Sovettik orys ımperıasy qulaǵan soń bárimiz de aıtqysh, bárimiz de batyr bolyp aldyq qoı. Al sonaý 70-jyldary Hasen jasaǵan erlikti, qaharmandyqty kim jasady? Aıta qoıyńyzshy, mashına mingizeıin...», – deıdi bireýdi synamasa, maqtaı qoımaıtyn «ot aýyzdy» jýrnalıs Jumataı Sabyrjanuly.
Ózgege de, ózine de bıik talap turǵysynan qaraıtyn marqum Jumataıdy bilmeıtin bireýler múmkin: «E, jýrnalıser ne demeıdi?» – dep, pulyn tólese ne túrli etip maqala jazatyn qazirgi keıbir jýrnalıserdi esine alar.
Endeshe, qaharly «úsh árip» (KGB) mekemesiniń búkil qujattarymen tanys MHK podpolkovnıgi Táńirbergen Bekimovtiń 1993 jyly Konstıtýsıalyq sotqa jazyp bergen (1990 j. «Qazaq ádebıetinde» jarıalandy) myna sózin mysalǵa keltirelik:
«Men 1986 jyly Jeltoqsan oqıǵasy kezinde Memlekettik qaýipsizdik komıtetinde «Jergilikti ultshyldyqpen jáne shet elderdegi qazaq býrjýazıasymen kúres» bóliminiń bastyǵy bolyp istep júrgenmin.
Oqıǵaǵa baılanysty jappaı jazalaý naýqanyna qatyspaı, beıtaraptyq tanytýǵa tyryssam da, maǵan Qazaq tele-radıosy komıtetiniń redaktory, kompozıtor Qojahmetov Hasenniń ústinen dattaý materıaldaryn jınaqtaý tapsyryldy.
Men arhıvten onyń ústinen 1977 jyly júrgizilgen 6 tomdyq «qylmystyq ispen» muqıat tanystym. Qojahmetov – sońǵy 20 jyl ishinde ultshyldyq, antıorystyq, antıımperıalyq kózqarasy úshin sottalǵan jalǵyz qazaq azamaty eken.
Endi Qojahmetovtiń Jeltoqsan oqıǵasyna qatysty da «aıybyn» moıyndattyrý joǵary jaqta alaqanyn ysqylap otyrǵan áldekimderge qajet bolǵanyn túsindim. Ony qaıtadan qamalýdan aman alyp qalý úshin men: «Qojahmetov bul oqıǵaǵa qatyspaǵan» dep shtabqa qorytyndy esep jazyp berdim. Buǵan qanaǵattanbaǵan basshylarymyz bul isti qaıtadan teksertip, Qojahmetovtiń qylmysyn «dáleldedi». Al men bolsam qyzmetimnen alyndym».
«Qazaqty táýelsizdik úshin kóteriliske shaqyryp, saıası shyǵarmalar taratyp sottalǵan Hasennen ózge bálen degen de adam bolǵan», – dep, eshkim kelip súıinshisine Jumataı Sabyrjanulynan máshıne minbegenine qaraǵanda, onyń da, KGB podpolkovnıginiń de Hasendi №1 degenderi shyndyq.
Muny 2005 jyly 31 arnada bolǵan «Doda» habaryndaǵy jaǵdaı da rastaı túsedi. Stýdıa toly «shyndyqty shyńǵyrtyp aıtyp júrgen» azamattar Parlament depýtaty Serik Ábdirahmanovty ortaǵa alyp, ártúrli qıturqy saýaldarymen dińkeletken sátte, depýtat:
«Osy bir 60-70 jasqa kelgende «Qazaqpyn! Qazaqpyn!» dep aıqaılap, keýde soǵatyndardy túsinbeımin. Keshe qaıda júrdińizder? Hasen Qoja-Ahmetti bilemin. Ult namysyn qorǵap, tildi qorǵaımyn dep túrmege otyryp shyqty. Taǵy kimdi aıta alasyzdar?», – degende, sol jerdegi jınalǵan saıasatshylary bar, synshylary bar, eshbiri qarsy lám deı almaı, tym-tyrys tynyshtyq ornaǵanyn kórdik.
2003 jyly astanalyq qazaq ǵalymy Indıra Áýbákirova «Toqyraý» kezeńiniń dıssıdentteri týraly KSRO Bas prokýratýrasy shyǵarǵan jınaqta búkil Orta Azıa elderi ishinde ult-azattyǵyna shaqyrǵany úshin sottalǵan JALǴYZ ǵana Hasen Qoja-Ahmet esimi jazylǵanyn kórgen.
Reseılik «Panorama» aqparattyq saraptamalyq tobynyń jetekshisi V.Ponomarevtyń «Kto estkto v stranah Sentralnoı Azıı» atty kitabynda da (1993 j.) osy elderdegi dıssıdent retinde tek Hasen Qoja-Ahmet týraly ǵana málimet jazylǵan...
Ol shyǵarmalarynda Reseı dıssıdentteri sıaqty tek totalıtarlyq júıeni demokratıalandyrý máselesin ǵana emes, KSRO úkimeti Reseı ımperıasynyń otarshyl saıasatyn jalǵastyrýshy murager ekenin tereń zerttep dáleldedi.
Ol egemendik týraly aıtyp qana qoımaı, táýelsizdikti radıkaldy túrde kúresý arqyly alýǵa halyqty shaqyrdy.
Ózi 1972 jyly salǵan «Masa» karıkatýrasyna qosymsha óleńinde: «Sorýyn orys qoımaıdy, shapalaq jemeı toımaıdy» – dep, «Halqyma» óleńinde «Shydap boldyq, endigi oı – shaıqasyp ólmek» – dep halyqty kóteriliske shaqyrdy.
Hasen: «qazaqty qozǵasam, otardaǵy ózge de halyqtar kóteriledi» dep bildi.
Aqyn Esenbeı Dúısenbaı «El namysyn jyrtqan er» atty maqalasynda «Aldyńǵy ótken Ahmet Baıtursynov, Mirjaqyp Dýlatovtaı aǵalardan keıin uzaq únsizdikten soń, «Odaq pa, álde otar ma?», «Oıan, qazaq, oıan, elim!» dep, uıyqtaǵan oıǵa túrtki salyp, el arasyna jasyryn túrde únparaq taratqan qaıratker Hasen Qoja-Ahmet edi» deýi beker emes.
Endi, qazaq halqyn táýelsizdik kúresine oıatý úshin Hasenniń atqarǵan naqty is-áreketteriniń birqataryn aıtaıyq:
- Keńes úkimeti ornaǵaly qyzyl týdan ózgesi kóterilmegen elimizde Hasen Qoja-Ahmet Kók týdy birinshi bolyp kóterdi. 1973 jyly ózi jasap, tanystary ortasynda nasıhattaǵan kók týyn 1977 jyly kámpeskelegen MHK tergeýshileri tutqyndaǵy Hasennen: «Úıińdegi kilemge ilgeniń ne nárse?», – degende, Hasen: «Ol – bolashaq táýelsiz Qazaqstannyń týy!», – depti, taısalmaı.
Tergeýshi basyn shaıqap: «Sen myna túrińmen ómir boıy túrmeden shyqpassyń», – degen eken.
Álgi tergeýshi aıtqandaı-aq, on jyldyń soń Jeltoqsan kóterilisine taǵy túrmege qamalyp shyqqan Hasen, aqyry Kók týdy jarıa túrde 1990 jyly kóktemde, táýelsizdigimizdi alýdan eki jyldaı erte kóterdi.
Osynaý tarıhy zor mańyzdy oqıǵa týraly Hasen «Qazaq ádebıeti» gazetinde (2004 j) bylaı deıdi:
«1990 jyldyń 22 naýryzyndaǵy meıramda ózim jetekshilik etken «Jeltoqsan» uıymy Almatydaǵy qazirgi Respýblıka saraıynyń aldyna tikken kıizúıdiń tóbesine qoldan boıap, qoınyma tyǵyp, jasyryn ákelgen sary jolaqty, kók tústi týymdy tigip qoıdym. Bul áreketimdi 1945 jyly Berlın Reıhstagine tý tikkendermen salystyrǵandar da boldy. Biraq olarǵa qaraǵanda meniń halim múshkildeý boldy-aý deımin...», – deıdi.
Iá. Kúni búginge deıin nemis Reıhstagine KSRO-nyń qyzyl týyn kim tikkenin aıtyp daýryǵatyn qazaq: «Osy bizdiń táýelsizdigimizdiń Kók týyn alǵash bolyp kim, qashan kóterdi eken?», – dep bir sát oılandy ma?
- Gorbachevtiń «qaıta qurý» saıasaty áserinen jáne Qazaqstan táýelsizdigi jarıalanyp, «aıtýǵa ruqsat berilgennen soń» qaýlap shyqqan túrli kósemderdiń, sheshenderdiń aıtyp, jazyp bedel jınap júrgen qazaqqa qatysty máselelerin túgeldeı derlik Hasen sonaý 1970-77 jyldarda-aq jazyp, halyqqa taratqan.
Mysaly:
– Qazaq tiline baılanysty Hasen 1973 jyly «Oıan, qazaq, oıan, elim!» degen úndeýinde: «Qazaqstandaǵy barlyq oqý oryndary, mekemeler qazaq tilinde bolsyn» dep jáne basqa maqalalarynda «qazaqtyń tili, mádenıeti tek Qazaqstanda ǵana damı alady. Óıtkeni qazaq halqynyń ekinshi Otany joq» degen sózder aıtty.
Máskeýdiń 1950 jyldarda júrgizgen «Qazaqstan tyńyn ıgerý» saıasatynyń zıany týraly tek 1990 jyldardan beride ǵana aıtýǵa batylymyz barsa, al úkimetimiz qazir de Keńes kezindegi áýeninen tanbaı ol saıasatty madaqtap júr. Al Hasen Qoja-Ahmet sol «tyń ıgerýdiń» qazaq halqy úshin ekologıalyq jáne demografıalyq apat bolǵanyn, 1970 jyldarda-aq úndeý, maqala, óleńderinde áshkerelep «Qaıran dalam» atty tolǵaý jazdy.
Semeıdegi ıadrolyq polıgon máselesi 1989 jyly ǵana kóterilse, al Hasen álgi 1973 jyly jazyp, taratqan únparaǵynda: «Iadrolyq qarýlardy synap, hımıkat «tyńaıtqyshtarmen» ýlap, qazaq jerin shólge aınaldyrý toqtatylsyn!», – degen talap qoıýǵa halyqty shaqyrǵan.
«Polıgondy japtyq» dep, birin-birin quttyqtap, orden taǵyp júrgender osy jıyndarǵa Hasendi shaqyrý oılaryna da kirgen emes.
- Óz jerinde azshylyqqa aınalǵan halqymyzdyń múlde joıylyp ketý qaýpi alańdatqan Hasen sol 1973 jylǵy Úndeýinde otarshyl úkimetke: «Bir ultqa tabyndyrý – orystandyrý saıasaty toqtatylsyn!», «Orystardy qazaq jerine qaptatyp qonystandyrý toqtatylsyn!» deıdi jáne demografıalyq apatty túzeý úshin «Sheteldegi qazaqtarǵa jáne túrkistandyq basqa da ulttarǵa Otanyna qaıtýǵa ruqsat etilsin. Olar qýdalanbasyn!», – deıdi.
Iá, qazir mundaı sózderge qulaǵymyz úırengen. Al sol jyldary Hasen kótergen máseleler tyńǵa túren salǵandaı edi.
(jalǵasy bar)
Qýan AQORDAULY,
2006 j.
FOTO: Azattyq saıtynan
