Túrkiianyń mádeni tartymdylyǵynyń basym bóligi tarih boiy Anadoly túbegin bilegen kóptegen órkenietterdiń izinde jatyr. Bul erekshe mádeni mozaikanyń mańyzdy quramdas bóligi Anatoliianyń alǵashqy imperiiasy bolǵan kúshti jáne yqpaldy hetitter boldy. Eń erte belgili beibitshilik kelisimi men alǵashqy belgili mahabbat poemasyn qamtityn murasy bar hetitter álemdik tarihtyń mańyzdy tirekteriniń biri bolyp sanalady. Kúshti Hett imperiiasy qazirgi Anadoly jerine sozylyp jatty, al eń keremet hetterdiń qirandylary Túrkiianyń Ortalyq Anadoly aimaǵyndaǵy Chorým provintsiiasynda ornalasqan. Túrkiiada az zerttelgen jaiaý serýendeý joly Hetitter órkenietiniń tarihi qonystaryn zertteýge jáne onyń bai mádeni murasy týraly bilýge múmkindik beredi. Bul qýatty imperiia óziniń 450 jyldyq biligi kezinde adamzat tarihy men mádenietine orasan zor úles qosty.
Qola dáýirindegi hetterdiń murasy: Alaqahioiýk
385 shaqyrymdyq Hett joly bir-birinen shamamen 236 shaqyrym qashyqtyqta ornalasqan 17 jaiaý júrý marshrýttarynan jáne taý velosiped joldary siiaqty alty balama baǵyttan turady. Marshrýttyń negizgi núkteleri: Hettterdiń astanasy Hattýsha; Imperiianyń eń úlken qalasy Alaqahioiýk; jáne Anatoliianyń alǵashqy áskeri jáne ákimshilik ortalyǵy Sapinýva. Bogazkale-Hattýsa-Sapinýva, Alakajoiýk-Aladja-Sapinýva jáne Bogazkale-Alachaiiýk marshrýtynyń ózegin quraidy. Jaqsy jabdyqtalǵan qonaq úiler, býngalolar, hostelder jáne kempingter siiaqty ornalastyrý nusqalary marshrýt boiynda Alachahioiýk, Bogazkale jáne Injesý siiaqty jerlerde qol jetimdi. Hett soqpaǵynda kóptegen jabaiy tabiǵat kórinisteri men tarihi artefaktiler, sondai-aq kanondaǵy saiahattyń ártúrli kezeńderi jáne, árine, Chorýmǵa tán taǵamdar bar.
Chorýmdaǵy hetterdiń úsh negizgi qalasynyń biri Alakahioiýk Het jolynyń bastaý núktesi bolyp tabylady. Bul Túrkiianyń alǵashqy ulttyq qazba oryndarynyń biri jáne qola dáýiriniń arheologiiasyna qyzyǵýshylyq tanytatyndardyń mindetti túrde barý kerek jeri. Bul aimaq 6000 jyldan astam ýaqyt boiy mekendegen. Onyń qazynalary hettik jáne hettik kezeńderge jatady jáne hettik mádeniettiń bastaý kózi bolyp sanalady. Hettterdiń Alakahoiýk qonysy keń qorǵanys júielerimen jáne shabýyldardy boldyrmaý úshin salynǵan kúshti qaqpalarymen erekshelenedi. Sfinks qaqpasy – munaralary, tas bloktary jáne syrtqy qabyrǵasynda oiýlary bar qalanyń eki negizgi kireberis qaqpasynyń biri. Shyn máninde, Sfinks qaqpasy ǵibadathananyń kireberisin belgileidi. Tańǵajaiyp qoima bólmeleri bar ǵibadathana saraiy jáne jerleý qurbandyqtarymen áigili patsha qabirleri Alakahoiýktaǵy eń mańyzdy oljalar arasynda. Alaqahioiýk murajaiynda halkolit, kóne qola, het jáne frigiia dáýirlerine jatatyn Alaqahioiýkten tabylǵan artefaktiler qoiylǵan. Ankaradaǵy Anadoly órkenietteri murajaiyna barý óte usynylady, ásirese Alakahoiýk týraly kóbirek bilgińiz kelse. Murajaida saittyń eń mańyzdy oljalary, sonyń ishinde hettik órkeniet pen ónerdiń nyshandary bolyp sanalatyn Sfinks qaqpasynyń túpnusqa áshekeileri men qola kún sáýleleri, sondai-aq patsha qabirlerinen tabylǵan kiiktiń kúmisten jasalǵan qola músini bar. . ; jáne Hatti dáýirindegi buqanyń kúmisten jasalǵan qola músini.
Ejelgi Hett astanasy: Hattýsha
Marshrýttaǵy kelesi aialdama Boǵazqale aimaǵyndaǵy Hattýsha. Bul jerde tabylǵan 30 000 saz taqtaishalarynyń kópshiliginde «Myń qudaidyń qalasy» dep atalatyn Hattýsha 450 jyl boiy Hett órkenietiniń astanasy retinde qyzmet etti jáne IýNESKO-nyń Dúniejúzilik murasy jáne IýNESKO-nyń estelik orny bolyp tabylady. Dúniejúzilik tirkelim. Balshyq taqtaishalarda eń alǵashqy belgili beibit kelisim bolyp tabylatyn tótenshe Kadesh kelisimi beinelengen; Tabletkalar qazir Ystambul arheologiialyq murajaiynda – Ejelgi Shyǵys óneri murajaiynda saqtaýly. Alystan jasyl jelekpen qorshalǵan alyp tas basqatyrǵyshqa uqsaityn Hattýsa ǵibadathanalardyń, monýmentaldy qaqpalardyń, patsha ǵimarattarynyń jáne qala qabyrǵalarynyń qaldyqtaryn kórsetetin tamasha ashyq aspan astyndaǵy murajai ekeni sózsiz. Onyń eń mańyzdy ǵimarattarynyń biri – daýyl qudaiy Teshýb pen kún qudaiy Arinnaǵa arnalǵan Uly ǵibadathana. Qalaǵa kirýdi qamtamasyz etetin Sfinks qaqpasy men Korol qaqpasy siiaqty keremet monýmentaldy qaqpalar da qirandylar arasynda simvoldyq artefaktiler bolyp tabylady.
Hetterdiń dini ortalyǵy: Sapinýva.
Hett jolyndaǵy sońǵy aialdama – Sapinýva. Búgingi Ortakói aýdanynda ornalasqan qala saiasi jáne geografiialyq ornalasýyna bailanysty hetitter dáýirinde mańyzdy áskeri jáne dini ortalyq bolǵan. Sapinýva – eki daýyldy qudaidyń atyna bólek salynǵan eki ǵibadathana jáne patshaiymnyń saraiy men ásker qolbasshylyǵy siiaqty ómirlik mańyzdy mekemeleri bar úlken qala. Sonymen qatar, qaladan 4 myńǵa jýyq hettik syna jazýy bar taqtaishalar tabyldy. Hett órkenietine qatysty mańyzdy qujattar bolyp tabylatyn taqtaishalar qazir Chorým arheologiialyq murajaiynyń toptamasynyń bir bóligi. Hett jolymen serýendeý kezinde siz Aladja ózeniniń ańǵaryna jáne Sapinýva mańyndaǵy Injesý kanonyna barýyńyz kerek. Geven aýylynyń janyndaǵy Gerdek tas beiitinen bastalyp, bul alqap Jemilbei aýylyna deiin sozylyp jatyr. Rafting – kanondaǵy taǵy bir keremet.
