Ýkraına: Qazaqstan qandaı sabaq aldy?

Dalanews 24 sáý. 2015 07:08 146

Ýkraınanyń taǵdyryn talqylaý, budan Qazaqstannyń qandaı sabaq alǵanyn aıtý dál qazirgi ýaqytta qajet.

Saıasattanýshy, ekonomıs, fılosoftardyń basyn qosqan KIPR pikir-saıys klýbyndaǵy sózsaıystyń jalǵasyn usynyp otyrmyz.


býrnashevRýstam BÝRNASHEV
, saıasattanýshy:

 «MÁSKEÝDİŃ KÓZİNE QOS KÓRİNİP JÚR»

– Reseı ımperıalyq joldy tańdady. Kreml terıtorıasyn keńitip jatyr.  Imperıalyq jolǵa túsken memlekettiń ári qaraıǵy júrisi, baǵyty qandaı bolmaq?

Máskeý qazirgi Ýkraınadaǵy jaǵdaıdy jahandyq teketires turǵysynan qarastyrady. Al Batys: «Máskeýdiń kózine qos kórinip júr. Bul jahandyq teketires emes, aımaqtyq daǵdarys» deıdi.

Reseı ózin bul jaǵdaıdyń negizgi oıynshysy retinde moıyndaǵysy kelmeıdi. Batys dál solaı oılaıdy.

Bizge munyń bárine kórermen retinde qaraýdan basqa amal joq. Bizge kópvektorlyq kerek. Muny Qazaqstan oılap tapqan joq. Bul barlyq álsiz memlekettiń «dástúrli» túrde ustanatyn syrtqy saıasaty.

 

býlýktaevaIýrıı Býlýktaev, Qazaqstan Prezıdenti janyndaǵy strategıalyq zertteýler ınstıtýtynyń bas ǵylymı qyzmetkeri: 

«MAIDAN BOLMASA QYRYM DA BOLMAS EDİ»

– Ýkraına qalyptaspaǵan memleket. İrgetasy álsiz. Qazaqstan budan 3 sabaq aldy:

Birinshisi – maıdan. Biz budan qorqý kerekpiz.

Ekinshisi – bıliktiń olıgarhtyq júıege aınalýy qaýipti. Budan da qorqýǵa tıispiz.

Úshinshisi – eldi syrtqy kúshterdiń bılep-tósteýinen saqtasyn deıik.

Maıdan nege alyp keldi? Ýkraına haosqa tústi. Bul maıdannyń eń basty nátıjesi. Munda memlekettik tóńkeris boldy.

Maıdan nege alyp keldi? Ýkraına terıtorıalyq tutastyǵynan aıyryldy.  Maıdan bolmasa Qyrym da bolmas edi.

Maıdan nege alyp keldi? Azamattyq soǵysqa. Bul ne? Bul eki túrli kózqarastyń, eki túrli ustanymnyń teketiresi.

Biz fashızm men antıfashızmniń arajigin ajyratyp alýymyz kerek. Meniń aralasatyn ýkraın tanystarym óte kóp.  Byltyr Lýganskide turatyn eski tanysymnan hat aldym. «Opolchenester» qataryndaǵy ulymdy óltirip ketti. Endi men olardyń qataryna qosylýǵa mindettimin. Sebebi, meniń atam men ákem Ýkraınany fashıserden bosatqan bolatyn. Maǵan olardyń áreketin qaıtalaıtyn kez keldi...» dedi. Iaǵnı, Ýkraınany fashıserden aryltýǵa tıistimin degeni ǵoı.

Maıdanǵa qarjylaı qoldaý kórsetken adam aqyry bılikke keldi. Ol – Poroshenko. Maıdandy tólegen sol.

Ýkraınada ulttyq birlik joq jáne bolmaǵan da. Al bizde bar. Elbasymyz muny árdaıym aıtyp keledi. Bireýge unamaýy múmkin. Biraq bul adamdardy biriktiretin kúsh.

 

toleshevÝálıhan TÓLESHEV, fılosof:

 «ESKİ MEN JAŃANYŃ QAQTYǴYSY»

– Erte, áli de erte. «Maıdannyń qorytyndysy qandaı boldy?» deýge bir jyl az.

Revolúsıa týraly aıtqanda eń aldymen Uly Fransýz tóńkerisi oıǵa oralady. Bul bılik pen halyqtyń arasyndaǵy qarym-qatynastyń jańa dáýirin ashqan tóńkeris boldy. Biraq ol kezderi de buǵan qandaı da bir baǵa berýge bolmaıtyn edi. Onyń nátıjesin araǵa ǵasyrlar salyp kórip otyrmyz. Búgingi ózgergen álem, jańarǵan jahandyq jaǵdaıǵa dál osy revolúsıa sebep boldy.

Osy otyrǵandardyń óz kózqarasy, múddesi bar. Reseıshil saıasattanýshylar, sarapshylar otyr aramyzda. Atyn aıtpaı-aq qoıaıyn, biraq sondaılardyń biri «Ýkraına álsiz memleket» dep qaldy. Kerisinshe, búgingi maıdan bul uıqysynan oıanǵan ýkraın qoǵamynyń myqtylyǵy. Qoǵam ósti, ózgerdi. Endeshe eskiniń de ózgerýi zańdy.

Eski jáne jańanyń qaqtyǵysy. Ataqty tarıhshy Norman Devıs «barlyq revolúsıa» osyndaı dúnıelermen baılanysty» deıdi.  Postkeńestik keńistik osyndaı býrjýazıalyq tóńkeristerdiń fazasyna kirgendeı. Bul demokratıalaný kezeńi, jańa qatynastardyń dáýiri nemese kapıtalızmniń kúsheıe túskendiginiń belgisi.

Bul ýkraın daǵdarysy emes, bul tutas postkeńestik keńistiktegi orystyq komýnızm úlgisiniń daǵdarysy.

Ýkraınada ulttyq birlik joq degenge de kelispeımin. 1994 jyly bul el Eýroodaqpen sharttasý týraly kelisimge qol qoıǵan. Jáne zańnamasyn da soǵan saı birtindep ózgertýi tıis edi. Saıyp kelgende Pýtın aty óshken «sábet úkimetin» qaıta tiriltýge talpynyp jatqan tusta ýkraındyqtardyń  óz qalaýymen tańdaǵan baǵyty bar-tyn.

 

shıbýtovMarat SHIBUTOV, saıasattanýshy:

«ÝKRAINA EŃ KEDEI ELGE AINALADY»

– Ýkraına ekonomıkasy 2014 jyly qanshalyqty ózgerdi? Sol týraly aıtaıyn.  Ianýkovıch bılikke kelgeli beri Ýkraın ekonomıkasy ósýmen boldy. İJÓ jylyna 20 paıyzǵa ósti.  Osy ýaqytqa deıin bul kórsetkish 20-25 paıyzǵa tómendedi. Eksport 25 paıyzǵa, ımport 20 paıyzǵa, kómir óndirisi 30 paıyzǵa, qurylys salasy 10-15 paıyzǵa azaıdy. Týrızm 3 paıyzǵa tómendedi. Mektep sany 5 paıyzǵa azaıdy.

Ýkraına turǵyndarynyń turmysy tómendeı túsedi. Bul el Moldovadan kedeı memleketke aınalýy múmkin.

 

kadyrjanovRústem QADYRJANOV, saıasattanýshy:

 «NAǴYZ RESEIDİŃ QANDAI EKENİN BİLDİK...»

– Áńgime Ýkraınada emes, Reseıde jatyr. «Ýkraına -2014»  – bul tap-taza  Pýtındik júıeniń jobasy. Qazaqstan budan qandaı sabaq aldy?

Menińshe, biz naǵyz Reseıdiń qandaı ekenin  bildik, ol betperdesin sypyrdy. 2014 jylǵa deıin Reseıdi Vestfald júıesine baǵynatyn ulttyq memleket retinde qarastyryp keldik. Biraq, Pýtın eldi HİH, HH ǵasyrǵa bir-aq syrǵytty.

Ulttyq birlik týraly aıtyp jatyrsyzdar. Ýkraınany taǵy da synǵa aldyńyzdar. Birlik degenimiz ne? Eń aldymen – senim. Biz bárimiz de Qazaqstandy ortaq otanymyz, al ózimizdi bir ult qabyldaýymyz kerek. Búgingi jıynda olaı oılamaıtyndar otyr...

Ýkraınadaǵy oqıǵalar bizdiń búginge deıin qalyptasqan birligimizge, yntymaǵymyzǵa da áser etýde. Psıhologıalyq fon úlken ózgeriske ushyrady. Qazaq pen «ózimizdiń orystyń» arasyndaǵy ózara senimge selkeý tústi.

Ashyǵyn aıtaıyn, erteń Kreml dál mundaı senarıdi Qazaqstanda qaıtalar bolsa, qazaq qolyna qarý ustap urysqa shyǵady? Al orys she? Olar qaıtpek? Qazaqtyń artynan ere me, álde basqynshylardy (nemese óziniń etnıkalyq baýyrlaryn) nan men tuz kóterip qarsy ala ma?

 

kosanovÁmirjan QOSANOV, saıasatker:

«SOLTÚSTİK QAZAQSTAN RESEIDİKİ» DEITİNDER TÚRMEDE OTYRÝY TIİS»

– Kremlden qorǵaný úshin ne isteý kerek? Eń aldymen Qazaqstannyń ulttyq qaýipsizdik salasyndaǵy zańnamasyn qatańdatý qajet. Táýelsizdikke til tıgizgen, kúmán keltirgen, «Soltústik Qazaqstan – Reseıdiki» degender túrmede otyrýy tıis.

Ekinshi, Qazaqstannyń tarıhyn aıtý kerek. Bala kezden adamnyń qulaǵyna quıyp, «bul – bizdiń jer jáne bul jerge eshkimniń tumsyq tyǵýǵa quqy joq» dep tárbıelegen jón. Kerek deseńiz, bul árbir taksıstiń sanasynda bolýy tıis.

 

kasenovaNarqyz QASENOVA, saıasattanýshy:

RESEI QURAI ALMAIDY,  BİRAQ BÚLDİRE ALADY

– Qazirgi avtorıtarlyq júıeler zorlyq-zombylyqtyń ornyn aqparattyq nasıhatpen almastyrǵan. Kreml halyqty aqparat quraldary arqyly aldap-arbap otyr. Reseı muny meılinshe paıdalanýda. Al budan basqa resýrsy joq. Reseı birnárseni jónimen quraı almaıdy. Úlken jobalarǵa qaraıyqshy... Biraq, búldire alady. Oǵan Ýkraına ǵana emes, Moldova , Grýzıadaǵy oqıǵalar mysal.

Halyqaralyq quqyq, qaýipsizdik. Buǵan Reseı emes, birinshi kezekte biz múddelimiz.

 

jýmalyRasul JUMALY, saıasattanýshy:

 «ÝKRAINA SANA TÁÝELSİZDİGİN ALDY»

– Iá, Qazaqstan bólek memleket.  Biraq Ýkraınaǵa uqsas tustarymyz óte kóp. Ony jasyrmaı aıtý kerek. Ýkraınada jaǵdaı keńes odaǵynyń kúıreý sátindegi tarıhı oqıǵalardyń jalǵasy ispetti. Ýkraın halqy sana táýelsizdigin aldy jáne munysy úshin búgingideı kúıge tústi. Kreml osy arqyly «erkin oılaǵysy kelgen elder Ýkraınanyń kebin kıetinin» kórsetip otyr.

Daıyndaǵan, Dýman BYQAI


Usynylǵan
Sońǵy jańalyqtar
x