– Memleket basshysy Qasym-Jomart Kemeluly bilim sapasyn kóterý memlekettiń basym maqsaty ekenin attap ótti. Sondai-aq balalardy oqytý úshin qolaily jaǵdailar jasaý jáne orta qurý mindetin qoidy. Túrkistan óńirinde demografiialyq ósim joǵary. Osyǵan bailanysty oqýshy 35 myń orynǵa tapshylyq bar. Atalǵan máseleni sheshý úshin 4 baǵytta jumystar júrgizilip jatyr. Atap aitqanda biýdjet esebinen jobalyq qýaty 8250 oryn 34 mekteptiń qurylysy júrgizilýde. Biyl 20 mektepti tapsyrý josparlanǵan. Búgingi tańǵa 6 mektep paidalanýǵa berildi.
Prezident bastamasymen qurylǵan «Bilim infraqurylymyn qoldaý qory» arqyly quny 9,4 mlrd. teńge bolatyn, jobalyq qýaty 6 650 oryndyq 9 mekteptiń qurylysy bastaldy. Al «Jaily mektep» jobasy sheńberinde 3 jylda 63 mektep salynady. Jobalyq qýaty – 49 myń oryn. Biyl 29 mekteptiń qurylysy bastalyp, kelesi jyly aiaqtalady. Qalǵan 34 mektepti 2025 jyly tapsyrý josparlanýda. Sonymen qatar jeke investitsiia esebinen jobalyq qýaty 5000 oryn bolatyn 17 mektep salyndy, – dedi Darhan Satybaldy.
«Jaily mektep» jobasy boiynsha qurylysy biyl bastalatyn 29 mekteptiń qurylys-montajdaý jumystaryn júrgizetin merdiger mekemeleri anyqtalyp, tiisti jumystary júrgizilýde. Olarǵa qajetti injenerlik infraqurylymmen qamtamasyz etý jospary bekitildi. Osy mektepterde jumys isteitin muǵalimderdiń quramy jáne olardyń biliktilik talaptaryn arttyrý maqsatynda oblys aýmaǵynda sheteldik ozyq pedagogikalyq tájiribelermen tanysý jáne olardy endirý jumystary qarqyndy júrgizilýde.
[caption id="attachment_95732" align="aligncenter" width="800"]
Atalǵan baǵytta óńirdiń 15 pedagogy Japoniia memleketiniń bilim berý salasyndaǵy Saiasi zertteýler Ulttyq Institýtynyń qoldaýymen «Muǵalim tájiribesindegi sabaqty zertteý (Lesson Study)» sheteldik seminaryna qatysyp keldi. Aldaǵy 1,5 jyl ishinde oblystyń 100 muǵalimi shetelde tájiribe jinaý seminarlaryna qatysady dep kútilýde.
Óńir basshysy mektepterdi kúrdeli jóndeý máselesine de toqtaldy. Qazirgi tańda oblysta 121 mektep boiynsha taldaý júrgizilýde. Bul mektepter 1939-2011 jyldar aralyǵynda paidalanýǵa berilgen. Onyń 51-ine 302 mln. teńge bólinip, jobalyq-smetalyq qujattary ázirlengen.
Osy mektepterdi kúrdeli jóndeýge oblystyq biýdjet jáne «Aýyl – El besigi» baǵdarlamasy arqyly kezeń-kezeńimen 2024-2025 jyldar aralyǵynda 38,9 mlrd. teńge qarjy qarastyrylýda. Al qalǵan 70 mekteptiń jobalyq-smetalyq qujattaryn ázirleýge 2024-2025 jyldardyń biýdjetine kerekti qarajat engizý josparlanyp otyr.
