Degenmen, eskerte ketsek: bul arada redaktsiia eshkimniń soiylyn soǵyp otyrǵan joq. Avtordyń kózqarasyna redaktsiia jaýap bermeidi. Rektor Beisembetovke qatysty bir taraptyń aitqan pikirine qarsy tarap ta jaýap qatýy múmkin. Olarǵa da oryn berýge ázirmiz.
Sonymen, maqalaǵa kóz túrelik...
Nazarbaev ne dep edi?
2015 jyldyń jeltoqsanynda prezident Nursultan Nazarbaevtyń jarlyǵymen QBTÝ men QazUTZÝ biriktirilip, QBTÝ-dyń rektory Eskendir Beisembetov QazUTZÝ-dyń da rektory bolyp bekitilgen.
Buǵan deiin Nazarbaev «komandamen kóshkendi qoiyńdar» dep qyzmetkerlerine talai eskertken. Qansha komandamen kóshýdi kórsek te, taily-tuiaǵymen kóshken Beisembetovtai komandashyldy kórmegen ekenbiz.
Beisembetov QazUTZÝ-ǵa kele salysymen búkil prorektorlardy aýystyrdy. Prorektorlardan keiin departamentter men institýttardyń direktorlaryn QBTÝ-dan ákeldi. Qazirgi kezde tipti kafedra meńgerýshileriniń de 70 paiyzy QBTÝ-dan kelgen.
Ár jolǵy laýazymdy qyzmet oryndaryna konkýrs jariialanǵanda basymdylyq QBTÝ-dan kelgen qyzmetkerlerge beriledi. Qazirgi kezde burynǵy QazUTZÝ-dyń basshylyq quramy 90 paiyzǵa ketse, professorlyq-oqytýshylyq quram 70 paiyzǵa ózgerdi. Endi birer jylda QazUTZÝ-da burynnan qyzmet etip kele jatqan eshkim qalmaityn túri bar.
Onda turǵan ne bar?
"Aýyssa nesi bar? Jańa quram jańa ózgerister ákelip, QazUTZÝ-dyń sapasyn arttyrar" dep oilaityn bolarsyzdar.
Biraq, jańa quram, bilim týraly zańdy belden basyp kelip jatyr.
Elimizdegi bilim berýdegi úshtildilik reformasy bastalǵannan beri joǵarǵy oqý oryndaryna engizile bastady. Jón deiik, tehnikanyń tetigin qazaq balasy basqarý úshin aǵylshyn tilin bilgeni qajettilik, aǵylshyn toptarynyń ashylǵany da durys. Biraq, aǵylshyn tilin bilýdi talap etý aǵylshyn tili men orys tiline jol berip, memlekettik til – qazaq tilin qaldyryp qoiý emes!
Qazir QazUTZÝ stýdentteriniń 80 paiyzy qazaq tobynda oqidy. Al basshylyq quramnyń 80 paiyzy qazaq tilin bilmeidi.
Basshylyq quram úsh tildi ózderi tolyq bilmei turyp, qyzmetkerlerinen úsh tildi bilýdi talap etedi.
Negizi úsh til emes, olardyń talap etetini – tek eki til. Ózderi siiaqty qazaq tilin bilmeitinderdi «unatady».
Munyńyz qalai, rektor myrza?
Olai deitinimiz, aǵylshyn tilin talap etý bilim sapasyn arttyrýdy maqsat etpegeni birden baiqalady.
Laýazymdy qyzmet oryndaryna konkýrs jariialanǵanda aǵylshyn tilin bilse boldy ǵylymi dárejesi men mamandyǵyna da qaramai qyzmetke qabyldai beredi.
Siz aǵylshyn tilin bilseńiz, matematika jáne fizika siiaqty bazalyq pánderdi bitirseńiz boldy, QazUTZÝ-daǵy kez kelgen tehnikalyq mamandyqqa muǵalim bola alasyz. Aǵylshyn tilin bilseńiz boldy, qazaq tilinen bir aýyz sóz bilmei-aq, magistr akademiialyq dárejesin almaq turmaq, magistratýrany oqymasańyz da assistent bola alasyz, magistratýa oqyp jatsańyz boldy, dissertatsiia qorǵamai-aq tiýtor bola alasyz. Óz mamandyǵyńyz boiynsha tájiribeńiz ben biliktiligińiz qansha joǵary bolǵanymen 75 paiyz qazaq tilinde bilim beretin ýnisversitette aǵylshynsha sairap turmasańyz, tehnika ǵylymdarynyń doktory bolsańyz da sizge oryn joq.
Beisembetov jalǵyz emes
«Qazaq tilinde ótinish qabyldamaimyn, oryssha jazyńdar deitin» rektordan bastap qazaq tilin bilmeitin QazUTZÝ-da qanshama qyzmetker bar. Atap aitsaq
rektordyń eki aýyz sózdiń basyn qurap qazaqsha sóilegenin QazUTZÝ-da eshkim de kórmese, prorektor Iskakov Rinattyń da qazaqshaǵa tili kelmeitini, qazaq tildilerdi unata qoimaityny belgili.
Al, ǵylym salasy boiynsha prorektor Orynhanov Murat ózine kirgen doktoranttarǵa esikten kirgennen oryssha sóileýdi talap etetin, qazaqsha sóilese kemsitip, namysyna tietini kóp aitylady.
Joǵarǵy oqý orynnan keiingi bilim berý departamentiniń diretory Sábitova Dilda men Halyqaralyq qatynastar departamentiniń direktory Isaeva Ainur ekeýi qazaqsha bilse de sóilemeidi jáne ózderine barǵan adamdarmen óte dóreki sóilesedi.
Aqparattyq tehnologiialar departamentiniń direktory Gorbatov, Ákimshilik departamentiniń direktory Kvashina Iýliia, Qoǵammen bailynys jónindegi departamenttiń direktory E.A. Rachenkovqalar bir aýyz memlekettik tilde sóilei almaidy.
Ásirese, qoǵammen bailanys departamentiniń direktory qazaq qoǵamynyń tilin bilmei turyp, qandai qoǵammen bailanys ornatatyny túsiniksiz.
Institýttardyń direktoryna kelsek Taý-ken jáne metallýrgiia, Aqparattyq jáne telekommýnikatsiialyq tehnologiialar, Sáýlet jáne qurylys institýttarynyń da direktory qazaq tiliniń memlekettik til ekenin bilmeitin de siiaqty.
Burynǵy rektor qazaq tilin jarytyp sóilei almasa da búkil prorektorlar men departament, institýttardyń direktorynyń bári qazaq tilin tolyq biletin.
Qazir qazaq tilin biletin prorektor emes, direktor tabýyńyz qiyn. Soǵan qarap, úshtildilik degenimiz, qazaq tiliniń orynyn aǵylshyn tilimen aýystyrý ma de oilap qalamyz. Buny Beisembetov jaqsy oryndap jatyr.
Ultsyzdandyrý úrdisin Beisembetovshe batyl oryndaǵan eshkim de joq shyǵar.
Stýdentter de narazy
QBTÝ-men qosylǵannan bergi Beisembetov pen onyń bas «qolbasshysy» Iskakovtyń júrgizip otyrǵan tártip-erejelerine QazUTZÝ ustazdary ǵana emes, stýdentteri de narazy. Buǵan deiin baspasózde stýdentterdiń de narazylyq hattary jariialanǵan bolatyn. Tártip ornatamyz dep stýdentterdiń «tyrnaǵynyń astynan kir taýyp» jazǵy semestrge qaldyratyn biznestiń jańa túrin tapqan da bolatyn.
Oǵan mysal, emtihan kezinde prorektordyń «jasaqtary» stýdentterden alty metr alystaǵy qaǵazdy «seniń kóshirgishiń» dep akt jazyp, jazǵy semestrge qaldyrý jazasyn bere salady.
Taǵy bir aita keterimiz, is-qaǵazdary tek orys tilinde júredi, kez kelgen basshyǵa orys tilinsiz ótinish jaza almaisyz. Negizgi aqparattyń basym bóligi orys tilide.
Kaznitu.kz dep ýniversitettiń jańa saityn ashar bolsańyz da aldymen orys tilindegi nusqasy ashylady. Bul da bolsa quldyqtyń aiqyn kórinisi.
Meniń búgingi aitqanym QazUTZÝ-dy basyp alǵan QBTÝ «armiiasynyń» bylyqtarynyń bir sheti ǵana. Memleket jáne qoǵam bolyp arasha bolmasa, Qazaqtyń tehnikalyq bilim ordasynyń qara shańyraǵy ortasyna túsýdiń aldynda tur. Beisembetovtyń beimezgildegi zańsyzdyqtarynan QazUTZÝ-dy saqtai kór dep barshaǵa jalynýdan basqa amal qalmady.
Azat Alashahan
