Táýelsizdiktiń eleń-alań shaǵynda Qazaqstan halqy Elbasyn tańdaýda qatelesken joq. Bálkim, Allanyń ózi kezinde zobalańdy kóp kórgen qazaq eline oń kózimen qaraǵan shyǵar. Alasapyrany mol jıyrmasynshy ǵasyrdyń sońǵy on jyly álem sahnasyna Nursultan Nazarbaev syndy oıyna qarymy, boıyna aryny jarasqan, sózi men isi árkez úılesken, qıyn kezderde qıalap júrip jol tabar, Batysqa da, Shyǵysqa da mámilegerlik pen kelisimniń altyn kópirin ornata bilgen asa kórnekti saıası tulǵany berdi. Tulǵa ýaqyt pen zamana qalyptastyrǵan kúres maıdanynda shynyqty. Imperıalyq múddelerdiń alamanyna aınalý qaýpi alańdatqan, ulttyq quramy da alashubar, dinı nanym-senimi de dúdámal, óndirisi men sharýashylyǵy da ortalyqqa baılanǵan baıtaq jer, baı ólkege kóziniń suǵy túspegen, kapıtalyna qonys etkisi kelmegen el joq dese de bolady. Shekarasy ashyq-shashyq, Semeı deıtin álem jurtshylyǵyna úreı men saqtyq uıalatar kúsh pen qudirettiń oshaǵy taǵy bar, biraq onyń da tizgini burynǵy ortalyq qolynda turǵan elde egemendik jarıalaý táýekeldiń táýekeli edi.
N.Nazarbaev tarıh tolqynynda tulǵa bolyp tanylyp, ýaqyt usynar tuǵyrǵa qondy. 1991 jyldyń 1-jeltoqsanynda tuńǵysh ret Qazaqstan Prezıdentin jalpyhalyqtyq saılaý ótti. Saılaý nátıjesinde Nursultan Nazarbaev jeńimpaz bolyp tanyldy. Osyndaıda asyldy aınytpaı tanıtyn halqymyzdyń danalyǵyna qalaı bas ımeısiń. Uly Dala qysqa merzim ishinde álemniń túkpir-túkpirine “Qazaqstan” degen ataýmen keń tanyldy. Qımyly men sózi qatar júretin N.Nazarbaev saıasaty men ustanymdary Qazaq elin keńestik ıdeologıa qursaýynan tez alyp shyǵyp, álemdik qarym-qatynas aıdynynda qanat qaǵýyna jaǵdaı jasady.
Shúkir, osy jyldar ishinde qazaq eli óziniń oń-solyn tanydy, etek jeńin jınady. Ǵasyrlar boıy arman bolǵan uly ister osy kúni júzege asýda. Eldiń ál-aýqatyn kóterip, tól mádenıetimiz ben salt-dástúrimizdi, memlekettik tildi jańǵyrtý jolynda qyrýar jumystar atqaryldy, atqarylyp ta jatyr. Qazaqstan táýelsizdik jyldary ekonomıkalyq, áleýmettik qýatty reformalardy jedel de tıimdi iske qosyp, qaı salada da TMD elderi ishinde kóshbasshy atandy. Halyqaralyq qaýymdastyq Qazaqstandy ortazıalyq kóshbasshy, shynaıy áriptes, tatý kórshi, taǵylymdy dos retinde tanıdy. BUU, EQYU, SHYU, IKU sıaqty kóptegen halyqaralyq uıymdardyń múshesi ıakı quryltaıshysy retinde elimizdiń aty jıi atalatyn boldy.
Osynyń barlyǵy da táýelsizdiktiń arqasynda qol jetkizgen jetistikterimiz. Óz kezeginde osy memlekettiń kók týyn bıiktete túsý mindeti árbir Qazaqstan azamatyna taǵdyr syılaǵan uly baqyt desek te bolady. Al baqyt Elbasy aıtqandaı, «baǵalaı bilgenniń basynda turady».
Táýelsizdiktiń negizgi tiregi – memleket ishindegi turaqtylyq. Osynaý 26 jylda kóp etnıkalyq memlekette yntymaq negizin shaıqaltpaı ustaǵandyqtyń ózi – kóp jetistik, úlken tabys. Bul birinshi kezekte, Elbasymyz Nursultan Ábishuly Nazarbaevtyń úlken jeńisi. Al aınaldyrǵan 10 jyldyń ishinde Astananyń dúnıege kelýi de Elbasynyń eren erlikteriniń biri. Qazaqstannan jyraqta júrgen qandastarymyzdyń Otanǵa oralýy tek táýelsizdik alǵannan keıin ǵana múmkin boldy. Búginde óz ult ókilderin elge oralýyna múmkindik berip, baýyr-qandastaryn tartyp jatqan álemde úsh qana memleket – Izraıl, Germanıa jáne Qazaqstan eken. Táýelsizdik alǵannan bergi jyldary «Nurly kósh» baǵdarlamasymen shetelderden mıllıonnan astam qandastarymyz atamekenge kóship keldi. Bul ıgi istiń bastamasynda da turǵan Elbasy ekeni bárimizge aıan.
Al ulttyq qaýipsizdiktiń negizgi bóliginiń biri sóz joq, ol eldiń ishki qaýipsizdigi. Osy oraıda Ultttyq ulannyń kúsh-qýatyn arttyrý men jetildirýge, ınfraqurylymyn damytýǵa Ult Kóshbasshysy, Qazaqstan Respýblıkasynyń Prezıdenti N.Á.Nazarbaevtyń tarapynan árdaıym úlken kóńil bólinip, qaýipsizdik problemalary birinshi másele retinde qaralyp keledi. Búgingi tańda qaýipsizdik júıesin jetildirý, Ulttyq ulan áskerı bólimderin zamanaýı qural-jabdyqtarmen qamtamasyz etýge arnalǵan sharalar óz kezeginde el tynyshtyǵynyń senimdi qorǵalyp, áskerı qurylymdardyń materıaldyq-tehnıkalyq bazasynyń jáne áleýmettik-turmystyq jaǵdaılarynyń jaqsarýyna ákeldi. Osydan táýelsizdik jyldaryndaǵy Ulttyq ulannyń qalyptasýy, ári vedomstvonyń búgingi zamanaýı quraldarmen jaraqtalǵan, áleýeti zor, qýatty organnyń birine aınalýyna da Elbasynyń sińirgen eńbegi men qamqorlyǵynyń ózi ushan-teńiz ekenin ańǵarýǵa bolady.
Qoryta aıtqanda, Nursultan Nazarbaev álem aldynda táýelsiz eldiń tusaýyn kesken sarabdal basshy ǵana emes, ózin osynaý tarıhy baı, taǵdyr-talaıy aýyr, biraq rýhy myqty eldiń súıeginen jaralǵan adal perzenti ekenin de qosa dáleldedi. Nursultan Nazarbaevtyń aımaqtyq sheńberde, halyqaralyq deńgeıde adamzatqa ortaq ondaǵan kúrmeýi qıyn máselelerdiń oń sheshilýine yqpal eter kórnekti tulǵa ekenine ýaqyt ótken saıyn kózimiz jete túsýde.
Sabyrjan SÚLEIMENOV, polkovnık,
Qazaqstan Respýblıkasy Ulttyq ulany
«Ońtústik» óńirlik qolbasshylyǵy qolbasshysynyń
tárbıe jáne áleýmettik-quqyqtyq jumystar
jónindegi orynbasary.
