Alqaly jıyn aqyn bilim alǵan QazUÝ-dyń geografıa jáne tabıǵatty paıdalaný fakúltetinde oqý aýdıtorıasynyń ashylýymen bastalyp, «O.Súleımenov – aqyn jáne azamat» atty halyqaralyq ǵylymı-tájirıbelik onlaın konferensıaǵa ulasty.
Saltanatty sharany Ál-Farabı atyndaǵy QazUÝ-dyń Basqarma Tóraǵasy – Rektory Janseıit Túımebaev ashyp, jaýhar jyrlarymen álemge tanylǵan tulǵanyń ómir jolynyń QazUÝ-men tyǵyz baılanysty ekenin atap ótti. Oljas Súleımenov, eń aldymen, ýnıversıtettiń 1959 jylǵy túlegi ári qurmetti profesory ekendigin aıta otyryp, rektor aqynnyń táýelsizdiktiń bekı túsýine qosqan zor úlesine toqtaldy.
Oqý ornynyń basshysy óz sózinde: «Oljas Omarulynyń «Arǵymaq», «Atameken», «Aınalaıyn», «Krýglaıa zvezda» jáne basqa da teńdessiz týyndylary álem ádebıetiniń úzdik muralary qataryna endi» deı kele, sýretkerdiń oıshyldar men qarapaıym jurtshylyqtyń birneshe tolqynynyń rýhanı qalyptasýyna yqpal etkenin aıtyp ótti. Azýly aqynnyń poetıkalyq jáne ǵylymı jańalyqtary osy kúnge deıin jalǵasyp otyrǵanyna nazar aýdardy. «1001 sózi» tynymsyz izdenis pen shyǵarmashylyqtyń ózindik poetıkalyq formýlasyna aınalǵanyn, al Shýmer, ejelgi Egıpet, ejelgi Qytaı ıeroglıfterin zertteý arqyly ǵalym Batys zertteýshileriniń «kóne til úndi-eýropa tilderinen bastaý alady» degen qasań teorıasyna soqqy bergenin de saralap jetkizdi.
QR Konstıtýsıalyq Keńesiniń Tóraǵasy, QazUÝ-dyń Túlekter qaýymdastyǵynyń Prezıdenti Qaırat Mámı mereıtoı ıesine arnaıy beınequttyqtaý joldap, qýanyshqa ortaqtastyǵyn bildirdi.
Qaırat Ábdirazaquly: «Bizdiń danyshpan otandastarymyz – Shoqan Ýálıhanov, Abaı Qunanbaev, Muhtar Áýezov qazaq halqynyń dúnıetanymyn qalyptastyrýda úlken ról atqarǵany belgili. Oljas Omaruly da sol ulylardyń izbasary» dep, aqyndy zor maqtanyshpen «bizdiń uly zamandasymyz» dep atady. Fılosofıalyq dúnıetanym ıesiniń óz halqyn, onyń ar-namysy men qadir-qasıetin, tarıhy men mádenıetin dáripteý arqyly kózi tirisinde-aq ańyzǵa aınalǵanyn atap kórsetti.
Qazaqtyń birtýar perzentine QR UǴA prezıdenti Murat Jurynov ta quttyqtaý sóz arnap, izgi lebizin jetkizdi.
«Álemniń barlyq azamaty Oljas Omarulyn «bizdiń Oljas» dep ataı alady. Iýrıı Gagarın ǵaryshqa ushqanda barsha jer turǵyndarynyń atynan bizdiń Oljas sóılep, ataqty óleńin joldady» deı kele, ǵalym qaıratkerdiń óz halqyn, óz ulty men qalasyn álemge pash etkenin tilge tıek etti. Álemge áıgili qazaq ulyn maqtan etetinin bildirip, Oljas Súleımenovke QR UǴA atynan «Úlken altyn medal» usynylǵanyn jetkizdi.
Sonymen qatar dara tulǵany QR Aqparat jáne qoǵamdyq damý mınıstri Aıda Balaeva, Ázirbaıjan Respýblıkasynyń Qazaqstandaǵy Elshisi Rashıd Mamedov, Qazaqstannyń qoǵamdyq-saıası qaıratkeri, belgili jazýshy, baspager Rollan Seısenbaev, Qazaq ulttyq agrarlyq ýnıversıtetiniń Basqarma Tóraǵasy – Rektory Tilektes Espolov, QazUÝ-dyń «Arabısıka» ortalyǵynyń dırektory, profesor Ábsattar Derbisáli, QR Jazýshylar odaǵynyń tóraǵasy, Qazaqstannyń eńbek sińirgen qaıratkeri Ulyqbek Esdaýlet syndy otandyq jáne sheteldik ǵalymdar, jazýshylar, memleket jáne qoǵam qaıratkerleri quttyqtap, aqyndyq ereksheligi, qaıratkerlik qyry, qoǵamdaǵy orny men shyǵarmashylyǵy haqynda oı órbitti.
Jıyn barysynda O.Súleımenovke arnalǵan «Álemdik rýhanıat qaıratkeri» atty beınerolık kópshilik nazaryna usynyldy. Ýnıversıtet murajaıyna ózi tutynǵan zattar qoıylyp, «Qurlyqtar qurmettegen qalamger» atty jeke ekspozısıasy men kitap kórmesi ashyldy. Sondaı-aq QazUÝ janyndaǵy halyqaralyq Abaı ortalyǵynyń uıytqy bolýymen O.Súleımenov «Arǵymaq» kitabynyń tusaýy kesildi.
Jıyn sońynda aqyn barsha quttyqtaýshylarǵa ystyq yqylas pen tamasha tilekteri úshin alǵys bildirip, shyǵarmashylyq shabyt tiledi.
Oljas Súleımenov poezıasy sóz qadirin biletinder men sóz zergerlerine, sonymen qatar qarapaıym oqyrmandarǵa da orys tili arqyly qazaq halqynyń bolmysyn ashyp kórsetýge múmkindik týǵyzdy. Adamı qundylyqtardy tý etken ádebı jáne ǵylymı eńbekteri búgingi kún men keler urpaqtyń rýhanı altyn qazynasy bop qala bermek.
