Jetisý men Shyǵys Qazaqstan jýjan memlekettiń shet aımaqtary bolatyn. Osy aımaqtarda ornalysqan taıpalar - tele - 492 j. jýjandarǵa qarsy shyǵyp, táýelsizdik memleket qurady. Degenmen de, 516 j. jýjandar jańa qurylǵan memleketti taǵy da ózderine baǵyndyrady. 545 j. tele taıpanyń Ashına rýy jýjandarǵa qarsy qúresti basqarady. 551 j. ashına rýynyń batyry Býmyn, Qytaımen birigip, jýjan memleketiniń talqandaıdy. Sonymen, túrki tildes taıpalarynyń ishinnen shyqqan tele taıpasy Jetisýda memleketiniń negizin quryp, kórshi mekenderdi ózine baǵyndyrý úshin saıasat júrgizedi. 1 myńjyldyqta Eýrazıanyń aımaǵynda etnıkalyq ózgerister bolady. Túrki tildes taıpalar basymdyq aldy.
"Túrik" ataýynyń tuńǵysh ret atalýy qytaı shejirelerinde kezdesedi jáne ol 542 jylǵa jatady. Qytaılar túrikterdi súnný-ǵundar dep ataǵan. Erte Túrki memleketi - Túrki qaǵanaty 552 jyly quryldy. Onyń negizin salǵan - Býmyn qaǵan 553 jyly qaıtys bolady. Onyń murageri - Qara-Ystyq-han - bıligi bir jylǵa tolmaı, qaıtys bolady. Muqan-qaǵan (553-572) bılik qurǵan jyldarda Túrki qaǵanaty Orta Azıada saıası ústemdikke ıe bolady. Olar Manchjýrıadaǵy qıdandardy, Enıseıdegi qyrǵyzdardy baǵyndyrady, bularǵa Soltústik Qytaı alym-salyq tólep turady. 563-567jj. eftalıt patshalypyn basyp alady. Mine, osydan keıin olardyń jeri Kaspıı teńizinen Soltústik Indıaǵa deıin jáne Shyǵys Túrkistanǵa deıin sozylyp jatqan.
Batys Túrik Qaǵanaty Túrkiler Orta Azıany jaýlap alǵannan keıin Jerorta teńizine deıin baratyn Jibek jolyna ıelik etti. Olar ózderiniń jaýlap alý joryqtaryn júrgizýde Iranǵa qarsy Vızantıamen odaqtasty, 571 jyly túrikterdiń áskerı qolbasshysy Estemı Soltústik Kavkazdy basyp alady, sóıtip Kerch túbegine (Bosporǵa) shyqty. Onyń balasy Túriksanf Kerchti basyp alyp, 576 jyly Qyrymǵa shabýyl jasady. Biraq Estemı ólgennen keıin 582-593 jyldary bılik úshin qyrqys bastaldy. Ózara qyrqys pen áleýmettik qaıshylyqtar qaǵanatty qatty álsiretti. Kúsheıip alǵan Iran 588 j. Gerat túbinde túrikterdi jeńip shyǵady. Vızantıa 590 jyly Bospordy qaıtadan jaýlap alady. Ózara qyrqystar, áleýmettik qarama-qaıshylyqtar qaǵanatty álsiretip, onyń 603 jyly Shyǵys jáne Batys túrki qaǵanattaryna bólinýine ákeldi.
Shyǵys Túrkistannan Amýdarıaǵa, Edil óńiri men Teristik Kavkaz dalalaryna deıingi jer Qaǵanat qaraýyna kóshedi. Túrki memleketiniń basynda - qaǵan turatyn, onyń oń qoly (kómekshisi) - "ıaǵbý" tıtýlymen atalatyn. 568 j. bastap Túrki qaǵanaty 4 bolysqa bólinetin. Qaǵannyń ordasy (stavkasy) - Altaıda bolǵan. Halyq 3 áleýmettik topqa bólingen - bekter, qara-býdýndar (jalpy halyq), tatylar (quldar). Túrikterge baǵynatyn taıpalardyń barlyǵy - oǵyz dep atalatyn. 581 j. Qytaıda Chjoý dınastıanyń ornyna Sýı dınastıa kelgennen keıin, jańa patsha túriktermen barlyq saýda qarym-qanystardy úzdi. Endi Qytaıdan jibek matalary Orta Azıaǵa kelmeıtiń bolǵandyqtan, túrik qaǵandarynyń Uly Jıbek jolyndaǵy roli azaıýǵa bastady. Tobo-han qaıtys bolǵannan keıin, túrki qaǵanatta ózara qyrqys bastalady.
Sýı dınastıanyń patshalary osy ishki ózgeristerdi sezip, túrki qaǵanatty ydyratýǵa, álsiretýge tyrysady. Osy saıasattyń nátıjesinde, 602-603 jj. qaraı, túrki qaǵanaty ekige bólinip ketedi. 604 j. Batys Túrki qaǵanatynyń qaǵany bolyp Taman saılandy. Al Shyǵys Túrki qaǵanatynyń qaǵany bolyp Janǵar saılandy. Túrkeshter-Batys túrik qaǵandyǵyndaǵy bes arys el dýlattyń beldi taıpasy. Túrkeshter- ejelgi úısin,dýlat ulysynyń urpaǵy. Shejire derekterinde "sary úısin" dep atalady.Túrkeshter İle men Shý ózeni aralyǵynda, İle Alataýynan Balqash kóliniń ońtústigine deıingi óńirde kóship-qonyp júrgen. Bul ólke mal sharýashylyǵyna qolaıly, qunarly óris-qonys boldy. Sonymen qatar otyryqshy eginshilik oshaǵy, birshama kórkeıgen qalalary bar baı ólke edi. Shyǵys pen Batys arasyndaǵy saýda-kerýen jolynyń osy óńirdi basyp ótetin basty bóligi túrkeshterdiń baqylaýynda boldy. Bul jaǵdaı túrkeshterdiń áskerı-saıası jine sharýshylyq qýatyn arttyra tústi.
Batys Túrik qaǵanatyndaǵy ózara tartystar, Jetisýda óz ústemdigin ornatýǵa umtylǵan Qytaı ımperatorlyq áýletiniń áskerı- saıası áreketteri qaǵan bıliginin álsireýine, sóıtip birte-birte tek aty ǵana qalýyna kóbine-kóp sebepshi boldy. «On jebe» quramyna kirgen taıpalardyń endi qaǵan atynan emes, óz týyn kóterip qımyl jasaýy jıileı tústi. 694 jyly taqqa otyrǵan Ashına Týıszy tıbettiktermen odaqtasa otyryp, shyǵysta qytaı áskerine qarsylyq uıymdastyrýǵa áreket jasaǵan kezde, Jetisýdyń ózinde azǵyr Núzuq-Irkın, túrgesh Chykan jáne ulyq-oq taı- pasynyń basshysy bastaǵan taıpalar Sýıab bekinisin qorshaýdy uıymdastyrǵan, biraq shejireshiniń sózine qaraǵanda, olar jeńiske jete almaǵan. Munyń ózi, shyndyqqa úılespeıtin bolsa kerek. Qalaǵa shabýyldyń sátsiz aıaqtalýy týraly shejireshiniń sózderi ókilderdiń málimdemesine ǵana negizdelgen. Ádettegideı, shaıqastyń qalaı bolǵanyn naqty sýrettep baıandaý joq, shejireshi tek «jeńildi» deıdi de qoıady. Ol bylaı tursyn, budan keıin aımaqtyń halqyn birden tynyshtandyrý úshin túrik Hýselonyń bastaýymen armıa uıymdastyryldy (bular túrikterden qurylǵan bolýy kerek) delinedi. Biraq joryqqa ázirlenip jatqan kezdiń ózinde qaǵanatta jańa bir kúsh paıda bolady da, munyń qýattylyǵy sonshalyq, Hýse- lo batysqa joryq jasaýdyń ornyna asyǵys túrde taıyp turady. Bul kúsh Baǵa-tarhan (moge-daǵan) degen ataǵy bar Úshlik (Ýchjıle)17 bastaǵan túrgeshter boldy. Bytyrańqylyq jáne Hýselo qaǵannyń qashyp ketýi jaǵdaıynda túrgeshterdiń kóterilýi kútpegen jerden bolǵan oqıǵa emes edi. Qaǵanattyń sol qanatynyń quramyna kiretin, halqy kóp taıpa bolǵan túrgeshter VI ǵasyrda-aq Shý-İle qos ózeni aralyǵyndaǵy úlken aımaqty alyp jatty jáne Jetisýdaǵy kerýen joldarynyń kóbi solardyń baqylaýynda boldy.
Túrgeshterdiń yqpaly birte-birte kúsheıe berdi, olarǵa baǵynyshty taıpalar sany kóbeıdi. Hýselo jeńilmesten buryn-aq Úshlik óz jerlerinde árqaısysy 7 myń adamnan 20 tútiktik qurdy. Buryn Shýdyń soltústik-batys jaǵynda bolǵan óz ordasyn ol Sýıabqa kóshirip, ony Úlken orda dep atady; Kúngit qalasynda onyń Kishi ordasy boldy. Kúngit jáne solaı atalatyn taıpa İle ózeni ańǵarynda ornalasqan18 (olar munda XI ǵasyrda da turǵan, muny Mahmýd Qashǵarı atap kórsetken)19. Shejirede aıtylǵanyndaı, batys túrik jerleri «shyǵysta soltústik týszúılermen (ıaǵnı Shyǵys túrik qaǵanatymen), batysta — hýlarmen (soǵdy knázdikterimen) shektesip, shyǵysta tikeleı Sıchjoý (Turfan) jáneTınchjoý (Besbalyq) aımaqtaryna deıingi jerdi alyp jatqan». Bul eki toptyń arasy óte-móte ýshyǵyp turǵan bolatyn. Ústemdik úshin kúrestiń barysynda İle túrgeshteri Qapaǵan-qaǵan bastaǵan shyǵys túrikterimen áskerı odaq qurdy. Olardyń arasyndaǵy kúres kórinisteriniń biri Ertisten bir túndik jerdegi Bólý Shý ózeni boıyndaǵy shaıqas bolyp tabylady. Shý túrgeshteri (basqasha aıtqanda, sary túrgeshter) qatty jeńiliske ushyrady, munyń nátıjesinde ústemdik olardyń básekelesterine (qara túrgeshter, bular óz ordasyn Talasqa kóshirdi) aýysty. Bular qaǵan taǵyna qara túrgeshterdiń shapysh (chebıshı) taıpasynyń ókili Sýlyqty (Sýlý) otyrǵyzdy. Qujattar sol kezdegi Túrgesh qaǵanatynda áleýmettik ózgeristerdiń bolǵanyn kórsetedi. «Jańa Tan tarıhynda» bylaı delingen: «Shyǵyndar (aqsúıekterdiń) kún saıyn ósip jatty, al qor degeniń bolǵan joq. Sońǵy jyldary ol (qaǵan) tapshylyqty sezine bastady, sondyqtan talap alynǵan oljalardy birte-birte bóliske salmaı, óz qolynda ustady. Mine, osy kezde baǵynyshtylar da odan bólinip shyǵa bastady». Daý-janjaldar qara túrgeshter men sary túrgeshterdiń bıleýshi toptary arasyndaǵy kúreske ulasty. 738 jyly Sulyq-qaǵan ólgen kezden bastap bul kúres óte-móte shıelenise tústi.
Shejirede aıtylǵandaı, Túrgesh qaǵanatynda «Sógeniń (Saqaldyń) urpaqtaryn sary rýlar (sary túrgesh) dep, al Sulý (Sýlýq) úlysyn qara rýlar (qara túrgesh) dep ataıdy, (olar) birimen-biri jaýlasady, birine- biri senbeıdi». Túrgesh shonjary shýmeken Bekan-Kúlúg-shorasynyń (Fý- Ian-Súelú-cho) hatynda da osy týraly aıtylady: «Biz dalada, tolqyp turatyn elde týdyq, birine-biri shabýyl jasap, keskilesip jatady...» Arabtar Orta Azıaǵa jaýlaýy bastalǵan kezde, Qazaqstan men Orta Azıanyń basym bóligi Batys Túrki qaǵanaty qol astynda boldy. Arabtarǵa qarsy kúreste Jetisýda ókimet basyna kelgen túrgeshter boldy. Onyń negizin salǵan Úsh-elig qaǵan (699-706 jj.). Onyń ordasy Shý boıyndaǵy Sýıab qalasy boldy. Ekinshi (kishi) ordasy İle ózeni jaǵasyndaǵy Kúngit qalasynda ornalasty. Úsh-elig-qaǵan eldi 20 tútiktikke (enshilikke) bóldi, onyń árqaısysynyń 7 myńnan áskeri boldy. Úsh-elig-qaǵan Qytaı ımperıasymen jáne Sogda memleketimen saıası birlestik quryp, arabtarǵa qarsy kúresedi. Túrgesh qaǵanatynda Úsh-eligten keıin onyń murageri bolyp, balasy Saqal-qaǵan (706-711) taqqa otyrady. Onyń kezińde Túrgesh memleketinde ishki birlik bolmaıdy jáne qaǵanat únemi arabtarmen, qytaılarmen kúres júrgizip otyrdy. Túrgesh qaǵanaty Sýlyq qaǵan (715-738) tusynda kúsheıdi.
Onyń tusynda túrgeshter eki maıdanda kúres júrgizdi. Batystan arabtar, shyǵystan Tan áýleti kush kórsetti. Elshilik jolymen (neke baılanysy) jáne áskerı sharalar arqyly Sýlyq shyǵystan keletin qaterdi boldyrmady. Bul jaǵdaı túrgeshterdiń batysta belsendi áreket etýine múmkindik týǵyzdy. 723 jyly Ferǵana qarluqtarymen jáne Shash turǵyndarymen tize qosyp, túrgeshter arabtardy jeńedi.
Sýlyqty arabtar Abý Muzahım (Súzegen) dep ataıdy. 737 jyly Sýlyqty óz qolbasshysy Baǵa-Tarhan óltiredi. Onyń qazasynan keıin "sary" túrgeshter men "qara" túrgeshter arasynda ókimet bıligin alý úshin kúres bastaldy. 746 jyly Jetisýǵa Altaı men Tarbaǵataıdan qarluqtar kelip qonystanady. Arabtarmen, sondaı-aq ózara qyrqystardan álsiregen túrgeshter qarluqtarǵa belsendi qarsylyq kórsete almaıdy. Muny Qytaı ımperıasy paıdalandy. Onyń Shyǵys Túrkistandaǵy ýálıleri 748 jyly óz áskerin Sýıab qalasyna attandyrady da, ony basyp alady. Shashtyń ıesi darǵa asylady.
Onyń balasy arabtardan kómek surap keledi. 751 j. Taraz janyndaǵy Atlah qalasy mańynda arabtar men qytaı áskeri arasynda zor shaıqas bolady. Shaıqas bes kúnge sozylady. Sheshýshi sátte qytaılardyń tý syrtyndaǵy qarluqtar kóterilis jasap, arabtar jaǵyna shyǵady. Qytaılar tolyq jeńiledi. Tan áskeri Jetisýdy, Shyǵys Túrkistandy tastap keıin sheginip ketedi. Arabtar Shashqa qaraı ketedi. Biraq ishki qyrqys Túrgesh memleketin ábden turalatyp tastady. 756 jyly túrik tildi qarluq taıpalarynyń áreketinen túrgesh memleketi qulady.
