Bilim ordasy «zertteý ýniversiteti» mártebesine ie. 2022 jylǵy 25 shildede Qazaqstan Respýblikasy Úkimetiniń qaýlysymen bekitildi.
1934 jyly 15 qańtarda alǵash 54 stýdentpen ashylǵan ýniversitette qazirgi tańda 25 myńnan astam bilim alýshy bar. 90 jyl buryn fizika-matematika jáne biologiia fakýltetteri jumys istese, qazir olardyń sany 16-ǵa jetti. 1941 jylǵa deiin 14 bilim baǵdarlamalary bekitilse, 2023-2024 oqý jylynda olardyń sany 550-den asty. Muhtar Áýezov, Qanysh Sátbaev, Álkei Marǵulan dáris oqyǵan aýditoriialarda QR UǴA 11 akademigi, QR Joǵary mektebiniń 3 akademigi, QR Joǵary mektebi Ǵylym akademiiasynyń 8 akademigi, 7 QR UǴA korrespondent-múshesi eńbek etedi. Sondai-aq 603 doktor, 736 ǵylym kandidaty, 512 PhD óz úlesin qosýda. Jalpy sany 3354 oqytýshy-professorlar quramy ǵylymi-zertteý jumystaryn oryndaýdyń joǵary sapasy men tiimdiligin júzege asyrýda.
Ýniversitet tarihynda ár jyldardaǵy Rektorlar I.Lýkianets, T.Tájibaev, A.Zakarin, T.Darqanbaev, Ó.Joldasbekov, K.Náribaev, T.Qojamqulov, B.Jumaǵulov jáne basqa akademik ǵalymdar óz qoltańbasyn qaldyrdy. Búgingi tańda oqý ornyn filologiia ǵylymynyń doktory, professor, tótenshe jáne ókiletti elshi Janseiit Qanseiituly Túimebaev basqarady.
2023-2024 oqý jylyna 10 719 talapker qabyldanyp, bilim alýshylar sany aldyńǵy jylmen salystyrǵanda 3000 ǵa artty. QazUÝ-dyń 32 oqytýshysy «Joǵary oqý ornynyń úzdik oqytýshysy – 2023» respýblikalyq baiqaýynda jeńimpaz atandy.
QazUÝ Batys jáne Shyǵys Eýropa, Soltústik Amerika, Aziia jáne Tynyq muhity aimaǵyndaǵy 650-den astam joǵary oqý oryndarymen jáne uiymdarymen tyǵyz qarym-qatynasta. 80-nen astam áriptestik bailanys ótken jyly ornatyldy. Álemniń 54 elinen 3928 sheteldik stýdent bilim alýda.
2022 jyly Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaevtyń Túrkiia men Qyrǵyzstanǵa resmi sapary aiasynda Ystambul, Bishkek qalalarynda QazUÝ filialdary ashyldy. Sondai-aq ýniversitet bazasynda Reseidiń MIFI Ulttyq iadrolyq zertteý ýniversitetiniń filialy jumys isteidi.
2023 jyly Qazaqstan Prezidentiniń Qytaiǵa memlekettik sapary barysynda QazUÝ bazasynda Soltústik-batys politehnikalyq ýniversitetiniń filialyn ashý týraly kelisildi. 12 qazanda filialdyń saltanatty ashylý rásimi ótip, ǵylymi-zertteý jumystaryn júrgizý úshin arnaiy zerthanalyq synyptar iske kiristi.
Ál-Farabi atyndaǵy QazUÝ zertteý ýniversiteti mártebesine sáikes, ǵylymdy damytýǵa airyqsha kóńil bóledi. Sońǵy úsh jylda ýniversitet ǵylymynan túsken tabys eki esege ósip, 8,5 milliard teńgeni qurady.
Qazirgi sátte 290 granttyq qarjylandyrý jobasy, QR Ǵylym jáne joǵary bilim ministrliginiń baǵdarlamalyq-nysanaly qarjylandyrý aiasynda 11 joba, «Ǵylym qory» AQ arqyly 1 kommertsiialandyrý jobasy jáne 47 birlesken joba júzege asýda. Sonymen qatar, 300-den astam halyqaralyq ǵylymi-tehnikalyq baǵdarlamalar men irgeli jobalar qolǵa alynǵan.
2023 jyly QazUÝ ǵalymdary QR Ǵylym jáne joǵary bilim ministrliginiń Ǵylym komitetinen 3,8 mlrd teńgeniń megagrantyn utyp aldy. Úsh jylǵa josparlanǵan jobada Batys Qazaqstan óńiriniń tabiǵi qorlaryn tiimdi paidalaný, janýarlar men ósimdikter álemin saqtaý, ekologiialyq daǵdarystardyń aldyn alý máseleleri taldanady.
Ýniversitettiń qaýymdastyrylǵan professory, biologiia ǵylymynyń doktory Merýert Qurmanbaeva elimizde tuńǵysh ret kópjyldyq bidaidy shyǵarý ádisin oilap tapty. Kópjyldyq bidaidy bir ret qana egip, 5-6 jyl qatarynan ónim alýǵa bolady. Qazirgi sátte ǵylymi jobaǵa patent alynyp, naryqqa shyǵarý jumystary júrgizilýde.
Biofizika, biomeditsina jáne neiroǵylym kafedrasynyń meńgerýshisi Álmira Qustybaevanyń usynysymen Mi institýty quryldy. Mi qatparlary men adam sanasynyń múmkindikterin tanýǵa talpynys elimizde buryn-sońdy bolǵan emes. Mi institýty ainalysatyn ǵylymi zertteýler este saqtaý protsesterin jeńildetýge, minez-qulyq aýytqýshylyǵyn túzetýge, qartaiý kezinde zeiinniń nasharlaýynyń aldyn alýǵa kómektesedi.
Oqý ornynyń 90 jyldyq mereitoiyna orai QazUÝ-da Ortalyq Aziiadaǵy alǵashqy Indýstriia 4.0 modeldik fabrikasyn qurý josparlanýda.
QazUÝ Tech Garden «Innovatsiialyq tehnologiialar parki» derbes klasterlik qorymen birlesip ónerkásiptik robototehnika jáne robottandyrý salasyndaǵy jańa startaptarǵa qoldaý kórsetedi.
Budan bólek, QHR úkimetimen kelisilgen Silicon Valley modeli boiynsha IT-tehnopark qurý jónindegi birlesken joba qolǵa alynýda. Sekýndyna 110 trillion operatsiiany (110 Tfl) júzege asyratyn sýperkompiýter ornatylyp, derekterdi óńdeýdiń biryńǵai ortalyǵy qurylady.
Al himiia jáne himiialyq tehnologiia fakýlteti galvanikalyq qaptamalardyń Chemical Coatings Innovations (ShemCoIn) ǵylymi-óndiristik ortalyǵyn ashty. QR Ǵylym jáne joǵary bilim ministrligi Ǵylym qorynyń qarjylyq qoldaýymen uiymdastyrylǵan ortalyqta metaldardy óńdeýdiń jańa tehnologiiasy usynylady.
Qazirgi QazUÝ qalashyǵynyń boi kóterip, qalyptasýyna memleket jáne qoǵam qairatkeri Dinmuhamed Qonaev airyqsha úles qosty. 1971 jyldyń sáýirinde memlekettik ýniversitettiń bas ǵimaraty qalanyp, QazMÝ kesheni qurylysynyń I kezegi bastaldy.
2024-2027 jyldar aralyǵynda Memleket basshysy Qasym-Jomart Kemeluly Toqaevtyń qoldaýymen QazUÝ qurylysynyń II kezeńi salynady. Árqaisysy 1060 oryndyq, jalpy 3180 orynǵa arnalǵan zamanaýi úsh jataqhana qurylysy júrýde. Budan bólek, oqý korpýstary, sporttyq-saýyqtyrý ortalyǵy, qyzmetkerlerge arnalǵan turǵyn úi, innovatsiialyq ortalyq, ǵylymi-zertteý ortalyǵy, tehnopark josparlanǵan.
