Táýelsizdiktiń eleń-alań shaǵynda Qazaqstan halqy Elbasyn tańdaýda qatelesken joq. Bálkim, Allanyń ózi kezinde zobalańdy kóp kórgen qazaq eline oń kózimen qaraǵan shyǵar. Alasapyrany mol jiyrmasynshy ǵasyrdyń sońǵy on jyly álem sahnasyna Nursultan Nazarbaev syndy oiyna qarymy, boiyna aryny jarasqan, sózi men isi árkez úilesken, qiyn kezderde qiialap júrip jol tabar, Batysqa da, Shyǵysqa da mámilegerlik pen kelisimniń altyn kópirin ornata bilgen asa kórnekti saiasi tulǵany berdi. Tulǵa ýaqyt pen zamana qalyptastyrǵan kúres maidanynda shynyqty. Imperiialyq múddelerdiń alamanyna ainalý qaýpi alańdatqan, ulttyq quramy da alashubar, dini nanym-senimi de dúdámal, óndirisi men sharýashylyǵy da ortalyqqa bailanǵan baitaq jer, bai ólkege kóziniń suǵy túspegen, kapitalyna qonys etkisi kelmegen el joq dese de bolady. Shekarasy ashyq-shashyq, Semei deitin álem jurtshylyǵyna úrei men saqtyq uialatar kúsh pen qudirettiń oshaǵy taǵy bar, biraq onyń da tizgini burynǵy ortalyq qolynda turǵan elde egemendik jariialaý táýekeldiń táýekeli edi.
N.Nazarbaev tarih tolqynynda tulǵa bolyp tanylyp, ýaqyt usynar tuǵyrǵa qondy. 1991 jyldyń 1-jeltoqsanynda tuńǵysh ret Qazaqstan Prezidentin jalpyhalyqtyq sailaý ótti. Sailaý nátijesinde Nursultan Nazarbaev jeńimpaz bolyp tanyldy. Osyndaida asyldy ainytpai tanityn halqymyzdyń danalyǵyna qalai bas imeisiń. Uly Dala qysqa merzim ishinde álemniń túkpir-túkpirine “Qazaqstan” degen ataýmen keń tanyldy. Qimyly men sózi qatar júretin N.Nazarbaev saiasaty men ustanymdary Qazaq elin keńestik ideologiia qursaýynan tez alyp shyǵyp, álemdik qarym-qatynas aidynynda qanat qaǵýyna jaǵdai jasady.
Shúkir, osy jyldar ishinde qazaq eli óziniń oń-solyn tanydy, etek jeńin jinady. Ǵasyrlar boiy arman bolǵan uly ister osy kúni júzege asýda. Eldiń ál-aýqatyn kóterip, tól mádenietimiz ben salt-dástúrimizdi, memlekettik tildi jańǵyrtý jolynda qyrýar jumystar atqaryldy, atqarylyp ta jatyr. Qazaqstan táýelsizdik jyldary ekonomikalyq, áleýmettik qýatty reformalardy jedel de tiimdi iske qosyp, qai salada da TMD elderi ishinde kóshbasshy atandy. Halyqaralyq qaýymdastyq Qazaqstandy ortaziialyq kóshbasshy, shynaiy áriptes, tatý kórshi, taǵylymdy dos retinde tanidy. BUU, EQYU, ShYU, IKU siiaqty kóptegen halyqaralyq uiymdardyń múshesi iaki quryltaishysy retinde elimizdiń aty jii atalatyn boldy.
Osynyń barlyǵy da táýelsizdiktiń arqasynda qol jetkizgen jetistikterimiz. Óz kezeginde osy memlekettiń kók týyn biiktete túsý mindeti árbir Qazaqstan azamatyna taǵdyr syilaǵan uly baqyt desek te bolady. Al baqyt Elbasy aitqandai, «baǵalai bilgenniń basynda turady».
Táýelsizdiktiń negizgi tiregi – memleket ishindegi turaqtylyq. Osynaý 26 jylda kóp etnikalyq memlekette yntymaq negizin shaiqaltpai ustaǵandyqtyń ózi – kóp jetistik, úlken tabys. Bul birinshi kezekte, Elbasymyz Nursultan Ábishuly Nazarbaevtyń úlken jeńisi. Al ainaldyrǵan 10 jyldyń ishinde Astananyń dúniege kelýi de Elbasynyń eren erlikteriniń biri. Qazaqstannan jyraqta júrgen qandastarymyzdyń Otanǵa oralýy tek táýelsizdik alǵannan keiin ǵana múmkin boldy. Búginde óz ult ókilderin elge oralýyna múmkindik berip, baýyr-qandastaryn tartyp jatqan álemde úsh qana memleket – Izrail, Germaniia jáne Qazaqstan eken. Táýelsizdik alǵannan bergi jyldary «Nurly kósh» baǵdarlamasymen shetelderden millionnan astam qandastarymyz atamekenge kóship keldi. Bul igi istiń bastamasynda da turǵan Elbasy ekeni bárimizge aian.
Al ulttyq qaýipsizdiktiń negizgi bóliginiń biri sóz joq, ol eldiń ishki qaýipsizdigi. Osy oraida Ultttyq ulannyń kúsh-qýatyn arttyrý men jetildirýge, infraqurylymyn damytýǵa Ult Kóshbasshysy, Qazaqstan Respýblikasynyń Prezidenti N.Á.Nazarbaevtyń tarapynan árdaiym úlken kóńil bólinip, qaýipsizdik problemalary birinshi másele retinde qaralyp keledi. Búgingi tańda qaýipsizdik júiesin jetildirý, Ulttyq ulan áskeri bólimderin zamanaýi qural-jabdyqtarmen qamtamasyz etýge arnalǵan sharalar óz kezeginde el tynyshtyǵynyń senimdi qorǵalyp, áskeri qurylymdardyń materialdyq-tehnikalyq bazasynyń jáne áleýmettik-turmystyq jaǵdailarynyń jaqsarýyna ákeldi. Osydan táýelsizdik jyldaryndaǵy Ulttyq ulannyń qalyptasýy, ári vedomstvonyń búgingi zamanaýi quraldarmen jaraqtalǵan, áleýeti zor, qýatty organnyń birine ainalýyna da Elbasynyń sińirgen eńbegi men qamqorlyǵynyń ózi ushan-teńiz ekenin ańǵarýǵa bolady.
Qoryta aitqanda, Nursultan Nazarbaev álem aldynda táýelsiz eldiń tusaýyn kesken sarabdal basshy ǵana emes, ózin osynaý tarihy bai, taǵdyr-talaiy aýyr, biraq rýhy myqty eldiń súieginen jaralǵan adal perzenti ekenin de qosa dáleldedi. Nursultan Nazarbaevtyń aimaqtyq sheńberde, halyqaralyq deńgeide adamzatqa ortaq ondaǵan kúrmeýi qiyn máselelerdiń oń sheshilýine yqpal eter kórnekti tulǵa ekenine ýaqyt ótken saiyn kózimiz jete túsýde.
Sabyrjan SÚLEIMENOV, polkovnik,
Qazaqstan Respýblikasy Ulttyq ulany
«Ońtústik» óńirlik qolbasshylyǵy qolbasshysynyń
tárbie jáne áleýmettik-quqyqtyq jumystar
jónindegi orynbasary.
