Byltyrǵy jylǵy qańtarda QR Ekologıa, geologıa jáne tabıǵı resýrstar mınıstrligi, Semeı qalasynyń ákimshiligi jáne «Operator ROP» JSHS arasynda Semeıdiń qatty turmystyq qaldyqtaryn bólek jınaý jáne suryptaýdy engizý týraly jobany iske asyrý boıynsha jol kartasyna qol qoıyldy.
Jol kartasy sheńberinde qatty turmystyq qaldyqtardy bólek jınaý men suryptaý úshin jabdyqtardy jáne tehnıkalardy paıdalaný boıynsha jaýapty uıymdy anyqtaýǵa sheshim qabyldanǵan. Osydan keıin Semeı qalasy ákiminiń ókimimen qatty turmystyq qaldyqtardy bólek jınaý men suryptaý úshin jaýapty uıymdy anyqtaý boıynsha komısıa quryldy. Komısıa quramyna TKSH, jolaýshylardy tasymaldaý jáne avtomobıl joldary bóliminiń, Qoǵamdyq keńes, ekonomıka, jer qatynastary, arhıtektýra jáne qala qurylysy bólimderiniń ókilderi, Semeı qalalyq máslıhatynyń depýtattary kirdi.
Máslıhat depýtaty jáne jeke kásipker, Semeıdegi qatty turmystyq qaldyqtar polıgonynyń ıesi Rafaıl Hazıpov turǵyn úı-kommýnaldyq sharýashylyq bólimi jaýapty uıymǵa talpynǵan tulǵalarǵa qoıylatyn talaptardy jarıa etkenin aıtyp aryz bildirgen bolatyn.
Kásipkermen komısıaǵa suranym, tehnıkalyq derekter jáne ózgede qujattardy ótkizilgen. Osy komısıa otyrysynyń hattamasyna sáıkes, Semeı qalasynyń qatty turmystyq qaldyqtaryn bólek jınaý men suryptaýdy engizý úshin jabdyqtardy jáne tehnıkalardy paıdalaný boıynsha jaýapty uıym retinde «Hazıpov R.S.» jeke kásipkerligi anyqtalǵany týraly sheshim qabyldandy.
Osydan keıin Jol kartasyn iske asyrý bastaldy. Sol Jol kartasyna qatysýshylar arasynda ózara mindettemelerdi jáne qatty turmystyq qaldyqtardy bólek jınaý men suryptaýdy engizý maqsatynda kepildikterdi anyqtaı otyryp úsh jaqty kelisim jasalǵan, al Semeı qalasynyń ákimdigi jaýapty uıymmen birge alynǵan jabdyqtardyń maqsatty paıdalanylýyn qamtamasyz etý kerek. Semeı ákimdigi jáne «Hazıpov R.S.» JK arasynda qatty turmystyq qaldyqtardy bólek jınaý jáne suryptaý suraqtary boıynsha yntymaqtastyq týraly memorandýmǵa qol qoıdy.
«Operator ROP» JSHS jobany iske asyrýǵa belsendi kirisken edi. Aǵymdaǵy jyldyń basynda qoqystardy bólek jınaý úshin turǵyn úılerdiń aýlalarynda, turǵyndar jappaı jınalatyn jerlerde ornatylatyn 1050 setkaly, 532 qońyraý tárizdi konteınerler satyp alynyp TKSH bólimine qoıylǵan. Naýryz aıynda qatty turmystyq qaldyqtardy shyǵarý úshin alty birliktegi qymbat avtokólik tehnıkalary berilgen. Jaqyn arada qatty turmystyq qaldyqtardan basqa suryptaý jelisine qaraǵanda anaǵurlym úlken qatynasta paıdaly komponentter alýǵa múmkindik beretin tolyq avtomattandyrylǵan suryptaý jelisi bar jabdyqty jetkizý úshin grek kompanıasymen kelisimshart jasaldy.
Kásipker jobany tehnıkany alǵannan keıin birden júzege asyrýǵa nıetti ekenin, biraq qalalyq ákimdik buǵan barlyq jolmen tosqaýyl qoıýda, tehnıkalardy berýden bas tartqanyn málimdedi. Sondaı-aq, qaladaǵy qoqys kollapsynyń paıda bolý qaýpi týraly jáne qoqys shyǵarý tarıfiniń kúrt ósýi týraly aıtty.
Rafaıl Hazıpovtyń aıtýynsha, «MEN Keleshek» MKK qoıylǵan talaptarǵa sáıkes kelmeıdi, shtatynda tek jalǵyz dırektory bar. Osymen qatar, QR Kásipkerler kodeksiniń 192-babyna sáıkes memlekettik kásiporyndar óz qyzmetterin keńeıtý kezinde antımonopolıalyq organnan kelisim alýy qajet. Antımonopolıalyq organnyń 2020 jylǵy hatyna sáıkes «MEN Keleshek» MKK tek qatty turmystyq qaldyqtardy kómý boıynsha qyzmetti júzege asyrýǵa, polıgondy qurýǵa jáne paıdalanýǵa kelisim berilgen. Iaǵnı, R.S.Hazıpovtyń aıtýynsha, «MEN Keleshek» MKK qatty turmystyq qaldyqtardy jınaý jáne suryptaý boıynsha qyzmetti júzege asyrýǵa quqyǵy joq, alaıda Semeı qalalyq ákimdigi zańnamany óreskel buzýda.
Sol kúni kásipkerdiń keńsesinde tek jýrnalıser ǵana emes, Semeı ákimi bastaǵan qala basshylarynyń ókilderi jınaldy. Qala ákimi Nurymbet Saqtaǵanov jaýapty uıymnyń «MEN Keleshek» MKK aýysqany týraly aqparatty joqqa shyǵardy.
– Alty kún buryn Hazıpov myrza, rasynda, osy suraq boıynsha habarlasty. Qazir Semeı qalasynyń qatty turmystyq qaldyqtaryn basqarý júıesin modernızasıalaý jónindegi joba qarastyrylýda. Ókinishke oraı, birinshi kezeńde Maqsat Nıgmetov kelisimge qol qoımady. Suraq áli qarastyrylýda. Joba boıynsha jumys júrgizilýde. Barlyǵy «MEN Keleshek» MKK-ǵa beriledi dep eshkim aıtqan emes. Bul aqparat shynaıylyqqa janaspaıdy, rasynda «Keleshek» búgingi kúni bul suraqtarmen aınalysa almaıdy. Taǵyda qaıtalaımyn, suraq áli qarastyrylýda. Nelikten Hazıpov myrza biz jobany iske asyrýdy «Keleshek» nemese basqa da bir kásipkerlikke berý týraly sheshim qabyldadyq dep aıtady? Bul shyndyqqa janaspaıdy, – dep qorytyndylady qala ákimi Nurymbet Saqtaǵanov.
Sonymen qatar, kásipker kezdesýge qatysýshylardy tyńdaǵysy kelmedi. Mundaı sharalar Semeıde birneshe ret boldy jáne ár joly kásipker jýrnalıserdiń kómegine júginip, qajetsiz haıp jasaı bastaǵan. Eshkimge qupıa emes, «qoqys» tabysty bıznes. Jobany iske asyrýǵa aqylǵa qonymdy tásilmen kirisse kásipkerler ǵana emes, qala turǵyndary da utady. Osy arada semeılikter qoqystyń ýaqyty shyǵarylmaýyna shaǵymdanýda.
Qalaı bolsa da kezdesý esh nátıje bermedi. Qazirgi jaǵdaı qalada qoqystyń kollapsyna ákelip soqtyrýy múmkin. Muny ýaqyt kórsetedi. Jaqyn arada qoqys shyǵarý tarıfi jeke tulǵalar úshin 1500 teńgege jáne kásipkerler úshin 21000 teńgege kóteriledi dep qala turǵyndaryn kóndirýge baǵyttalǵan kásipkerlerdiń barlyq áreketteri sátsiz boldy. Qalalyq ákimdik ókilderi tarıf somasy kisi basyna 460 teńgeni quraıdy dep, al barlyq shyǵyn sýbsıdıı esebinen jabylady sendirdi.
Rafaıl Hazıpovqa jobanyń jalpy somasy tek tehnıkalyq-ekonomıkalyq negizdeýden keıin belgili bolatynyn eske saldy. Turǵyndarǵa arnalǵan tarıf mólsheri qol jetimsiz dep jarıalaýǵa erte.
BAQ ókilderiniń birde-bir suraǵyna kásipker túsinikti jaýap bere almady. Baspasóz máslıhaty bas sanıtarlyq dárigeriniń jarlyǵyna qaıshy shaǵyn, jabdyqtalmaǵan orynjaıda ótti.
N.Jumaqanov
