Qazaq halqynyń rýhani qundylyqtary men bolmysyn saqtaýdaǵy qazaq tiliniń róli halqymyzdyń bai mádeni murasynyń negizgi bóligi bolyp qala beredi. Til tek qarym-qatynas quraly ǵana emes, sonymen qatar tereń simvoldyq kontekstke ie bola otyryp, danalyqtyń, dástúrdiń, ádet-ǵuryp pen tarihi bilimniń tasymaldaýshysy jáne saqtaýshysy bolady. Qazaq tili ulttyq mádeniettiń qaitalanbas qyrlaryn urpaqqa jetkizýde sheshýshi ról atqarady. Ol qazaq halqynyń rýhani qundylyqtarynyń sabaqtastyǵyn (halyqaralyq quqyq sýbektisi retindegi memlekettiń sabaqtastyǵyn) jáne turaqtylyǵyn qamtamasyz etetin ótken men búginniń dánekeri. Til arqyly adamdar ózderiniń mádeni muralaryn saqtaidy jáne tereńdetedi, ózin uzaq tarihi dástúrdiń bir bóligi retinde sezinedi.
Jahandaný men zamanaýi syn-qaterler jaǵdaiynda qazaq tiliniń saqtalýy men damýy erekshe mańyzǵa ie. Ol qaitalanbas mádeni erekshelikterdi saqtap qana qoimaidy, sonymen qatar qazaq halqynyń san alýan álemde ózindik sanasy men ereksheligin nyǵaitýǵa kómektesedi. Demek, qazaq tili – qazaq halqynyń rýhani qundylyqtarynyń saqtalýy men urpaqtan-urpaqqa jalǵasýyn qamtamasyz etetin, onyń jahandyq mádeni salada biregeiligi men alýan túrliligin kórsetetin ajyramas element.
Túrki tilderi tobyna jatatyn qazaq tili Ortalyq Aziiadaǵy kóshpeli taipalardyń ótkeninde, tereńde jatqan tarih pen mádeniettiń qazynasyn búgip jatyr. Bir qyzyǵy, qazaq tili óziniń damýy barysynda ártúrli tildermen jáne mádeniettermen aralasyp, sózdik qorynda, grammatikasy men fonetikasynan kórinis tapty. Mysaly, qazaq tilinde áli kúnge deiin aýyzeki tilde qoldanylyp júrgen túrki tektes sózderdi kóptep kezdestirýge bolady. Arab jáne parsy mádeni salalarynyń áseri bul tilder aimaqtyq saýda men mádeni almasýda mańyzdy ról atqarǵan kezeńderde baiqalady.
Qazaq tili tarihyndaǵy mańyzdy kezeń VIII ǵasyrda arab álipbiine kóshý onyń jazýy men ádebi damýyna aitarlyqtai áser etti. Qazirgi qazaq tilinde zamanaýi tehnologiialar men kommýnikatsiialyq qajettilikterge beiimdelý men jańarý úderisin kórsetetin kirillitsanyń ózgertilgen nusqasy qoldanylady. Sonymen qatar qazaq tilinde urpaqtan-urpaqqa jalǵasyp kele jatqan ertegiler, aýyz ádebieti, jyr-dastandary da mol. Bul eńbekter tildik erekshelikterdi saqtap qana qoimai, qazaq halqynyń mádeni murasy men dúnietanymynyń mańyzdy qyrlaryn aishyqtaidy.
Qazaq tili tek qarym-qatynas quraly ǵana emes, sonymen qatar Ortalyq Aziiadaǵy kúrdeli tarihi-mádeni bailanystardy kórsetetin qazaq halqynyń ózindik ereksheligi men mádeni bailyǵynyń tereń simvoly bolyp tabylady. Onyń biregei qurylymy, tildik formalary men grammatikalyq erejeleriniń qatańdyǵy qazaqstandyqtardyń mentaliteti men dúniege kózqarasyn qalyptastyratyn kóp ǵasyrlyq tarihtyń, dástúrler men ádet-ǵuryptardyń izin qaldyrady. Qazaq tiliniń san alýan frazeologizmdermen, arhaizmdermen, qaitalanbas sóz tirkesterimen órnekteletin leksikalyq quramynyń bailyǵy erekshe mańyzdy. Bul tildik elementter oilar men ideialardy jetkizý múmkindikterin keńeitip, qazaq halqynyń mádeni qundylyqtary men dástúrlerin tereń túsinýdiń kiltine ainaldy. Sondai-aq jahandaný jáne mádenietaralyq ózara árekettesý jaǵdaiynda ulttyq murany jetkizý men saqtaýdyń biregei kilti boldy.
Qazaq tili kúndelikti qarym-qatynasta ǵana emes, halyqtyń mádeni bolmysyn qalyptastyrýda da erekshe ról atqarady. Ol ózin-ózi taný men nyǵaitýǵa kómektesedi, urpaqtar arasyndaǵy kópir qyzmetin atqarady, qundylyqtar men dástúrlerdi ata-babadan urpaqqa jalǵastyrady. Ol jahandyq mádeni jelide óziniń biregeiligi men ózektiligin saqtai otyryp, zamanaýi álemniń syn-qaterlerine beiimdeledi. Qazaq tili qazirgi álemdik qaýymdastyqta Qazaqstannyń ulttyq mádenietin saqtaý men damytýda sheshýshi ról atqaratyn qarym-qatynas quraly, mádeni mura men bolmystyń tiri tasymaldaýshysy bolyp sanalady.
Qazaq tili mádeni murany saqtaýda ǵana emes, qoǵamnyń intellektýaldyq damýynda da ortalyq ról atqarady. Ol Qazaqstannyń bai tarihy týraly bilim men qundylyqtar almasýdyń negizgi tetigi retinde qyzmet etedi. Máselen, qazaq ádebietiniń klassikalyq shyǵarmalary ulttyq qundylyqtar men dástúrlerdi beinelep qana qoimai, ádebiettaný men tarih salasyndaǵy jańa izdenisterge dem beredi.
Sońǵy jyldary Qazaqstanda ártúrli salalardaǵy, sonyń ishinde meditsina, injenerlik jáne áleýmettik zertteýler boiynsha qazaq tilindegi ǵylymi zertteýler men basylymdar belsendi túrde damyp keledi. Máselen, elimizdiń joǵary oqý oryndary ǵylymi konferentsiialar men ana tilinde jariialanymdardy jii paidalanýda, bul ǵalymdar arasyndaǵy ǵylymi dialog pen intellektýaldyq almasýdyń keńeiýine yqpal etýde.
Qazirgi tehnologiiada qazaq tiliniń de alatyn orny zor. Sońǵy jyldary qazaq tilinde kompiýterlik baǵdarlamalar men qosymshalardyń jasalyp, onyń jastar men qoǵam arasynda keńinen taralýy baiqalady. Bul lingvistikalyq ártúrlilikti saqtaýǵa jaǵdai jasaidy jáne qazirgi tsifrlyq álemde qazaq tilin qoldanýdyń jańa múmkindikterin týdyrady. Qazaq tili mádeni murany saqtap qana qoimaidy, sonymen qatar qazirgi zamanǵy syn-qaterler men múmkindiktermen belsendi túrde árekettesip, Qazaqstannyń bilim, ǵylym jáne tehnologiia salasynda mańyzdy ról atqarady.
Sońǵy onjyldyqtarda respýblikamyzda ulttyq saiasattyń strategiialyq maqsatyna ainalǵan qazaq tilin saqtaý jáne damytý boiynsha belsendi jumystar júrgizilip jatyr. Jahandanýdyń qarqyndy damýy jáne aqparattyq tehnologiialardyń keńeiýi jaǵdaiynda tildik jáne mádeni biregeilikti saqtaý eldiń ulttyq qaýipsizdigi men turaqty damýyn qamtamasyz etýdiń mańyzdy aspektisi boldy. Basty bastamalardyń biri retinde qazaq tiliniń qoǵamdaǵy mártebesi men bedelin arttyrýǵa baǵyttalǵan keshendi tildik baǵdarlamalardy engizýdi aita alamyz. Bul baǵdarlamalar ómirdiń ártúrli salalaryn qamtidy - memlekettik mekemeler men oqý oryndarynan bastap, BAQ pen mádeni sharalarǵa deiin. Qazaq tiliniń ákimshilik jáne resmi rásimderde qoldanylýyna jaǵdai jasaýǵa úlken kóńil bólinýde, bul onyń belsendi qoldanylýyna jáne saqtalýyna yqpal etedi.
Sondai-aq jastar arasynda tildik bilim berý men tildik quzyrettilikterdi damytýdy qoldaý mańyzdy qadam boldy. Oqytýdyń zamanaýi ádisterin engizý jáne tildik kýrstardy keńeitý óskeleń urpaqtyń tildik ózin-ózi anyqtaýyn nyǵaitýǵa kómektesedi, bul bolashaqta til dástúrin saqtaýdyń kepili bolyp tabylady. Qazirgi zamanda qazaq tilin zerttep, beiimdeýge baǵyttalǵan ǵylymi zertteýler men lingvistikalyq bastamalar da strategiianyń quramdas bóligine ainaldy. Bul syrtqy áserlerge ashyq bola otyryp, tildik biregeilikti saqtaýǵa kómektesetin jańa terminderdi ázirleýdi jáne sheteldik sózderdi beiimdeýdi qamtidy. Qazaq tilin saqtaý men damytýdyń keshendi sharalary ulttyq bolmystyń qaitalanbas erekshelikterin saqtai otyryp, elimizdiń tildik jáne mádeni bolmysyn nyǵaityp, onyń álemdik qaýymdastyqqa integratsiialanýyna yqpal etedi.
Jahandaný – qazaq tiliniń osaldyǵyna da, áleýetine de áser etetin qos júzdi qylysh. Mádeni almasý men jahandyq ózara bailanys (ózara bailanys jáne ózara árekettesý, aqparat pen resýrstar almasý) jaǵdaiynda qazaq tiliniń saqtalýy tildik biregeilikti saqtaý máselesine ǵana emes, qazaq halqynyń rýhani murasy men mádeni qundylyqtaryn, til mádenietin saqtaýdyń negizgi faktoryna ainalady.
Qazaq tiliniń bolashaǵyna áser etetin basty aspektilerdiń biri – onyń zamanaýi aqparat quraldarynda bolýy men qoldanylýy. Tsifrlyq dáýirde qazaq tilin nasihattaý – ony saqtaý men damytýdyń mańyzdy qadamy desek, qatelespeimiz. Munyń ishinde internette qazaq tilinde sapaly kontent jasaý, ana tilindegi tsifrlyq platformalardy damytý jáne memlekettik tildi belsendi qoldanatyn BAQ-qa qoldaý kórsetý bar. Sondai-aq, qazaq tilin óskeleń urpaqqa jetkizýde oqý oryndary basty ról atqarady. Til úiretip qana qoimai, til arqyly mádeni-tarihi bailanystardy nyǵaitatyn tiimdi bilim berý baǵdarlamalaryn jasap, júzege asyrýdyń mańyzy zor. Mundai baǵdarlamalar men bastamalarǵa memlekettik qoldaý kórsetýdiń qazaq jastarynyń ana tiline degen qyzyǵýshylyǵyn oiatyp, ony kúndelikti ómirde belsendi qoldanýyna jol ashady.
Qazaq tilin saqtaý men damytýdyń strategiialaryn ázirleý memlekettiń, oqý oryndarynyń, jurtshylyqtyń keshendi kózqarasyn jáne birlesken kúsh-jigerin qajet etedi. Bul jahandaný jaǵdaiynda Qazaqstannyń mádeni murasyn nyǵaitý jáne jer betindegi tildik ártúrlilikti saqtaý úshin qajet.
