Vedomstvo basshysy áýeli aimaqtaǵy eń iri ónidiris oshaǵy «Mareven Fýd Tian-Shan» azyq-túlik óndiretin zaýytyna bardy. 2018 jyly irgetasy qalanyp, memlekettik baǵdarlamanyń sharapatyn kórgen biregei joba tez daiyndalatyn makaron ónimin, alkogolsiz sýsyn men dámdeýish óndirýmen ainalysady.
Kásiporyn 850 adamdy jumyspen qamtyp otyr. Qazirgi kezde munda jylyna 85 myń tonna ónim óndiriledi. Zaýyttyń tolyq-qandy iske qosylýy úshin tartylǵan investitsiia kólemi 35 mlrd teńgeni qurasa, sonyń 593 mln teńgesi «Biznestiń jol karatsy – 2020» memlekettik baǵdarlamasy arqyly qarastyrylǵan bolatyn.
«Mareven Fýd Tian-Shan» basqarýshy direktory Stanislav Degtiarevtyń sózine súiensek, qosymsha óndiristik jelini ornatýǵa gaz, sý jáne elektr qýaty kerek.
Aita keteiik, zaýyt basshysy aldaǵy ýaqytta logistikalyq qol jetimdilikti jaqsartý nysanaǵa alynatynyn aityp, ministr Álibek Sákenulyna osy maqsatta taǵy bir temirjol jelisin tartý kerektigin jetkizdi.
Taǵam óndirisiniń aiaq alysyn baqylaǵan vedomstvo basshysy jyldyq qýaty 10 myń tonna teńiz balyǵyn óndirýge qaýqarly balyq ónerkásibi kesheni qurylysymen tanysty. Taiaý bolashaqta bul mańda «Barramýndi» balyǵyn ósirý josparlanǵan. Búginde balyqqa arnalǵan arnaiy basseinder tolyq ornatylyp bitken.
Alaida, endi ǵana jumysyn bastaýǵa qamdanyp jatqan kásiporynǵa infraqurylym júrgizý aýadai qajet. Bul týraly QR Ulttyq ekonomika ministrine zaýyt basshylyǵy aitty.
– Biz sýmen, gazben jabdyqtaý, elektr men káriz jelilerin tartýǵa biýdjettik ótinim berdik. Maquldanýyn kútemiz. Barlyǵy 900 mln teńge, – deidi zaýyt ókilderi.
Oblystaǵy qos birdei zaýytty aralaǵan ministr kelesi kezekte oblystyq ákimdik ǵimaratynda óńirdiń bas josparymen tanysty. Onda G4 City men Qonaev qalasynyń bas jospary kórsetildi.
Qonaev qalasynyń ákimi Nurlan Qumataevtyń aitýynsha, 107 turǵyn úidiń qurylysy bastalady dep kútilýde.
Sonymen qatar, qazyna esebinen 13 turǵyn úidiń irgetasy qalaný ústinde. Qonaev qalasynyń ákiminiń aitýynsha qalada 5 bilim mekemesi salynbaqshy. Onyń ekeýi «Jaily mektep» jobasynyń sheńberinde kerege jaimaq.
– Bizde jalpy aýmaǵy 1,3 myń gektardy alyp jatqan indýstriialyq aimaq bar. 2022-2024 jyldar aralyǵynda 8 birdei aýqymdy investitsiialyq joba iske asady dep kózdelgen. Mundaǵy alańdatqan bir másele qosalqy stantsiia salý. Biz buǵan deiin 160 MVt-qa jobalyq-smetalyq qujatyn jasap, ótkizdik. Alaida, bul azdyq etedi. Sol sebepti, keler jyly 200 MVt qosalqy stantsiiaǵa ótinish beremiz, – dedi Nurlan Qumataev.
Qala ákiminen keiingi kezek, oblystyq týrizm basqarmasynyń basshysy Aibar Temenovqa keldi. Ol óz kezeginde ishki týrizmdi, onyń ishinde taý klassterin damytýǵa arnalǵan tyń oilaryn ortaǵa salyp, Etnoaýylǵa arnalǵan aimaq jasalatynyn tilge tiek etti. Týrizmda aqsap turǵan taǵy bir is ol – maman tapshylyǵy.
Aibar Temenov, «Diplommen aýylǵa» baǵdarlamasynda dál osy salanyń bilimgerleri qarastyrylmaǵanyn aityp, endigi jerde osy jumysty qolǵa alýdy usyndy.
Aimaqtyń áleýetine sholý jasaǵan vedosmtvo basshysy oblystyń áleýmettik-ekonomikalyq damýyna arnalǵan keńeske qatysyp, jergilikti kásipkerlermen júzdesti. Olardyń kókei kesti saýaldaryna jaýap berdi. Jiyndy oblys ákimi Marat Sultanǵaziev júrgizip, óńirdiń ekonomikalyq ahýalyna qysqasha toqtaldy.
– Bizdiń ólkede shaǵyn jáne orta biznes ókilderiniń sany qazirdiń ózinde 116,6 myńǵa jetip, respýblikada 4-shi oryndy ielendik. Tek 2022 jyldyń 9 aiynda olarmen óndirilgen ónim, kórsetilgen qyzmet kólemi 2 trln teńgeden asty, al biýdjetke 220,2 mlrd teńge tústi. Shaǵyn jáne orta biznestiń ekonomikadaǵy úlesi 36,7%-dan 45,5%-ǵa deiin ósti, – dedi aimaq basshysy Marat Eleýsizuly.
Almaty oblysy ákiminiń sózinen keiin kezdeýge jinalǵan biznes ókilderi saýaldaryn ministrge tikelei joldady. Kezdesýde sóz alǵan kásipkerler jeńil ónerkásipti, farmatsevtika salasyn damytý máselelerin jáne kásipkerlikti damytýdyń basqa da ózekti máselelerin kóterdi. Infraqurylym qurylysy máseleleride shete qalmady.
Kezdesý qorytyndysy boiynsha Álibek Qýantyrov biznes pen memlekettiń ózara yntymaqtastyǵy úshin turaqty jumys isteitin alań bolýǵa tiis óńirlik biznesti damytý institýttarymen naqty ózara is-qimyl qajet ekenin atap ótti. Óz tarapynan ol kásipkerler aitqan barlyq problemalyq máselelerdi qaraýǵa jáne nazarǵa alýǵa daiyn ekenin bildirdi.
– Judyryqtai jumyla otyryp, biz alǵa qoiǵan barlyq mindetterdi oryndaitynymyzǵa jáne Almaty oblysynyń órkendeýi úshin qoldan kelgenniń bárin jasaitynymyzǵa senimdimin, – dedi ministr.
Óz kezeginde QR Ulttyq ekonomika ministri Álibek Qýantyrov, bul másele qarastyrý ústinde ekenin, atalǵan somany 2,5 AEK kórsetkishke deiin kóterý josparlanǵanyn aitty.
Ministrdiń jeke qabyldaýyna kelgen jas kásipker Ǵabit Begaly áleýmettik mańyzy bar taýarlardyń turaqtandyrý qoryna qarajat bólý týraly oiymen, mezgildi qymbatshylyqtyń aldyn alýǵa bólingen qarjy áleýmettik osal toptarǵa bólip berýdiń arnaiy bir tetigin qarastyrýdy surap kelgen. Oǵan vedomstvo basshysy áleýmettik ámiian arqyly turmysy tómen otbasylarǵa qarjy jiberiletinin aityp ótti.
Sondai-aq, ministr azamattardy qabyldap bolǵan soń, Sheńgeldi alabyna baryp, sýarý júiesin damytý, egis alqaptaryn ulǵaitý máselelerimen tanysyp, «Shin-Lain» balmuzdaq shyǵaratyn kásiporynyna bardy. Qýattylyǵy jylyna 63 myń tonna bolatyn zaýyt jobasynyń jalpy quny 32,4 mlrd teńgeni quraitynyn atap ótti.
Bul – TMD-daǵy balmuzdaq shyǵaratyn eń sapaly zaýyttardyń biri. Eger búginde ol 20%-ǵa jýyq eksporttaityn 18,5 myń tonna ónim shyǵarsa, 2025 jylǵa qarai bul kórsetkish 40 myń tonnaǵa deiin ósýi tiis jáne eksport tiisinshe 50%-ǵa jetedi dep kútilýde.
Almaty oblysyndaǵy jumys sapary eki kúnge jalǵasqan QR Ulttyq ekonomika ministri Álibek Qýantyrov Jambyl aýdany Myńbaev aýylyna taban tiredi.
5639 turǵyn turatyn aýylda sý jelileriniń 90 paiyzynyń tozyǵy jetken. Atalmysh aimaqtyń atqa minerleri ministrge osy máseleniń túiinin tarqatýǵa qol ushyn sozýdy surady.
Jambyl aýdany ákiminiń orynbasary Abzal Nurpeiisovtyń sózine súiensek, 2022 jyly jobalyq-smetalyq qujatty daiyndaýǵa qarjy bólinip, joba tolyqtai qaǵazǵa túsirilgen.
– Joba negizinde qurylys-montaj jumystaryn bastaityn bolsaq, aýylǵa jańadan 40 shaqyrym aýyz sý júiesin tartamyz jáne de 1318 aýla tutastai taza sýmen qamtamasyz etiledi. Biz usynǵan jobany iske asyrýǵa 1,5 mlrd. teńge qarajat kerek, – deidi Abzal Erkinuly.
Sondai-aq, jaýaptylar Myńbaev aýylynyń kún-batys jaǵynda jalpy quny 2,5 mlrd teńgeni quraityn 200 gektar jerge infraqurylym júrgizý josparlanǵanyn aitty.
Keleshekte bul mańǵa 24 shaqyrym aýyz sý júiesi, 31 shaqyrym elektr jelilerin tartý kózdelgen. Atalǵan jospar júzege assa, kezekte turǵan 2000 adam inrfaqurylymy bar jermen qamtamasyz etiledi.
Jambyldyqtar alǵa tartqan kezekti másele, Sarybai bi aýylyndaǵy mádeniet úiine kúrdeli jóndeý jumystaryn júrgizý boldy.
1961 jyly irgetasy qalanǵan ǵimarat sońǵy 60 jylda jóndeý kórmegen. Sovettik kezeńde boi kótergen nysannyń qabyrǵalary óz qalpyn joǵaltpaǵan, tek syrty men ishin árlep, kúrdeli jóndeýden ótkizý jetkilikti. Bul úshin 278 mln teńge qarjy qajet. Vedomstvo basshysy bul ótinim, qaralatynyn málimdedi.
Desede, aimaqtaǵy ahýal anaý aitqandai nashar emes. Dál osy Sarybai bi aýylynda mektep «Aýyl – el besigi» baǵdarlamasy sheńberinde kúrdeli jóndeýden ótken. QR Ulttyq ekonomika ministri Álibek Qýantyrov bilim oshaǵyna arnaiy bas suǵyp, júrgizilgen jumystarǵa oń baǵasyn berdi. Mektep qabyrǵasynda aýyldyń turǵyndarymen kezdesip, aýyldyq jerlerdi kórkeitýge kúsh salyp, arnaiy tudyrymdama jasalynyp jatqanyn tilge tiek etti.
– Prezident ózi aitqandai aýyldarǵa erekshe kóńil aýdarylady bolady. Arnaiy tujyrymdamada daiyndaldy. 2023-2025 jyldar aýyldardy damytýǵa baǵyttalady. «Aýyl – el besigi» jobasyna bólinetin biýdjettiń kólemin ulǵaitamyz. Bizdiń maqsat inrfaqurylymdy retke keltirý arqyly, aýyldar arasyndaǵy teńsizdikti joiý. Al jalpy alǵanda Almaty oblysynda jaǵdai jaqsy, – dedi Álibek Sákenuly.
