Qoıylymǵa shyǵarma avtory belgili jazýshy-dramatýrg, fılologıa ǵylymdarynyń kandıdaty, qoǵam qaıratkeri, «Qurmet» ordeniniń ıegeri, Qazaqstannyń eńbek sińirgen qaıratkeri Joltaı Álmashuly men Túrkistan oblysy ákiminiń orynbasary Málik Nurjanuly jáne oblystyq Mádenıet jáne tilderdi damytý basqarmasynyń basshysy Nurdáýlet Erkinuly, R.Seıtmetov atyndaǵy Túrkistan qalasy sazdy-drama teatrynyń basshysy Erjan Ibadýllauly men zıaly qaýym ókilderi, qala turǵyndary men jastar qatysty.
Búgingi kúnniń taqyrybyn qozǵaıtyn bul shyǵarma – XX ǵasyrdyń bas kezindegi saıası jaǵdaıǵa baılanysty taǵdyr tálkegine ushyrap, elden kóship, Fransıa topyraǵynan bir-aq shyqqan qazaq otbasynyń taǵdyryn kórsetedi. Seksenniń seńgirine shyqqan Asan qart týǵan jerin saǵynyp, táýelsiz Qazaq eline jetkenshe asyǵady. Al balalary bolsa, onyń ótinishin oryndaı qoımaıdy. Úlken uly Marat jeke kásibin, jyly ornyn tastap, ózine beıtanys ólkege qonys aýdarýdan úzildi-kesildi bas tartady. Alaıda, atasynyń jan-dúnıesin tereń túsingen Eljan bolsa, «qaıtsem de ákemdi týǵan jerine aparamyn» dep sheshim qabyldaıdy. Baýyrlar, áke jáne otbasy arasyndaǵy tartys shıelenisti, keıipkerler sózderi nanymdy, oqıǵa mazmundy bolǵandyqtan, kórermendi beı-jaı qaldyrmady. Týǵan jeri Túrkistan jerine oralǵannan keıingi sátter erekshe tebirenis syılady.
Jıyn sońynda Túrkistan oblys ákiminiń orynbasary Málik Nurjanuly tarıhı mekenge taban tiregen qostanaılyq teatr ujymyna alǵysyn bildirip, qoıylymnyń avtory Joltaı Álmashuly men teatr basshysy Sabyráli Baıǵazyulyna alǵys hat pen oblys basshysyna syı-sıapat tabystady.
