Sovettik orys imperiiasy qulaǵan soń bárimiz de aitqysh, bárimiz de batyr bolyp aldyq qoi. Al sonaý 70-jyldary Hasen jasaǵan erlikti, qaharmandyqty kim jasady? Aita qoiyńyzshy, mashina mingizeiin...», – deidi bireýdi synamasa, maqtai qoimaityn «ot aýyzdy» jýrnalist Jumatai Sabyrjanuly.
Ózgege de, ózine de biik talap turǵysynan qaraityn marqum Jumataidy bilmeitin bireýler múmkin: «E, jýrnalister ne demeidi?» – dep, pulyn tólese ne túrli etip maqala jazatyn qazirgi keibir jýrnalisterdi esine alar.
Endeshe, qaharly «úsh árip» (KGB) mekemesiniń búkil qujattarymen tanys MHK podpolkovnigi Táńirbergen Bekimovtiń 1993 jyly Konstitýtsiialyq sotqa jazyp bergen (1990 j. «Qazaq ádebietinde» jariialandy) myna sózin mysalǵa keltirelik:
«Men 1986 jyly Jeltoqsan oqiǵasy kezinde Memlekettik qaýipsizdik komitetinde «Jergilikti ultshyldyqpen jáne shet elderdegi qazaq býrjýaziiasymen kúres» bóliminiń bastyǵy bolyp istep júrgenmin.
Oqiǵaǵa bailanysty jappai jazalaý naýqanyna qatyspai, beitaraptyq tanytýǵa tyryssam da, maǵan Qazaq tele-radiosy komitetiniń redaktory, kompozitor Qojahmetov Hasenniń ústinen dattaý materialdaryn jinaqtaý tapsyryldy.
Men arhivten onyń ústinen 1977 jyly júrgizilgen 6 tomdyq «qylmystyq ispen» muqiiat tanystym. Qojahmetov – sońǵy 20 jyl ishinde ultshyldyq, antiorystyq, antiimperiialyq kózqarasy úshin sottalǵan jalǵyz qazaq azamaty eken.
Endi Qojahmetovtiń Jeltoqsan oqiǵasyna qatysty da «aiybyn» moiyndattyrý joǵary jaqta alaqanyn ysqylap otyrǵan áldekimderge qajet bolǵanyn túsindim. Ony qaitadan qamalýdan aman alyp qalý úshin men: «Qojahmetov bul oqiǵaǵa qatyspaǵan» dep shtabqa qorytyndy esep jazyp berdim. Buǵan qanaǵattanbaǵan basshylarymyz bul isti qaitadan teksertip, Qojahmetovtiń qylmysyn «dáleldedi». Al men bolsam qyzmetimnen alyndym».
«Qazaqty táýelsizdik úshin kóteriliske shaqyryp, saiasi shyǵarmalar taratyp sottalǵan Hasennen ózge bálen degen de adam bolǵan», – dep, eshkim kelip súiinshisine Jumatai Sabyrjanulynan máshine minbegenine qaraǵanda, onyń da, KGB podpolkovniginiń de Hasendi №1 degenderi shyndyq.
Muny 2005 jyly 31 arnada bolǵan «Doda» habaryndaǵy jaǵdai da rastai túsedi. Stýdiia toly «shyndyqty shyńǵyrtyp aityp júrgen» azamattar Parlament depýtaty Serik Ábdirahmanovty ortaǵa alyp, ártúrli qiturqy saýaldarymen dińkeletken sátte, depýtat:
«Osy bir 60-70 jasqa kelgende «Qazaqpyn! Qazaqpyn!» dep aiqailap, keýde soǵatyndardy túsinbeimin. Keshe qaida júrdińizder? Hasen Qoja-Ahmetti bilemin. Ult namysyn qorǵap, tildi qorǵaimyn dep túrmege otyryp shyqty. Taǵy kimdi aita alasyzdar?», – degende, sol jerdegi jinalǵan saiasatshylary bar, synshylary bar, eshbiri qarsy lám dei almai, tym-tyrys tynyshtyq ornaǵanyn kórdik.
2003 jyly astanalyq qazaq ǵalymy Indira Áýbákirova «Toqyraý» kezeńiniń dissidentteri týraly KSRO Bas prokýratýrasy shyǵarǵan jinaqta búkil Orta Aziia elderi ishinde ult-azattyǵyna shaqyrǵany úshin sottalǵan JALǴYZ ǵana Hasen Qoja-Ahmet esimi jazylǵanyn kórgen.
Reseilik «Panorama» aqparattyq saraptamalyq tobynyń jetekshisi V.Ponomarevtyń «Kto est kto v stranah Tsentralnoi Azii» atty kitabynda da (1993 j.) osy elderdegi dissident retinde tek Hasen Qoja-Ahmet týraly ǵana málimet jazylǵan...
Ol shyǵarmalarynda Resei dissidentteri siiaqty tek totalitarlyq júieni demokratiialandyrý máselesin ǵana emes, KSRO úkimeti Resei imperiiasynyń otarshyl saiasatyn jalǵastyrýshy murager ekenin tereń zerttep dáleldedi.
Ol egemendik týraly aityp qana qoimai, táýelsizdikti radikaldy túrde kúresý arqyly alýǵa halyqty shaqyrdy.
Ózi 1972 jyly salǵan «Masa» karikatýrasyna qosymsha óleńinde: «Sorýyn orys qoimaidy, shapalaq jemei toimaidy» – dep, «Halqyma» óleńinde «Shydap boldyq, endigi oi – shaiqasyp ólmek» – dep halyqty kóteriliske shaqyrdy.
Hasen: «qazaqty qozǵasam, otardaǵy ózge de halyqtar kóteriledi» dep bildi.
Aqyn Esenbei Dúisenbai «El namysyn jyrtqan er» atty maqalasynda «Aldyńǵy ótken Ahmet Baitursynov, Mirjaqyp Dýlatovtai aǵalardan keiin uzaq únsizdikten soń, «Odaq pa, álde otar ma?», «Oian, qazaq, oian, elim!» dep, uiyqtaǵan oiǵa túrtki salyp, el arasyna jasyryn túrde únparaq taratqan qairatker Hasen Qoja-Ahmet edi» deýi beker emes.
Endi, qazaq halqyn táýelsizdik kúresine oiatý úshin Hasenniń atqarǵan naqty is-áreketteriniń birqataryn aitaiyq:
- Keńes úkimeti ornaǵaly qyzyl týdan ózgesi kóterilmegen elimizde Hasen Qoja-Ahmet Kók týdy birinshi bolyp kóterdi. 1973 jyly ózi jasap, tanystary ortasynda nasihattaǵan kók týyn 1977 jyly kámpeskelegen MHK tergeýshileri tutqyndaǵy Hasennen: «Úiińdegi kilemge ilgeniń ne nárse?», – degende, Hasen: «Ol – bolashaq táýelsiz Qazaqstannyń týy!», – depti, taisalmai.
Tergeýshi basyn shaiqap: «Sen myna túrińmen ómir boiy túrmeden shyqpassyń», – degen eken.
Álgi tergeýshi aitqandai-aq, on jyldyń soń Jeltoqsan kóterilisine taǵy túrmege qamalyp shyqqan Hasen, aqyry Kók týdy jariia túrde 1990 jyly kóktemde, táýelsizdigimizdi alýdan eki jyldai erte kóterdi.
Osynaý tarihy zor mańyzdy oqiǵa týraly Hasen «Qazaq ádebieti» gazetinde (2004 j) bylai deidi:
«1990 jyldyń 22 naýryzyndaǵy meiramda ózim jetekshilik etken «Jeltoqsan» uiymy Almatydaǵy qazirgi Respýblika saraiynyń aldyna tikken kiizúidiń tóbesine qoldan boiap, qoinyma tyǵyp, jasyryn ákelgen sary jolaqty, kók tústi týymdy tigip qoidym. Bul áreketimdi 1945 jyly Berlin Reihstagine tý tikkendermen salystyrǵandar da boldy. Biraq olarǵa qaraǵanda meniń halim múshkildeý boldy-aý deimin...», – deidi.
Iá. Kúni búginge deiin nemis Reihstagine KSRO-nyń qyzyl týyn kim tikkenin aityp daýryǵatyn qazaq: «Osy bizdiń táýelsizdigimizdiń Kók týyn alǵash bolyp kim, qashan kóterdi eken?», – dep bir sát oilandy ma?
- Gorbachevtiń «qaita qurý» saiasaty áserinen jáne Qazaqstan táýelsizdigi jariialanyp, «aitýǵa ruqsat berilgennen soń» qaýlap shyqqan túrli kósemderdiń, sheshenderdiń aityp, jazyp bedel jinap júrgen qazaqqa qatysty máselelerin túgeldei derlik Hasen sonaý 1970-77 jyldarda-aq jazyp, halyqqa taratqan.
Mysaly:
– Qazaq tiline bailanysty Hasen 1973 jyly «Oian, qazaq, oian, elim!» degen úndeýinde: «Qazaqstandaǵy barlyq oqý oryndary, mekemeler qazaq tilinde bolsyn» dep jáne basqa maqalalarynda «qazaqtyń tili, mádenieti tek Qazaqstanda ǵana dami alady. Óitkeni qazaq halqynyń ekinshi Otany joq» degen sózder aitty.
Máskeýdiń 1950 jyldarda júrgizgen «Qazaqstan tyńyn igerý» saiasatynyń ziiany týraly tek 1990 jyldardan beride ǵana aitýǵa batylymyz barsa, al úkimetimiz qazir de Keńes kezindegi áýeninen tanbai ol saiasatty madaqtap júr. Al Hasen Qoja-Ahmet sol «tyń igerýdiń» qazaq halqy úshin ekologiialyq jáne demografiialyq apat bolǵanyn, 1970 jyldarda-aq úndeý, maqala, óleńderinde áshkerelep «Qairan dalam» atty tolǵaý jazdy.
Semeidegi iadrolyq poligon máselesi 1989 jyly ǵana kóterilse, al Hasen álgi 1973 jyly jazyp, taratqan únparaǵynda: «Iadrolyq qarýlardy synap, himikat «tyńaitqyshtarmen» ýlap, qazaq jerin shólge ainaldyrý toqtatylsyn!», – degen talap qoiýǵa halyqty shaqyrǵan.
«Poligondy japtyq» dep, birin-birin quttyqtap, orden taǵyp júrgender osy jiyndarǵa Hasendi shaqyrý oilaryna da kirgen emes.
- Óz jerinde azshylyqqa ainalǵan halqymyzdyń múlde joiylyp ketý qaýpi alańdatqan Hasen sol 1973 jylǵy Úndeýinde otarshyl úkimetke: «Bir ultqa tabyndyrý – orystandyrý saiasaty toqtatylsyn!», «Orystardy qazaq jerine qaptatyp qonystandyrý toqtatylsyn!» deidi jáne demografiialyq apatty túzeý úshin «Sheteldegi qazaqtarǵa jáne túrkistandyq basqa da ulttarǵa Otanyna qaitýǵa ruqsat etilsin. Olar qýdalanbasyn!», – deidi.
Iá, qazir mundai sózderge qulaǵymyz úirengen. Al sol jyldary Hasen kótergen máseleler tyńǵa túren salǵandai edi.
(jalǵasy bar)
Qýan AQORDAULY,
2006 j.
FOTO: Azattyq saitynan
