"Qazaqtyń sózi kóp". Kınoprokatshylar fılmdi qazaqsha sóıletýge qarsy shyqty

Dalanews 04 qaz. 2016 06:22 872

Sheteldik fılmder tutas memlekettik tilge tárjimalansyn degen depýtattardyń bastamasy olardy, tipti, shoshyndyryp otyr. Óıtkeni ondaı kınonyń qalada kórermeni joq eken. Qazaq tildi qaýym, kóbine, aýyldarda dep syltaýratqandar qarapaıym aýdarmany da «qazaqtyń sózi kóp» dep aýyrsynýda.   

Bul týraly KTK habarlap otyr.

Nurtaı Sabılánov, Májilis depýtaty:

-Qalaı aýdarady, qalaı isteıdi ol ózderine baılanysty bolý kerek dep oılaımyn! Qarjyny tabý kerek! Óıtkeni bizde memlekettik tili-qazaq tili! Ol mindetti túrde aýdarylýy kerek! Dýbláj jasaýdy  sol 2012-shi jyldan bastap engizgen kezde, kóbi  qarsy bolatyn osyǵan. 

Qazir de qarsy! Nurtaı Sábılánovtyń sózderi til janashyrlaryna jaqqanymen, kınoprokatshylarǵa jaqpaı qaldy. Óıtkeni, syrttan keletin fılmderdi qazaqsha sóıletý qalada tıimsiz eken. Al kınoteatr ishi tolmaǵan soń, olardy tárjimalaýdyń da qajeti joq deıdi.

Vadım Golenko, kınoprokatshy:

-Bul alǵa dep urandata beretin patrıottardyń álegi. Qazaqsha qajet degenimen, onyń qıyndyqtaryn aıtyp taýysý múmkin emes. Bir kınony dýblájdaý úshin mıllıondaǵan qarjy jumsalady,daýys sonaý Londonda jazylady. Al ondaı kınolardyń kórermeni joq. Sondyqtan, bul baryp turǵan shyǵyn.

Kınoprokatshylar Gollıvýd fılmderine qazaqsha sýbtıtrdi de jolatqysy joq. Aıtýlarynsha, aǵylshyn tilinen aýdarǵanda qazaqtyń sózi kóbeıip ketetin kórinedi. Ári ony dybystaıtyn akterler de tym kóp aqy suraıdy eken. Osylaı dep san syltaýdy alǵa tartqandar túptep kelgende tárjimalaý úshin memleketten teńge surap otyr. Bul qazaq tiline aýdarylǵan ilýde bir fılm ǵana. Onyń ózinde «Malefısenta» ertegisi memlekettik esebinen tárjimalanǵan. Mundaı týyndylar kınosynshylarǵa da unap otyr. Biraq, qazaq kınosyna da qoldaý bolsa eken deıdi.

Gúlnar Ábikeeva, kınotanýshy:

-Osyndaı qulshynyspen depýtattar qazaq kınosyn qoldasa ǵoı. Otandyq kartınalardy prokatqa kóbirek shyǵaryp, olardy qarjylandyryp, sonda qazaq tildi  kartınalar órkender edi. Memlekettik tildiń de mereıi ústem bolar edi.

Tanymal kınosynshynyń aıtýynsha elimizde jylda qazaq tilinde 20 shaqty kıno túsiriledi eken. Biraq birde-bireýi qoldaý tappaı, sol kúıi kınoprokatqa shyqpaı qalady. Al máselen, Fransıada kerisinshe. Fransýz tilindegilerinen basqasy múlde kórsetilmeıdi.

Rashıd Nuǵmanov, rejıssór:

-Fransıada eger fılm fransýz tilinde bolmasa, onda ol múldem kórsetilmeıdi. Sondyqtan, kınony kórsetkisi kelgender ony únemi sýbtıtrge aýdaryp otyrady.

Shetel týyndylaryn qazaqshalaý týraly Zań osydan tórt jyl buryn da qabyldanǵan. Biraq, ol kezde eshkim de pysqyryp qaramady. Alaıda bul joly depýtattar kınoprokatqa shyndap kiriskeli otyr.

Bekbolat Tileýhan, Májilis depýtaty:

- Joq ,ony sýbtıtrǵa beresiz, biraq kúndizgi ýaqytqa qoıyp qoıady. Ony bylaısha aıtqanda ıt julymyn shyǵaraıyn dep otyr ǵoı.
Qazaqstanda jylyna 260 kıno kórsetilse, sonyń tek on shaqtysy qazaq tilinde eken. Biraq, zańǵa ózgertýler ádettedigeı orta jolda qalmasa, bul jaǵdaı túbegeıli ózgereıin dep tur.

Usynylǵan
Sońǵy jańalyqtar