– Qarlyǵash, «Bolashaq» baǵdarlamasy boıynsha taǵylymdamadan ótip kelgen 500 ǵalymnyń ishinde ózińiz de bar ekensiz. Lıngvısıka salasy boıynsha Germanıadan jıǵan tájirıbe, bilimińizdi elge qalaı sińirip jatyrsyz? Túrik tiliniń mamany retinde ne bere alasyz?
– Iá, men túrik tiliniń mamanymyn. PhD dárejesin Túrkıada aldym. Qazir «Jas ǵalym: postdoktorantýra» jobasyndaǵy keńesshim Túrkıanyń Hajettepe ýnıversıtetiniń profesory.
«500 ǵalym» jobasy aıasynda Germanıanyń Maınz Iohannes Gýtenberg ýnıversıtetiniń túrkologıa ınstıtýtynda taǵylymdamadan ótý múmkindigine ıe boldym. Taǵylymdama aıasynda eýropalyq ǵalymdardyń ǵylymı semınarlaryna qatystym. Ǵylymı jetekshim profesor Iýlıan Rentsh myrzanyń baǵyt-baǵdar berýimen jáne suhbattasý negizinde «Germanıa túrkologıa mektepteri, ortalyqtary men JOO-nyń ǵylymı jáne bilim berý qyzmetiniń keıbir aspektileri» degen taqyrypta sholý maqalasyn daıyndadym. Ol maqala bolashaqta Eýropada bilim alǵysy keletin, taǵylymdamadan ótetin jas mamandarǵa baǵyt-baǵdar beredi degen maqsatpen jazyldy.
Túrik tiliniń mamany retinde bolashaqta Atyraý ýnıversıtetinde «Túrkologıa» bilim berý baǵdarlamasynyń ashylýyna kómekteskim keledi.
Atyraý ýnıversıteti Azıa ýnıversıtetteri asosıasıasynyń múshesi retinde Sh. Rashıdov atyndaǵy Samarqan memlekettik ýnıversıtetinde uıymdastyrylǵan «Ózbekstan-Azıa 2023» VI stýdentter forýmyna qatysty. Forým jumysy Samarqan qalasynda 5-8 qyrkúıek arasynda ǵylymı joba, sporttyq oıyndar, mádenı baǵdarlamalar baǵyty boıynsha seksıalyq jumystar aıasynda ótti. Atyraý ýnıversıtetiniń atynan «Ekologıa» baǵyty boıynsha ǵylymı jetekshi Anar Tilepbergenova jáne «Marketıń» baǵyty boıynsha ǵylymı jetekshi Meıramkúl Dıngazıevanyń jetekshiligimen jobalar qorǵaldy.
Forým aıasynda Halyqaralyq baılanystardy arttyrý maqsatynda Horezm Mamýn ýnıversıtetimen eki jaqty kelisimshartqa qol qoıyldy. Bolashaqta stýdentter men ǵalymdar akademıalyq utqyrlyq pen birlesken ortaq jobalar jasaýǵa múmkindik beretin bolady.
– Jalpy, «Bolashaq» aıasynda bilim alǵan nemese tájirıbe jınaqtap kelgen mamandar iri qalalarda ǵana jumys isteıdi degen pikirge kózqarasyńyz qalaı? Óńirde eńbek etip júrgen maman retinde halyqaralyq baılanys boıynsha qandaı ilikimdi jobalar iske asty?
– Qazir H.Dosmuhamedov atyndaǵy Atyraý ýnıversıtetinde jumysymdy jalǵastyryp jatyrmyn. Jalpy, óńirde maman jetispeýshiligi bar ekeni belgili. Mysaly, meniń mamandyǵym boıynsha aıtatyn bolsam, stýdentter túrik tilin kóp tańdaıdy. Biraq oǵan muǵalim joq. Ózim úshin óńirlik ýnıversıtettiń bergen múmkinshiligi kóp. Bul jas ǵalym jobasyn utýyma, sheteldik taǵylymdamadan ótýime jol ashty. Sebebi, básekelestik az dep oılaımyn.
Al, «bolashaqtyń» túlegi retinde ómirdegi ýnıversıttiń halyqaralyq baılanysyn nyǵaıtýǵa atsalysyp kelemiz. Máselen, bıyl Atyraý ýnıversıtetine mınstrliktiń qarjylandyrýy boıynsha 3 sheteldik ǵalym kelip, dáris oqıdy. Budan bólek, «Orhýn» akademıalyq utqyrlyq baǵdarlamasymen 10 sheteldik ǵalym óz tájirıbesimen bólisip, atyraýlyq bilim alýshylarmen biresken jobalardy iske asyrady dep josparlanǵan. Búginde olardyń birnesheýi H.Dosmuhamedov ýnıversıtetinde oqý jylynyń basynan bastap dáris berip kele jatyr.
Budan bólek, ýnıversıtette qos dıplom jobasyn da iske qosty. Bul maqsatta H.Dosmuhamedov ýnıversıteti Túrkıanyń Nııde Omer Halısdemır ýnıversıteti men Reseıdiń Astrahan memlekettik ýnıversıteti arasynda kelisim bar. Onda túrki tilderi kafedrasynda qazaq tili páni oqytylady. Soǵan sáıkes, qazaq tili mamandyǵy boıynsha magıstratýra deńgeıinde qos dıplom baǵdarlamasyn bekitilgen. Sonymen qatar, Karabúk ýnıversıtetimen fızıka, matematıka jáne IT baǵdarlamasy boıynsha qos dıplom berý baǵdarlamasy ázirledi.
Bıyl atyraýlyq 3 ǵalym Polsha, Túrkıa eldirinen ilim alýǵa barady. Budan bólek, Túrki keńesiniń «Orhýn» baǵdarlamasy boıynsha 15 oqytýshy sheteldik ýnıversıtetterge baryp tájirıbe almasady dep josparlap otyr. Sondaı-aq, Atyraý ýnıversıtetine kelgen sheteldik ǵalymdar dáris qana berip qoımaı, oqytýshy-professorlarmen birlken jobalar jasap, halyqaradyq ǵylymı jýrnaldarǵa maqala shyǵarýǵa da atsalysady.
– Elimizde «Bolashaq» túlekteri qalaı baǵalanady? «Keıde osy baǵdarlamanyń shapaǵatyn kórgender ózderin basqalardan joǵary sanaıdy» degen pikirge ne deısiz?
– Bolashaq – ol brend. Baǵdarlama túlekterine erekshe yqylas bar ekeni seziledi. Meniń oıymsha, túlekterdiń alǵan bilim men tájirıbesin paıdalaný kerek. Sheteldik tájirıbeni kórgen adam eriksiz sol jaqta kórgen ıgi dúnıelermen elimizdegi júıeni salystyrady. Ózin osy ortaǵa laıyq emespiz dep oılaıtyndar da bar bolar. Alǵan bilimderine saı ózine senimdilik artatyny belgili. Alaıda, barlyǵymyz qarapaıym otbasynan shyqqanbyz. Shetelde oqyp kelgendikten ózimizdi basqalardan joǵary sanaý degen túsinik joq. Ol qate.
– Qazaq tili – memlekettik til. Til mamany retinde jastardyń ana tiline degen qurmeti qandaı? Qazaq tili men túrik tiliniń ózara tildik ereksheligi týraly aıta ketseńiz.
– Til máselesi áli sheshimin tappaı keledi dep esepteımin. Qazirgi jastar jáne orta býyn ókilderi qazaq tilin meńgerýde yntaly. Osy ýaqytqa deıin barlyǵy orys tilinde ǵana sóılep, oılaryn orys tilinde jetkizýge beıim boldy. Evropada oqyp júrgen qazaq jastarynyń vatsap chattarynda bárine derlik ortaq til orys tili ekeni qynjyltty. Alaıda, bul másele jyldan jylǵa óz sheshimin tabatynyna senimim mol. Qazaq pen túrik – túbiri bir tilder ekeni málim. Qazaq tili – qypshaq toby, túrik tili – oǵyz tobyna jatady. Túrki tektes týys tilder bolǵan soń ortaq tustarymyz jeterlik. Uqsastyq belgiler tek tilinde emes, mádenıetinde, dininde, salt-dástúrinde, dúnıetanymynda da kórinis tabady. Tildik erekshelikterdiń bolýy da tarıhı kezeńderdegi ártúrli sabaqtastyqqa baılanysty bolǵan.
– Atyraýda túrik tilin úıretetin «Tómer» ortalyǵy ashylǵan eken. Sol jóninde keńirek aıtyp berseńiz...
– Atyraý ýnıversıtetiniń janynan Túrkıanyń Erjıes ýnıverstıtetiniń qoldaýymen Tómer ortalyǵy ashyldy. Bul ortalyqta bilim alyp, sertıfıkat alǵan stýdentterimiz ben profesor-oqytýshylardyń «Orhýn» akademıalyq utqyrlyq baǵdarlamasyna qatysýyna, eki jaqty kelisimshart negizinde Túrkıa ýnıversıtetterinde bilim alyp, tájirıbe almasýyna múmkindik beredi. 500 ǵalym baǵdarlamasy boıynsha taǵylymdamadan ótetin úmitkerlerdiń túrik tilin úırenip, tildik sertıfıkat alýyna múmkindik beredi.
Alaıda, buǵan deıin Qazaqstanda túrik tilin úıretetin til kýrstary kóp bolǵanymen, akademıalyq negizinde tildi bilý deńgeıtin anyqtap, sertıfıkat beretin ortalyq bolǵan joq. Sondyqtan da, otandastarymyz tilidik testileýdi Túrkıaǵa baryp tapsyratyn edi. Endi Atyraýdan ashylyǵan «Tómer» ortalyǵy túrik tilin oqytyp qana qoımaı, halyqaralyq bilim baǵdaralamalaryna qatysýǵa jaramdy sertıftıkat beretin tuńǵysh ortalyq retinde jasaqtaldy.
Túrik tilin oqytý ortalyǵy qazaqstandyq stýdentterdiń Túrkıada bilim alyp, oqytýshy-professorlardyń ǵylymı taǵylymdamadan ótýine altyn arqaý bolǵan «Bolashaq» baǵdarlamasy men «500 ǵalym» jobasyna, «Orhýn» akademıalyq utqrylyq baǵdarlamalaryna qatysýǵa zor múmkindik týdyratyny anyq.
Bul túrik tilin oqytyp, tildi meńgerý deńgeıin rastaıtyn sertıfıkaty halyqaralyq dárejede jaramdy - Qazaqstandaǵy tuńǵysh ortalyq. Aldaǵy ýaqytta, Atyraý óńiri turǵyndaryna offlaın, Qazaqstannyń basqa óńirine onlaın túrik tilin oqytyp, Tómer sertıfıkatyn beretin bolady.
– Qazir qandaı jobalardyń basy-qasynda júrsiz?
– Búginde «Shevron» kompanıasynyń qoldaýymen Atyraý ishki saıasat basqarmasynyń uıymdastyrýymen ótkizip jatqan Joba menejeri kýrsynda ıdeıany jobaǵa deıin jetkizý kýrsynan ótip, ǵylymı jáne áleýmettik jobalardy basqarý joldaryn úıretetin trener bolýǵa avtorlyq trenıńimdi usyndym. Sondaı-aq, Akademıa ǵylymı-óndiristik birlestiginiń Oılaý dızaıny avtorlyq trenıńin júrgizý úshin arnaıy konkýrstan óttim. Munymen qosa Memlekettik basqarý akademıasynyń Atyraý fılıalynda memlekettik tilde is qaǵazdaryn júrgizý taqyryby boıynsha dáriskermin.
Biz stýdentterge jan-jaqty baǵdarlamalar usynýdy toqtatqan joqpyz. Strategıamyzdyń negizgi baǵyttarynyń biri ınternasıonalızasıa boıynsha Túrkıanyń birqatar ýnıversıtetterimen kelisimshart jasaldy. 18 stýdent pen 1 oqytýshy 14 kúndik Kaıserı Erjıes ýnıversıtetiniń «Jazǵy mektep» baǵdarlamasyna qatysty. Odan bólek Nııde Ómer Halısdemır ýnıversıtetimen «Shetel tili» mamandyǵy boıynsha ortaq bilim berý baǵdarlamasyna qol qoıyldy. Sonymen qatar Chanakkale 18 mart ýnıversıtetimen qosdıplom baǵdarlamasyn jasaý týraly kelisimshartqa qol qoıylyp, aldaǵy ýaqytta stýdentterimizge paıdaly baǵdarlamalar júzege asady degen josparymyz bar.
– Suhbatyńyzǵa raqmet!
