys, batyl qımyldar jasaýdy talap etedi.
Kórkem ónerdi qutqarý úshin zıaly qaýym adamdardyń rýhanı ósýine selbesip, olardy saıası úderisterge aralasýǵa, estetıkalyq sanasyn ósirýge, talǵamyn kóterýge, saıası mádenıetin qalyptastyrýǵa, kórkem beıneli dúnıege baǵyttaýy kerek. Kórkem shyǵarma qoǵamnyń, ulttyń taǵdyryna qatysy bar ózekti máselelerdi batyl kótere otyryp, sonysymen buqarany ındýstrıaly, azamattyq, quqyqtyq jáne zaıyrly qoǵam qurýǵa baǵyttaı bilýi kerek.
Buqarany sońynan ertip, aldyńǵy qatarly órkenıetke qosý zıaly qaýymnyń tól mısıasy bolyp tabylady. Qoǵam zıaly qaýymnan kórkem mádenıettiń damý baǵdaryn zamanaýı qoǵamnyń rýhanı suranysy turǵysynan zerdeleı otyryp, zamandastar ómiriniń shynaıylyqtaryn, sonyń ishinde, ásirese, rýhanı aıany demokratıalandyrýǵa qatysy bar oqıǵalar men qubylystardy kórkemdikpen meńgerý ádisterin únemi jetildire otyryp, ózekti shyǵarmalar berip otyrýdy talap etedi.
Ulttyq mádenıettiń qaıta jańǵyrýyna jańa ımpúls berý úshin, eń aldymen, kórkem ónerdegi taqyryptyq saıasat qaıta qaralýy kerek. Mádenıet qaıratkerleri:
– ult múddesine qaıshy, zamanaýı turǵyndardyń sanasyna ıdıosınkrazıalyq psıhologıany meńdetetin, keleńsiz ıdeıa retinde aýyldy áspetteı sıpattaýdan, aýyl turmysy men tirshiligin ıdealdandyrýdan, qazaqty aýylǵa qaıtarýǵa úgitteýden, bolmaǵan uǵym retinde «aýyl mádenıetin» kóterý týraly jalǵan teorıadan;
– keńestik ıdeologıa turǵysynan Batys órkenıetteriniń mádenıetterine qarsy kontrkýltýra jasaýdan;
– aýylshyl patrıottyq turǵydan qalaǵa jáne onyń turǵyndaryna qarsy ıdeıalar kótergen shyǵarmalar jazýdan;
– kórkem shyǵarmaǵa arqaý bolýǵa tatymaıtyn taqyryp retinde, ásirese án janrynda, týystardy jyrlaýdan bas tartýy kerek.
Týystar týraly án shyǵarý – qazaqı otbasylyq sýbkýltýra. Onyń zamanaýı ónermen úsh qaınasa sorpasy qosylmaıdy. Avtorlardyń kórkem ónerdiń mısıasy men muratyn túsinbeıtinin aıǵaqtaıtyn faktorlardyń saldarynan týyndaǵan oǵash qubylys. Jeke adamnyń jaqyn týysyna qatynasy salıhaly óner shyǵarmasy sýretteıtin obekt bola almaıdy. Ol avtordyń sanasynyń turmys aıasynda qamalyp qalýynyń «jemisi», onyń dúnıetanymynyń tarlyǵyn, ıntellektiniń shekteýliligin, mádenıetiniń tómendigin kórsetedi. Ózin ózi qadirleıtin aqyn, kompozıtor bul taqyrypqa óleń jazyp, án shyǵarýdan, al ánshi ony oryndaýdan bas tartýy kerek.
* * *
Qazaq zıaly qaýymy kórkem mádenıet aıasynda tómendegi trendterdi júzege asyrýǵa tyrysýy kerek:
– basqarýda, qarajat aıasynda, bızneste, ónerkásip oryndarynda, halyqaralyq uıymdarda qyzmet etip júrgen, eldegi saıası-quqyqtyq, áleýmettik ómirge belsendi aralasatyn, óz qolymen azamattyq qoǵamdy qurýǵa kirisip júrgen, rýhanı damý ústindegi, zamanaýı qala adamynyń beınesi somdaýymen, ındýstrıaly qoǵam ómirin kórkem sıpattaýymen qazaq tilinde jasalyp jatqan ulttyq ádebıet pen óner týyndylaryna kópshiliktiń qyzyǵýshylyǵyn týǵyzý;
– demokratıalyq úderistermen baılanysty dúnıejúzinde bolyp jatqan iri oqıǵalar men qubylystardy kórkemdikpen ıgerý, kórkem shyǵarmalar arqyly aldyńǵy qatarly Batys qoǵamdarynyń qundylyqtaryn buqaralyq sanaǵa sińirý;
– qazaq teatrlary úshin qazirgi zaman adamynyń ómiri men qyzmetin, qoǵammen araqatynasyn, áleýmettik belsendiligin, ómir súıgishtigin, qysyltaıań shaqtarda jol taýyp shyǵatyn ıntellektin, optımızmin, kóńil aýanyn, armanyn, tolǵanystaryn sıpattaıtyn kórkem dramatýrgıa jasaý. Shyn maǵynasynda «ulttyń mektebi» deńgeıine jetý úshin zamanaýı teatrlar repertýarynyń ózekti saıası-áleýmettik dramalardan, qalǵan mazmuny qazirgi qoǵamnyń dertine dárý bolatyn klasıkalyq shyǵarmalardan quralýyn ditteıtin, aqtalǵan formýlany eskere otyryp, repertýar saıasatyn durys júrgize bilý;
– klasıkalyq mýzykaǵa – sımfonıaǵa, opera jáne balet ónerine erekshe mańyz berilip, ıntellekti kúshterdi jumyldyrý; ánder ár adamnyń basyna kelýi múmkin, ómirdiń tereń qoınaýlaryndaǵy turpatty ahýaldar jyrlanatyn, zamandastardyń sezimderi men armandaryn qozǵaıtyn, ózekti taqyryptarǵa jazylýy jáne qazaqstandyqtarǵa ǵana emes, kez kelgen adam túsinetin jáne qabyldaı alatyn deńgeıde oryndalýy;
– kórkem ónerdiń dástúrli túrlerin damytý qazaq tiliniń normalaryna saı oıyn jetkize alatyn, jeke bas mádenıeti men ıntellekti joǵary, JOO-da arnaıy baǵdarlamamen daıyndalǵan mamandardyń kúshimen júzege asyrylýy kerek.
* * *
Zamanaýı qazaq jazýshysy aldymen tilin jónge keltirýi, vıllanolekt qoıyrtpaǵynan arylyp, tildi ındýstrıaly qoǵam ómirin reprezentasıalaı alatyn deńgeıde meńgerip, shyǵarmalaryn qazirgi zaman adamy túsinetindeı, onyń ıdeıalaryn qabyldaıtyndaı jáne qoǵamynyń rýhanı múddelerine saı keletindeı etip jazýǵa mindetti.
Kórkem ádebıette ǵana emes, jalpy ulttyq mádenıet aıasynda qalyptasqan konstellásıany ańǵarý jáne olardyń damý perspektıvasyn aıqyndaý úshin fılosoftardy, sosıologtardy, áleýmettik psıhologtardy, ózge qoǵamdyq-gýmanıtarlyq mamandyqtar ókilderin tarta otyryp, dıskýrstar uıymdastyrý udaıy úderiske aınalýy kerek.
Kórkem ónerdiń demokratıalylyǵy negizinde qoǵamda demokratıaornaıtynyn ár zıaly esinde saqtaýy kerek.
https://dalanews.kz/17206
https://dalanews.kz/17273
https://dalanews.kz/17448
