Sháripbek Jamalbek, OQO Azamattyq alánsynyń tóraǵasy:
– 2017 jyldyń 26 qazany Qazaqstan úshin tarıhı, el táýelsizdiginiń tarıhynda altyn áriptermen jazylatyn aıryqsha kún boldy. Aıtýly kúni ulttyq til ereksheligine negizdelgen jańa grafıka qabyldanyp, memlekettik mártebesi bar tilimiz úshin serpindi sát týdy. Qarap otyrsaq, bul bastama qazaq tiliniń halyqaralyq dárejege shyǵýyna taptyrmas múmkindik bolyp otyr. Áıtsede, qıyndyqtardyń bolatyny jasyryn emes. Sol qıyndyqtardyń aldyn alyp, memleket basshysy latyn álipbıiniń jańa nusqasyn qoǵamdyq talqylaýǵa ýaqyt bere otyryp, tıimdisin qabyldady. Endigi kezeń-kezeńimen 2025 jylǵa deıingi latyn qarpine kóshýge el bolyp atsalysýymyz tıis.
Bektaı Ormanov, «Nur Álem» qoǵamdyq birlestiginiń tóraǵasy:
– Latyn grafıkasyna negizdelgen jańa álipbıige ótýimiz qutty bolsyn! Elbasynyń qaýlysymen bekitilgen qýanyshty jańalyqty barlyǵymyz qýana qabyl aldyq. Nege qýanbasqa birinshiden, latyn álipbıi Qazaqstan men damyǵan elderdiń arasyn jalǵaıtyn kópir ispetti. Endi sol máseleni is júzinde sheshýge kiristik. Tarıhı jazba muralarymyzdy súzgiden ótkizýge múmkindik týdy. Latyn álipbıine kóshý kezeń-kezeńimen iske asatynyn da este ustaǵan abzal. Sondyqtan, bul máselede asa kóp qıyndyqtar paıda bolady dep oılamaımyn.
Danara Saranova, «ASSA» qoǵamdyq birlestiginiń dırektory:
– Elimiz qaryshtap damyǵan tusta, tilimizdiń mártebesin de jadymyzdan shyǵarmaýymyz qajet ekenin eskersek, latyn grafıkasyna negizdelgen jańa álipbı nusqasyn kóńilge qonymdy dep aıta alar edim. Sonymen birge, týystas túrik halyqtarymen da yntymaqtastyq máselesine oń yqpal etedi dep senemiz. Bir kezderi latyn álipbıi qazaq jerinde qoldanysta bolǵan. Onyń ústine, elimizde aǵylshyn tilin jetik biletin jastar ósip keledi. Olarǵa latyn álipbıine beıimdelý asa qıyndyq týǵyza qoımaıdy.
