Bilim ordasy «zertteý ýnıversıteti» mártebesine ıe. 2022 jylǵy 25 shildede Qazaqstan Respýblıkasy Úkimetiniń qaýlysymen bekitildi.
1934 jyly 15 qańtarda alǵash 54 stýdentpen ashylǵan ýnıversıtette qazirgi tańda 25 myńnan astam bilim alýshy bar. 90 jyl buryn fızıka-matematıka jáne bıologıa fakúltetteri jumys istese, qazir olardyń sany 16-ǵa jetti. 1941 jylǵa deıin 14 bilim baǵdarlamalary bekitilse, 2023-2024 oqý jylynda olardyń sany 550-den asty. Muhtar Áýezov, Qanysh Sátbaev, Álkeı Marǵulan dáris oqyǵan aýdıtorıalarda QR UǴA 11 akademıgi, QR Joǵary mektebiniń 3 akademıgi, QR Joǵary mektebi Ǵylym akademıasynyń 8 akademıgi, 7 QR UǴA korespondent-múshesi eńbek etedi. Sondaı-aq 603 doktor, 736 ǵylym kandıdaty, 512 PhD óz úlesin qosýda. Jalpy sany 3354 oqytýshy-professorlar quramy ǵylymı-zertteý jumystaryn oryndaýdyń joǵary sapasy men tıimdiligin júzege asyrýda.
Ýnıversıtet tarıhynda ár jyldardaǵy Rektorlar I.Lýkánes, T.Tájibaev, A.Zakarın, T.Darqanbaev, Ó.Joldasbekov, K.Náribaev, T.Qojamqulov, B.Jumaǵulov jáne basqa akademık ǵalymdar óz qoltańbasyn qaldyrdy. Búgingi tańda oqý ornyn fılologıa ǵylymynyń doktory, profesor, tótenshe jáne ókiletti elshi Janseıit Qanseıituly Túımebaev basqarady.
2023-2024 oqý jylyna 10 719 talapker qabyldanyp, bilim alýshylar sany aldyńǵy jylmen salystyrǵanda 3000 ǵa artty. QazUÝ-dyń 32 oqytýshysy «Joǵary oqý ornynyń úzdik oqytýshysy – 2023» respýblıkalyq baıqaýynda jeńimpaz atandy.
QazUÝ Batys jáne Shyǵys Eýropa, Soltústik Amerıka, Azıa jáne Tynyq muhıty aımaǵyndaǵy 650-den astam joǵary oqý oryndarymen jáne uıymdarymen tyǵyz qarym-qatynasta. 80-nen astam áriptestik baılanys ótken jyly ornatyldy. Álemniń 54 elinen 3928 sheteldik stýdent bilim alýda.
2022 jyly Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaevtyń Túrkıa men Qyrǵyzstanǵa resmı sapary aıasynda Ystambul, Bishkek qalalarynda QazUÝ fılıaldary ashyldy. Sondaı-aq ýnıversıtet bazasynda Reseıdiń MIFI Ulttyq ıadrolyq zertteý ýnıversıtetiniń fılıaly jumys isteıdi.
2023 jyly Qazaqstan Prezıdentiniń Qytaıǵa memlekettik sapary barysynda QazUÝ bazasynda Soltústik-batys polıtehnıkalyq ýnıversıtetiniń fılıalyn ashý týraly kelisildi. 12 qazanda fılıaldyń saltanatty ashylý rásimi ótip, ǵylymı-zertteý jumystaryn júrgizý úshin arnaıy zerthanalyq synyptar iske kiristi.
Ál-Farabı atyndaǵy QazUÝ zertteý ýnıversıteti mártebesine sáıkes, ǵylymdy damytýǵa aıryqsha kóńil bóledi. Sońǵy úsh jylda ýnıversıtet ǵylymynan túsken tabys eki esege ósip, 8,5 mıllıard teńgeni qurady.
Qazirgi sátte 290 granttyq qarjylandyrý jobasy, QR Ǵylym jáne joǵary bilim mınıstrliginiń baǵdarlamalyq-nysanaly qarjylandyrý aıasynda 11 joba, «Ǵylym qory» AQ arqyly 1 komersıalandyrý jobasy jáne 47 birlesken joba júzege asýda. Sonymen qatar, 300-den astam halyqaralyq ǵylymı-tehnıkalyq baǵdarlamalar men irgeli jobalar qolǵa alynǵan.
2023 jyly QazUÝ ǵalymdary QR Ǵylym jáne joǵary bilim mınıstrliginiń Ǵylym komıtetinen 3,8 mlrd teńgeniń megagrantyn utyp aldy. Úsh jylǵa josparlanǵan jobada Batys Qazaqstan óńiriniń tabıǵı qorlaryn tıimdi paıdalaný, janýarlar men ósimdikter álemin saqtaý, ekologıalyq daǵdarystardyń aldyn alý máseleleri taldanady.
Ýnıversıtettiń qaýymdastyrylǵan profesory, bıologıa ǵylymynyń doktory Merýert Qurmanbaeva elimizde tuńǵysh ret kópjyldyq bıdaıdy shyǵarý ádisin oılap tapty. Kópjyldyq bıdaıdy bir ret qana egip, 5-6 jyl qatarynan ónim alýǵa bolady. Qazirgi sátte ǵylymı jobaǵa patent alynyp, naryqqa shyǵarý jumystary júrgizilýde.
Bıofızıka, bıomedısına jáne neıroǵylym kafedrasynyń meńgerýshisi Álmıra Qustybaevanyń usynysymen Mı ınstıtýty quryldy. Mı qatparlary men adam sanasynyń múmkindikterin tanýǵa talpynys elimizde buryn-sońdy bolǵan emes. Mı ınstıtýty aınalysatyn ǵylymı zertteýler este saqtaý prosesterin jeńildetýge, minez-qulyq aýytqýshylyǵyn túzetýge, qartaıý kezinde zeıinniń nasharlaýynyń aldyn alýǵa kómektesedi.
Oqý ornynyń 90 jyldyq mereıtoıyna oraı QazUÝ-da Ortalyq Azıadaǵy alǵashqy Indýstrıa 4.0 modeldik fabrıkasyn qurý josparlanýda.
QazUÝ Tech Garden «Inovasıalyq tehnologıalar parki» derbes klasterlik qorymen birlesip ónerkásiptik robototehnıka jáne robottandyrý salasyndaǵy jańa startaptarǵa qoldaý kórsetedi.
Budan bólek, QHR úkimetimen kelisilgen Silicon Valley modeli boıynsha IT-tehnopark qurý jónindegi birlesken joba qolǵa alynýda. Sekýndyna 110 trıllıon operasıany (110 Tfl) júzege asyratyn sýperkompúter ornatylyp, derekterdi óńdeýdiń biryńǵaı ortalyǵy qurylady.
Al hımıa jáne hımıalyq tehnologıa fakúlteti galvanıkalyq qaptamalardyń Chemical Coatings Innovations (ShemCoIn) ǵylymı-óndiristik ortalyǵyn ashty. QR Ǵylym jáne joǵary bilim mınıstrligi Ǵylym qorynyń qarjylyq qoldaýymen uıymdastyrylǵan ortalyqta metaldardy óńdeýdiń jańa tehnologıasy usynylady.
Qazirgi QazUÝ qalashyǵynyń boı kóterip, qalyptasýyna memleket jáne qoǵam qaıratkeri Dinmuhamed Qonaev aıryqsha úles qosty. 1971 jyldyń sáýirinde memlekettik ýnıversıtettiń bas ǵımaraty qalanyp, QazMÝ kesheni qurylysynyń İ kezegi bastaldy.
2024-2027 jyldar aralyǵynda Memleket basshysy Qasym-Jomart Kemeluly Toqaevtyń qoldaýymen QazUÝ qurylysynyń İİ kezeńi salynady. Árqaısysy 1060 oryndyq, jalpy 3180 orynǵa arnalǵan zamanaýı úsh jataqhana qurylysy júrýde. Budan bólek, oqý korpýstary, sporttyq-saýyqtyrý ortalyǵy, qyzmetkerlerge arnalǵan turǵyn úı, ınovasıalyq ortalyq, ǵylymı-zertteý ortalyǵy, tehnopark josparlanǵan.
