– Qarlyǵash, «Bolashaq» baǵdarlamasy boiynsha taǵylymdamadan ótip kelgen 500 ǵalymnyń ishinde ózińiz de bar ekensiz. Lingvistika salasy boiynsha Germaniiadan jiǵan tájiribe, bilimińizdi elge qalai sińirip jatyrsyz? Túrik tiliniń mamany retinde ne bere alasyz?
– Iá, men túrik tiliniń mamanymyn. PhD dárejesin Túrkiiada aldym. Qazir «Jas ǵalym: postdoktorantýra» jobasyndaǵy keńesshim Túrkiianyń Hajettepe ýniversitetiniń professory.
«500 ǵalym» jobasy aiasynda Germaniianyń Mainz Iohannes Gýtenberg ýniversitetiniń túrkologiia institýtynda taǵylymdamadan ótý múmkindigine ie boldym. Taǵylymdama aiasynda eýropalyq ǵalymdardyń ǵylymi seminarlaryna qatystym. Ǵylymi jetekshim professor Iýlian Rentsh myrzanyń baǵyt-baǵdar berýimen jáne suhbattasý negizinde «Germaniia túrkologiia mektepteri, ortalyqtary men JOO-nyń ǵylymi jáne bilim berý qyzmetiniń keibir aspektileri» degen taqyrypta sholý maqalasyn daiyndadym. Ol maqala bolashaqta Eýropada bilim alǵysy keletin, taǵylymdamadan ótetin jas mamandarǵa baǵyt-baǵdar beredi degen maqsatpen jazyldy.
Túrik tiliniń mamany retinde bolashaqta Atyraý ýniversitetinde «Túrkologiia» bilim berý baǵdarlamasynyń ashylýyna kómekteskim keledi.
Atyraý ýniversiteti Aziia ýniversitetteri assotsiatsiiasynyń múshesi retinde Sh. Rashidov atyndaǵy Samarqan memlekettik ýniversitetinde uiymdastyrylǵan «Ózbekstan-Aziia 2023» VI stýdentter forýmyna qatysty. Forým jumysy Samarqan qalasynda 5-8 qyrkúiek arasynda ǵylymi joba, sporttyq oiyndar, mádeni baǵdarlamalar baǵyty boiynsha sektsiialyq jumystar aiasynda ótti. Atyraý ýniversitetiniń atynan «Ekologiia» baǵyty boiynsha ǵylymi jetekshi Anar Tilepbergenova jáne «Marketing» baǵyty boiynsha ǵylymi jetekshi Meiramkúl Dingazievanyń jetekshiligimen jobalar qorǵaldy.
Forým aiasynda Halyqaralyq bailanystardy arttyrý maqsatynda Horezm Mamýn ýniversitetimen eki jaqty kelisimshartqa qol qoiyldy. Bolashaqta stýdentter men ǵalymdar akademiialyq utqyrlyq pen birlesken ortaq jobalar jasaýǵa múmkindik beretin bolady.
– Jalpy, «Bolashaq» aiasynda bilim alǵan nemese tájiribe jinaqtap kelgen mamandar iri qalalarda ǵana jumys isteidi degen pikirge kózqarasyńyz qalai? Óńirde eńbek etip júrgen maman retinde halyqaralyq bailanys boiynsha qandai ilikimdi jobalar iske asty?
– Qazir H.Dosmuhamedov atyndaǵy Atyraý ýniversitetinde jumysymdy jalǵastyryp jatyrmyn. Jalpy, óńirde maman jetispeýshiligi bar ekeni belgili. Mysaly, meniń mamandyǵym boiynsha aitatyn bolsam, stýdentter túrik tilin kóp tańdaidy. Biraq oǵan muǵalim joq. Ózim úshin óńirlik ýniversitettiń bergen múmkinshiligi kóp. Bul jas ǵalym jobasyn utýyma, sheteldik taǵylymdamadan ótýime jol ashty. Sebebi, básekelestik az dep oilaimyn.
Al, «bolashaqtyń» túlegi retinde ómirdegi ýniversittiń halyqaralyq bailanysyn nyǵaitýǵa atsalysyp kelemiz. Máselen, biyl Atyraý ýniversitetine minstrliktiń qarjylandyrýy boiynsha 3 sheteldik ǵalym kelip, dáris oqidy. Budan bólek, «Orhýn» akademiialyq utqyrlyq baǵdarlamasymen 10 sheteldik ǵalym óz tájiribesimen bólisip, atyraýlyq bilim alýshylarmen biresken jobalardy iske asyrady dep josparlanǵan. Búginde olardyń birnesheýi H.Dosmuhamedov ýniversitetinde oqý jylynyń basynan bastap dáris berip kele jatyr.
Budan bólek, ýniversitette qos diplom jobasyn da iske qosty. Bul maqsatta H.Dosmuhamedov ýniversiteti Túrkiianyń Niide Omer Halisdemir ýniversiteti men Reseidiń Astrahan memlekettik ýniversiteti arasynda kelisim bar. Onda túrki tilderi kafedrasynda qazaq tili páni oqytylady. Soǵan sáikes, qazaq tili mamandyǵy boiynsha magistratýra deńgeiinde qos diplom baǵdarlamasyn bekitilgen. Sonymen qatar, Karabiýk ýniversitetimen fizika, matematika jáne IT baǵdarlamasy boiynsha qos diplom berý baǵdarlamasy ázirledi.
Biyl atyraýlyq 3 ǵalym Polsha, Túrkiia eldirinen ilim alýǵa barady. Budan bólek, Túrki keńesiniń «Orhýn» baǵdarlamasy boiynsha 15 oqytýshy sheteldik ýniversitetterge baryp tájiribe almasady dep josparlap otyr. Sondai-aq, Atyraý ýniversitetine kelgen sheteldik ǵalymdar dáris qana berip qoimai, oqytýshy-professorlarmen birlken jobalar jasap, halyqaradyq ǵylymi jýrnaldarǵa maqala shyǵarýǵa da atsalysady.
– Elimizde «Bolashaq» túlekteri qalai baǵalanady? «Keide osy baǵdarlamanyń shapaǵatyn kórgender ózderin basqalardan joǵary sanaidy» degen pikirge ne deisiz?
– Bolashaq – ol brend. Baǵdarlama túlekterine erekshe yqylas bar ekeni seziledi. Meniń oiymsha, túlekterdiń alǵan bilim men tájiribesin paidalaný kerek. Sheteldik tájiribeni kórgen adam eriksiz sol jaqta kórgen igi dúnielermen elimizdegi júieni salystyrady. Ózin osy ortaǵa laiyq emespiz dep oilaityndar da bar bolar. Alǵan bilimderine sai ózine senimdilik artatyny belgili. Alaida, barlyǵymyz qarapaiym otbasynan shyqqanbyz. Shetelde oqyp kelgendikten ózimizdi basqalardan joǵary sanaý degen túsinik joq. Ol qate.
– Qazaq tili – memlekettik til. Til mamany retinde jastardyń ana tiline degen qurmeti qandai? Qazaq tili men túrik tiliniń ózara tildik ereksheligi týraly aita ketseńiz.
– Til máselesi áli sheshimin tappai keledi dep esepteimin. Qazirgi jastar jáne orta býyn ókilderi qazaq tilin meńgerýde yntaly. Osy ýaqytqa deiin barlyǵy orys tilinde ǵana sóilep, oilaryn orys tilinde jetkizýge beiim boldy. Evropada oqyp júrgen qazaq jastarynyń vatsap chattarynda bárine derlik ortaq til orys tili ekeni qynjyltty. Alaida, bul másele jyldan jylǵa óz sheshimin tabatynyna senimim mol. Qazaq pen túrik – túbiri bir tilder ekeni málim. Qazaq tili – qypshaq toby, túrik tili – oǵyz tobyna jatady. Túrki tektes týys tilder bolǵan soń ortaq tustarymyz jeterlik. Uqsastyq belgiler tek tilinde emes, mádenietinde, dininde, salt-dástúrinde, dúnietanymynda da kórinis tabady. Tildik erekshelikterdiń bolýy da tarihi kezeńderdegi ártúrli sabaqtastyqqa bailanysty bolǵan.
– Atyraýda túrik tilin úiretetin «Tómer» ortalyǵy ashylǵan eken. Sol jóninde keńirek aityp berseńiz...
– Atyraý ýniversitetiniń janynan Túrkiianyń Erjies ýniverstitetiniń qoldaýymen Tómer ortalyǵy ashyldy. Bul ortalyqta bilim alyp, sertifikat alǵan stýdentterimiz ben professor-oqytýshylardyń «Orhýn» akademiialyq utqyrlyq baǵdarlamasyna qatysýyna, eki jaqty kelisimshart negizinde Túrkiia ýniversitetterinde bilim alyp, tájiribe almasýyna múmkindik beredi. 500 ǵalym baǵdarlamasy boiynsha taǵylymdamadan ótetin úmitkerlerdiń túrik tilin úirenip, tildik sertifikat alýyna múmkindik beredi.
Alaida, buǵan deiin Qazaqstanda túrik tilin úiretetin til kýrstary kóp bolǵanymen, akademiialyq negizinde tildi bilý deńgeitin anyqtap, sertifikat beretin ortalyq bolǵan joq. Sondyqtan da, otandastarymyz tilidik testileýdi Túrkiiaǵa baryp tapsyratyn edi. Endi Atyraýdan ashylyǵan «Tómer» ortalyǵy túrik tilin oqytyp qana qoimai, halyqaralyq bilim baǵdaralamalaryna qatysýǵa jaramdy sertiftikat beretin tuńǵysh ortalyq retinde jasaqtaldy.
Túrik tilin oqytý ortalyǵy qazaqstandyq stýdentterdiń Túrkiiada bilim alyp, oqytýshy-professorlardyń ǵylymi taǵylymdamadan ótýine altyn arqaý bolǵan «Bolashaq» baǵdarlamasy men «500 ǵalym» jobasyna, «Orhýn» akademiialyq utqrylyq baǵdarlamalaryna qatysýǵa zor múmkindik týdyratyny anyq.
Bul túrik tilin oqytyp, tildi meńgerý deńgeiin rastaityn sertifikaty halyqaralyq dárejede jaramdy - Qazaqstandaǵy tuńǵysh ortalyq. Aldaǵy ýaqytta, Atyraý óńiri turǵyndaryna offlain, Qazaqstannyń basqa óńirine onlain túrik tilin oqytyp, Tómer sertifikatyn beretin bolady.
– Qazir qandai jobalardyń basy-qasynda júrsiz?
– Búginde «Shevron» kompaniiasynyń qoldaýymen Atyraý ishki saiasat basqarmasynyń uiymdastyrýymen ótkizip jatqan Joba menedjeri kýrsynda ideiany jobaǵa deiin jetkizý kýrsynan ótip, ǵylymi jáne áleýmettik jobalardy basqarý joldaryn úiretetin trener bolýǵa avtorlyq treningimdi usyndym. Sondai-aq, Akademiia ǵylymi-óndiristik birlestiginiń Oilaý dizainy avtorlyq treningin júrgizý úshin arnaiy konkýrstan óttim. Munymen qosa Memlekettik basqarý akademiiasynyń Atyraý filialynda memlekettik tilde is qaǵazdaryn júrgizý taqyryby boiynsha dáriskermin.
Biz stýdentterge jan-jaqty baǵdarlamalar usynýdy toqtatqan joqpyz. Strategiiamyzdyń negizgi baǵyttarynyń biri internatsionalizatsiia boiynsha Túrkiianyń birqatar ýniversitetterimen kelisimshart jasaldy. 18 stýdent pen 1 oqytýshy 14 kúndik Kaiseri Erjies ýniversitetiniń «Jazǵy mektep» baǵdarlamasyna qatysty. Odan bólek Niide Ómer Halisdemir ýniversitetimen «Shetel tili» mamandyǵy boiynsha ortaq bilim berý baǵdarlamasyna qol qoiyldy. Sonymen qatar Chanakkale 18 mart ýniversitetimen qosdiplom baǵdarlamasyn jasaý týraly kelisimshartqa qol qoiylyp, aldaǵy ýaqytta stýdentterimizge paidaly baǵdarlamalar júzege asady degen josparymyz bar.
– Suhbatyńyzǵa raqmet!
