Qazaq halqynyń rýhanı qundylyqtary men bolmysyn saqtaýdaǵy qazaq tiliniń róli halqymyzdyń baı mádenı murasynyń negizgi bóligi bolyp qala beredi. Til tek qarym-qatynas quraly ǵana emes, sonymen qatar tereń sımvoldyq kontekstke ıe bola otyryp, danalyqtyń, dástúrdiń, ádet-ǵuryp pen tarıhı bilimniń tasymaldaýshysy jáne saqtaýshysy bolady. Qazaq tili ulttyq mádenıettiń qaıtalanbas qyrlaryn urpaqqa jetkizýde sheshýshi ról atqarady. Ol qazaq halqynyń rýhanı qundylyqtarynyń sabaqtastyǵyn (halyqaralyq quqyq sýbektisi retindegi memlekettiń sabaqtastyǵyn) jáne turaqtylyǵyn qamtamasyz etetin ótken men búginniń dánekeri. Til arqyly adamdar ózderiniń mádenı muralaryn saqtaıdy jáne tereńdetedi, ózin uzaq tarıhı dástúrdiń bir bóligi retinde sezinedi.
Jahandaný men zamanaýı syn-qaterler jaǵdaıynda qazaq tiliniń saqtalýy men damýy erekshe mańyzǵa ıe. Ol qaıtalanbas mádenı erekshelikterdi saqtap qana qoımaıdy, sonymen qatar qazaq halqynyń san alýan álemde ózindik sanasy men ereksheligin nyǵaıtýǵa kómektesedi. Demek, qazaq tili – qazaq halqynyń rýhanı qundylyqtarynyń saqtalýy men urpaqtan-urpaqqa jalǵasýyn qamtamasyz etetin, onyń jahandyq mádenı salada biregeıligi men alýan túrliligin kórsetetin ajyramas element.
Túrki tilderi tobyna jatatyn qazaq tili Ortalyq Azıadaǵy kóshpeli taıpalardyń ótkeninde, tereńde jatqan tarıh pen mádenıettiń qazynasyn búgip jatyr. Bir qyzyǵy, qazaq tili óziniń damýy barysynda ártúrli tildermen jáne mádenıettermen aralasyp, sózdik qorynda, gramatıkasy men fonetıkasynan kórinis tapty. Mysaly, qazaq tilinde áli kúnge deıin aýyzeki tilde qoldanylyp júrgen túrki tektes sózderdi kóptep kezdestirýge bolady. Arab jáne parsy mádenı salalarynyń áseri bul tilder aımaqtyq saýda men mádenı almasýda mańyzdy ról atqarǵan kezeńderde baıqalady.
Qazaq tili tarıhyndaǵy mańyzdy kezeń VIII ǵasyrda arab álipbıine kóshý onyń jazýy men ádebı damýyna aıtarlyqtaı áser etti. Qazirgi qazaq tilinde zamanaýı tehnologıalar men komýnıkasıalyq qajettilikterge beıimdelý men jańarý úderisin kórsetetin kırılısanyń ózgertilgen nusqasy qoldanylady. Sonymen qatar qazaq tilinde urpaqtan-urpaqqa jalǵasyp kele jatqan ertegiler, aýyz ádebıeti, jyr-dastandary da mol. Bul eńbekter tildik erekshelikterdi saqtap qana qoımaı, qazaq halqynyń mádenı murasy men dúnıetanymynyń mańyzdy qyrlaryn aıshyqtaıdy.
Qazaq tili tek qarym-qatynas quraly ǵana emes, sonymen qatar Ortalyq Azıadaǵy kúrdeli tarıhı-mádenı baılanystardy kórsetetin qazaq halqynyń ózindik ereksheligi men mádenı baılyǵynyń tereń sımvoly bolyp tabylady. Onyń biregeı qurylymy, tildik formalary men gramatıkalyq erejeleriniń qatańdyǵy qazaqstandyqtardyń mentalıteti men dúnıege kózqarasyn qalyptastyratyn kóp ǵasyrlyq tarıhtyń, dástúrler men ádet-ǵuryptardyń izin qaldyrady. Qazaq tiliniń san alýan frazeologızmdermen, arhaızmdermen, qaıtalanbas sóz tirkesterimen órnekteletin leksıkalyq quramynyń baılyǵy erekshe mańyzdy. Bul tildik elementter oılar men ıdeıalardy jetkizý múmkindikterin keńeıtip, qazaq halqynyń mádenı qundylyqtary men dástúrlerin tereń túsinýdiń kiltine aınaldy. Sondaı-aq jahandaný jáne mádenıetaralyq ózara árekettesý jaǵdaıynda ulttyq murany jetkizý men saqtaýdyń biregeı kilti boldy.
Qazaq tili kúndelikti qarym-qatynasta ǵana emes, halyqtyń mádenı bolmysyn qalyptastyrýda da erekshe ról atqarady. Ol ózin-ózi taný men nyǵaıtýǵa kómektesedi, urpaqtar arasyndaǵy kópir qyzmetin atqarady, qundylyqtar men dástúrlerdi ata-babadan urpaqqa jalǵastyrady. Ol jahandyq mádenı jelide óziniń biregeıligi men ózektiligin saqtaı otyryp, zamanaýı álemniń syn-qaterlerine beıimdeledi. Qazaq tili qazirgi álemdik qaýymdastyqta Qazaqstannyń ulttyq mádenıetin saqtaý men damytýda sheshýshi ról atqaratyn qarym-qatynas quraly, mádenı mura men bolmystyń tiri tasymaldaýshysy bolyp sanalady.
Qazaq tili mádenı murany saqtaýda ǵana emes, qoǵamnyń ıntellektýaldyq damýynda da ortalyq ról atqarady. Ol Qazaqstannyń baı tarıhy týraly bilim men qundylyqtar almasýdyń negizgi tetigi retinde qyzmet etedi. Máselen, qazaq ádebıetiniń klasıkalyq shyǵarmalary ulttyq qundylyqtar men dástúrlerdi beınelep qana qoımaı, ádebıettaný men tarıh salasyndaǵy jańa izdenisterge dem beredi.
Sońǵy jyldary Qazaqstanda ártúrli salalardaǵy, sonyń ishinde medısına, ınjenerlik jáne áleýmettik zertteýler boıynsha qazaq tilindegi ǵylymı zertteýler men basylymdar belsendi túrde damyp keledi. Máselen, elimizdiń joǵary oqý oryndary ǵylymı konferensıalar men ana tilinde jarıalanymdardy jıi paıdalanýda, bul ǵalymdar arasyndaǵy ǵylymı dıalog pen ıntellektýaldyq almasýdyń keńeıýine yqpal etýde.
Qazirgi tehnologıada qazaq tiliniń de alatyn orny zor. Sońǵy jyldary qazaq tilinde kompúterlik baǵdarlamalar men qosymshalardyń jasalyp, onyń jastar men qoǵam arasynda keńinen taralýy baıqalady. Bul lıngvısıkalyq ártúrlilikti saqtaýǵa jaǵdaı jasaıdy jáne qazirgi sıfrlyq álemde qazaq tilin qoldanýdyń jańa múmkindikterin týdyrady. Qazaq tili mádenı murany saqtap qana qoımaıdy, sonymen qatar qazirgi zamanǵy syn-qaterler men múmkindiktermen belsendi túrde árekettesip, Qazaqstannyń bilim, ǵylym jáne tehnologıa salasynda mańyzdy ról atqarady.
Sońǵy onjyldyqtarda respýblıkamyzda ulttyq saıasattyń strategıalyq maqsatyna aınalǵan qazaq tilin saqtaý jáne damytý boıynsha belsendi jumystar júrgizilip jatyr. Jahandanýdyń qarqyndy damýy jáne aqparattyq tehnologıalardyń keńeıýi jaǵdaıynda tildik jáne mádenı biregeılikti saqtaý eldiń ulttyq qaýipsizdigi men turaqty damýyn qamtamasyz etýdiń mańyzdy aspektisi boldy. Basty bastamalardyń biri retinde qazaq tiliniń qoǵamdaǵy mártebesi men bedelin arttyrýǵa baǵyttalǵan keshendi tildik baǵdarlamalardy engizýdi aıta alamyz. Bul baǵdarlamalar ómirdiń ártúrli salalaryn qamtıdy - memlekettik mekemeler men oqý oryndarynan bastap, BAQ pen mádenı sharalarǵa deıin. Qazaq tiliniń ákimshilik jáne resmı rásimderde qoldanylýyna jaǵdaı jasaýǵa úlken kóńil bólinýde, bul onyń belsendi qoldanylýyna jáne saqtalýyna yqpal etedi.
Sondaı-aq jastar arasynda tildik bilim berý men tildik quzyrettilikterdi damytýdy qoldaý mańyzdy qadam boldy. Oqytýdyń zamanaýı ádisterin engizý jáne tildik kýrstardy keńeıtý óskeleń urpaqtyń tildik ózin-ózi anyqtaýyn nyǵaıtýǵa kómektesedi, bul bolashaqta til dástúrin saqtaýdyń kepili bolyp tabylady. Qazirgi zamanda qazaq tilin zerttep, beıimdeýge baǵyttalǵan ǵylymı zertteýler men lıngvısıkalyq bastamalar da strategıanyń quramdas bóligine aınaldy. Bul syrtqy áserlerge ashyq bola otyryp, tildik biregeılikti saqtaýǵa kómektesetin jańa termınderdi ázirleýdi jáne sheteldik sózderdi beıimdeýdi qamtıdy. Qazaq tilin saqtaý men damytýdyń keshendi sharalary ulttyq bolmystyń qaıtalanbas erekshelikterin saqtaı otyryp, elimizdiń tildik jáne mádenı bolmysyn nyǵaıtyp, onyń álemdik qaýymdastyqqa ıntegrasıalanýyna yqpal etedi.
Jahandaný – qazaq tiliniń osaldyǵyna da, áleýetine de áser etetin qos júzdi qylysh. Mádenı almasý men jahandyq ózara baılanys (ózara baılanys jáne ózara árekettesý, aqparat pen resýrstar almasý) jaǵdaıynda qazaq tiliniń saqtalýy tildik biregeılikti saqtaý máselesine ǵana emes, qazaq halqynyń rýhanı murasy men mádenı qundylyqtaryn, til mádenıetin saqtaýdyń negizgi faktoryna aınalady.
Qazaq tiliniń bolashaǵyna áser etetin basty aspektilerdiń biri – onyń zamanaýı aqparat quraldarynda bolýy men qoldanylýy. Sıfrlyq dáýirde qazaq tilin nasıhattaý – ony saqtaý men damytýdyń mańyzdy qadamy desek, qatelespeımiz. Munyń ishinde ınternette qazaq tilinde sapaly kontent jasaý, ana tilindegi sıfrlyq platformalardy damytý jáne memlekettik tildi belsendi qoldanatyn BAQ-qa qoldaý kórsetý bar. Sondaı-aq, qazaq tilin óskeleń urpaqqa jetkizýde oqý oryndary basty ról atqarady. Til úıretip qana qoımaı, til arqyly mádenı-tarıhı baılanystardy nyǵaıtatyn tıimdi bilim berý baǵdarlamalaryn jasap, júzege asyrýdyń mańyzy zor. Mundaı baǵdarlamalar men bastamalarǵa memlekettik qoldaý kórsetýdiń qazaq jastarynyń ana tiline degen qyzyǵýshylyǵyn oıatyp, ony kúndelikti ómirde belsendi qoldanýyna jol ashady.
Qazaq tilin saqtaý men damytýdyń strategıalaryn ázirleý memlekettiń, oqý oryndarynyń, jurtshylyqtyń keshendi kózqarasyn jáne birlesken kúsh-jigerin qajet etedi. Bul jahandaný jaǵdaıynda Qazaqstannyń mádenı murasyn nyǵaıtý jáne jer betindegi tildik ártúrlilikti saqtaý úshin qajet.
