Mıyń Hýı ( Qytaı )
Áńgime bylaı bastalady. 1979 jyly 16 jastaǵy úndistandyq Jadav Peıin (Jadav Payeng) sol kezdegi súrkeıli jaǵdaıdy óz kózimen kóredi: onyń týǵan jeri Úndistannyń shyǵysyndaǵy Asamban óńirine bir retki tasqyn sýy sanaqsyz jylandardy aǵyzyp ákeledi. Tasqyn tynǵan soń álgi jylandar qozǵalýǵa da shamasy jetpeı, sol jerde qyrylady. Osy súrkeıli kórinis onyń ómirine burylys ákeldi.
«Álgi jylandar shól dalada ómir súre almady, óıtkeni sol kezde shól dalada jalǵyz túp te aǵash joq edi. Men jylandardyń óli beınesine qarap otyryp, kózimnen taram-taram jas aqqanyn bilmeppin. Sol sát beıne aýyr qyrǵynshylyqty kóz aldyma ákeldi. Men ákimdiktiń orman basqarý bólimshesine baryp, shól dalaǵa aǵash egýdi aıttym. Olar usynysyma basyn shaıqap, bul shól dalaǵa tek qana bambýk egip, synap kórýimdi aıtty. Sol kúnder aýyr qasiretimen esimde qaldy. Oıymdy qoldap-qýattaıtyn pende tabylmady. Sońynda men oılaǵanymdy júzege asyrdym». 52 jasqa shyqqan Peıin sol kúnderdi osylaı baıandap berdi.
Bir kezdegi tirshilik keshý qıynǵa soqqan qý medıen dalanyń búgingi kúni 550 gektar aýmaqtaǵy ormanǵa aınalaryn eshkim de oılamaǵan shyǵar? Alýan túrli qustar, buǵy, maral, muıyztumsyq, jolbarys, pil qatarly ańdar ormandyqtan tynys tapty, ol bir túp aǵash egýden bastap, bul jumaq mekendi jaratý úshin 36 jyldyq ǵumyryn sarp etti. Aqyrynda ózi bul mekennen aıyrylmastaı kúıge túsedi. Qymbatty 36 jyldyq ómiri barysynda ár kúni bir túp aǵash egýdi daǵdyǵa aınaldyrdy. Sanaqqa negizdelgende, ol jalpy on neshe myń túp aǵash egipti. Ekken aǵashtaryn sýarý Peıinniń basyn qatyrǵan is edi. Óıtkeni ormandyqtyń kólemi úlken, onyń ústine ol jalǵyz ilik bolǵandyqtan ózennen sý tasyp aǵash sýarý qıamet-qaıymnyń isimen parapar. Aqyrynda ol bunyń da amalyn tabady, bambýk japyraǵyn jalǵap, ústine balshyqtan kishkene naýasha jasap, onyń túbinen tesik ashyp, naýashaǵa quıylǵan sýdy bambýk japyraǵynan jasaǵan toǵanǵa jiberip, aǵashtarǵa aqyryndap sý jetkizedi. Osyndaı mıhnatpen 20 jylyn ótkizgen ol ormandyqtaǵy aǵashtardy aman-esen qatarǵa qosady.
Budan syrt Peıin ekologıany tanyp-bilýge yntalanyp, ortany áýelgi qalpyna qaıtarady. Ol jerdiń topyraǵy qunarsyz bolǵandyqtan, Peıin áýeli qumyrsqalar men jaýyn qurtyn ákeledi. Qumyrsqa men jaýyn qurty tasqa aınalýǵa shaq qalǵan topyraqty jibitip, topyraqtyń áýelgi qalpyna qaıtýyna, qunarlanýyna eshkim de jasaı almaıtyn kómek jasady.
Qumyrsqa men jaýyn qurtynyń bul qarapaıym ádisi eshbir tehnıkanyń tilin de qajet etpegeni shyndyq.
Orman arasynda ómirin ótkizýge nıettengen Peıin aýyldyqtaǵy qyzmetin tastap, orman arasyna kóship kelip, birneshe bas sıyr satyp alyp, baspana turǵyzady. Kúni búginge deıin bir otbasyndaǵy bes jan ormandyqta kún keship keledi.
Ýaqyttyń ozýymen aǵashtar aspanmen boı talasyp óse berdi, keıbir qıynshylyqtar da bara-bara sheshimin tapty. Ormandaǵy pilder ormannan alystap, jergilikti turǵyndardyń daqyldaryna zıan sala bastaıdy. Erkinsigen jolbarystar da mańyndaǵy jergilikti turǵyndardyń úı qustary men túlikterine aýyz salýdy ádetke aınaldyrady ári jabaıy ańdar sol mańdaǵy turǵyndardyń ómirine qaýip tóndiredi. Ashýǵa bókken turǵyndar Peıinniń mazasyn ala beredi.
Bul qıyn jaǵdaıdan qutylý úshin Peıin jalǵasty sansyz túp aǵash egedi. Munyń ishinde banan aǵashynyń sany eń mol edi. Munyń qupıalyǵy, pil banan aǵashyn jaqsy kóredi, osy arqyly pilderdi ormannan shyǵarmaýdyń ádisin tabady. Onyń ústine ormandyqta ózge de haıýanattar túri kóbeıgen soń jyrtqysh jolbarystar men basqa da ańdar orman arasynan azyq taýyp, endigári ormannan shyǵyp, turǵyndardyń mazasyn almaıtyn bolady.
Jyl artynan jyl ótip, baıaǵy qaqyraǵan shóldi dala óz tabıǵatyna qaıta oralyp, ańdarda óz mekeninde asyr salady.
Peıinniń orman ósirgen ǵıbratty hıkaıasy kóptegen ǵalymdardy tańǵaldyrady: keń tabıǵattyń ózine táýeldi azyqtyq tizbegi bolsa da, biz nelikten oǵan baǵynbaımyz? Dál qazirgideı parasatty ómirde jabaıy ańdardy biz bas bolyp qorǵamasaq, kim qorǵaıdy? Peıinniń tájirıbesi bizge, shyntýaıtynda, bizdiń kóptegen sanaq-sıfrdy qajet etpeı-aq tuqymy quryǵan ormanǵa baryp, sansyz zardaptarǵa kóz jetkizgenimizdi ári teńdessiz tehnıkalardyń da tabıǵı baılyqty saqtap qalýǵa dármensizdik tanytatynyn túsindirdi.
Bul kúnderi Peıinniń ormandyǵyna myńdaǵan jabaıy ańdar ár taraptan aǵylyp jatyr. 100-den astam toptasqan pilder ár jyly Peıinniń ormanyna baryp, birneshe aı panalaıdy. Bul pilderde izgi nıetti jalǵyz adamnyń bar qajyr-qaıratyn jumsap, óziniń asqaq armanyn oryndaǵanyn dúnıege pash etkisi keletindeı.
2008 jyly Úndistan úkimetiniń orman basqarý mekemesi bir top meken aýystyrǵan pilderge ilesip, Peıinniń ormandyǵyna barady. Ormandyq sol kezden bastap Peıinniń jaqsy kóretin úı janýary «Maolai»-dyń atymen atalyp, «Forest Maolai» («Maýlaı ormandyǵy») dep ataldy. 2012 jyly Úndistannyń Astanasy Jańa Delıdegi Nehrý ýnıversıteti (Nehru University) Peıinge marapattaý kýáligin berip, oǵan «Úndistan ormanshysy» (Forest man of India) degen ataq beredi. 2013 jyly Peıin jáne de Úndistan úkimetiniń orman basqarý mekemesiniń marapat kýáligin tapsyryp alady. Sol jyly kanadalyq derekti fılm rejıseri Veılmeık Mastr Peıinniń izgi isinen áserlenip, Amerıkanyń «Kickstarter» qory arqyly qarjy toptap, ol týraly «Ormanshy adam» atty derekti fılm túsirip, jalǵyz adamnyń kúshi de Jer sharyndaǵy ekologıalyq ortaǵa áser etetinin tórtkil dúnıege taratty.
Kúni búginge deıin Peıin áýelgi izgi nıetinen qaıtqan emes. Ol qazir ózi ósirgen ormandyqta ómir súrip, ár kúni aǵashtardy baptaýda. Onyń endigi jańa jospary – ormandyǵyna jaqyn mańdaǵy 150 gektar qaǵyr dalaǵa jaıqalǵan orman ósirip, tirshilik tynysyn qalyptastyrý.
«Bala shaǵymda birge oqyǵan dostarymnyń beseýi ınjener boldy. Men otyz neshe jyldyq japa-mashaqat pen maǵynaly ómirim barysynda jetken jetistikterim osy orman ósirý ekenin tanyp jettim». Ol senimdi túrde osylaı sabaqtady sózin. Onyń qazirgi turmysy óte shat-shadyman da maǵynaly.
Qytaı tilinen aýdarǵan Dúısenáli ÁLİMAQYN
