Túrkıanyń mádenı tartymdylyǵynyń basym bóligi tarıh boıy Anadoly túbegin bılegen kóptegen órkenıetterdiń izinde jatyr. Bul erekshe mádenı mozaıkanyń mańyzdy quramdas bóligi Anatolıanyń alǵashqy ımperıasy bolǵan kúshti jáne yqpaldy hetıtter boldy. Eń erte belgili beıbitshilik kelisimi men alǵashqy belgili mahabbat poemasyn qamtıtyn murasy bar hetıtter álemdik tarıhtyń mańyzdy tirekteriniń biri bolyp sanalady. Kúshti Hett ımperıasy qazirgi Anadoly jerine sozylyp jatty, al eń keremet hetterdiń qırandylary Túrkıanyń Ortalyq Anadoly aımaǵyndaǵy Chorým provınsıasynda ornalasqan. Túrkıada az zerttelgen jaıaý serýendeý joly Hetıtter órkenıetiniń tarıhı qonystaryn zertteýge jáne onyń baı mádenı murasy týraly bilýge múmkindik beredi. Bul qýatty ımperıa óziniń 450 jyldyq bıligi kezinde adamzat tarıhy men mádenıetine orasan zor úles qosty.
Qola dáýirindegi hetterdiń murasy: Alaqahóúk
385 shaqyrymdyq Hett joly bir-birinen shamamen 236 shaqyrym qashyqtyqta ornalasqan 17 jaıaý júrý marshrýttarynan jáne taý velosıped joldary sıaqty alty balama baǵyttan turady. Marshrýttyń negizgi núkteleri: Hettterdiń astanasy Hattýsha; Imperıanyń eń úlken qalasy Alaqahóúk; jáne Anatolıanyń alǵashqy áskerı jáne ákimshilik ortalyǵy Sapınýva. Bogazkale-Hattýsa-Sapınýva, Alakajoıýk-Aladja-Sapınýva jáne Bogazkale-Alachaıýk marshrýtynyń ózegin quraıdy. Jaqsy jabdyqtalǵan qonaq úıler, býngalolar, hostelder jáne kempıngter sıaqty ornalastyrý nusqalary marshrýt boıynda Alachahóúk, Bogazkale jáne Injesý sıaqty jerlerde qol jetimdi. Hett soqpaǵynda kóptegen jabaıy tabıǵat kórinisteri men tarıhı artefaktiler, sondaı-aq kanondaǵy saıahattyń ártúrli kezeńderi jáne, árıne, Chorýmǵa tán taǵamdar bar.
Chorýmdaǵy hetterdiń úsh negizgi qalasynyń biri Alakahóúk Het jolynyń bastaý núktesi bolyp tabylady. Bul Túrkıanyń alǵashqy ulttyq qazba oryndarynyń biri jáne qola dáýiriniń arheologıasyna qyzyǵýshylyq tanytatyndardyń mindetti túrde barý kerek jeri. Bul aımaq 6000 jyldan astam ýaqyt boıy mekendegen. Onyń qazynalary hettik jáne hettik kezeńderge jatady jáne hettik mádenıettiń bastaý kózi bolyp sanalady. Hettterdiń Alakahoıýk qonysy keń qorǵanys júıelerimen jáne shabýyldardy boldyrmaý úshin salynǵan kúshti qaqpalarymen erekshelenedi. Sfınks qaqpasy – munaralary, tas bloktary jáne syrtqy qabyrǵasynda oıýlary bar qalanyń eki negizgi kireberis qaqpasynyń biri. Shyn máninde, Sfınks qaqpasy ǵıbadathananyń kireberisin belgileıdi. Tańǵajaıyp qoıma bólmeleri bar ǵıbadathana saraıy jáne jerleý qurbandyqtarymen áıgili patsha qabirleri Alakahoıýktaǵy eń mańyzdy oljalar arasynda. Alaqahóúk murajaıynda halkolıt, kóne qola, het jáne frıgıa dáýirlerine jatatyn Alaqahóúkten tabylǵan artefaktiler qoıylǵan. Ankaradaǵy Anadoly órkenıetteri murajaıyna barý óte usynylady, ásirese Alakahoıýk týraly kóbirek bilgińiz kelse. Murajaıda saıttyń eń mańyzdy oljalary, sonyń ishinde hettik órkenıet pen ónerdiń nyshandary bolyp sanalatyn Sfınks qaqpasynyń túpnusqa áshekeıleri men qola kún sáýleleri, sondaı-aq patsha qabirlerinen tabylǵan kıiktiń kúmisten jasalǵan qola músini bar. . ; jáne Hattı dáýirindegi buqanyń kúmisten jasalǵan qola músini.
Ejelgi Hett astanasy: Hattýsha
Marshrýttaǵy kelesi aıaldama Boǵazqale aımaǵyndaǵy Hattýsha. Bul jerde tabylǵan 30 000 saz taqtaıshalarynyń kópshiliginde «Myń qudaıdyń qalasy» dep atalatyn Hattýsha 450 jyl boıy Hett órkenıetiniń astanasy retinde qyzmet etti jáne IýNESKO-nyń Dúnıejúzilik murasy jáne IýNESKO-nyń estelik orny bolyp tabylady. Dúnıejúzilik tirkelim. Balshyq taqtaıshalarda eń alǵashqy belgili beıbit kelisim bolyp tabylatyn tótenshe Kadesh kelisimi beınelengen; Tabletkalar qazir Ystambul arheologıalyq murajaıynda – Ejelgi Shyǵys óneri murajaıynda saqtaýly. Alystan jasyl jelekpen qorshalǵan alyp tas basqatyrǵyshqa uqsaıtyn Hattýsa ǵıbadathanalardyń, monýmentaldy qaqpalardyń, patsha ǵımarattarynyń jáne qala qabyrǵalarynyń qaldyqtaryn kórsetetin tamasha ashyq aspan astyndaǵy murajaı ekeni sózsiz. Onyń eń mańyzdy ǵımarattarynyń biri – daýyl qudaıy Teshýb pen kún qudaıy Arınnaǵa arnalǵan Uly ǵıbadathana. Qalaǵa kirýdi qamtamasyz etetin Sfınks qaqpasy men Koról qaqpasy sıaqty keremet monýmentaldy qaqpalar da qırandylar arasynda sımvoldyq artefaktiler bolyp tabylady.
Hetterdiń dinı ortalyǵy: Sapınýva.
Hett jolyndaǵy sońǵy aıaldama – Sapınýva. Búgingi Ortakóı aýdanynda ornalasqan qala saıası jáne geografıalyq ornalasýyna baılanysty hetıtter dáýirinde mańyzdy áskerı jáne dinı ortalyq bolǵan. Sapınýva – eki daýyldy qudaıdyń atyna bólek salynǵan eki ǵıbadathana jáne patshaıymnyń saraıy men ásker qolbasshylyǵy sıaqty ómirlik mańyzdy mekemeleri bar úlken qala. Sonymen qatar, qaladan 4 myńǵa jýyq hettik syna jazýy bar taqtaıshalar tabyldy. Hett órkenıetine qatysty mańyzdy qujattar bolyp tabylatyn taqtaıshalar qazir Chorým arheologıalyq murajaıynyń toptamasynyń bir bóligi. Hett jolymen serýendeý kezinde siz Aladja ózeniniń ańǵaryna jáne Sapınýva mańyndaǵy Injesý kanonyna barýyńyz kerek. Geven aýylynyń janyndaǵy Gerdek tas beıitinen bastalyp, bul alqap Jemilbeı aýylyna deıin sozylyp jatyr. Raftıng – kanondaǵy taǵy bir keremet.
