Múmkindigi shekteýli jandardyń quqyqtary men bostandyqtaryn qamtamasyz etýde memlekettik deńgeıde qandaı sharalar qolǵa alynyp jatyr? Bul – kópshiligimizge beımálim saýal. Dese de, osy baǵytta qyrýar sharýanyń atqarylyp jatqany jaıyndaǵy derekter qoǵam nazaryna árkez usynylyp turady. Onyń ústine, BUU Konvensıasyna qatysýshy memleketter konferensıasynyń 16-sessıasynda Qazaqstan Respýblıkasy Eńbek jáne halyqty áleýmettik qorǵaý vıse-mınıstri Nazgúl Saǵyndyqovanyń bylaı degeni bar: «Qazaqstan halyqaralyq mindettemelerdiń basymdyǵy, BUU-nyń Múgedekterdiń quqyqtary týraly konvensıasynyń oryndalýyn qoldaıdy. Biz múmkindigi shekteýli jandarymyzdyń máselesin nazardan tys qaldyrǵan emespiz. Tipti, bızneste de, áleýmettik salada da olarǵa jan-jaqty basymdyq beriledi».
Rasynda, elimizde múgedekterdi áleýmettik qorǵaý Qazaqstannyń Konstıtýsıasymen, «Qazaqstan Respýblıkasyndaǵy múgedekterdi áleýmettik qorǵaý týraly» Zańymen jáne basqa da normatıvtik quqyqtyq aktilermen retteledi. 2015 jyly Múgedekterdiń quqyqtary týraly konvensıany ratıfıkasıalaý arqyly Qazaqstan múgedekterge qatysty BUU Jarǵysynyń negizgi qaǵıdattaryn iske asyrýǵa daıyn ekenin bildirdi. Bul degenimiz teń múmkindikter jasaýdy jáne qol jetimdi orta, azamattardyń quqyqtary men bostandyqtaryn, olardyń tańdaý quqyǵyn, derbestigi men táýelsizdigin, qoǵamǵa aralasýyn jáne qosylýyn kemsitýsiz jáne qajettilikterdiń alýan túrliligin jáne olardyń eldiń ıgiligine qosqan úlesin eskere otyryp qamtamasyz etedi.
«Múgedektik – múgedekter arasyndaǵy ózara baılanysý jáne olardyń basqalarmen teń dárejede qoǵam ómirine tolyq jáne tıimdi qatysýyna kedergi keltiretin kózqarastyq ekologıalyq kedergilerdiń nátıjesi», - delingen qujattyń kirispesinde. Múgedekterdiń adam quqyqtary men negizgi bostandyqtaryn tolyq paıdalanýyna, sondaı-aq múgedekterdiń tolyqqandy qatysýyna járdemdesý olardyń senimdiligin arttyrady jáne qoǵamnyń adamı, áleýmettik jáne ekonomıkalyq damýynda eleýli progreske qol jetkizedi.
Qazaqstandaǵy múgedekter mynalarǵa quqyly:
áleýmettik qorǵaý, ońaltý, qoǵamǵa ıntegrasıalaý, áleýmettik járdemaqylar jáne memleket kórsete alatyn kez kelgen kómek nysandary;
áleýmettik ınfraqurylym men aqparatqa qoljetimdilikti qamtamasyz etý;
bilim alý, qyzmet túrin, onyń ishinde eńbekti erkin tańdaý, sondaı-aq kásiptik oqytý jáne qaıta daıarlaý, ońaltý jáne jumysqa ornalastyrý, shyǵarmashylyq qabiletterin qoldaý jáne damytý;
turǵyn úı alý (jergilikti atqarýshy organdarǵa júginý arqyly), tegin medısınalyq kómektiń kepildik berilgen kólemin jáne birinshi kezektegi kómekti alý.
Múgedekterdi jumyspen qamtýdy jáne jumysqa ornalastyrýdy qamtamasyz etý sheńberinde mynalar retteledi:
múgedekter úshin jumys oryndarynyń jalpy sanynyń 3 paıyzy mólsherinde jumys oryndarynyń kvotasyn belgileý jáne arnaıy ári áleýmettik jumys oryndaryn qurý;
jeke kásipkerlikti damytý, shaǵyn jáne orta bıznesti ilgeriletý esebinen múgedekter úshin qosymsha jumys oryndaryn qurý;
múgedekterdi kásiptik oqytýdy uıymdastyrý;
eńbek shartyn jasasýdan nemese mansaptyq ósýden bas tartý, múgedek qyzmetkerdiń kelisiminsiz basqa jumysqa aýystyrý nemese múgedektigi boıynsha jumystan bosatý jaǵdaılaryn boldyrmaý (densaýlyq jaǵdaıy kásiptik mindetterin oryndaýǵa kedergi keltiretin nemese jumys isteýine qaýip tóndiretin jaǵdaılardy qospaǵanda).
Jańashyldyqtardyń ishinde Eńbek jáne halyqty áleýmettik qorǵaý vıse-mınıstri múmkindigi shekteýli azamattarǵa depýtattyq mandattardy bólýde kvota belgiledi. Dál qazir bizdiń Parlamentimizde Májilis depýtaty retinde bes múmkindigi shekteýli azamattyń mandaty bar.
Qazirgi ýaqytta Qazaqstanda múgedekterdiń quqyqtaryn qamtamasyz etý jáne ómir súrý sapasyn jaqsartý jónindegi Ult josparynyń ekinshi kezeńi júzege asyrylýda. 2023 jyly jeke kómekshilerdi daıarlaý jáne olarǵa qyzmet kórsetý, áleýmettik qyzmetkerler men pedagogtardyń mártebesin arttyrý, mekemelerde jáne úıde medısınalyq qyzmet kórsetý jáne mádenı-sporttyq qyzmet kórsetý (ınklúzıvti týrızm) tarıfterin qalyptastyrý jáne jetildirý boıynsha ózgerister kýrsy belgilendi.
2025 jyldyń sońyna deıin 22 myń nysandy múgedekterdiń zańdy qajettilikterine beıimdeý josparlanýda. Ótken jyldyń ózinde 9 128 memlekettik, medısınalyq jáne bilim berý mekemelerine jáne basqa da azamattyq ınfraqurylym obektilerine (dárihanalar, bankter men poshta bólimsheleri, mádenıet oshaqtary, áleýmettik ońaltý ortalyqtary, saýda úıleri jáne basqa da saýda obektileri) beıimdeldi.
