Qazaq ǵylymyndaǵy urlyq (plagıat) otandyq ǵylymnyń ózegine túsken qurtqa aınalady. Ǵalymnyń kóz maıyn taýysyp jazǵan, jyldar boıy izdenip, jaryqqa shyǵarǵan ǵylymı eńbegin útir-núktesine deıin kóshirip alyp, óz atynan usynyp, ony kúmándi jolmen qorǵap ǵalym ataný qalypty jaǵdaıǵa aınaldy. Osylaısha, ǵylym salasyndaǵy zań buzýshylyq, qylmys órship tur.
Tipti plagıat – urlyǵy dáleldense de ondaı ǵalymdarǵa esh shara qoldanylmaı, jazasyz sol burynǵy laýazymynda bylq etpeı, túk bolmaǵandaı otyr. Bul – qazaq ǵylymynyń betine túsken shirkeý, súıegine túsken tańba.
Bul dertten Prezıdent te habardar. 22 aqpanda Ulttyq ǵylym akademıasynyń jalpy jınalysynda sóılegen sózinde N.Nazarbaev: «Ókinishke qaraı, ǵylymı jumystarda plagıat jıi kezdesedi, plagıat týraly hattar da maǵan jıi keledi» degen edi. Ǵylymdaǵy plagıatyń etek jaıyp, ádettegi nársege aınalǵanyna Elbasynyń sózinen artyq qandaı dálel kerek!
Elbasy aıtqan ǵylymdaǵy plagıatqa elimizdegi eń iri oqý orny – ál-Farabı atyndaǵy Qazaq Ulttyq Ýnıversıtetiniń basshysynan bastap, shatysqan. Kezinde rektor Ǵalym Mutanovtyń «Ekonomıko-matematıcheskıe metody ı modelı», (Almaty: Qazaq ýnıversıteti, 2011) attyǵylymı eńbegindegi plagıat daýy órship, búkil elge jaıylǵan edi. Sóıtip, Mutanov urlyǵyna qatysty máseleni qaraý úshin sol kezdegi bilim jáne ǵylym mınıstrliginde arnaıy komısıa qurylǵan.
Komısıa ǵylym eńbekti muqıat tekserip, mynandaı sheshim shyǵarǵan: «Fakty nalıchıa doslovnyh zaımstvovanıı bez ssylok na ıstochnıkı ı bez ýkazanıı avtorov opýblıkovannyh proızvedenıı v monografıı Mýtanova Galyma «Ekonomıko-matematıcheskıe metody ı modelı», Almaty: Qazaqýnıversıteti, 2011, polnostú podtverdılıs v obeme 39 stranıs teksta, a takje sootvetstvýıýshıh formýl ı ıllústrasıı». Al, sol komısıanyń jetekshisi, sol tustaǵy bilim jáne ǵylym mınıstriliginiń ǵylym komıtetiniń tóraǵasy Nurlan Ybyraıym 2013 jyly bnews.kz tilshisine bergen suhbatynda bylaı deıdi: «Tak chto reshenıe komıssıı ýkazyvaet ne tolko na podtverjdenıe nalıchıa plagıata v monografıı G.Mýtanova, no ı na prámoe narýshenıe ım kazahstanskogo zakonodatelstva ob avtorskom prave».
Munyń bári ashyq derekkózderde jarıalanǵan materıaldar. Bizdiń buǵan alyp qosarymyz joq. Shyndyq qaı taraptyń jaǵynda ekenin aıtý da bizdiń mindetimiz emes.
Qurmanbaevanyń kúdikti ǵylymı jumysy
Tanys bolyńyz, QazUÝ, bıologıa fakúlteti, Bıoalýantúrlilik jáne bıoresýrstar kafedrasynyń meńgerýshisi Merýert Qurmanbaeva. Rektoryn kórgen kafedra meńgerýshisi de ǵylymı urlyqqa barǵanǵa uqsaıdy. Naqty ári sońǵy sheshimdi ǵylymdaǵy plagıat máselesine jaýapty quzyrly oryn – bilim jáne ǵylym mınıstrligi shyǵarar. Al, biz qolymyzǵa kelip túsken aıǵaqtardy mınıstr Saǵadıev myrzanyń nazaryna tartamyz. Prezıdenttiń ózine málim bolǵan ǵylymdaǵy plagıatqa mınıstrlik atústi qaramaıdy dep oılaımyz.
Sonymen, Merýert Qurmanbaeva 2011 jyly «Botanıka jáne ósimdikter bıoalýantúrliligi» atty oqý quralyn shyǵarǵan. Bizge kelgen derekterge súıensek, bul kitap A. Ámetovtyń «Botanıka» jáne N.Mýhıtdınov S.Aıdosova, A.Begenovtardyń avtorlyǵymen jaryq kórgen «Ósimdikter morfologıasy jáne anatomıasy» eńbekterinen sózbe sóz kóshirilip alynǵan plagıattyq jumys (sýretti qarańyz).
Al, bul sózimizge joǵaryda atalǵan eńbekterdi salystyry otyryp, dálel keltireıik. Máselen, Qurmanbaevanyń «Botanıka jáne ósimdikter bıoalýantúrliligi» kitabynyń «Qyzyl baldyrlar bólimi»33 bettegi derekter A. Ámetovtyń 2005 jyly shyqqan «Botanıka» oqý quraly kitabynyń 222 betinen kóshirilgen. Mysaly, Ámetovtyń kitabyndaǵy «Qyzyl baldyrlardyń jalpy sany 4 myńdaı bolady. Olar tropıkalyq jáne sýbtropıkalyq elderdiń teńizderinde, keıde klımaty qońyrjaı bolyp keletin oblystarda da kezdesedi», «Qyzyl baldyrlardyń tallomy uzyndyǵy 2 metrge deıin jetetin kóptegen butaqtanǵan jipshelerden, sırekteý plasınka nemese japyraq tárizdi qurylymnan turady» degen eki sóılem (sýretti qarańyz)
Qurmanbaeva qurastyrǵan kitapta «Qyzyl baldyrlardyń jalpy sany 4 myńdaı bolady. Olar tropıkalyq jáne sýbtropıkalyq elderdiń teńizderinde kezdesedi», «Qyzyl baldyrlardyń tallomy kóptegen butaqtanǵan jipshelerden, sırekteý plasınka nemese japyraq tárizdi qurylymnan turady» dep arasyndaǵy birer sózderdi alyp tastap, sol qalpy paıdalanǵan (sýreti qarańyz).
Dál osyndaı aıǵaqtyń ekinshisinde mınıstrdi aldyna kóldeneń tartaıyq. Taǵy da sol Ámetov jazǵan kitaptyń «Qońyr baldyrlar» bóliminde (219 bet) «Túrleriniń jalpy sany 1,5 myńdaı bolady. Qońyr baldyrlar bentostyń mańyzdy komponentteriniń biri bolyp tabylady. Qońyr baldyrlar tallomynyń boıaýy sarǵyshtan qara-qońyr tipten qara-qyshqyl túske deıin bolady. Ol osy baldyrlardyń pıgmentteriniń hlorofılddiń, karotınoıdtardyń, fýkoksantınniń (qońyr tústi) aralasyp kelýiniń nátıjesinde qalyptasatyn túster» dep bastalatyn bólimdegi úsh sóılem (sýretti qarańyz)
Qurmanbaevanyń oqý quralynda «Túrleriniń jalpy sany 1,5 myńdaı bolady. Qońyr baldyrlar bentostyń mańyzdy komponentteriniń biri bolyp tabylady. Olardyń tallomynyń boıaýy sarǵyshtan qara-qońyr, qara-qoshqyl tústi kelýi pıgmentteriniń hlorofılddiń, karotınoıdtardyń, fýkoksantınniń (qońyr tústi) oraılasyp kelýine baılanysty» (sýretterdi salystyra qarańyz) dep keıbir sózderdi alyp, qysqartylyp kóshirilgenin baıqaýǵa bolady.
Merýert Qurmanbaevanyń «Botanıka jáne ósimdikter bıoalýantúrliligi» oqý quralyndaǵy avtordyń ruqsatynsyz ári siltemesiz sózbe-sóz kóshirilgen ǵylymı derekter, termınder, fotosýretter molynan kezdesedi. Árbir kóshirmeni kórsetý kólemdi kitapqa júk bolar edi. Sondyqtan, Qurmanbaeva qaı kitaptyń neshinshi betterindegi sóz-sóılemderdi óziniń oqý quralynyń neshinshi paraǵyna kóshirgeni týraly salystyrmaly kesteni usynyp otyrmyz (kesteni qarańyz).
Betterdiń sózbe sóz sáıkestigi
Al, QazUÝ eldegi joǵarǵy sanatty, «Ulttyq» mártebesi bar oqý oryn. QazUÝ-dyń kafedra meńgerýshisi osyndaı kóshirme ǵylymmen aınalysyp, ǵalym atanyp, laýazymy ósip jatsa, basqa oqý oryndarynan ne suraýǵa bolady. QazUÝ dyń bıologıa fakúltetindegi kóshirme oqýlyq bir ǵana Qurmanbaevaǵa ǵana qatysty emes. 2014 jyly «Qanaevtar qaıdan alǵan, qalaı alǵan?» degen taqyryppen orys tilindegi plagıattyq oqý quraly jaıly Shorman Muhıtdenulynyń maqalasy jaryq kórgen. Onda avtor Qanaevtar qurastyrǵan oqý quralynyń plagıat ekenin taldap kórsetken edi. Endi mine, Qanaevtardyń izin ala Qurmanbaeva shyqty.
Aıtpaqshy, Qanaev ta Qurmanbaeva sıaqty bıologıa fakúltetiniń Bıoalýantúrlilik jáne bıoresýrstar kafedrasynyń meńgerýshisi bolǵan. Buǵan qarap, kafedra meńgerýshileri ǵylymı eńbekterdi urlaýmen aınalysa ma degen oıǵa qalasyń...
Plagıat – ǵylymnyń basty jaýy
Bizdiń she, bilim jáne ǵylym mınıstrligi ǵylym salasyndaǵy plagıat máselesimen júıeli túrde aınalysýy óte qajet. Óıtkeni, plagıat – otandyq ǵylymnyń ózegine túsken qurt. Kóshirýshi «ǵalymdar» ǵylymnyń túbine jetip qana qoımaıdy, qazaq ǵylymynyń halyqaralyq dárejedegi mártebesin túsiredi. Halyqaralyq demekshi, qazaqstandyq ǵalymdardyń eńbegi silteme jasaý N ındeksi boıynsha 68 orynda eken. Sarapashylar muny óte tómen deńgeı dep otyr. Bizdiń ǵalymdardyń eńbekterine qaraǵanda Nıgerıa men Efıopıa elderiniń ǵalymdary eńbekterine kóp silteme jasalyp, jaqsy baǵalanady. Qazaqstan nege 68 orynda, nege Nıgerıa men Efıopıanyń shańyn qaýyp qalǵan? Óıtkeni, bizdiń ǵylym plagıat kóz ashpaı otyr. Sonyń bir dáleli biz sóz etip, aıǵaq-dálel keltirgen Merýert Qurmanbaevanyń oqý quraly.
Mundaı ózekti ári mańyzdy máseleni Bilim jáne ǵylym mınıstri Erlan Saǵadıev qaraýsyz qaldyrmaıdy dep úmittenemiz!
Nura Mataı
DEREKKÓZ: Abai.kz
Materıalda paıdalanylǵan siltemeler:
"Nazarbaev - ýchenym: Neredko mne soobshaıýt o plagıate naýchnyh stateı"
inform.kz/ru/nazarbaev-uchenym-neredko-mne-soobschayut-o-plagiate-nauchnyh-statey_a3001881
"Plagıat G.Mýtanova polnostú dokazan - Nýrlan Ybyraıym"
bnews.kz/ru/news/obshchestvo/plagiat_gmutanova_polnostu_dokazan__nurlan_ibiraiim-2013_09_02-1021361
A. Ámetov «Botanıka» oqý quraly, 2005 jyl
N.Mýhıtdınov S.Aıdosova A.Begenov «Ósimdikter morfologıasy jáne anatomıasy» oqý quraly, 2001 jyl
M.Qurmanbaeva «Botanıka jáne ósimdikter bıoalýantúrliligi», 2011 jyl
