Dúnıejúzilik bank Strategıalyq josparlaý jáne reforma agenttigimen birlesip ázirlegen "Qazaqstandaǵy kedeılik pen teńdikti baǵalaý" baıandamasyn jarıalady. Bul arada Dúnıejúzilik bank (DB) paıdalanatyn esepteý tásili Qazaqstannan bólek ekenin basa aıta ketelik. Máselen, DB esebinde 2021 jyly Qazaqstandaǵy kedeılik deńgeıi 8,5% delinse, bizdiń ulttyq búro ol kezde ony 5,3% dep kórsetken. Sondaı-aq elimizdegi sońǵy 15 jyldaǵy kedeılik dınamıkasyn zerttegen baıandamada halyqaralyq qarjy uıymy halyqtyń osal tobynyń demeýshi quraly bolyp tabylatyn ataýly kómekten sybaılas jemqorlyq quram tapqan, dep jazady Dalanews.kz.
"Teńsizdik, ásirese aımaqtar kontekstinde, sondaı-aq "qala-aýyl" bóliminde ósýde. Sonymen birge, Dúnıejúzilik bank úkimettiń áleýmettik kómek kórsetýge jumsaǵan kúsh-jigeri men shyǵystaryn oń baǵalap, olardyń deńgeıi salystyrmaly túrde joǵary ekenin atap ótti. Kedeılik pen teńsizdikpen kúresýdiń tıimdi quraldary zeınetaqy, balalar járdemaqysy jáne memlekettik járdemaqy ekeni atap ótildi. Ataýly áleýmettik kómek negizgi ataýly qural bola otyryp, eldegi kedeılikti tómendetýge óte az áser etedi. Bul jaǵdaıdyń sebebi, DB málimetinshe, onyń basqa tólemdermen salystyrǵanda tómen deńgeıi. Sonymen qatar, áleýmettik kómektiń máselesi onyń ámbebaptyǵy men jetkiliksiz ataýlylyǵynda delinedi. Áleýmettik tólemder men járdemaqylar halyqtyń eń osal toptaryna jete bermeıtini atap kórsetilgen. Esepke sáıkes, áleýmettik aýdarymdardyń tek 31%-y eń kedeı úı sharýashylyqtaryna jiberilse, qalǵan bóligi tabysy joǵary úı sharýashylyqtaryna bólinedi", dep jazady Halyk Finance Taldaý ortalyǵy sarapshysy Mádına Qabjalalova
Qoldanystaǵy júıeniń tıimdiligin arttyrýdyń negizgi áleýeti - áleýmettik kómek quraldaryn halyqtyń shynaıy áleýmettik osal toptary alatyndaı etip qaıta bólý mehanızmin jetildirý.
"Al bul jerde, bizdiń oıymyzsha, baıandamada búdjettik ıntervensıalar arqyly kedeılikpen kúresýdiń negizgi quraly retinde áleýmettik problemalar men fıskaldyq saıasat jaqsy taldanyp, ıntegrasıalanǵan. Osy taldaýdyń nátıjeleri jeke tabys salyǵynyń progresıvti shkalasyn engizý jáne kómek alýshylardyń pýlyn neǵurlym muqıat taldaý arqyly maqsatty jáne fıskaldyq keńistikti aıtarlyqtaı jaqsartýǵa bolatynyn kórsetti. Sonymen qatar, baıandamada búdjet qarajatyn paıdalana otyryp, elimizde janar-jaǵarmaı men komýnaldyq qyzmetterdi sýbsıdıalaýdy azaıtý usynylady. Osy jeńildikterdi halyqtyń muqtaj bóligi úshin qoljetimdi etý úshin qomaqty memlekettik qarajat jumsalyp, 2021 jyly mundaı sýbsıdıalar kólemi JİÓ-niń 2,8 paıyzyn qurasa, negizgi benefısıarlar aýqatty úı sharýashylyqtary bolyp shyǵýy, paradoks. Bul mundaı orasan zor búdjetter kedeılerdi is júzinde qoldamaı, tıimsiz jumsalyp jatqanyn jáne olardy joıý aqshany únemdeýge jáne ony áleýmettik teńdik pen úı sharýashylyqtaryn áleýmettik qorǵaýdy jaqsartý úshin shynymen qajet sharalarǵa baǵyttaýǵa kómektesetinin bildiredi", - deıdi Halyk Finance sarapshysy.
Árıne, kedeıshilikpen kúreste Qazaqstannyń nátıjeli jumystary da atalǵan baıandamada keńinen qamtylypty. Máselen, Dúnıejúzilik banktiń esebinde Qazaqstannyń 2006 jyldan beri kedeıshilik deńgeıiniń aıtarlyqtaı tómendeýine qol jetkizilgeni kórsetilgen: 49,5%-dan (!) 2021 jyly 8,5%-ǵa deıin. Bul rette kedeıshilikti tómendetý dınamıkasy ekonomıkalyq ósý dınamıkasymen óte tyǵyz baılanysty. Osylaısha, kedeılikti azaıtý úsh kezeńde júzege asty:
- birinshi kezeń - ekonomıka jylyna orta eseppen 7% ósken 2006-2013 jyldary – 49,5%-dan 11,1%-ǵa deıin jyldam qysqarý;
- ekinshi kezeń - dúnıejúzilik taýar naryqtaryndaǵy kúızelis pen ekonomıkalyq quldyraý onyń deńgeıin 20,2%-ǵa deıin ulǵaıtqan 2013 jyldan 2016 jylǵa deıin kedeıshiliktiń artýy;
- úshinshi kezeń - kedeıshilikti tómendetýdiń báseńdeýi: COVID jáne tómen ekonomıkalyq ósimniń basqa da sebepteri 2021 jyly 8,5%-ǵa jetken kedeıliktiń jyldam tómendeýine jol bermedi.
Bul rette bank qala (6,6%) men aýyldyq (11,4%), sondaı-aq osy kórsetkish boıynsha Túrkistan kósh bastap turǵan oblystar (24%) arasyndaǵy ortasha deńgeıde tereń aıyrmashylyqtyń saqtalýyn atap kórsetken.
Dúnıejúzilik banktiń esebinde kedeılik profıliniń egjeı-tegjeıli taldaýy berilgen, ol halyqtyń kedeı sanatyna jatqyzylýy múmkin bóliginiń naqty sıpattamasyn beredi. Kedeılerdiń absolútti sany halyqtyń barlyq toptary boıynsha tómendegenimen, sońǵy 15 jylda kedeılik qurylymy aıtarlyqtaı ózgeristerge ushyrady.
"Balalar kedeıliginiń úlesi aıtarlyqtaı ósti: 2006 jylǵy 27%-dan 2021 jyly 40%-ǵa deıin, sondaı-aq úsh jáne odan da kóp balasy bar otbasylar (25%-dan 44%-ǵa deıin). Bul, eń aldymen, eldegi demografıalyq prosesterge baılanysty, óıtkeni osy kezeńde týý kórsetkishi aıtarlyqtaı artqan", - deıdi sarapshy.
Dúnıejúzilik bank pen Strategıalyq josparlaý jáne reforma agenttigi janyndaǵy Ulttyq statısıka búrosynyń kedeılikti baǵalaýdaǵy sáıkessizdikterge bólek toqtalýymyz kerek. USB málimetteri boıynsha, 2021 jyly kedeıshilik deńgeıi 5,3% bolsa, Dúnıejúzilik bank bul kórsetkishti 8,5% quraıdy...
"Bul jerde Dúnıejúzilik banktiń osy baıandamada anyqtaǵan 8,5 paıyzy da eldegi kedeılik jaǵdaıyn tolyq kórsetpeýi múmkin ekenin atap ótkimiz keledi. Esepteý AQSH-ta birdeı taýarlar jınaǵyn satyp alatyn somany qaıta esepteıtin satyp alý qabileti parıtetin paıdalanady. Mysaly, Dúnıejúzilik banktiń taǵy bir jazbasy 2018 jyly kedeılik deńgeıi 14,3%-dy quraǵanyn atap ótedi, al biz taldaǵan Dúnıejúzilik banktiń kedeılik esebinde bul baǵalaý 2018 jyly shamamen 11%-dy quraıdy. Bul, tipti bir mekemeniń ózinde baǵalaýda birshama alshaqtyq bar ekenin kórsetedi. Biraq biz birjaqty qorytyndy jasaı alamyz: USB anyqtaǵan kedeıshilikti baǵalaý kedeılik deńgeıin tómendetedi jáne ony qaıta qaraý kerek. SJjRA habarlaǵandaı, bul kelesi jyldyń basynda oryn alýy múmkin — kedeılik shegi ómir súrý qunyna emes, ortasha tabysqa negizdelip esepteletin bolady, bul kórsetkish senimdiligin arttyrýy múmkin", - deıdi Qabjalalova.
Dúnıejúzilik banktiń esebine sáıkes, Qazaqstandaǵy kedeılikpen kúrestegi basty másele áleýmettik tólemder men járdemaqylardyń halyqtyń eń osal toptaryna jete bermeıdi. Esepke sáıkes, áleýmettik aýdarymdardyń 31%-y eń kedeı otbasylarǵa (10%), al qalǵany tabysy joǵary úı sharýashylyqtaryna bólinedi. Osylaısha, áleýmettik kómekti ataýly etý máselesi týyndap otyr.
"Baıandamada áleýmettik kómekke jumsalatyn shyǵyndar salystyrmaly túrde joǵary bolǵanymen, onyń tıimdiligi men kedeılikke áseri aıtarlyqtaı shekteýli ekeni anyqtaldy. Bul jerde biz áleýmettik kómek kórsetý shyǵyndary salystyrmaly túrde joǵary bolǵanymen, olardyń kópshiligi zeınetaqyǵa bólingenin, al salystyrmaly elderde zeınetaqy júıeleriniń yntymaqtastyǵy áldeqaıda tómen ekenin, al memleket zeınetaqy tólemderiniń 90 paıyzyn jabýǵa mindetti emestigin qosa aıta ketelik", - deıdi sarapshy.
Ataýly áleýmettik kómek kedeıshilikpen kúresýdiń eń ataýly quraly bolyp tabylady.
"Biz AÁK máselelerin, sondaı-aq Qazaqstandaǵy kedeıshilikke qatysty basqa da problemalardy birneshe ret aıttyq. Eńbek jáne halyqty áleýmettik qorǵaý mınıstrliginiń búdjeti boıynsha 2023 jyly AÁK boıynsha shamamen 65 mlrd teńge tólengen. 600 myńǵa jýyq adam AÁK alady, al 2023 jyly ortasha aılyq tólem 7 968 teńge boldy. Bul áleýmettik qorǵaýǵa jumsalatyn jalpy shyǵystardyń 1%-dan sál astamyn quraıdy, bul óte az úles. Kóptegen eýropalyq elderde kez kelgen balalar sany bar barlyq otbasylar járdemaqy alady, mysaly, Germanıada aıyna bir balaǵa shamamen 250 evrony quraıdy. Sonymen qatar, EO-da balalardyń sanyna nemese otbasynyń tabysyna baılanysty emes keshendi qoldaý júıesine kóshý bar, mysaly, Polshada olar ekinshi jáne odan keıingi balalar úshin tólemder júıesinen aýysqan. Sonymen qatar, eń gúldengen elderde Nıderlandydaǵydaı bala eseıgen saıyn tólemder kóbeıedi. Sonymen qatar, Dúnıejúzilik bank esebin taldaý kedeılik qurylymy balalar úlesin arttyrý paıdasyna ózgergenin kórsetti, sondyqtan biz joǵaryda usynǵan sharalar bir jaǵynan ámbebap, al ekinshi jaǵynan maqsatty jáne eldegi balalar kedeıligin aıtarlyqtaı tómendetýi múmkin".
