Vedomstvo basshysy áýeli aımaqtaǵy eń iri ónidiris oshaǵy «Mareven Fýd Tán-SHan» azyq-túlik óndiretin zaýytyna bardy. 2018 jyly irgetasy qalanyp, memlekettik baǵdarlamanyń sharapatyn kórgen biregeı joba tez daıyndalatyn makaron ónimin, alkogólsiz sýsyn men dámdeýish óndirýmen aınalysady.
Kásiporyn 850 adamdy jumyspen qamtyp otyr. Qazirgi kezde munda jylyna 85 myń tonna ónim óndiriledi. Zaýyttyń tolyq-qandy iske qosylýy úshin tartylǵan ınvestısıa kólemi 35 mlrd teńgeni qurasa, sonyń 593 mln teńgesi «Bıznestiń jol karatsy – 2020» memlekettik baǵdarlamasy arqyly qarastyrylǵan bolatyn.
«Mareven Fýd Tán-SHan» basqarýshy dırektory Stanıslav Degtárevtyń sózine súıensek, qosymsha óndiristik jelini ornatýǵa gaz, sý jáne elektr qýaty kerek.
Aıta keteıik, zaýyt basshysy aldaǵy ýaqytta logıstıkalyq qol jetimdilikti jaqsartý nysanaǵa alynatynyn aıtyp, mınıstr Álibek Sákenulyna osy maqsatta taǵy bir temirjol jelisin tartý kerektigin jetkizdi.
Taǵam óndirisiniń aıaq alysyn baqylaǵan vedomstvo basshysy jyldyq qýaty 10 myń tonna teńiz balyǵyn óndirýge qaýqarly balyq ónerkásibi kesheni qurylysymen tanysty. Taıaý bolashaqta bul mańda «Barramýndı» balyǵyn ósirý josparlanǵan. Búginde balyqqa arnalǵan arnaıy baseınder tolyq ornatylyp bitken.
Alaıda, endi ǵana jumysyn bastaýǵa qamdanyp jatqan kásiporynǵa ınfraqurylym júrgizý aýadaı qajet. Bul týraly QR Ulttyq ekonomıka mınıstrine zaýyt basshylyǵy aıtty.
– Biz sýmen, gazben jabdyqtaý, elektr men káriz jelilerin tartýǵa búdjettik ótinim berdik. Maquldanýyn kútemiz. Barlyǵy 900 mln teńge, – deıdi zaýyt ókilderi.
Mınıstr kóterilgen máseleler Almaty oblysynyń ákimdigimen birlesip, muqıat zerdelenetinin aıtty. Jalpy, keshenniń quny – 67 mlrd teńge. Álibek Qýantyrovtyń aıtýynsha, mundaı kásiporyndar óńirge, ásirese azyq-túlik qaýipsizdigin qamtamasyz etý úshin qajet.
Oblystaǵy qos birdeı zaýytty aralaǵan mınıstr kelesi kezekte oblystyq ákimdik ǵımaratynda óńirdiń bas josparymen tanysty. Onda G4 City men Qonaev qalasynyń bas jospary kórsetildi.
Qonaev qalasynyń ákimi Nurlan Qumataevtyń aıtýynsha, 107 turǵyn úıdiń qurylysy bastalady dep kútilýde.
Sonymen qatar, qazyna esebinen 13 turǵyn úıdiń irgetasy qalaný ústinde. Qonaev qalasynyń ákiminiń aıtýynsha qalada 5 bilim mekemesi salynbaqshy. Onyń ekeýi «Jaıly mektep» jobasynyń sheńberinde kerege jaımaq.
– Bizde jalpy aýmaǵy 1,3 myń gektardy alyp jatqan ındýstrıalyq aımaq bar. 2022-2024 jyldar aralyǵynda 8 birdeı aýqymdy ınvestısıalyq joba iske asady dep kózdelgen. Mundaǵy alańdatqan bir másele qosalqy stansıa salý. Biz buǵan deıin 160 MVt-qa jobalyq-smetalyq qujatyn jasap, ótkizdik. Alaıda, bul azdyq etedi. Sol sebepti, keler jyly 200 MVt qosalqy stansıaǵa ótinish beremiz, – dedi Nurlan Qumataev.
Qala ákiminen keıingi kezek, oblystyq týrızm basqarmasynyń basshysy Aıbar Temenovqa keldi. Ol óz kezeginde ishki týrızmdi, onyń ishinde taý klassterin damytýǵa arnalǵan tyń oılaryn ortaǵa salyp, Etnoaýylǵa arnalǵan aımaq jasalatynyn tilge tıek etti. Týrızmda aqsap turǵan taǵy bir is ol – maman tapshylyǵy.
Aıbar Temenov, «Dıplommen aýylǵa» baǵdarlamasynda dál osy salanyń bilimgerleri qarastyrylmaǵanyn aıtyp, endigi jerde osy jumysty qolǵa alýdy usyndy.
Aımaqtyń áleýetine sholý jasaǵan vedosmtvo basshysy oblystyń áleýmettik-ekonomıkalyq damýyna arnalǵan keńeske qatysyp, jergilikti kásipkerlermen júzdesti. Olardyń kókeı kesti saýaldaryna jaýap berdi. Jıyndy oblys ákimi Marat Sultanǵazıev júrgizip, óńirdiń ekonomıkalyq ahýalyna qysqasha toqtaldy.
– Bizdiń ólkede shaǵyn jáne orta bıznes ókilderiniń sany qazirdiń ózinde 116,6 myńǵa jetip, respýblıkada 4-shi oryndy ıelendik. Tek 2022 jyldyń 9 aıynda olarmen óndirilgen ónim, kórsetilgen qyzmet kólemi 2 trln teńgeden asty, al búdjetke 220,2 mlrd teńge tústi. Shaǵyn jáne orta bıznestiń ekonomıkadaǵy úlesi 36,7%-dan 45,5%-ǵa deıin ósti, – dedi aımaq basshysy Marat Eleýsizuly.
Almaty oblysy ákiminiń sózinen keıin kezdeýge jınalǵan bıznes ókilderi saýaldaryn mınıstrge tikeleı joldady. Kezdesýde sóz alǵan kásipkerler jeńil ónerkásipti, farmasevtıka salasyn damytý máselelerin jáne kásipkerlikti damytýdyń basqa da ózekti máselelerin kóterdi. Infraqurylym qurylysy máseleleride shete qalmady.
Kezdesý qorytyndysy boıynsha Álibek Qýantyrov bıznes pen memlekettiń ózara yntymaqtastyǵy úshin turaqty jumys isteıtin alań bolýǵa tıis óńirlik bıznesti damytý ınstıtýttarymen naqty ózara is-qımyl qajet ekenin atap ótti. Óz tarapynan ol kásipkerler aıtqan barlyq problemalyq máselelerdi qaraýǵa jáne nazarǵa alýǵa daıyn ekenin bildirdi.
– Judyryqtaı jumyla otyryp, biz alǵa qoıǵan barlyq mindetterdi oryndaıtynymyzǵa jáne Almaty oblysynyń órkendeýi úshin qoldan kelgenniń bárin jasaıtynymyzǵa senimdimin, – dedi mınıstr.
Artynsha, Álibek Sákenuly azamattardy qabyldady. Qabyldaýǵa kelgen turǵyndar ár túrli máseleni qozǵady. Mysaly, Qonaev qalasyna irgeles jatqan Arna aýylynan kelgen Samǵat Qýanyshbekuly «Dıplommen aýylǵa» baǵdarlamasynda beriletin 1,5 myń AEK mólsherdegi kóterme járdemaqyny 3 000 AEK –ke deıin ulǵaıtýdy suraı kelipti. Jas mamannyń sózine sensek, qazirgi tańda oblys ortalyǵy aýysqaly beri mundaǵy úı baǵasy tym qymbattap ketken. Sol sebepti, búgingi beriletin kóterme aqy baspana alýǵa jetpeıdi. Dál osy jaǵdaıyn sheshimin mınıstrden tikeleı surady.
Óz kezeginde QR Ulttyq ekonomıka mınıstri Álibek Qýantyrov, bul másele qarastyrý ústinde ekenin, atalǵan somany 2,5 AEK kórsetkishke deıin kóterý josparlanǵanyn aıtty.
Mınıstrdiń jeke qabyldaýyna kelgen jas kásipker Ǵabıt Begaly áleýmettik mańyzy bar taýarlardyń turaqtandyrý qoryna qarajat bólý týraly oıymen, mezgildi qymbatshylyqtyń aldyn alýǵa bólingen qarjy áleýmettik osal toptarǵa bólip berýdiń arnaıy bir tetigin qarastyrýdy surap kelgen. Oǵan vedomstvo basshysy áleýmettik ámıan arqyly turmysy tómen otbasylarǵa qarjy jiberiletinin aıtyp ótti.
Sondaı-aq, mınıstr azamattardy qabyldap bolǵan soń, Sheńgeldi alabyna baryp, sýarý júıesin damytý, egis alqaptaryn ulǵaıtý máselelerimen tanysyp, «Shın-Laın» balmuzdaq shyǵaratyn kásiporynyna bardy. Qýattylyǵy jylyna 63 myń tonna bolatyn zaýyt jobasynyń jalpy quny 32,4 mlrd teńgeni quraıtynyn atap ótti.
Bul – TMD-daǵy balmuzdaq shyǵaratyn eń sapaly zaýyttardyń biri. Eger búginde ol 20%-ǵa jýyq eksporttaıtyn 18,5 myń tonna ónim shyǵarsa, 2025 jylǵa qaraı bul kórsetkish 40 myń tonnaǵa deıin ósýi tıis jáne eksport tıisinshe 50%-ǵa jetedi dep kútilýde.
Almaty oblysyndaǵy jumys sapary eki kúnge jalǵasqan QR Ulttyq ekonomıka mınıstri Álibek Qýantyrov Jambyl aýdany Myńbaev aýylyna taban tiredi.
5639 turǵyn turatyn aýylda sý jelileriniń 90 paıyzynyń tozyǵy jetken. Atalmysh aımaqtyń atqa minerleri mınıstrge osy máseleniń túıinin tarqatýǵa qol ushyn sozýdy surady.
Jambyl aýdany ákiminiń orynbasary Abzal Nurpeıisovtyń sózine súıensek, 2022 jyly jobalyq-smetalyq qujatty daıyndaýǵa qarjy bólinip, joba tolyqtaı qaǵazǵa túsirilgen.
– Joba negizinde qurylys-montaj jumystaryn bastaıtyn bolsaq, aýylǵa jańadan 40 shaqyrym aýyz sý júıesin tartamyz jáne de 1318 aýla tutastaı taza sýmen qamtamasyz etiledi. Biz usynǵan jobany iske asyrýǵa 1,5 mlrd. teńge qarajat kerek, – deıdi Abzal Erkinuly.
Sondaı-aq, jaýaptylar Myńbaev aýylynyń kún-batys jaǵynda jalpy quny 2,5 mlrd teńgeni quraıtyn 200 gektar jerge ınfraqurylym júrgizý josparlanǵanyn aıtty.
Keleshekte bul mańǵa 24 shaqyrym aýyz sý júıesi, 31 shaqyrym elektr jelilerin tartý kózdelgen. Atalǵan jospar júzege assa, kezekte turǵan 2000 adam ınrfaqurylymy bar jermen qamtamasyz etiledi.
Jambyldyqtar alǵa tartqan kezekti másele, Sarybaı bı aýylyndaǵy mádenıet úıine kúrdeli jóndeý jumystaryn júrgizý boldy.
1961 jyly irgetasy qalanǵan ǵımarat sońǵy 60 jylda jóndeý kórmegen. Sovettik kezeńde boı kótergen nysannyń qabyrǵalary óz qalpyn joǵaltpaǵan, tek syrty men ishin árlep, kúrdeli jóndeýden ótkizý jetkilikti. Bul úshin 278 mln teńge qarjy qajet. Vedomstvo basshysy bul ótinim, qaralatynyn málimdedi.
Desede, aımaqtaǵy ahýal anaý aıtqandaı nashar emes. Dál osy Sarybaı bı aýylynda mektep «Aýyl – el besigi» baǵdarlamasy sheńberinde kúrdeli jóndeýden ótken. QR Ulttyq ekonomıka mınıstri Álibek Qýantyrov bilim oshaǵyna arnaıy bas suǵyp, júrgizilgen jumystarǵa oń baǵasyn berdi. Mektep qabyrǵasynda aýyldyń turǵyndarymen kezdesip, aýyldyq jerlerdi kórkeıtýge kúsh salyp, arnaıy tudyrymdama jasalynyp jatqanyn tilge tıek etti.
– Prezıdent ózi aıtqandaı aýyldarǵa erekshe kóńil aýdarylady bolady. Arnaıy tujyrymdamada daıyndaldy. 2023-2025 jyldar aýyldardy damytýǵa baǵyttalady. «Aýyl – el besigi» jobasyna bólinetin búdjettiń kólemin ulǵaıtamyz. Bizdiń maqsat ınrfaqurylymdy retke keltirý arqyly, aýyldar arasyndaǵy teńsizdikti joıý. Al jalpy alǵanda Almaty oblysynda jaǵdaı jaqsy, – dedi Álibek Sákenuly.
