Táýelsizdiktiń 30 jyldyǵy men Qazaqstan Respýblıkasynyń Tuńǵysh Prezıdenti kúnine oraı búgin Qazaqstan Respýblıkasynyń Tuńǵysh Prezıdenti – Elbasy kitaphanasynyń mýzeıinde Almaty qalasy ákimdigimen birlesip uıymdastyrylǵan «Elbasy elimen birge» álbomynyń tusaýkeseri jáne «Almaty – Táýelsizdiktiń altyn besigi» kórmesiniń ashylýy ótti, – dep habarlaıdy Dalanews.kz.

İs-shara Elbasy Kitaphanasynyń «Qazaqstan joly» jobasynyń aıasynda ótti, onyń negizgi ıdeıasy bolashaqtyń qoǵamyn qurýdyń serpindi prosesi retinde 30 jyl boıy elimizdiń óńirleri men qalalarynyń damýyn panoramalyq kelbetin kórsetý bolyp tabylady.

Qonaqtardy jyly qarsy alǵan Elbasy kitaphanasynyń dırektory Baqytjan Temirbolat: «Táýelsizdik kúni qarsańynda Táýelsizdik besigi – Almaty qalasyna arnalǵan kórmeni ashýymyzdyń sımvoldyq máni óte zor. Osydan týra 30 jyl buryn, 1991 jylǵy jeltoqsanda memleketimizdiń egemendiginiń negizin qalaǵan tarıhı oqıǵalar oryn aldy, 1-shi jeltoqsanda búkilhalyqtyq Prezıdent saılaýy, 10-shy jeltoqsanda Memleket basshysynyń resmı ulyqtaý rásimi ótti jáne 16-shy jeltoqsanda Qazaqstan Táýelsizdigi resmı jarıalandy», - dedi.

2015 jyly N.Á. Nazarbaev «Almaty kóktemi» is-sharasynda sóılegen sózinde: «Almaty-máńgilik kóktem qalasy, Ortalyq Azıanyń injý-marjany... Bul megapolıs – Qazaqstan táýelsizdiginiń «altyn besigi», respýblıkamyzdyń jańa tarıhy bastalǵan qasıetti meken bolyp tabylady» degen edi.

«Bizdiń Táýelsizdigimiz Almatyda jarıalandy. Sondyqtan bul qalanyń tarıhı róli erekshe. Qazir Almaty – bizdiń ekonomıkamyzdyń basty qozǵaýshy kúshi», - dep atap ótti Memleket basshysy Q.-J. Toqaev.

«Almaty – Táýelsizdiktiń altyn besigi» kórmesiniń negizgi maqsaty – Almaty qalasynyń arhıvtik qujattardy, fotosýretterdi, muraǵattar men mýzeıler jınaqtary men Elbasy Kitaphanasynyń eksponattaryn kórsetý arqyly Almaty qalasynyń Táýelsiz Qazaqstan taǵdyryndaǵy orny men rólin kórsetý.

 

Almaty ákimi Baqytjan Saǵyntaev usynylǵan ekspozısıalar megapolıstiń Táýelsizdiktiń otyz jylyndaǵy jetistikterine arnalǵanyn atap ótti.

– Táýelsizdik jyldarynda Almaty ekonomıkasy 1993 jylǵy 2,1 mlrd teńgeden 2020 jyly 13,5 trln teńgege deıin, al jan basyna shaqqandaǵy JÓÓ 342,5 AQSH dollarynan 16,7 myń AQSH dollaryna deıin ósti. Halyq sany 1,8 esege artty; 1991 jylǵy 1 134 myń adamnan 2021 jyly 2 mıllıonnan astam adamǵa deıin. Táýelsiz Qazaqstan damýynyń jańa kezeńinde qala elimizdiń ǵylymı, bilim berý, zıatkerlik ortalyǵy bolyp qala beredi jáne bizdiń ultymyzdyń biregeıliginiń aıqyn kórinisi bolyp tabylady, – dedi Baqytjan Saǵyntaev.



«Almaty – Táýelsizdiktiń altyn besigi» kórmesi úsh ekspozısıadan turady:

1. «Táýelsizdiktiń bastaýy» - bul 1986 jylǵy Jeltoqsan oqıǵasy, 1991-1997 jylǵy oqıǵalar hronıkasy, sondaı-aq Almaty qalasynda qabyldanǵan mańyzdy tarıhı sheshimder.


2. «Qazaqstandyq jol: Almatynyń 30 jyldaǵy jetistikteri» – megapolıstiń táýelsizdik jyldaryndaǵy áleýmettik, ekonomıkalyq, mádenı salalardaǵy, sondaı-aq sporttaǵy negizgi jetistikteri týraly materıaldardy kórsetedi. Kórermenderge ınteraktıvti túrde qalanyń álemdik mádenıet pen órkenıetke qosqan úlesi týraly Almaty qalasynda 1991-2021 jyldary bolǵan 30 mańyzdy oqıǵamen tanysý múmkindigi usynyldy.


3. «Bizdiń bolashaǵymyz: Almaty – 2050 Strategıasy» - bóliminde Almatynyń uzaq merzimdi damýynyń basty baǵdarlary men strategıalyq basymdyqtary aıshyqtalǵan: Almaty – shetsiz qala; «aqyldy» qala; teń múmkindikter qalasy; qaýipsiz qala; jasyl qala; jahandyq iskerlik ortalyq; mádenı, kreatıvti qala.

Kórme Qazaqstan Respýblıkasynyń Tuńǵysh Prezıdenti – Elbasy kitaphanasynyń mýzeıinde 2022 jylǵy 28 qańtarǵa deıin jumys isteıtin bolady, mekenjaıy: Beıbitshilik kóshesi, 11.