– Memleket basshysy Qasym-Jomart Kemeluly bilim sapasyn kóterý memlekettiń basym maqsaty ekenin attap ótti. Sondaı-aq balalardy oqytý úshin qolaıly jaǵdaılar jasaý jáne orta qurý mindetin qoıdy. Túrkistan óńirinde demografıalyq ósim joǵary. Osyǵan baılanysty oqýshy 35 myń orynǵa tapshylyq bar. Atalǵan máseleni sheshý úshin 4 baǵytta jumystar júrgizilip jatyr. Atap aıtqanda búdjet esebinen jobalyq qýaty 8250 oryn 34 mekteptiń qurylysy júrgizilýde. Bıyl 20 mektepti tapsyrý josparlanǵan. Búgingi tańǵa 6 mektep paıdalanýǵa berildi.
Prezıdent bastamasymen qurylǵan «Bilim ınfraqurylymyn qoldaý qory» arqyly quny 9,4 mlrd. teńge bolatyn, jobalyq qýaty 6 650 oryndyq 9 mekteptiń qurylysy bastaldy. Al «Jaıly mektep» jobasy sheńberinde 3 jylda 63 mektep salynady. Jobalyq qýaty – 49 myń oryn. Bıyl 29 mekteptiń qurylysy bastalyp, kelesi jyly aıaqtalady. Qalǵan 34 mektepti 2025 jyly tapsyrý josparlanýda. Sonymen qatar jeke ınvestısıa esebinen jobalyq qýaty 5000 oryn bolatyn 17 mektep salyndy, – dedi Darhan Satybaldy.
«Jaıly mektep» jobasy boıynsha qurylysy bıyl bastalatyn 29 mekteptiń qurylys-montajdaý jumystaryn júrgizetin merdiger mekemeleri anyqtalyp, tıisti jumystary júrgizilýde. Olarǵa qajetti ınjenerlik ınfraqurylymmen qamtamasyz etý jospary bekitildi. Osy mektepterde jumys isteıtin muǵalimderdiń quramy jáne olardyń biliktilik talaptaryn arttyrý maqsatynda oblys aýmaǵynda sheteldik ozyq pedagogıkalyq tájirıbelermen tanysý jáne olardy endirý jumystary qarqyndy júrgizilýde.
[caption id="attachment_95732" align="aligncenter" width="800"]
default[/caption]
Atalǵan baǵytta óńirdiń 15 pedagogy Japonıa memleketiniń bilim berý salasyndaǵy Saıası zertteýler Ulttyq Instıtýtynyń qoldaýymen «Muǵalim tájirıbesindegi sabaqty zertteý (Lesson Study)» sheteldik semınaryna qatysyp keldi. Aldaǵy 1,5 jyl ishinde oblystyń 100 muǵalimi shetelde tájirıbe jınaý semınarlaryna qatysady dep kútilýde.
Óńir basshysy mektepterdi kúrdeli jóndeý máselesine de toqtaldy. Qazirgi tańda oblysta 121 mektep boıynsha taldaý júrgizilýde. Bul mektepter 1939-2011 jyldar aralyǵynda paıdalanýǵa berilgen. Onyń 51-ine 302 mln. teńge bólinip, jobalyq-smetalyq qujattary ázirlengen.
Osy mektepterdi kúrdeli jóndeýge oblystyq búdjet jáne «Aýyl – El besigi» baǵdarlamasy arqyly kezeń-kezeńimen 2024-2025 jyldar aralyǵynda 38,9 mlrd. teńge qarjy qarastyrylýda. Al qalǵan 70 mekteptiń jobalyq-smetalyq qujattaryn ázirleýge 2024-2025 jyldardyń búdjetine kerekti qarajat engizý josparlanyp otyr.
