Byltyrǵy jylǵy qańtarda QR Ekologiia, geologiia jáne tabiǵi resýrstar ministrligi, Semei qalasynyń ákimshiligi jáne «Operator ROP» JShS arasynda Semeidiń qatty turmystyq qaldyqtaryn bólek jinaý jáne suryptaýdy engizý týraly jobany iske asyrý boiynsha jol kartasyna qol qoiyldy.
Jol kartasy sheńberinde qatty turmystyq qaldyqtardy bólek jinaý men suryptaý úshin jabdyqtardy jáne tehnikalardy paidalaný boiynsha jaýapty uiymdy anyqtaýǵa sheshim qabyldanǵan. Osydan keiin Semei qalasy ákiminiń ókimimen qatty turmystyq qaldyqtardy bólek jinaý men suryptaý úshin jaýapty uiymdy anyqtaý boiynsha komissiia quryldy. Komissiia quramyna TKSh, jolaýshylardy tasymaldaý jáne avtomobil joldary bóliminiń, Qoǵamdyq keńes, ekonomika, jer qatynastary, arhitektýra jáne qala qurylysy bólimderiniń ókilderi, Semei qalalyq máslihatynyń depýtattary kirdi.
Máslihat depýtaty jáne jeke kásipker, Semeidegi qatty turmystyq qaldyqtar poligonynyń iesi Rafail Hazipov turǵyn úi-kommýnaldyq sharýashylyq bólimi jaýapty uiymǵa talpynǵan tulǵalarǵa qoiylatyn talaptardy jariia etkenin aityp aryz bildirgen bolatyn.
Kásipkermen komissiiaǵa suranym, tehnikalyq derekter jáne ózgede qujattardy ótkizilgen. Osy komissiia otyrysynyń hattamasyna sáikes, Semei qalasynyń qatty turmystyq qaldyqtaryn bólek jinaý men suryptaýdy engizý úshin jabdyqtardy jáne tehnikalardy paidalaný boiynsha jaýapty uiym retinde «Hazipov R.S.» jeke kásipkerligi anyqtalǵany týraly sheshim qabyldandy.
Osydan keiin Jol kartasyn iske asyrý bastaldy. Sol Jol kartasyna qatysýshylar arasynda ózara mindettemelerdi jáne qatty turmystyq qaldyqtardy bólek jinaý men suryptaýdy engizý maqsatynda kepildikterdi anyqtai otyryp úsh jaqty kelisim jasalǵan, al Semei qalasynyń ákimdigi jaýapty uiymmen birge alynǵan jabdyqtardyń maqsatty paidalanylýyn qamtamasyz etý kerek. Semei ákimdigi jáne «Hazipov R.S.» JK arasynda qatty turmystyq qaldyqtardy bólek jinaý jáne suryptaý suraqtary boiynsha yntymaqtastyq týraly memorandýmǵa qol qoidy.
«Operator ROP» JShS jobany iske asyrýǵa belsendi kirisken edi. Aǵymdaǵy jyldyń basynda qoqystardy bólek jinaý úshin turǵyn úilerdiń aýlalarynda, turǵyndar jappai jinalatyn jerlerde ornatylatyn 1050 setkaly, 532 qońyraý tárizdi konteinerler satyp alynyp TKSh bólimine qoiylǵan. Naýryz aiynda qatty turmystyq qaldyqtardy shyǵarý úshin alty birliktegi qymbat avtokólik tehnikalary berilgen. Jaqyn arada qatty turmystyq qaldyqtardan basqa suryptaý jelisine qaraǵanda anaǵurlym úlken qatynasta paidaly komponentter alýǵa múmkindik beretin tolyq avtomattandyrylǵan suryptaý jelisi bar jabdyqty jetkizý úshin grek kompaniiasymen kelisimshart jasaldy.
Rafail Hazipovtyń aitýynsha, «MEN Keleshek» MKK qoiylǵan talaptarǵa sáikes kelmeidi, shtatynda tek jalǵyz direktory bar. Osymen qatar, QR Kásipkerler kodeksiniń 192-babyna sáikes memlekettik kásiporyndar óz qyzmetterin keńeitý kezinde antimonopoliialyq organnan kelisim alýy qajet. Antimonopoliialyq organnyń 2020 jylǵy hatyna sáikes «MEN Keleshek» MKK tek qatty turmystyq qaldyqtardy kómý boiynsha qyzmetti júzege asyrýǵa, poligondy qurýǵa jáne paidalanýǵa kelisim berilgen. Iaǵni, R.S.Hazipovtyń aitýynsha, «MEN Keleshek» MKK qatty turmystyq qaldyqtardy jinaý jáne suryptaý boiynsha qyzmetti júzege asyrýǵa quqyǵy joq, alaida Semei qalalyq ákimdigi zańnamany óreskel buzýda.
Sol kúni kásipkerdiń keńsesinde tek jýrnalister ǵana emes, Semei ákimi bastaǵan qala basshylarynyń ókilderi jinaldy. Qala ákimi Nurymbet Saqtaǵanov jaýapty uiymnyń «MEN Keleshek» MKK aýysqany týraly aqparatty joqqa shyǵardy.
– Alty kún buryn Hazipov myrza, rasynda, osy suraq boiynsha habarlasty. Qazir Semei qalasynyń qatty turmystyq qaldyqtaryn basqarý júiesin modernizatsiialaý jónindegi joba qarastyrylýda. Ókinishke orai, birinshi kezeńde Maqsat Nigmetov kelisimge qol qoimady. Suraq áli qarastyrylýda. Joba boiynsha jumys júrgizilýde. Barlyǵy «MEN Keleshek» MKK-ǵa beriledi dep eshkim aitqan emes. Bul aqparat shynaiylyqqa janaspaidy, rasynda «Keleshek» búgingi kúni bul suraqtarmen ainalysa almaidy. Taǵyda qaitalaimyn, suraq áli qarastyrylýda. Nelikten Hazipov myrza biz jobany iske asyrýdy «Keleshek» nemese basqa da bir kásipkerlikke berý týraly sheshim qabyldadyq dep aitady? Bul shyndyqqa janaspaidy, – dep qorytyndylady qala ákimi Nurymbet Saqtaǵanov.
Sonymen qatar, kásipker kezdesýge qatysýshylardy tyńdaǵysy kelmedi. Mundai sharalar Semeide birneshe ret boldy jáne ár joly kásipker jýrnalisterdiń kómegine júginip, qajetsiz haip jasai bastaǵan. Eshkimge qupiia emes, «qoqys» tabysty biznes. Jobany iske asyrýǵa aqylǵa qonymdy tásilmen kirisse kásipkerler ǵana emes, qala turǵyndary da utady. Osy arada semeilikter qoqystyń ýaqyty shyǵarylmaýyna shaǵymdanýda.
Qalai bolsa da kezdesý esh nátije bermedi. Qazirgi jaǵdai qalada qoqystyń kollapsyna ákelip soqtyrýy múmkin. Muny ýaqyt kórsetedi. Jaqyn arada qoqys shyǵarý tarifi jeke tulǵalar úshin 1500 teńgege jáne kásipkerler úshin 21000 teńgege kóteriledi dep qala turǵyndaryn kóndirýge baǵyttalǵan kásipkerlerdiń barlyq áreketteri sátsiz boldy. Qalalyq ákimdik ókilderi tarif somasy kisi basyna 460 teńgeni quraidy dep, al barlyq shyǵyn sýbsidii esebinen jabylady sendirdi.
Rafail Hazipovqa jobanyń jalpy somasy tek tehnikalyq-ekonomikalyq negizdeýden keiin belgili bolatynyn eske saldy. Turǵyndarǵa arnalǵan tarif mólsheri qol jetimsiz dep jariialaýǵa erte.
BAQ ókilderiniń birde-bir suraǵyna kásipker túsinikti jaýap bere almady. Baspasóz máslihaty bas sanitarlyq dárigeriniń jarlyǵyna qaishy shaǵyn, jabdyqtalmaǵan orynjaida ótti.
N.Jumaqanov
