Talǵat QATAÝOV Tursynǵalıuly QR Bilim salasy qyzmetkerleriniń BQO boıynsha Táýelsiz kásipodaq uıymynyń tóraǵasy[/caption]
Antyna adal, joǵary bilikti neırohırýrg-dáriger Traısov Bekejan Qalasuly
Oraldaǵy oblystyq kópbeıindi aýrýhanasynyń neırohırýrgıa bólimshesiniń bilikti neırohırýrgi Traısov Bekejan Qalasulynyń jas ta bolsa densaýlyq saqtaý isinde qol jetkizgen tabystary ushan-teńiz. Oǵan neırohırýrgıa bólimshesine aýyr halde túsken adamdarǵa arasha bolyp, kúndelikti jasap jatqan kúrdeli otalary dálel.
Gıppokrat antyna adal, biliktiligin shetelderde jetildirip kelgen Bekejan Qalasuly jańa tehnologıany ıgerýi arqasynda kóptegen adamdardyń ómirine arasha bolyp, óte kúrdeli operasıa jasap, on myńdaǵan halyqtyń alǵysyn arqalap keledi. Halyqtyń daýys berýi arqyly ótetin baıqaýlarda «Adam ómirine arasha bolyp, sátti ota jasaǵany úshin» atalymyna Bekejan Traısov birneshe ret ıe bolǵan-dy.
B.Traısov túngi kezekshilikpen qatar kelgen shuǵyl operasıalarǵa qatysyp, ertesinde ádettegi jumysyn joǵary kóńilmen jalǵastyratynyna talaı kýá boldyq. Sharshap turǵanyn sezdirmesten, kúlimsirep naýqastardyń jaǵdaıyn surap, óz kásibine degen jaýapkershiligin, antyna degen adaldyǵyn isimen dáleldep keledi. Alǵys arqalaǵan abzal jan Bekejan Qalasuly adamdardyń bárine kómek qolyn sozyp, janyn qoıarǵa jer taptyrmaı azaptaǵan aýrýynan aıyqtyryp, aq halatty perishtedeı kóz aldynda kólbeńdeı júrip, janyna daýa, tánine shıpa bolardaı em berip, sóziniń táttisimen, kóziniń jaqsysymen naýqastyń kóńilin kóterip, ómirge degen qulshynysyn arttyryp, erteli-kesh erinbeı, el úshin eńbek etip, halyqtyń alǵys-saýabyn arqalaǵan aq halatty abzal jan.
Sarbazdy ajaldan arashalap qalǵan
2012 jyly Oral qalasyndaǵy áskerı bólimde óziniń basynan ózi avtomat qarýynan atqan sarbazdy oblystyq klınıkalyq aýrýhanaǵa óte aýyr jaǵdaıda jetkizedi. Sol kúni kezekshilikte bolǵan B.Traısov sarbazǵa shuǵyl túrde óte kúrdeli otany birneshe saǵat jasap, joǵary kásibı sheberligi arqasynda múmkin emes jaǵdaıdy, múmkin ete otyryp, sarbazdy ajaldan alyp qalady. Biraq Bekejan eshqashan muny erlik dep sezinbeıdi. Adamdardyń densaýlyǵy men jeke ómiri úshin kúresý, kúndelikti jumysy jáne ant aldyndaǵy kásibı tól mindeti dep esepteıdi.
Moıyn omyrtqamnyń synǵanyn alǵash Bekejan aıtqan-dy
Tarazda issaparda júrgende jol apatyna túsip, 25 kún boıy Taraz qalalyq 2-emhanasynyń neırohırýrgıa bólimshesinde jatqanymda neırohırýrg dárigerleri eshqandaı synyq joq degen bolatyn. Taraz dárigerleriniń sózderine senip 3 aı boıy moıyn omyrtqamnyń synyǵymen qınalyp júrdim. Qatty aýyryp, ábden qınalǵasyn Oralǵa kelgen boıda neırohırýrg B.Q. Traısovqa qaraldym. Dáriger MRT, KTA kórsetkishine qarap, moıyn omyrtqamnyń synǵanyn jáne shuǵyl operasıa jasaý qajettigi týraly dárigerlik keńes berip edi. Keıin Astanadaǵy Ulttyq neırohırýrgıa ortalyǵynyń neırohırýrg-dárigerleri men profesorlary B.Traısovtyń qoıǵan dıagnozyn naqtylady.
Bekejanǵa alǵys bildiremiz!
Otadan keıin densaýlyǵymdy tikeleı qadaǵalaýy arqasynda Allaǵa shúkir, densaýlyǵym qalypqa keldi. Antyna berik neırohırýrg B.Q.Traısovqa otbasymnyń, týmalarym men dostarymnyń jáne janashyr adamdar atynan raqmet aıtyp, alǵysymdy bildiremin!
