Saiasattanýshy, ekonomist, filosoftardyń basyn qosqan KIPR pikir-saiys klýbyndaǵy sózsaiystyń jalǵasyn usynyp otyrmyz.
«MÁSKEÝDIŃ KÓZINE QOS KÓRINIP JÚR»
– Resei imperiialyq joldy tańdady. Kreml territoriiasyn keńitip jatyr. Imperiialyq jolǵa túsken memlekettiń ári qaraiǵy júrisi, baǵyty qandai bolmaq?
Máskeý qazirgi Ýkrainadaǵy jaǵdaidy jahandyq teketires turǵysynan qarastyrady. Al Batys: «Máskeýdiń kózine qos kórinip júr. Bul jahandyq teketires emes, aimaqtyq daǵdarys» deidi.
Resei ózin bul jaǵdaidyń negizgi oiynshysy retinde moiyndaǵysy kelmeidi. Batys dál solai oilaidy.
Bizge munyń bárine kórermen retinde qaraýdan basqa amal joq. Bizge kópvektorlyq kerek. Muny Qazaqstan oilap tapqan joq. Bul barlyq álsiz memlekettiń «dástúrli» túrde ustanatyn syrtqy saiasaty.
«MAIDAN BOLMASA QYRYM DA BOLMAS EDI»
– Ýkraina qalyptaspaǵan memleket. Irgetasy álsiz. Qazaqstan budan 3 sabaq aldy:
Birinshisi – maidan. Biz budan qorqý kerekpiz.
Ekinshisi – biliktiń oligarhtyq júiege ainalýy qaýipti. Budan da qorqýǵa tiispiz.
Úshinshisi – eldi syrtqy kúshterdiń bilep-tósteýinen saqtasyn deiik.
Maidan nege alyp keldi? Ýkraina haosqa tústi. Bul maidannyń eń basty nátijesi. Munda memlekettik tóńkeris boldy.
Maidan nege alyp keldi? Ýkraina territoriialyq tutastyǵynan aiyryldy. Maidan bolmasa Qyrym da bolmas edi.
Maidan nege alyp keldi? Azamattyq soǵysqa. Bul ne? Bul eki túrli kózqarastyń, eki túrli ustanymnyń teketiresi.
Biz fashizm men antifashizmniń arajigin ajyratyp alýymyz kerek. Meniń aralasatyn ýkrain tanystarym óte kóp. Byltyr Lýganskide turatyn eski tanysymnan hat aldym. «Opolchenetster» qataryndaǵy ulymdy óltirip ketti. Endi men olardyń qataryna qosylýǵa mindettimin. Sebebi, meniń atam men ákem Ýkrainany fashisterden bosatqan bolatyn. Maǵan olardyń áreketin qaitalaityn kez keldi...» dedi. Iaǵni, Ýkrainany fashisterden aryltýǵa tiistimin degeni ǵoi.
Maidanǵa qarjylai qoldaý kórsetken adam aqyry bilikke keldi. Ol – Poroshenko. Maidandy tólegen sol.
Ýkrainada ulttyq birlik joq jáne bolmaǵan da. Al bizde bar. Elbasymyz muny árdaiym aityp keledi. Bireýge unamaýy múmkin. Biraq bul adamdardy biriktiretin kúsh.
«ESKI MEN JAŃANYŃ QAQTYǴYSY»
– Erte, áli de erte. «Maidannyń qorytyndysy qandai boldy?» deýge bir jyl az.
Revoliýtsiia týraly aitqanda eń aldymen Uly Frantsýz tóńkerisi oiǵa oralady. Bul bilik pen halyqtyń arasyndaǵy qarym-qatynastyń jańa dáýirin ashqan tóńkeris boldy. Biraq ol kezderi de buǵan qandai da bir baǵa berýge bolmaityn edi. Onyń nátijesin araǵa ǵasyrlar salyp kórip otyrmyz. Búgingi ózgergen álem, jańarǵan jahandyq jaǵdaiǵa dál osy revoliýtsiia sebep boldy.
Osy otyrǵandardyń óz kózqarasy, múddesi bar. Reseishil saiasattanýshylar, sarapshylar otyr aramyzda. Atyn aitpai-aq qoiaiyn, biraq sondailardyń biri «Ýkraina álsiz memleket» dep qaldy. Kerisinshe, búgingi maidan bul uiqysynan oianǵan ýkrain qoǵamynyń myqtylyǵy. Qoǵam ósti, ózgerdi. Endeshe eskiniń de ózgerýi zańdy.
Eski jáne jańanyń qaqtyǵysy. Ataqty tarihshy Norman Devis «barlyq revoliýtsiia» osyndai dúnielermen bailanysty» deidi. Postkeńestik keńistik osyndai býrjýaziialyq tóńkeristerdiń fazasyna kirgendei. Bul demokratiialaný kezeńi, jańa qatynastardyń dáýiri nemese kapitalizmniń kúsheie túskendiginiń belgisi.
Bul ýkrain daǵdarysy emes, bul tutas postkeńestik keńistiktegi orystyq kommýnizm úlgisiniń daǵdarysy.
Ýkrainada ulttyq birlik joq degenge de kelispeimin. 1994 jyly bul el Eýroodaqpen sharttasý týraly kelisimge qol qoiǵan. Jáne zańnamasyn da soǵan sai birtindep ózgertýi tiis edi. Saiyp kelgende Pýtin aty óshken «sábet úkimetin» qaita tiriltýge talpynyp jatqan tusta ýkraindyqtardyń óz qalaýymen tańdaǵan baǵyty bar-tyn.
«ÝKRAINA EŃ KEDEI ELGE AINALADY»
– Ýkraina ekonomikasy 2014 jyly qanshalyqty ózgerdi? Sol týraly aitaiyn. Ianýkovich bilikke kelgeli beri Ýkrain ekonomikasy ósýmen boldy. IJÓ jylyna 20 paiyzǵa ósti. Osy ýaqytqa deiin bul kórsetkish 20-25 paiyzǵa tómendedi. Eksport 25 paiyzǵa, import 20 paiyzǵa, kómir óndirisi 30 paiyzǵa, qurylys salasy 10-15 paiyzǵa azaidy. Týrizm 3 paiyzǵa tómendedi. Mektep sany 5 paiyzǵa azaidy.
Ýkraina turǵyndarynyń turmysy tómendei túsedi. Bul el Moldovadan kedei memleketke ainalýy múmkin.
«NAǴYZ RESEIDIŃ QANDAI EKENIN BILDIK...»
– Áńgime Ýkrainada emes, Reseide jatyr. «Ýkraina -2014» – bul tap-taza Pýtindik júieniń jobasy. Qazaqstan budan qandai sabaq aldy?
Menińshe, biz naǵyz Reseidiń qandai ekenin bildik, ol betperdesin sypyrdy. 2014 jylǵa deiin Reseidi Vestfald júiesine baǵynatyn ulttyq memleket retinde qarastyryp keldik. Biraq, Pýtin eldi HIH, HH ǵasyrǵa bir-aq syrǵytty.
Ulttyq birlik týraly aityp jatyrsyzdar. Ýkrainany taǵy da synǵa aldyńyzdar. Birlik degenimiz ne? Eń aldymen – senim. Biz bárimiz de Qazaqstandy ortaq otanymyz, al ózimizdi bir ult qabyldaýymyz kerek. Búgingi jiynda olai oilamaityndar otyr...
Ýkrainadaǵy oqiǵalar bizdiń búginge deiin qalyptasqan birligimizge, yntymaǵymyzǵa da áser etýde. Psihologiialyq fon úlken ózgeriske ushyrady. Qazaq pen «ózimizdiń orystyń» arasyndaǵy ózara senimge selkeý tústi.
Ashyǵyn aitaiyn, erteń Kreml dál mundai stsenariidi Qazaqstanda qaitalar bolsa, qazaq qolyna qarý ustap urysqa shyǵady? Al orys she? Olar qaitpek? Qazaqtyń artynan ere me, álde basqynshylardy (nemese óziniń etnikalyq baýyrlaryn) nan men tuz kóterip qarsy ala ma?
«SOLTÚSTIK QAZAQSTAN – RESEIDIKI» DEITINDER TÚRMEDE OTYRÝY TIIS»
– Kremlden qorǵaný úshin ne isteý kerek? Eń aldymen Qazaqstannyń ulttyq qaýipsizdik salasyndaǵy zańnamasyn qatańdatý qajet. Táýelsizdikke til tigizgen, kúmán keltirgen, «Soltústik Qazaqstan – Reseidiki» degender túrmede otyrýy tiis.
Ekinshi, Qazaqstannyń tarihyn aitý kerek. Bala kezden adamnyń qulaǵyna quiyp, «bul – bizdiń jer jáne bul jerge eshkimniń tumsyq tyǵýǵa quqy joq» dep tárbielegen jón. Kerek deseńiz, bul árbir taksistiń sanasynda bolýy tiis.
RESEI – QURAI ALMAIDY, BIRAQ BÚLDIRE ALADY
– Qazirgi avtoritarlyq júieler zorlyq-zombylyqtyń ornyn aqparattyq nasihatpen almastyrǵan. Kreml halyqty aqparat quraldary arqyly aldap-arbap otyr. Resei muny meilinshe paidalanýda. Al budan basqa resýrsy joq. Resei birnárseni jónimen qurai almaidy. Úlken jobalarǵa qaraiyqshy... Biraq, búldire alady. Oǵan Ýkraina ǵana emes, Moldova , Grýziiadaǵy oqiǵalar mysal.
Halyqaralyq quqyq, qaýipsizdik. Buǵan Resei emes, birinshi kezekte biz múddelimiz.
«ÝKRAINA SANA TÁÝELSIZDIGIN ALDY»
– Iá, Qazaqstan bólek memleket. Biraq Ýkrainaǵa uqsas tustarymyz óte kóp. Ony jasyrmai aitý kerek. Ýkrainada jaǵdai keńes odaǵynyń kúireý sátindegi tarihi oqiǵalardyń jalǵasy ispetti. Ýkrain halqy sana táýelsizdigin aldy jáne munysy úshin búgingidei kúige tústi. Kreml osy arqyly «erkin oilaǵysy kelgen elder Ýkrainanyń kebin kietinin» kórsetip otyr.
Daiyndaǵan, Dýman BYQAI
