Qazaq ádebıetiniń keńistigi Táýelsizdik tusynda erkin oılarmen tolyqty. Keńes ımperıasynyń keregesi ydyraǵan tusta eń aldymen oı erkindigi men sóz erkindigi óz qolymyzǵa tıdi. Endi neni jazamyn dep emes, qalaı jazamyn dep tolǵatar syn saǵat týdy. Biraq osy kezeń ádebıetin synaýshylar, burynǵy klasıkalyq ádebıetti ańsaýshylar shoǵyry óte mol. Ondaı pikirtalas áli de tolastaǵan joq.
1980 jyldardyń bel ortasynda ádebıetke kelgen Esenǵalı Raýshanov, Tynyshtyqbek Ábdikákimov, Gúlnar Salyqbaı, Baýyrjan Úsenov syndy aqyndar, Asqar Altaı, Júsipbek Qorǵasbek, Tursynjan Shapaı, Talasbek Ásemqulov, Aıgúl Kemelbaı, Jańabek Shaǵataı bastaǵan jazýshylar 1990 jyldardyń «toqyraýynan» ótip, ózderin dáleldegender sapynda bolsa da, olar Táýelsizdik kezeńindegi jastardyń qatarynda atalmaıdy. Ádebıetke dál Táýelsizdik tusynda kelgen Maraltaı Raıymbekuly, Ádil Botpanov, Jaras Sársek, Ámirhan Balqybek, Dıdar Amantaı, Nurjan Qýantaıuly, Dáýren Qýat, Talǵat Eshenuly, Baýyrjan Babajan, Tanagóz Tolqynqyzy, Rahat Qosbarmaq sekildi 30-dan astam jas ártúrli salada eńbek ete júrip, ózderiniń shyǵarmashylyqtarymen ádebı ortany moıyndatqandar sanalady. Bulardyń ádebıettegi basty ereksheligi – erkindik pen bostandyqty jyrlaı otyryp, ulttyq ádebı sımvoldardy qaıta tiriltýleri dep baǵalaıtyndar bar. Onyń ishinde, buryn jyrlaý túgil, aıtýǵa tyıym salynǵan tarıhı aqtańdaqtardy jyrǵa qosyp, olardy qaıta jańǵyrtýy da sóz bolady.
[caption id="attachment_19174" align="alignright" width="186"]
Shahanovtyń jas kezi[/caption]
Shahanov shyndyǵy
Táýelsizdik tusynda Shahanovshyldyq ádebı oqyrmandardyń negizgi trendi boldyq desek qatelespeımiz. Shahanovty oqý, onymen «aýrý» áli de bar. Keńes odaǵy kezinde bastalǵan úrdis áli jalǵasyn taýyp keledi. Buǵan Shahanov shyǵarmashylyǵynyń ózindik erekshelikteri, onyń qoǵam týraly pikirleri de yqpal etkeni shyndyq.
Ol únemi «óz shyndyǵyn joǵaltyp alǵandardan qaýipti eshkim joq» degen tujyrym jasap, kerek kezinde halyqtyń sózin sóılemeı, «ústeldiń astyna jasyrynǵandardy» jany súımeıtindigin óleńimen de, sózimen de eske salyp otyrady. Bul sóz – bir qaraǵanda jattandy sıaqty, biraq aqynnyń oılaý júıesine salsańyz, shynaıy pikir ekenine kóz jetkizesiz.
Eger Táýelsizdikten burynǵy 10 jyldyqqa nazar bólseńiz, Muhtar Shahanov eldiń eń kúrdeli isterine aralasqan, Jeltoqsan kóterilisiniń aqıqatyn álemge pash etken, qazaq tiliniń memlekettik til mártebesin alýyna aıryqsha úles qosqan azsandy, keı sátterde jalǵyz kúresken jandardyń biri ekenin bilesiz.
Eger Shahanov bolmaǵanda, Jeltoqsan kóterilisiniń shyndyǵy keshirek, Keńes odaǵynyń qabyrǵasy qaqyraǵanda baryp ashylýy da múmkin edi.
[caption id="attachment_19175" align="alignright" width="141"]
G. Belger[/caption]
Shahanov – kúrdeli álem. Adýyndy aqyn qaıratkerlikke jetý jolynda nebir baspaldaqty basyp ótti. Onyń aspandaǵan shaǵy da, dáýirlegen tusy da, bılikke jaqpaı, shetqaqpaı kórgen kezi de kóp. Biraq, halyq Shahanovty umytqan joq, umytpaıdy da.
Qazaqtyń «sary» shaly
Qazaq elin týǵanym dep sanaǵan, qazaq tilin ana tilinen artyq meńgergen, qazaqtyń «sary» shaly Gerold Belger bu dúnıemen qoshtasqanda kóptegen zıaly qaýym ókilderi «qazaqtyń rýhy men dúnıetanymyn tereń meńgergen qazaq dúnıeden ótti» dep aıtqan edi.
Óziniń 81 jyldyq ǵumyrynda 90-ǵa jýyq kitap jazǵan, myńdaǵan maqalanyń avtory Geraǵań óte eńbekqor, opyryp jumys isteıtin. Ózin qazaqtyń bir bólshegi sanaǵanymen, báribir mentalıtetinde nemis ultyna tán qasıetterdiń basymdyqqa ıe ekendigin qaıtalaýdan jalyqpaıtyn.
Tipti «qazaqstandyq ult» týraly ıdeıa kóterilgende de oǵan ynty-shyntymen qarsy bolyp, «men – nemis, sen – qazaqsyń» dep shegelegen edi. Ol úsh tildi erkin meńgerdi, úsh tilde jazdy, úsh ulttyń ókili bola bildi.
Abaı men Geteni salystyra otyryp, eki ult oıshylynyń ortaq, qabysatyn sátterin asa utymdy jetkize bilgen, qazaq tiliniń máıegin, mánerin biletin asa bir qurmetti aqsaqalymyz edi. Ókinishtisi sol, ulttyń uly «menin» túsingen, oǵan bir kisideı jany ashyǵan Geraǵańdaı aqsaqaldarymyzdyń sırep ketkeni.
Tómende Geraǵańnyń Táýelsizdik pen Abaı týraly aıtqan eki pikirin usynyp otyrmyz. Bular tarıhta qalǵan pikirler.
***
« Táýelsizdik ıdeıasyn men qýana quptaımyn, bul men úshin bostandyq! Birinshi kezekte, rýh erkindigi, bıik adamgershilik erkindigi. Biz buǵan áli qol jetkize almaı otyrmyz. Bizde birinshi kezekke jannyń emes, tánniń qalaýyn shyǵardyq. Tym esepshil bolyp kettik. Bul – qaýipti»
***
«Qazaqstanyma men tek jaqsylyq tileımin. Ári Abaıdyń kózqarasyn basshylyqqa alamyn. Abaıdan artyq qazaqty synaǵan eshkim joq. Abaıdan artyq ashshy da, ózekjardy pikirdi eshkim aıtqan joq. Reseı týraly ashshy sózdi Dostoevskııden, Lermontov pen Saltykov-SHedrınnen ózge eshkim aıtqan joq. Olar buny otanyna degen uly mahabbat jeteginde jasaǵan edi».
[caption id="attachment_19176" align="alignright" width="276"]
Áýezhan Qodar[/caption]
Abaıdy tanydyq pa?
«Shynynda, bizdiń keıbir zıalylarymyz Abaıdy bilmeı turyp maqtaıdy, Abaıdan eskertkish, ǵıbadathana jasaıdy. Rasynda maqsat – Abaıdy qolpashtaý emes, meńgerý, ony túsiný, uly oıshyldyń álemine, dúnıetanymyna ený bolý kerek. Ári Abaı álemine ıdeologıasyz barý qajet» degen marqum Áýezhan Qodar bolatyn.
Baǵasyn bildik pe, joq pa, ol da suraq... Qazaq oıynyń bir úlken asqary edi, jaryqtyq.
Eki tilde birdeı jazatyn Áýezhan Qodar jazýshylyqtaǵy jańa tolqynnyń ókili edi. Jazýshynyń qalamynan «Týǵan kún», «Aqedildiń anty» pesalary (1986), «Qanatty órnek» (1990), «Abaı (Ibrahım) Qunanbaev» jınaǵy (1996), «Eske almaý sheńberi» (1998), «Qazaq ádebıetiniń tarıhyna sholý» (1999) kitaby, «Qanaǵat qaǵanaty» jınaǵy (1994) týdy.
Ol qazaq tiline E.Zamátınniń «Attıla» dramasyn, M.Haıdetter, H.Gasettiń fılosofıalyq eńbekterin, Shvıtterstiń óleńderin, al orys tiline Abaı, Maǵjan, J.Jaqypbaev shyǵarmalaryn aýdarǵan.
Jazýshy bala jasynan múgedek boldy. «Men tórt jasymnan aýyrdym, – dep jazdy ózi bul týraly. – Keıin munyń polıomelıt degen naýqas ekeni anyqtaldy».
Mine, osyndaı aýyr taǵdyrly talantty qalamgerdiń ómirden ótkenine tamyz aıynda 1 aı toldy. Ol ár kezde qazaq ultynyń múddesi úshin eńbek etti jáne ony eshkim joqqa shyǵara almaıdy. Máselen, kózi tirisinde Áýezhan Qodar bizdiń basylymǵa «úsh tuǵyrly til ıdeıasyna» qatysty óz pikirin bildirgendi.
«Men bul ıdeıany qoldamaımyn. Óıtkeni ony asyǵys sheshim dep sanaımyn. Buǵan qosa ol bilim berý júıesine áldeqandaı dúrmek ákeletin sıaqty. Bul reforma eń aldymen qazaq tiliniń damýyna qaıshy. Qazaq tilinde bilim berýge kedergi bolady», – degen edi jazýshy.
Sońǵy suhbatynda jazýshy ózin qazaq tiliniń bolashaǵy qatty alańdatatyny ári keminde on jasqa deıin bala óz tilinde bilim alý qajettigin jaqtaıtynyn jetkizgen bolatyn.
[caption id="attachment_19177" align="alignright" width="289"]
Talasbek Ásemqulov[/caption]
Talasbek fenomeni
Táýelsizdik tusynda, ásirese ómiriniń sońǵy jyldary óndire jazǵan qalamgerdiń biri - Talasbek Ásemqulov. Onyń oılary men pikirleri, shyǵarmalary, maqalalary rezonans týdyrdy. Ol mádenıettanýshy, dáýlesker kúıshi, ádebı zerger, jazýshy, kınodramatýrg retinde ózin moıyndatyp qana qoıǵan joq, qoǵamdyq ortanyń kózqarasyn qaqqa jaryp, únemi oıly pikirge júgindirdi. Talasbek fenomeni - birjaqtyly emes, kóp qyrly.
Búginderi ekrandalyp, eldiń suranysyna ıe bolǵan "Birjan sal", "Qunanbaı" fılmderinen bólek, onyń "Tumar padısha", "Kókbalaqtyń ólimi" sekildi kınosenarııleri qaldy. Budan bólek ushan-teńiz murasy, zertteýge den qoıǵan taqyryptary da ıgerilmedi. Eger kózi tiri bolsa, ol búginderi Kenesary han, Bógenbaı batyr jaıynda kınosenarıı jazar edi, odan bólek tarıhı bastaýlardy da tereńirek súzgiden ótkizýge tyrsar edi.
Onyń eren bilimine, kenen oıyna qaramastan, unatpaıtyndar, jek kóretinder de kóp edi. Ol ózi de moıyndaı turyp moıyndaǵysy kelmeıtinderdi, oqı otyrym, "oqyǵam joq..." deıtinderdi "qazaq qoǵamynyń bir aýrýy" dep baǵalaǵan bolatyn.
Shynymen de, qazir Talasbek joq, onyń ornyna shyraqshy bolar rýhanı kemeldilik ekiniń biriniń basyna buıyrmasy belgili ǵoı...
[caption id="attachment_19178" align="alignright" width="150"]
Maraltaı[/caption]
«Altynkópirlikter»
Belgili aqyn, Memlekettik syılyqtyń ıegeri Temirhan Medetbek osy býyn ókilderine arnaıy tolǵamdy maqala arnaǵan. Ol osy býyndy «Altynkópirlikter» dep ataǵan bolatyn. Iaǵnı, keshegi ádebıettiń 1960-1970 jyldardaǵy «altyn dáýirin» Táýelsizdik tusynda jalǵastyryp, ádebı kóshti jańa ǵasyrǵa bastaǵan topty aǵalyq iltıpatpen alqaǵany edi.
Aqyn poezıada jarqyrap kóringen jastardyń shyǵarmalaryna jeke-jeke toqtalyp, olarǵa joǵary baǵa beredi ári olardyń boıyndaǵy erkindik súıgish qabiletterin ashyp kórsetedi.
[caption id="attachment_19179" align="alignleft" width="217"]
Ámirhan Balqybek[/caption]
Osy toptyń ishinde eldiń aýzyna aldymen iligetin aqynnyń biri – Maraltaı Raıymbekuly. Onyń shyǵarmashylyǵy buǵan deıin talaı talqylaýǵa sep boldy. «Poezıaǵa Maraltaı jańa lep ákeldi ári onyń ár jyrynda burynǵy saryn men búgingi jańashyldyq birdeı qabysqan» dep baǵalaýshylar kóp. Belgili mádenıettanýshy, ádebıetshi Áýezhan Qodar jýyrda jazǵan Maraltaı týraly maqalasynda bylaı dep oı órbitken.
«Maraltaı poezıasy – qazaq poezıasynyń ábden kemeldengeniniń belgisi. Sebebi onyń poezıasynda romantıka joq, tek qana tragedıa. Onyń poezıasynda Tólegenniń ekpini bar da, romantıkasy joq, Jumekenniń oıshyldyǵy bar da, dıdaktıkasy joq, Muqaǵalıdyń lırıkalyq náziktigi bar da, ańǵaldyǵy joq, Ótejannyń qıturqylyǵy bar da, qytymyrlyǵy, ózimshildigi joq».
Maraltaı Raıymbekuly «Aı-Nur», «Aı», «Kentavr» sekildi birneshe jınaqtyń avtory, Memlekettik «Daryn» syılyǵynyń, odan ózge de kóptegen marapattyń ıegeri.
Onyń poezıasy týraly zertteý eńbekter, arnaıy maqalalar jıi jaryq kórgenine qaramastan, synshylardyń keıbiri iri epıkalyq tynysy keń týyndy jarata almaǵanyn jáne sońǵy kezde pýblısısıkalyq saryndaǵy oda jyrlarǵa áýes bolyp júrgenin aıtyp, synap ta jatady.
[caption id="attachment_19180" align="alignright" width="232"]
Jaras Sársek[/caption]
Osy býynda jıi sóz bolatyn, ádebıetsúıer qaýym men jastar shoǵyry aýzynan tastamaıtyn esimniń biri – ómirden erte ozǵan aqyn Ámirhan Balqybek. «Synǵan sáýleniń shaǵylysýy», «Metamorfoza», «Qasqyr Qudaı bolǵan kez» sekildi jyr jınaqtary men tanymdyq kitaptardyń avtory qoǵamdyq oıdyń óresin kóterýge ólsheýsiz úles qosqan qazaq ádebıetiniń sanaýly erýdıtteriniń biri. Ámirhan – poezıasy men tanymy tereńge súńgigen, qalamyn qazaq jáne túrik tarıhynyń ádebı nusqalaryn jasaýǵa, sony tereńirek túsindirip, ult rýhyn janýǵa arnap ótken qalamger. Ol óz eńbekterinde «tarıhty taný – ultty taný, tarıhy joq ulttyń – ózi de joq» degen prınsıppen ómir súrdi. Onyń keıbir oı-baılamdary jıi pikirtalasqa ulasyp, ártúrli ortanyń talqylaýyna tústi. Ásirese, aqynnyń Shyńǵys han taqyrybyndaǵy zertteýleri keıin búkil jazýshylar ortasy men tarıhshy ǵalymdardyń oı talqysyna usynylyp, áli kúnge deıin daý-damaıǵa ulasyp keledi.
[caption id="attachment_19184" align="alignleft" width="194"]
Ardaq Nurǵazyuly[/caption]
«Altynkópirlikterdiń» ishinde óziniń qońyr poezıasymen ádebı ortany moıyndatqan Jaras Sársek – kóp daý-damaıǵa berilmeı, óndirip jazyp júrgen aqyndardyń biri. Jaras poezıasy týraly tolǵaǵan synshylar onyń poezıasy ashyq oıǵa emes, jumbaq jaratylysqa, qońyr áýenge úıir ekendigin aıtady. «Júregimniń ishindegi júregim», «Túnemel», «Kúbir», «Kózsúzgen» sekildi óleńderi oqyrmandy tereń oıǵa jetelep, taza poezıalyq kóńil-kúıge, sana shúńetine bastaıtynyn aıtqan jón.
Taǵy bir aqyn Ardaq Nurǵazyuly – qazaq poezıasyn álemdik keńistikke shyǵarýǵa talpynyp júrgen daryn ıesi. Onyń óleńderi qytaı, aǵylshyn, nemis, orys tilderine aýdarylǵan. Óleńderinen zamandyq ádebı úlgi – postmodernıstik saryn menmundalaıtyn aqynnyń jyrlaryn oqyrman túgil, ádebı ortanyń ózi «jatsyna» qabyldap jatady. Biraq Ardaq poezıasyn pir tutatyn jastar shoǵyry mol. Onyń ádebı maqalalary men taldaýlary jastar arasynda suranysqa ıe.
[caption id="attachment_19181" align="alignleft" width="166"]
Dıdar Amantaı[/caption]
«Totyqus tústi kóbelek»
Ádebıet synshylary únemi poezıa men prozany salystyrýǵa qumar. Olardyń deni osy jyldary poezıa damyp, proza toqyrap tur degen baılam jasaǵanymen, jańa proza jasaýda ózindik orny bar qalamgerler az emes. Dáýren Qýat, Nurjan Qýantaıuly, Mádına Omar sekildi qalamgerler osy toptyń beldi ókilderi deýge bolady. Solardyń biri – «Totyqus tústi kóbelek», «Qasterle meni», «Qarqaraly basynda», «Mahambet fılosofıasy» sekildi kitaptardyń avtory, Memlekettik «Daryn» syılyǵynyń ıegeri, jazýshy Dıdar Amantaı.
[caption id="attachment_19182" align="alignright" width="171"]
Erlan Júnis[/caption]
Dıdar prozasy burynǵy súrleýge túspegen, jańasha jol izdegen shyǵarmalarǵa toly. «Shaıyr men Shaıtan», «Totyqus tústi kóbelek» syndy birneshe romanymen, kóptegen áńgimelerimen óziniń ádebı álemdegi sony izin qalyptastyrdy deıtinder men kerisinshe pikir aıtatyndar da kóp. Onyń shyǵarmalaryn jastar jaǵy bir kezderi jata-jastana oqyǵany da jasyryn emes. Sol shaqtarda qazaq prozasynda «Dıdarsha jazý» úrdisi qalyptasty. Onyń pálsapalyq tolǵamdary da oqyrman qaýymdy beıjaı qaldyrǵan emes. Shyǵarmalary túrik, fransýz, orys, mońǵol, koreı, qytaı tilderine aýdarylǵan.
«Jańaǵasyrlyqtar»
[caption id="attachment_19185" align="alignright" width="203"]
Yrysbek Dábeı[/caption]
[caption id="attachment_19199" align="alignleft" width="146"]
Qalqaman Sarın[/caption]
«Altynkópirlikterden» keıin, ıaǵnı 2000 jyldardyń basynan beri ádebı ortaǵa bir shoǵyr jas keldi. Bul kez – jyr músháıralarynyń jıi ótip, ádebı ortanyń qaıta serpile bastaǵan tusy edi. Jáne dál osy kezde «altynkópirlikter» ádebı ortanyń «negizgi quramyna» enip, túrli sharalardy óz qoldaryna alǵan shaq bolatyn. Bul qatarda Qalqaman Sarın, Baǵdat Múbárak, Yqylas Ojaı, Lıra Qonys, Erlan Júnis, Serik Saǵyntaı, Ularbek Nurǵalym, Almas Temirbaı, Baýyrjan Qaraǵyzuly, Yrysbek Dábeı, Aıagúl Mantaı, Ómirjan Ábdihalyq,Ularbek Dáleıuly, Maqsat Ramazan, Nurlan Habdaı, Esbolat Aıdabosyn, Hamıt Esaman, Beıbit Sarybaı, Aqberen Elgezek, Darhan Beısenbekuly, Tólegen Mellat, Serik Boqan, Quralaı Omar sekildi jastar ár aımaqtan lek-legimen kelip, Almaty men Astanaǵa shoǵyrlana bastady.
[caption id="attachment_19183" align="alignleft" width="123"]
A.Elgezek[/caption]
Qazir ádebı ortada bulardyń deni birneshe kitaptarymen tanylǵan.
Jańaǵasyrlyqtardyń basty ereksheligi nede? Osy suraqqa áli kúnge tushymdy jaýap berilgen emes. Biraq jastardyń «túsiniksizdigi» men «túńilýge beıim» jyrlaryn synaýshylar arakidik kezigip qalady.
[caption id="attachment_19190" align="alignright" width="152"]
Baýyrjan Qaraǵyzuly[/caption]
Erlan Júnis poezıasy týraly jyly pikir jıi aıtylyp, ony «ıntellektýaldy poezıanyń ókili» dep sıpattap jatady. Yqylas Ojaıdyń tarıhı saryn men ulttyq mýzykany sóz ónerinde ádemi úılestiretini, Yrysbek Dábeıdiń erkin uıqasqa qurylatyn oı men áýez ıirimderi, Aqberen Elgezektiń oqyrman qıalyna salmaq salar «birtúrli» jyrlary, Baýyrjan Qaraǵyzulynyń arnasynan asa shalqyǵan shabytty shýmaqtary «jańaǵasyrlyqtar» poezıasynyń san alýan nusqalyǵyn aıshyqtaı túsetini baıqalady.
Al prozada Lıra Qonys pen Aıagúl Mantaı, Maqsat Ramazan, Ómirjan Ábdihalyq, Darhan Beısenbekuldarynyń shyǵarmalary týraly jıi jazylyp júr. Sońǵy kezderi oqyrman qaýym Lıra Qonys pen Aıagúl Mantaıdyń oılary men áńgimelerindegi bútindikke yqylas bildirip, shyǵarmashylyqtaryna qyzyǵýshylyq tanytatyny baıqalady.
