Saýda ornynyń kasasyna kelip, satyp alǵan zatyńyzdyń aqysyn tóleý kezinde baǵa sórede kórsetilgen somadan joǵary bolyp shyqqanda ne isteý kerek? Biz alǵashqy somaǵa sendik, endi satyp alýdan bas tartýymyz kerek pe? Saýda ornyn osylaı aldaǵany úshin jazalaýǵa bola ma? Bul oraıda kimge, qandaı mekemege habarlasý kerek?
Satyp alýshylar osyndaı jaǵymsyz jaǵdaıǵa jıi tap bolyp jatady. Satýshynyń sórege ilgen taýardyń baǵasy basqa, al ony aqshaǵa satyp alatyn naqty baǵasy basqa, ıaǵnı kóp. Sóredegi baǵasy myń teńge bolsa, shyn máninde kasada myń eki júz teńge suraıdy. Keıbirinde baǵa belgileri múlde joq bolyp shyǵady nemese keshe ónimniń quny birshama qymbat bolyp tursa, búgin ol úshten bir esege ósip ketken. Muny olar ınflásıamen túsindirýi múmkin nemese satýshylar ıyǵyn qıqań etkizedi de qoıady. Keıbir jaǵdaıda dúken ıeleri «satýshylardyń baǵa belgilerin ózgertýge ýaqyty bolmady» dep aıtady. Al siz osylardyń qaı-qaısy da kez kelgen jaǵdaıda buzýshylyq ekenin bilýińiz kerek. Tipti eki quqyqbuzýshylyq: birinshiden, tutynýshylardyń quqyqtaryn buzý, ekinshiden, saýda erejelerin buzý.
Sondaı-aq josyqsyz saýdagerler de eki ese jaýapkershilikke tartylady: azamattyq jáne ákimshilik. Alaıda, osyndaı keleńsiz jaǵdaıǵa baılanysty jáne ádildik úshin kimge júginý kerek, biz jan-jaqty túsindirip kórsek.
Sonymen, eskeretin birinshi nárse. Naqty jáne jarıalanǵan baǵalar arasyndaǵy sáıkessizdik (nemese baǵa belgisi múlde bolmasa) tutynýshy retindegi quqyqtaryńyzdy buzady. «Tutynýshylardyń quqyqtaryn qorǵaý týraly» Qazaqstan Respýblıkasy Zańynyń 24-babynyń 12) tarmaǵynda «satýshy (daıyndaýshy) baǵa belgisimen berilgen taýardyń ishki jáne syrtqy betinde kórsetilgen qunyn kórsetýge mindetti. Bólshek saýdada taýardy syrtqy vıtrınalarda kórsetilgen quny boıynsha satýy tıis.
Ras, qoldanystaǵy zańda kózdelgen quqyqtardy qorǵaý mehanızmi óte aýyr jáne osy sebepti tıimsiz. Qazaqstanda tutynýshylardyń shaǵymdaryn sheshýdiń úsh satyly algorıtmi bar: 1-kezeń – satýshy (sotqa deıingi talap-aryz), 2-kezeń – ýákiletti memlekettik organdar (satýshy elemegen jaǵdaıda shaǵym), 3-kezeń – sot. (Qoldanystaǵy «Tutynýshylardyń quqyqtaryn qorǵaý týraly» Qazaqstan Respýblıkasy Zańynyń 6-1-taraýynyń baptaryna sáıkes). Qazaqstan Respýblıkasynyń Úkimeti 2023 jylǵy 29 maýsymda Májiliske jobasyn usynǵan bolashaq zań tutynýshylardyń quqyqtaryn qorǵaýdy (óteý, zıandy óteý jáne t.b.) tıimdirek etedi degen taǵy úmitimiz ba.
Sonymen qatar azamattyq-quqyqtyq jaýapkershilikten basqa, ákimshilik jaýapkershilik te bar - saýda erejelerin buzǵany úshin memleketke aıyppuldar óteý. Esterińizge sala keteıik, İshki saýda erejelerinde 19-tarmaq bar:
«Satýshy satylatyn taýardyń naqty jazylǵan baǵa belgileriniń bolýyn qamtamasyz etedi, onda ónimniń ataýy, onyń sorty, salmaǵy nemese ónim birliginiń baǵasy kórsetiledi». Sol sebepten qazirgi tańda satýshylar men óndirýshilerdi «bılik organdaryna» júginý arqyly qorqytyp, tapsyrys berýge májbúrleý óte mańyzdy.
«Saýda erejelerin buzǵandardy jazalaýǵa kim quqyly jáne qalaı?» degen saýalǵa kelsek, baǵamen aıla-sharǵy jasaý Qazaqstan Respýblıkasynyń Ákimshilik quqyq buzýshylyq týraly kodeksiniń eki baby boıynsha qozǵalýy múmkin. Bul satýshynyń kim ekenine de baılanysty. Eger bul bólshek saýda nysany bolsa, onda baǵa belgisiniń bolmaýy nemese sáıkes kelmeýi Ákimshilik kodekstiń 193-babynyń 4-tarmaǵyna sáıkes keledi. Iaǵnı shaǵyn kásipkerlik sýbektilerine - 6 AEK, orta kásipkerlik sýbektilerine - 10, iri kásipkerlik sýbektilerine 30 AEK kóleminde aıyppul salýmen jazalanady.
Osy normada (ÁQBtK-niń 193-babynyń 4 jáne 5-tarmaqtary) kózdelgen ákimshilik quqyq buzýshylyq týraly isterdi qaraıtyn ýákiletti organ Qazaqstan Respýblıkasy Saýda jáne ıntegrasıa mınıstrliginiń Saýda komıteti bolyp tabylady, onda tıisinshe shaǵymdardy túrli joldarmen qabyldaıdy. Máselen, ártúrli aqparattyq júıeler arqyly, sonyń ishinde e-Gov.kz arqyly nemese senim telefondary arqyly aýmaqtyq bólimshelerge nemese jergilikti ákimdikterge ózińiz baryp, shaǵymdanýǵa bolady. Árıne, 6 AEK - bul tym aýyr aıyppul emes. Alaıda, dúken ıesi baǵany únemi ózgerte beretin bolsa, onda jaza da áldeqaıda aýyrlaı beredi. Mundaı buzýshylyq qaıtalanǵan jaǵdaıda (ÁQBtK-niń 193-babynyń 5-tarmaǵy) aıyppul 65-ten (shaǵyn kásipkerlik sýbektileri úshin) 200 AEK-ke deıin (iri kásiporyndar úshin) quraıdy.
Aıta keterligi, Qazaqstanda shaǵyn kásipkerlik sýbektileri retinde, Kásipkerlik týraly kodekske sáıkes, jumyskerleriniń sany 100-ge deıingi jáne ortasha jyldyq tabysy 300 myń AEK-ten aspaıtyn zańdy tulǵalar men jeke kásipkerler qarastyrylady. Iaǵnı, úıińizge jaqyn dúken bolýy ábden múmkin. İri bıznes – tıisinshe 250-den astam jumysshysy nemese 3 mıllıon AEK-ten astam tabysy (bir shart jetkilikti) bar kásipkerler. Iaǵnı, gıpermarketter jatady buǵan.
Al siz bazardaǵy satýshymen bir baǵa boıynsha kelisken bolsańyz (nemese baǵa qandaı da bir kartonǵa jazylǵan bolsa) jáne esepteý kezinde sizge basqa baǵany usynsa, onda tutynýshyny aldaý týraly quzyrly organdarǵa júginseńiz bolady (Ákimshilik kodekstiń 190-babynyń 1-tarmaǵy). Mundaı buzýshylyqtardy basqarý qazirgi tańda ishki ister organdarynyń quzyrynda (Ákimshilik kodekstiń 685-baby). Iaǵnı, polısıaǵa habarlasý kerek. Árıne, naqty foto, vıdeo dáleldermen barsańyz, quqyǵyńyzdy qorǵap shyǵa alasyz.
Satyp alýshy osyndaı sıpattaǵy aldaý saldarynan eleýli zalal (1 AEK-ten astam) nemese iri zalal (keminde 3 AEK) shekken jaǵdaıda isti sot qaraıdy, onda aryz berý qajet. Bul jaǵdaıǵa baılanysty josyqsyz saýdagerlerge 10 AEK-ten 3 jylǵa deıin saýda oryndarynda qyzmet etýge tyıym salýǵa deıin aıyppul salynady.
Bilý kerek taǵy bir dúnıe, 190-bap boıynsha tek jeke kásipkerlerdi nemese saýda uıymdaryn ǵana jazalaýǵa bolady. Bul zańnyń jeke kásipker retinde tirkelmegen jeke tulǵalarǵa esh qatysy joq. Degenmen, bul, mysaly, avtokólik baraholkasynan nemese azyq-túlik bazarynan (biraq jeke kásipker emes) keıbir qymbatshylyqtar zıansyz degendi bildirmeıdi. Ol 190-bap boıynsha jazalanbaıdy, biraq onyń zańsyz kásipkerlikpen aınalysqany anyqtalsa, ony Ákimshilik kodekstiń ártúrli baptarynan bastap Qylmystyq kodekstiń 214-babyna deıin budan da aýyr qıyndyqtar kútip tur. Onda olar ádette múlki tárkilenip, 5 jylǵa deıin bas bostandyǵynan aıyrylady.
Al tutynýshylardyń quqyqtaryn qorǵaý komıtetine shaǵymdy qalaı jiberýge bolady? Qazaqstandyqtardyń shaǵymdary arnaıy elektrondy saıtta qabyldanady, onda árbir tutynýshy uıaly telefon nemese kompúter arqyly buzylǵan quqyqtary týraly habarlaı alady. Tutynýshy ýákiletti organǵa júginbes buryn máseleni tikeleı sharýashylyq sýbektisimen sheshýge tyrysýy kerek. Kásipkerlik sýbektisi talapqa 10 kún ishinde jaýap bermese, tutynýshy daýdyń máselesine baılanysty quzyretine jatatyn memlekettik organǵa júginedi. Bul Tutynýshylardyń quqyqtaryn qorǵaý komıteti bolýy múmkin. Shaǵym daýdy sotqa deıin sheshý sýbektisine jiberilgen jaǵdaıda daýdy qaraýdyń negizgi nysanasy buzylǵan quqyqtardy qalpyna keltirý jáne keltirilgen zıandy óteý bolyp tabylady. Shaǵym memlekettik organǵa joldansa, zań talaptaryn buzý faktileri rastalsa, kásipkerdi ákimshilik jaýapkershilikke tartý ony qaraýdyń negizgi nysanasy bolady.
Shaǵymdy qalaı joldaý kerek? Ol úshin tutynýshy saýda ornynda (qyzmet kórsetiletin, jumys oryndalatyn jerde) E-tutynushy.kz saıtynyń basty betinde ótinish beretin uıymdy tańdaýy kerek, «Apelásıa jiberý» degen túımeni basyp, sodan keıin kórsetilgen pishindi toltyryńyz. Apelásıalyq shaǵym berýdiń negizgi sharty zańdy tulǵa men tutynýshy daýynyń týyndaǵanyn rastaıtyn qujattardyń bolýy bolyp sanalady. Tutynýshy da keri baılanys úshin óziniń tolyq aty-jónin, JSN, elektrondyq poshta mekenjaıyn jáne telefon nómirin kórsete otyryp, tirkelýi qajet.
Kásipker bul shaǵymdy qalaı kóre alady? Ol úshin kásipker e-tutynushy saıtyna tirkelýi kerek, bul oǵan:
— tutynýshylardan tikeleı shaǵymdardy qabyldaýǵa;
— birinshi kezeńde daýdy syrtqy taraptardyń qatysýynsyz beıbit jolmen, kásipkerge de, tutynýshyǵa da tıimdirek ýaqytynda sheshýge;
— quqyqtyq saýattylyqty jáne tutynýshylarǵa qyzmet kórsetý sapasyn arttyrýǵa yqpal etedi.
Nátıjesinde kásipker 10 kún ishinde máseleni óz betinshe sheship, tutynýshynyń zańdy talaptaryn qanaǵattandyra alady. Bul oryndalmasa, memlekettik organdar proseske avtomatty túrde aralasady. Bul basqalarmen qatar, bıznes úshin aıyppuldardy talap etedi. Osyǵan oraı, kásipkerlerdi platformaǵa tirkelýge shaqyrady.
