Kezdesýge Abaı atyndaǵy QazUPÝ-dyń áleýmettik damý jónindegi prorektory Shyńǵys Nurlanov, Tarıh jáne quqyq ınstıýttynyń dırektory Ǵabıt Kenjebaev jáne ınstıtýt ǵalymdary men jas izdenýshileri, bilim alýshylary qatysty.
Ǵylymı jıynda ǵalym Tomohıko Ýıama Japonıa Syrtqy ister mınıstrliginiń syrtqy saıasat tarıhy muraǵatynanan Alash Orda qozǵalysyna qatysty R.Mársekeov jaıynda tyń qujattar jáne Qazaqstan tarıhyna qatysty óziniń tabandy zertteýleri týraly dáris oqydy.
Dáris barysynda Japon eliniń ǵalymy T. Ýıama 1919 jyly qańtarda Japonıa úkimetine Alash Ordany (Qazaq avtonomıaly úkimetin) taný jáne oǵan kómek kórsetý týraly ótinishin, sondaı-aq Syrtqy saıasat tarıhy muraǵatynan alynǵan osyǵan baılanysty qujattar jaıynda baıandadama jasady.
Bul qujattarda R. Mársekov ta qazaqtardyń bolashaqta kórshiles musylman halyqtarymen birge táýelsiz memleket qurýǵa degen umtylysyn bildirip, Alash Ordanyń Parıj beıbit konferensıasyna óz ókilin jiberý jónindegi josparlary týraly atap ótti.
Jıynǵa elimizdiń alashtanýshy ǵalymdary – QR UǴA Akademıgi, t.ǵ.d., profesor Qoıgeldıev Mámbet Quljabaıuly, L.N. Gýmılev atyndaǵy Eýrazıa ulttyq ýnıversıteti «Alash» ǵylymı-zertteý ınstıtýtynyń dırektory Sultan-han Aqquly qatysyp H.Ǵabbasov, R.Mársekov, M.Shoqaı týraly óz zertteýlerindegi oı-pikirlerimen bólisti.
Jıyn sońynda qatysýshy ǵalymdar men bilim alýshylardyń saýaldaryna jaýap berildi. Bul kezdesý qazaq memleketilik tarıhynda aıshyqty oryn alatyn Alash tarıhy boıynsha qundy derek beretin talqylaý boldy.
