Degenmen, eskerte ketsek: bul arada redaksıa eshkimniń soıylyn soǵyp otyrǵan joq. Avtordyń kózqarasyna redaksıa jaýap bermeıdi. Rektor Beısembetovke qatysty bir taraptyń aıtqan pikirine qarsy tarap ta jaýap qatýy múmkin. Olarǵa da oryn berýge ázirmiz.
Sonymen, maqalaǵa kóz túrelik...
Nazarbaev ne dep edi?
2015 jyldyń jeltoqsanynda prezıdent Nursultan Nazarbaevtyń jarlyǵymen QBTÝ men QazUTZÝ biriktirilip, QBTÝ-dyń rektory Eskendir Beısembetov QazUTZÝ-dyń da rektory bolyp bekitilgen.
Buǵan deıin Nazarbaev «komandamen kóshkendi qoıyńdar» dep qyzmetkerlerine talaı eskertken. Qansha komandamen kóshýdi kórsek te, taıly-tuıaǵymen kóshken Beısembetovtaı komandashyldy kórmegen ekenbiz.
Beısembetov QazUTZÝ-ǵa kele salysymen búkil prorektorlardy aýystyrdy. Prorektorlardan keıin departamentter men ınstıtýttardyń dırektorlaryn QBTÝ-dan ákeldi. Qazirgi kezde tipti kafedra meńgerýshileriniń de 70 paıyzy QBTÝ-dan kelgen.
Ár jolǵy laýazymdy qyzmet oryndaryna konkýrs jarıalanǵanda basymdylyq QBTÝ-dan kelgen qyzmetkerlerge beriledi. Qazirgi kezde burynǵy QazUTZÝ-dyń basshylyq quramy 90 paıyzǵa ketse, profesorlyq-oqytýshylyq quram 70 paıyzǵa ózgerdi. Endi birer jylda QazUTZÝ-da burynnan qyzmet etip kele jatqan eshkim qalmaıtyn túri bar.
Onda turǵan ne bar?
"Aýyssa nesi bar? Jańa quram jańa ózgerister ákelip, QazUTZÝ-dyń sapasyn arttyrar" dep oılaıtyn bolarsyzdar.
Biraq, jańa quram, bilim týraly zańdy belden basyp kelip jatyr.
Elimizdegi bilim berýdegi úshtildilik reformasy bastalǵannan beri joǵarǵy oqý oryndaryna engizile bastady. Jón deıik, tehnıkanyń tetigin qazaq balasy basqarý úshin aǵylshyn tilin bilgeni qajettilik, aǵylshyn toptarynyń ashylǵany da durys. Biraq, aǵylshyn tilin bilýdi talap etý aǵylshyn tili men orys tiline jol berip, memlekettik til – qazaq tilin qaldyryp qoıý emes!
Qazir QazUTZÝ stýdentteriniń 80 paıyzy qazaq tobynda oqıdy. Al basshylyq quramnyń 80 paıyzy qazaq tilin bilmeıdi.
Basshylyq quram úsh tildi ózderi tolyq bilmeı turyp, qyzmetkerlerinen úsh tildi bilýdi talap etedi.
Negizi úsh til emes, olardyń talap etetini – tek eki til. Ózderi sıaqty qazaq tilin bilmeıtinderdi «unatady».
Munyńyz qalaı, rektor myrza?
Aǵylshyn toptary tek qazaq toptarynan ashylady, orys toptarynan ashylyp jatqan joq. Soǵan qarap ózi qazaqsha bilmeıtin Hám qazaqsha ótinishterdi qabyldamaıtyn Beısembetov QazUTZÝ-da qazaq toptaryn aǵylshyn toptaryna aýystyryp, oryssha, aǵylshynsha toptar men orys tili men aǵylshyn tilin ǵana biletin qyzmetkerlerdi jumysqa qabyldap İnUTZÝ jasaǵaly júr me degen oıǵa qalasyz.
Olaı deıtinimiz, aǵylshyn tilin talap etý bilim sapasyn arttyrýdy maqsat etpegeni birden baıqalady.
Laýazymdy qyzmet oryndaryna konkýrs jarıalanǵanda aǵylshyn tilin bilse boldy ǵylymı dárejesi men mamandyǵyna da qaramaı qyzmetke qabyldaı beredi.
Siz aǵylshyn tilin bilseńiz, matematıka jáne fızıka sıaqty bazalyq pánderdi bitirseńiz boldy, QazUTZÝ-daǵy kez kelgen tehnıkalyq mamandyqqa muǵalim bola alasyz. Aǵylshyn tilin bilseńiz boldy, qazaq tilinen bir aýyz sóz bilmeı-aq, magıstr akademıalyq dárejesin almaq turmaq, magıstratýrany oqymasańyz da asıstent bola alasyz, magıstratýa oqyp jatsańyz boldy, dısertasıa qorǵamaı-aq tútor bola alasyz. Óz mamandyǵyńyz boıynsha tájirıbeńiz ben biliktiligińiz qansha joǵary bolǵanymen 75 paıyz qazaq tilinde bilim beretin ýnısversıtette aǵylshynsha saırap turmasańyz, tehnıka ǵylymdarynyń doktory bolsańyz da sizge oryn joq.
Beısembetov jalǵyz emes
«Qazaq tilinde ótinish qabyldamaımyn, oryssha jazyńdar deıtin» rektordan bastap qazaq tilin bilmeıtin QazUTZÝ-da qanshama qyzmetker bar. Atap aıtsaq
rektordyń eki aýyz sózdiń basyn qurap qazaqsha sóılegenin QazUTZÝ-da eshkim de kórmese, prorektor Iskakov Rınattyń da qazaqshaǵa tili kelmeıtini, qazaq tildilerdi unata qoımaıtyny belgili.
Al, ǵylym salasy boıynsha prorektor Orynhanov Murat ózine kirgen doktoranttarǵa esikten kirgennen oryssha sóıleýdi talap etetin, qazaqsha sóılese kemsitip, namysyna tıetini kóp aıtylady.
Joǵarǵy oqý orynnan keıingi bilim berý departamentiniń dıretory Sábıtova Dilda men Halyqaralyq qatynastar departamentiniń dırektory Isaeva Aınur ekeýi qazaqsha bilse de sóılemeıdi jáne ózderine barǵan adamdarmen óte dóreki sóılesedi.
Aqparattyq tehnologıalar departamentiniń dırektory Gorbatov, Ákimshilik departamentiniń dırektory Kvashına Iýlıa, Qoǵammen baılynys jónindegi departamenttiń dırektory E.A. Rachenkovqalar bir aýyz memlekettik tilde sóıleı almaıdy.
Ásirese, qoǵammen baılanys departamentiniń dırektory qazaq qoǵamynyń tilin bilmeı turyp, qandaı qoǵammen baılanys ornatatyny túsiniksiz.
Instıtýttardyń dırektoryna kelsek Taý-ken jáne metalýrgıa, Aqparattyq jáne telekomýnıkasıalyq tehnologıalar, Sáýlet jáne qurylys ınstıtýttarynyń da dırektory qazaq tiliniń memlekettik til ekenin bilmeıtin de sıaqty.
Burynǵy rektor qazaq tilin jarytyp sóıleı almasa da búkil prorektorlar men departament, ınstıtýttardyń dırektorynyń bári qazaq tilin tolyq biletin.
Qazir qazaq tilin biletin prorektor emes, dırektor tabýyńyz qıyn. Soǵan qarap, úshtildilik degenimiz, qazaq tiliniń orynyn aǵylshyn tilimen aýystyrý ma de oılap qalamyz. Buny Beısembetov jaqsy oryndap jatyr.
Ultsyzdandyrý úrdisin Beısembetovshe batyl oryndaǵan eshkim de joq shyǵar.
Stýdentter de narazy
QBTÝ-men qosylǵannan bergi Beısembetov pen onyń bas «qolbasshysy» Iskakovtyń júrgizip otyrǵan tártip-erejelerine QazUTZÝ ustazdary ǵana emes, stýdentteri de narazy. Buǵan deıin baspasózde stýdentterdiń de narazylyq hattary jarıalanǵan bolatyn. Tártip ornatamyz dep stýdentterdiń «tyrnaǵynyń astynan kir taýyp» jazǵy semestrge qaldyratyn bıznestiń jańa túrin tapqan da bolatyn.
Oǵan mysal, emtıhan kezinde prorektordyń «jasaqtary» stýdentterden alty metr alystaǵy qaǵazdy «seniń kóshirgishiń» dep akt jazyp, jazǵy semestrge qaldyrý jazasyn bere salady.
Taǵy bir aıta keterimiz, is-qaǵazdary tek orys tilinde júredi, kez kelgen basshyǵa orys tilinsiz ótinish jaza almaısyz. Negizgi aqparattyń basym bóligi orys tilide.
Kaznitu.kz dep ýnıversıtettiń jańa saıtyn ashar bolsańyz da aldymen orys tilindegi nusqasy ashylady. Bul da bolsa quldyqtyń aıqyn kórinisi.
Meniń búgingi aıtqanym QazUTZÝ-dy basyp alǵan QBTÝ «armıasynyń» bylyqtarynyń bir sheti ǵana. Memleket jáne qoǵam bolyp arasha bolmasa, Qazaqtyń tehnıkalyq bilim ordasynyń qara shańyraǵy ortasyna túsýdiń aldynda tur. Beısembetovtyń beımezgildegi zańsyzdyqtarynan QazUTZÝ-dy saqtaı kór dep barshaǵa jalynýdan basqa amal qalmady.
Azat Alashahan
