Saýda ornynyń kassasyna kelip, satyp alǵan zatyńyzdyń aqysyn tóleý kezinde baǵa sórede kórsetilgen somadan joǵary bolyp shyqqanda ne isteý kerek? Biz alǵashqy somaǵa sendik, endi satyp alýdan bas tartýymyz kerek pe? Saýda ornyn osylai aldaǵany úshin jazalaýǵa bola ma? Bul oraida kimge, qandai mekemege habarlasý kerek?
Satyp alýshylar osyndai jaǵymsyz jaǵdaiǵa jii tap bolyp jatady. Satýshynyń sórege ilgen taýardyń baǵasy basqa, al ony aqshaǵa satyp alatyn naqty baǵasy basqa, iaǵni kóp. Sóredegi baǵasy myń teńge bolsa, shyn máninde kassada myń eki júz teńge suraidy. Keibirinde baǵa belgileri múlde joq bolyp shyǵady nemese keshe ónimniń quny birshama qymbat bolyp tursa, búgin ol úshten bir esege ósip ketken. Muny olar infliatsiiamen túsindirýi múmkin nemese satýshylar iyǵyn qiqań etkizedi de qoiady. Keibir jaǵdaida dúken ieleri «satýshylardyń baǵa belgilerin ózgertýge ýaqyty bolmady» dep aitady. Al siz osylardyń qai-qaisy da kez kelgen jaǵdaida buzýshylyq ekenin bilýińiz kerek. Tipti eki quqyqbuzýshylyq: birinshiden, tutynýshylardyń quqyqtaryn buzý, ekinshiden, saýda erejelerin buzý.
Sondai-aq josyqsyz saýdagerler de eki ese jaýapkershilikke tartylady: azamattyq jáne ákimshilik. Alaida, osyndai keleńsiz jaǵdaiǵa bailanysty jáne ádildik úshin kimge júginý kerek, biz jan-jaqty túsindirip kórsek.
Sonymen, eskeretin birinshi nárse. Naqty jáne jariialanǵan baǵalar arasyndaǵy sáikessizdik (nemese baǵa belgisi múlde bolmasa) tutynýshy retindegi quqyqtaryńyzdy buzady. «Tutynýshylardyń quqyqtaryn qorǵaý týraly» Qazaqstan Respýblikasy Zańynyń 24-babynyń 12) tarmaǵynda «satýshy (daiyndaýshy) baǵa belgisimen berilgen taýardyń ishki jáne syrtqy betinde kórsetilgen qunyn kórsetýge mindetti. Bólshek saýdada taýardy syrtqy vitrinalarda kórsetilgen quny boiynsha satýy tiis.
Ras, qoldanystaǵy zańda kózdelgen quqyqtardy qorǵaý mehanizmi óte aýyr jáne osy sebepti tiimsiz. Qazaqstanda tutynýshylardyń shaǵymdaryn sheshýdiń úsh satyly algoritmi bar: 1-kezeń – satýshy (sotqa deiingi talap-aryz), 2-kezeń – ýákiletti memlekettik organdar (satýshy elemegen jaǵdaida shaǵym), 3-kezeń – sot. (Qoldanystaǵy «Tutynýshylardyń quqyqtaryn qorǵaý týraly» Qazaqstan Respýblikasy Zańynyń 6-1-taraýynyń baptaryna sáikes). Qazaqstan Respýblikasynyń Úkimeti 2023 jylǵy 29 maýsymda Májiliske jobasyn usynǵan bolashaq zań tutynýshylardyń quqyqtaryn qorǵaýdy (óteý, ziiandy óteý jáne t.b.) tiimdirek etedi degen taǵy úmitimiz ba.
Sonymen qatar azamattyq-quqyqtyq jaýapkershilikten basqa, ákimshilik jaýapkershilik te bar - saýda erejelerin buzǵany úshin memleketke aiyppuldar óteý. Esterińizge sala keteiik, Ishki saýda erejelerinde 19-tarmaq bar:
«Satýshy satylatyn taýardyń naqty jazylǵan baǵa belgileriniń bolýyn qamtamasyz etedi, onda ónimniń ataýy, onyń sorty, salmaǵy nemese ónim birliginiń baǵasy kórsetiledi». Sol sebepten qazirgi tańda satýshylar men óndirýshilerdi «bilik organdaryna» júginý arqyly qorqytyp, tapsyrys berýge májbúrleý óte mańyzdy.
«Saýda erejelerin buzǵandardy jazalaýǵa kim quqyly jáne qalai?» degen saýalǵa kelsek, baǵamen aila-sharǵy jasaý Qazaqstan Respýblikasynyń Ákimshilik quqyq buzýshylyq týraly kodeksiniń eki baby boiynsha qozǵalýy múmkin. Bul satýshynyń kim ekenine de bailanysty. Eger bul bólshek saýda nysany bolsa, onda baǵa belgisiniń bolmaýy nemese sáikes kelmeýi Ákimshilik kodekstiń 193-babynyń 4-tarmaǵyna sáikes keledi. Iaǵni shaǵyn kásipkerlik sýbektilerine - 6 AEK, orta kásipkerlik sýbektilerine - 10, iri kásipkerlik sýbektilerine 30 AEK kóleminde aiyppul salýmen jazalanady.
Osy normada (ÁQBtK-niń 193-babynyń 4 jáne 5-tarmaqtary) kózdelgen ákimshilik quqyq buzýshylyq týraly isterdi qaraityn ýákiletti organ Qazaqstan Respýblikasy Saýda jáne integratsiia ministrliginiń Saýda komiteti bolyp tabylady, onda tiisinshe shaǵymdardy túrli joldarmen qabyldaidy. Máselen, ártúrli aqparattyq júieler arqyly, sonyń ishinde e-Gov.kz arqyly nemese senim telefondary arqyly aýmaqtyq bólimshelerge nemese jergilikti ákimdikterge ózińiz baryp, shaǵymdanýǵa bolady. Árine, 6 AEK - bul tym aýyr aiyppul emes. Alaida, dúken iesi baǵany únemi ózgerte beretin bolsa, onda jaza da áldeqaida aýyrlai beredi. Mundai buzýshylyq qaitalanǵan jaǵdaida (ÁQBtK-niń 193-babynyń 5-tarmaǵy) aiyppul 65-ten (shaǵyn kásipkerlik sýbektileri úshin) 200 AEK-ke deiin (iri kásiporyndar úshin) quraidy.
Aita keterligi, Qazaqstanda shaǵyn kásipkerlik sýbektileri retinde, Kásipkerlik týraly kodekske sáikes, jumyskerleriniń sany 100-ge deiingi jáne ortasha jyldyq tabysy 300 myń AEK-ten aspaityn zańdy tulǵalar men jeke kásipkerler qarastyrylady. Iaǵni, úiińizge jaqyn dúken bolýy ábden múmkin. Iri biznes – tiisinshe 250-den astam jumysshysy nemese 3 million AEK-ten astam tabysy (bir shart jetkilikti) bar kásipkerler. Iaǵni, gipermarketter jatady buǵan.
Al siz bazardaǵy satýshymen bir baǵa boiynsha kelisken bolsańyz (nemese baǵa qandai da bir kartonǵa jazylǵan bolsa) jáne esepteý kezinde sizge basqa baǵany usynsa, onda tutynýshyny aldaý týraly quzyrly organdarǵa júginseńiz bolady (Ákimshilik kodekstiń 190-babynyń 1-tarmaǵy). Mundai buzýshylyqtardy basqarý qazirgi tańda ishki ister organdarynyń quzyrynda (Ákimshilik kodekstiń 685-baby). Iaǵni, politsiiaǵa habarlasý kerek. Árine, naqty foto, video dáleldermen barsańyz, quqyǵyńyzdy qorǵap shyǵa alasyz.
Satyp alýshy osyndai sipattaǵy aldaý saldarynan eleýli zalal (1 AEK-ten astam) nemese iri zalal (keminde 3 AEK) shekken jaǵdaida isti sot qaraidy, onda aryz berý qajet. Bul jaǵdaiǵa bailanysty josyqsyz saýdagerlerge 10 AEK-ten 3 jylǵa deiin saýda oryndarynda qyzmet etýge tyiym salýǵa deiin aiyppul salynady.
Bilý kerek taǵy bir dúnie, 190-bap boiynsha tek jeke kásipkerlerdi nemese saýda uiymdaryn ǵana jazalaýǵa bolady. Bul zańnyń jeke kásipker retinde tirkelmegen jeke tulǵalarǵa esh qatysy joq. Degenmen, bul, mysaly, avtokólik baraholkasynan nemese azyq-túlik bazarynan (biraq jeke kásipker emes) keibir qymbatshylyqtar ziiansyz degendi bildirmeidi. Ol 190-bap boiynsha jazalanbaidy, biraq onyń zańsyz kásipkerlikpen ainalysqany anyqtalsa, ony Ákimshilik kodekstiń ártúrli baptarynan bastap Qylmystyq kodekstiń 214-babyna deiin budan da aýyr qiyndyqtar kútip tur. Onda olar ádette múlki tárkilenip, 5 jylǵa deiin bas bostandyǵynan aiyrylady.
Al tutynýshylardyń quqyqtaryn qorǵaý komitetine shaǵymdy qalai jiberýge bolady? Qazaqstandyqtardyń shaǵymdary arnaiy elektrondy saitta qabyldanady, onda árbir tutynýshy uialy telefon nemese kompiýter arqyly buzylǵan quqyqtary týraly habarlai alady. Tutynýshy ýákiletti organǵa júginbes buryn máseleni tikelei sharýashylyq sýbektisimen sheshýge tyrysýy kerek. Kásipkerlik sýbektisi talapqa 10 kún ishinde jaýap bermese, tutynýshy daýdyń máselesine bailanysty quzyretine jatatyn memlekettik organǵa júginedi. Bul Tutynýshylardyń quqyqtaryn qorǵaý komiteti bolýy múmkin. Shaǵym daýdy sotqa deiin sheshý sýbektisine jiberilgen jaǵdaida daýdy qaraýdyń negizgi nysanasy buzylǵan quqyqtardy qalpyna keltirý jáne keltirilgen ziiandy óteý bolyp tabylady. Shaǵym memlekettik organǵa joldansa, zań talaptaryn buzý faktileri rastalsa, kásipkerdi ákimshilik jaýapkershilikke tartý ony qaraýdyń negizgi nysanasy bolady.
Shaǵymdy qalai joldaý kerek? Ol úshin tutynýshy saýda ornynda (qyzmet kórsetiletin, jumys oryndalatyn jerde) E-tutynushy.kz saitynyń basty betinde ótinish beretin uiymdy tańdaýy kerek, «Apelliatsiia jiberý» degen túimeni basyp, sodan keiin kórsetilgen pishindi toltyryńyz. Apelliatsiialyq shaǵym berýdiń negizgi sharty zańdy tulǵa men tutynýshy daýynyń týyndaǵanyn rastaityn qujattardyń bolýy bolyp sanalady. Tutynýshy da keri bailanys úshin óziniń tolyq aty-jónin, JSN, elektrondyq poshta mekenjaiyn jáne telefon nómirin kórsete otyryp, tirkelýi qajet.
Kásipker bul shaǵymdy qalai kóre alady? Ol úshin kásipker e-tutynushy saityna tirkelýi kerek, bul oǵan:
— tutynýshylardan tikelei shaǵymdardy qabyldaýǵa;
— birinshi kezeńde daýdy syrtqy taraptardyń qatysýynsyz beibit jolmen, kásipkerge de, tutynýshyǵa da tiimdirek ýaqytynda sheshýge;
— quqyqtyq saýattylyqty jáne tutynýshylarǵa qyzmet kórsetý sapasyn arttyrýǵa yqpal etedi.
Nátijesinde kásipker 10 kún ishinde máseleni óz betinshe sheship, tutynýshynyń zańdy talaptaryn qanaǵattandyra alady. Bul oryndalmasa, memlekettik organdar protseske avtomatty túrde aralasady. Bul basqalarmen qatar, biznes úshin aiyppuldardy talap etedi. Osyǵan orai, kásipkerlerdi platformaǵa tirkelýge shaqyrady.
