Maral Qazkenuly Tompiev, Halyqaralyq jáne Ulttyq injenerlik akademiiasynyń, Halyqaralyq aqparattandyrý akademiiasynyń akademigi (HAA),ekonomika ǵylymdarynyń kandidaty (Ph.D ekonomika)[/caption]
Bul maqala qazaq júzderin jáne olardyń Qazaqstan aýmaǵyn qalyptastyrý barysyndaǵy mańyzdylyǵyn zertteýge arnalǵan. Júz júiesindegi handyq biliktiń jáne dalalyq demokratiianyń ikemdi bailanystyǵy qiyn-qystaý zamanynda handyq biligin kúsheitýge, azattyq jolyndaǵy qazaqtardy biriktirýge kómektesti. Bara-bara shaǵyn Qazaq handyǵy Ortalyq Aziiadaǵy aýmaǵy eń úlken memleketke ainaldy jáne Altyn Ordanyń, Deshti-qypshaqtyń, Batys-túrki qaǵanatynyń teńi joq jalǵyz ǵana táýelsiz murageri bolyp aiqyndaldy.
Qazaq handyǵynyń úsh júzge bólinýi ejelgi Uly túrki qaǵanatynyń áskeri dástúrine uqsas bolǵan. Mysaly, túrki-kóshpeli atty áskeri dástúrli úsh bólimderden qurylǵan: Ortalyq (Orda-Orta), Sol qanat, Oń qanat. Oń jaq qanat qataryna qaǵanattyń batystaǵy taipalary kirgen: úisinder, qańlylar (qańǵarlar men pechenegter), qimaqtar (qypshaqtar), túrkeshter, qarluqtar, shigilder, iaǵmalar, bulǵarlar, avarlar, madiiarlar (vengrler), hazarlar, oǵyzdar (seljúkter, túrikmender) jáne dulu (olar keiin dýlat atanǵan). Sol jaq qanat jáne Ortańǵy qanat qataryna (Orda, fýly gvardiiasy – Kókbóri) qaǵanattyń shyǵysynda jáne ortalyǵynda turatyn taipalar kirgen: núshipter, dulular, otyz-tatarlar, toǵyz-oǵyzdar (jalaiyrlardy oǵyzdarmen shatystyrýǵa bolmaidy), tele (tóleńgitter), kóne qyrǵyzdar, kóne uiǵyrlar, quryqandar, baiyrqýlar, dýbolar (tývinder). Kóne túrkiler men mońǵoldardyń Táńirshildik dinine bailanysty jalpy álem úsh bólikti quraǵan: álem dúniesi (kók aspan – Kók Táńir), ǵalamshar (umai) jáne jer asty álemi (erlik).
Turaqty áskerler dalalyq ondyq júiesi negizinde qurylǵan jáne ondyq, júzdik, myńdyq, on myń (túmen) bolyp bólingen, olardy onbasy, júzbasy, myńbasy, túmenbegi basqarǵan.
[caption id="attachment_22260" align="alignright" width="244"]
Qazaq batyry[/caption]
Túmender áskeri bóligi ǵana emes, olar ulystyń negizi bolǵan – qaǵanattyń taipalary odaǵynyń ákimshilik-aýmaqtyq bólimshesi. «Ulys» degen uǵym alǵashqy ret Kúltegin ejelgi túrki eskertkishinde bylai jazylǵan: «Túpit qaǵannan Búlún keldi, Keri kún batysdaǵy Soǵd, Berch, Buqar Ulystyń halqynan Inek seńún, Oǵul tarhan keldi».(Qytai) Sýi dinastiialyq áskeri ekspansiiasynan qaýiptenip 603 jyly Túrki qaǵanaty ydyrady, taipalardyń shyǵys jáne ortalyq bólshekteri birigip astanasy Orda-Balyq bolyp Shyǵys-Túrki qaǵanaty quryldy (680 jyldan Kóktúrki qaǵanaty). Endi júz jyldan soń Batys-túrki qaǵanaty quldyrap, usaq áskeri-taipalyq odaqtaryna bólindi: Túrkesh (dulu), Bulǵar, Hazar, Qarluq, Qańǵar (qańly), keiin olar Qimaq (qypshaq nemese qýman) jáne Oǵyz (seljúk) qaǵanattaryna birikti. Biraq ta 500 jyl boiy baqylaýsyz qandasqan dushpandyqtyń, ózara aiqastyń, bir-birine shabýyl jasaýdyń sebepterinen Batys-Túrki memlekettigi ydyrady. XIII ǵasyrdyń basynda onyń aýmaǵynda Qypshaq áskeri-saiasi odaǵy ǵana qaldy – Dýnaidan Ertiske deiin jáne shyǵysta Balqashqa deiin, Horezmshah (qańly) Memleketi, Qaraqytai (qidan) Memleketi jáne Edil Bulǵariiasy. Bul jerde túrki-oǵyzdardy aitqan jón, óitkeni olar jańa jerlerdi basyp aldy (Iran, Irak, Siriia, Iordaniia) jáne birazy Kishi Aziiaǵa (Anatoliia) aýysyp Seljúk Memleketin quryp aldy, 2017 jyly osy Memlekettiń qurylǵanyna 790 jyl tolady. Quldyraǵan Shyǵys-túrki qaǵanatynyń aýmaǵynda Uiǵyr (745-847), keiin Qyrǵyz qaǵanattary (840-924) quryldy. Bara-bara Qyrǵyz qanaǵaty usaq taipalyq odaqtaryna bólindi: Naiman, Kereiit, Jalaiyr, Qonyrat (Ońǵyrat), Tatar, Ýaq (Ońǵyttar), Merkit jáne Oirat. Osy usaq taipalar odaqtarynyń barlyǵy – ulystar. Uly Túrki qaǵanatynyń qalǵan taipalary 300 jyl boiy aiqasyp, úzdiksiz soǵysyp birin-biri joiýǵa talpyndy. Uly dala túrikterine «kúdikti» zaman týyndady. Biraq Uly Táńir Eýroaziianyń túpkir-túpkirinde bitpeitin soǵystan álsirep qalǵan túrki taipalaryna biregei batyrdy, uly qol basshyny dúnie júzine pash etti. Ol «Dúnieni silkindirgen» Shyńǵys han (Temirshi) (1155-1227), adamzattyq tarihyndaǵy eń iri kontinentaldyq imperiianyń – Uly Mońǵol Memleketiniń negizin qurýshy jáne alǵashqy uly han (Yeke Mongγol ulus). Onyń aitarlyqtai jetistikteri memlekettik basqarýdyń biliktiligine jáne kóshpeli halyqtardyń dástúrli túrkiler áskeri-taipalyq ierarhiianyń negizinde uiymdastyrǵan atty armiiasyna bailanysty boldy. Al armiianyń negizin qurýǵa rýlyq-taipalyq turmystarynyń printsipteri sebep boldy: rýlardy óz kósemderi basqardy, birneshe rýlar taipaǵa biriktirildi, taipalar óz odaqtaryn uiymdastyrdy – ulystardy. Armiiany qalyptastyrý jumystary taipalyq ierarhiiaǵa jáne ondyq júiesi negizine sáikes júrgizildi.
Úzdiksiz soǵystar bolǵan kezdegi armiianyń sanyna qarai rýlar men taipalar atty ondyq, júzdik, myńdyq uiymdastyrý úshin óz jaýyngerlerin jiberdi.
Sonymen birge taipalar odaqtary on myńdyq (túmender) atty korpýstaryn qalyptastyrǵan jáne áskeri-aýmaqtyq basshylaryn taǵaiyndaǵan – noiandardy, bek pen bahadúrlardy.
[caption id="attachment_22261" align="alignleft" width="237"]
Qazaq mergeni[/caption]
Kóne túrki áskerine uqsas mońǵol áskeri de dástúrli úsh bólimdi quraǵan: ortańǵy (kel nemese qul), on jaq qanaty (barýńǵar) jáne sol jaq qanaty (ziýngar nemese jońǵar). Usaq rýlar bólinbeý úshin jáne olardy bir ortaǵa baǵyndyrý maqsatynda iri quramalar, mysaly túmender, ulysqa birlesken ár túrli rýlar men taipalardan alynǵan jaýyngerlerden qalyptastyryldy. Áskerdi jinaǵan kezde ár on kiiz úi (aýyl) sany birden úshke deiin jaýynger berýge mindettenedi jáne olardyń attary, azyǵy, qarýy bolýy qajet. Beibitshilik kezinde qarýlar ulys menshiginde bolyp erekshe qoimalarda saqtalatyn. Joryqqa shyqqanda qarýlar jaýyngerlerge taratylady. Noiandar qarýdyń búlinbeýin qadaǵalap otyrady jáne olardy arnaiy jiyndarda qatal esepke alady. Joryqtan aman-esen kelgende ár jaýynger, jeke qarýynan basqa, qarýdy tapsyrýǵa mindetti bolady.
Tirisinde Shyńǵys han Imperiiany úshke bólip ul balalaryna taratqan: Joshy ulysy, Shaǵatai ulysy jáne Úgedei men Tóle birikken ulysy – qarashańyraq iesi. Keiin Shaǵatai ulysy Moǵolstan memleketine ainaldy. Úgedei ulysyn Tóleniń uly, Iýan Uly Imperiiasynyń negizin salýshy Qubylai jaýlap aldy, al onyń inisi Qulaǵý Taiaý Shyǵystaǵy Ilhan Imperiiasyn ornatty. Shyńǵys hannyń nemeresi Batý han qalyptasqan printsipterdi qoldana otyryp, óziniń ulan-baitaq ulysyn (Altyn orda) bólshektep, úsh ákimshilik-aýmaqtyq birlikter jasady: birinshisi – Uly orda (Edil – Volga – ózeninen Dýnai ózenine deiin, astanasy Sarai-Batý (keiin Sarai-Berke), ekinshisi – Aq orda (sol jaq qanaty), Altaidan bastap Ulytaý bókterindegi Orda-Bazar astanasyna deiin, úshinshisi – Kók orda (oń jaq qanaty), Ulytaýdan bastap Edil-Volga ózeni, Jaiyq-Oral ózenindegi Saraishyq astanasyna deiin.
Eki ǵasyrdan keiin bar Ulystar jańa memleketter bolyp bólindi: Qazan (1438-1552), Noǵai (1440-1634), Qrym (1441-1783), Astrahan (1459-1556), Qazaq (1465-1847), Sibir (1468-1607) jáne Sarai handyǵy (1481-1502).
[caption id="attachment_22263" align="aligncenter" width="1772"]
Jońǵar sarbazdary[/caption]
Júzder týraly resmi túrde birinshi ret 1634-1641 jyldary Mahmýd ben Vali eńbekterinde bylai aitylǵan: «Sheibani han qaitys bolǵannan keiin onyń Bohadýr uly eldi jáne ulystardy basqarady... qystaqtary men jailaýy Aq orda (Iýz orda dep te belgili bolǵan) aimaǵynda ornalasqan. «Iýz» degen sóz qazaqsha «júz» degen, ol politetnonim bolyp aiqyndalady jáne qazaq rýlarynyń taipalyq odaǵyn bildiredi. «Júz» degen qazaq sóziniń kóptegen maǵynasy bar, mysaly, «dúnie júzi», «baltanyń júzi», «balǵyn júz» nemese «júz» jyl. «Júz» degen politetnonim áskeri ataý retinde Qazaq handyǵynda Táýke han zamanynda resmi túrde paidalandy, mysaly «Jeti Jarǵy» zań jiyntyǵyn jazyp shyǵarǵanda jáne oirattarmen aiqas bastalǵanda bas biler – Tóle, Qazybek, Áiteke Qazaq handyǵyn úsh aýmaqtyq-ákimshilik birlikterge bóldi. Basqarýdyń ulys júiesine qaraǵanda, júz júiesiniń airyqsha aiyrmashylyǵy bar, óitkeni munda rýlyq bólinýi esepke alynǵan, al ulystar aýmaqty ǵana biriktirgen. Ulys – bul aýmaqtyq qurylym, munda rýtaipalyq jáne taipalardyń týysqandyqqa bóliný dárejesi qatal esepke alynbaidy. Ulysta ár túrli halyqtar taipalarynyń ómir súrýine múmkindik boldy. Ulystar tek qana turaqty aýmaqtyq shekarany belgiledi, al ulys ishinde aitqandai ár túrli taipalar men halyqtar mekendedi.
[caption id="attachment_22264" align="alignleft" width="343"]
Qazaq áskeri[/caption]
Birinshiden júzder týysqandyq jaqyndyǵy bar taipalardyń áskeri-saiasi rýtaipalyq odaqtary bolǵan, olar jalpy arǵy atalary bir jasaqtardy jinaý úshin uiymdastyrylǵan, odan keiin aýmaqtyq qurylym dárejesine jetken. Birte-birte aýmaq kólemderi keńeitildi jáne júzderdiń rýtaipalyq bólinýi oryn aldy. Sondyqtan bar jaiylymdardy durys bólip berý úshin bul jańadan qurylǵan júie taipalar arasyndaǵy iri áskeri aiqastardyn bolmaýyna áser etti, ulystar bolǵan kezinde jaiylym úshin aiqastar bolyp turǵan. Ár taipa men rý óz jaiylymdaryna jáne belgilengen qystaqtaryna ie boldy. Olardyń shekaralary ataqty bilerge, batyrlarǵa qoiǵan mazarlarymen nemese qatardaǵy kóshpeli adamnyń beiitterimen belgilengen. Atap aitqanda osy kezeńdi qazaqtyń mazar arhitektýrasynyń damýymen bailanystyrýǵa bolady. XX ǵasyrdyń basynda Orta Aziia men Qazaqstan ulttar, memleketter bolyp mejelenip bólingende Qazaqstannyń qazirgi aýmaǵynyń qalyptasýyna qazaqtyń rulyq mazarlary men beiitteriniń bary jaqsy yqpal etti. Ýaqytyna qarai ár júz óziniń tabiǵi shekarasymen, ózindik basqarýymen, kólemi úlken ákimshilik-aýmaǵymen birlestikke ainaldy. Júzder aýmaqtary ylǵi da ózgerip turdy, óitkeni onyń ishindegi taipalar men rýlar bir jerden ekinshi jerge kóship-qonyp júrdi. Óz erkimen bir júzden basqa jizge aýysýǵa múmkindik berilmegen.
Júz quramyndaǵy qazaq taipalary qai jerge kóship-qonsa da júz aýmaǵynyń jeri ózińiki bolyp sanaldy. Osy júieni paidalanyp Qazaq handyǵynyń aýmaǵy 150 jyl boiy 20 ese ulǵaiǵan.
1634-1641 jyldardaǵy óz eńbekterimen belgili Mahmýd ben Vali kezeńinen bastap Táýke han (1626 - 1718) qaitys bolǵansha 80 jyl aralyǵynda «júz» degen politetnonim qalyptasty, ol týraly «Jeti Jarǵy» zań jinaǵynda aitylǵan. XVII ǵasyrdyń ortasynan XIX ǵasyrdyń aiaǵyna sheiin, eki júz elý jyldan astam ýaqyt ishinde, júzderdiń qalyptasý barysy eki kezeńge bólingen.
Birinshi kezeń (1634 - 1718) – halyqty ásker qataryna jumyldyrý úshin Qazaq handyǵy quramyndaǵy úsh júz taipalarynyń áskeri-saiasi odaǵyn qalyptastyrý. Bul kezeń Esim han (1598 - 1628), Jáńgir han (naqty 1629 - 1652), Bohadýr han (1652 - 1680) jáne Táýke han (1680 - 1718) basqarýymen tuspa-tus keldi.
Ekinshi kezeń (1718 - 1881) – úsh júzdiń aýmaqtyq shekaralaryn qalyptastyrý. Bul kezeń «Jeti Jarǵy» zań jinaǵyn qabyldaǵannan bastap Qazaq handyǵyn Resei men Manchjýriia imperiiasyna bólip berý týraly Peterbýrg sharty qabyldanǵanǵa deiin.
XVIII ǵasyrdyń basynda Qazaq handyǵynyń quramyna 50 – den astam taipalar kirdi. Ár taipanyń óz tamǵasy, týy jáne urany boldy jáne olar myńnan astam rýlardy, iri tektes toptardy biriktirgen. Qatarynda keminde júz jaýyngeri bar jaýyngerlik birligin sapqa turǵyzýǵa qabileti bar 250 taipa boldy. Dástúrge bailanysty ár jaýynger jeti atasyn, rý basshysyn jáne shejireni bilýge mindetti. Júzderdi qalyptastyrý barysy, kóne kóshpendilerdiń jasaqtardy sapqa turǵyzýdyń dástúrli áskeri-úshtik júiesine uqsas negizdelgen. «Esim hannyń eski joly» zań jiyntyǵy qabyldanyp, han, sultan, bi jáne batyrlardyń quqyǵy, mindetteri, ókilettikteri naqty aiqyndalǵan. Joǵarǵy zań shyǵaratyn bilik bolyp Máslihat belgilengen, onyń quramyna biler, batyrlar, jyraýlar jáne sultandar taǵaiyndalǵan. Máslihat jylyna bir ret kúzde Ulytaýda nemese Túrkistanda otyrystaryn ótkizgen. Basqarýdyń aýmaqtyq «ulys» júiesi, eptiligi erekshe rýtaipalyq «júz» júiesine ózgertildi. Mysaly, Baiuly taipalaryn Oral men Edil ózenderi aralyǵyna kóshirgennen keiin (Bókei ordasy) Kishi júz taipalarynyń aimaqtary ulǵaidy. Sany jaǵynan kóp jáne qýatty taipanyń bii júzdiń basy bolyp Tóbe (joǵarǵy) bi atanǵan. Sonymen birge han biligin shekteý úshin biler keńesi taǵaiyndalǵan. Bilerdiń mártebesi tek qana onyń jeke abyroiy men eńbegine bailanysty bolǵan. Bilerdi taǵaiyndaǵan kezde tipti hannyń ózi de oǵan eshqandai yqpal jasai almaǵan.
[caption id="attachment_22265" align="alignright" width="344"]
Túie ústine ornatylǵan zeńbirek[/caption]
Esim han Qazaq handyǵynyń astanasyn Syǵnaqtan Túrkestanǵa aýystyrǵan jáne dalalyq quqyqtardy júielep jinaqtaǵan (Esimhannyń eski joly). Osy zań jiyntyǵy shyńǵyshandyq kúizelisinen aman esen shyǵýǵa, shyńǵysqandyq sultandardyń menmendigin, baqylaýsyzdyǵyn, sonymen bailanysty úzilissiz qandy aiqastaryn toqtatýǵa kómektesken. Han sailaýyna qatysyp, daýys berý úshin jaýyngerler jáne shonjarlar máslihatqa tolyq qarýlanyp kelýi qajet bolatyn, kerisinshe olardy sailaǵa qatystyrmaidy. Kandidattar óz eńbegi men aldynda turǵan josparlary jóninde baiandaidy, odan keiin olardy jaqtaityn jáne qarsylas adamdar sóz sóileidi, óz pikirlerin bildiredi. Handy sailaǵannan keiin, juma kúni «han kóterý» rásimin belgileidi.
Tóbe basyna aq kiizdi tóseidi. Sonan soń asa qadirli sultandar, biler, batyrlar ishinen tórt adamdy tańdap alady, olar aq kiizge handy otyrǵyzyp úsh ret joǵary kóteredi. Hannyń syrt kiimi usaqtap bólshektenip tábárik retinde taratylady. Odan keiin hannyń ústine aranaiy tigilgen aq shapan jabylady jáne biliktiń tazalyǵyn beineleitin qalpaq kigiziledi. Hannyń múlki (mal) sarqyt retinde sailaýshylarǵa bólinip beriledi jáne bul dástúr basqarýshy baiymaý kerektigin beiimdeidi – onyń bailyǵy handyq quzyryndaǵy azamattar bolyp esepteledi.
Egerde han júktelgen senimdi aqtamaityn bolsa, onda máslihat sheshimimen ony ornynan bosatady da, barlyq múlkin tartyp alady. Bul rásimdi «han talaý» dep ataidy. Qarapaiym halyqtan shyqqan qabileti mol, abyroily biler men rý-aqsaqaldaryn kótermeleýdiń jańa júiesi qazaqtardyń jaýyngerlik rýhyn kóterip, belsendiligin arttyrýǵa áser etti.
XVI ǵasyrda Moǵolistan men Noǵai ordasy quldyrap qalǵannan keiin Qazaq handyǵynda (Orda) Uly (sol jaq qanaty) jáne Kishi (oń jaq qanaty) júz negizderi quryldy. Jánibek hannyń úlken butaǵynyń basqarýymen Uly júz atandy, al kishi butaǵynyń – Kishi júz. Muragerler quqyǵyna ie bolǵan soń Orda-Orta júzdiń handary Qazaq handyǵynyń aǵa handary bolyp esepteldi.
1718 jyly Uly júzdiń alǵashqy handary bolyp Qart-Ábilqaiyr sailandy (1718-1730), al aqyrǵysy - Jolbarys han (1730-1740). Kishi júzdiń alǵashqy hany Ábilqaiyr boldy (1718-1748), al aqyrǵysy Arynǵazy han (1816-1821), Bókei ordasynda – Saǵip-Kerei han (1845-1847). Orta júzdiń birinshi hany Sameke (1719-1734), aqyrǵysy – Keńesary han (1824-1847).
Ábilqaiyrdyń (áýlettiń kishi butaǵy) kórnekti eńbekterine qaramastan, búkil qazaqtyń hany bolyp Táýke hannyń uly Bolat sailandy (1718-1729), odan keiin Abylai han (1771-1781). Abylai hannyń urpaqtary Orta jáne Uly júz taipalarynyń aqyrǵy basqarýshy-sultandary boldy. 1841 jyldyń qyrkúieginde Úsh júzdiń quryltaiynda búkil qazaqtyń sońǵy hany bolyp Abylai hannyń nemeresi Keńesary sailandy. Ol táýelsizdik úshin 1847 jyly qaza tapty.
Jalpy mifologiia boiynsha Alash babadan, onyń Aqarys, Janarys, Bekarys uldarynan taraǵan jáne týys qandastyǵy bar taipalardan qurylǵan júzder tańqalarlyq tarihi bekimdigin kórsetti. Tipti Jońǵariia, Qoqan, Resei imperiialarynyń óktemdik bilik synaqtarynan ótip, jaýyngerlik albandar men sýandar Ile alqabyn oirattardan bosatyp, óz rýlyq baba-úisinderdin jerin qaitardy. Oirattar men qyrǵyzdardy Tian-Shan taýlarynyń ońtústik bókterlerine Tarim oiyǵyna (Baiangol-mońǵol avtonom okrýgi), Kashgarǵa (Qyzylsý-qyrǵyz avtonom okrýgi) qarai syrǵytty. Áli kúnge sheiin bul jerler Uly júzdiń jeri bolyp sanalady.
XVIII ǵasyrdyń basynda taipalar júzge bólingende Uly júz quramyna 11 taipa jáne 70 iri rýlar kirdi, onyń ishinde Úisin odaǵyn 8 týystas taipalar (turǵyndardyń 80%) qurady, olardan basqa jalaiyrlardy, qanlylardy jáne shańyshqylardy sanamaǵanda. Resei imperiiasynyń 1896 jylǵy aýylsharýashylyq sanaǵy boiynsha Uly júzdiń jalpy sany (Úisin politetnonimy) 945 myń adamdy qurady, onyń ishinde úisinder - 80% - 730 myń adam. Mahmýd Dýlatidyń derekterin alsaq, Salqam-Jáńgir han kezinde oirattardyń basqynshylyǵynan dýlat, alban jáne shapyrashty taipalary Shý-Ile taýlaryn asyp-túsip Shý, Talas jáne Syrdariia ózenderiniń alqaptarynda ornalasqan, albandardyń birazy (shaja rýy) Saryarqanyń ońtústiginde mekendedi. Osy taipalar Qazaq handyǵyndaǵy Uly júzdiń negizin qurady. «Jeti Jarǵy» zań jiyntyǵy qabyldanǵansha bólshektengen qazaq taipalary ortalyqtyrylǵan Jońǵar imperiiasyna qarsy tura almady. Biraq «júz» jasaqtaryn jinaý, handy jáne qolbasshyny sailaý júiesi iske asyrylǵannan keiin jaǵdai taza basqasha bolyp ózgerildi.
Kishi júzdiń quramyna 26 taipa men 80 astam iri rýlar kirdi, onyń ishinde jetirý taipalaryn sanamaǵanda, Alshyn odaǵy – 19 taipa (turǵyndardyń 80%). Kishi júzdiń sany 1896 jyldyń basynda 1090 myń adam bolyp esepteldi. Edil qalmaqtarynyń soqqylarynan 1633-1635 jyldary Noǵai ordasy ydyrady, sondyqtan Alshyn ordasy taipalarynyń birazy Qazaq handyǵyna qosylyp, kishi júzdin negizin qurady. Qiraǵan Sarai-Júkten saiasi astana Hiýaǵa kóshirildi, bul jerde uzaq ýaqyt Kishi júz handary basshylyq jasaǵan.
Orta júzdiń quramynda 6 taipa jáne 100 astam iri rýlar men týysqandyq jaqyndyǵy bar adamdar kirdi. Onyń ishinde arǵyn taipalary – 40% jáne qypshaq – 10% qurady. Ekinshi jartysy – naimandar, ýaqtar, qońyrattar jáne kereiler (kereiitter), buryn olar Shyńǵys han áskeriniń negizi bolyp sanalǵan. Mońǵoliia men Qytai taipalaryn qosa alǵanda 1896 jyly Orta júzdiń sany 2,3 millionnan astam adam bolyp esepteldi, bul jalpy qazaqtardyń sanynan 50% kópti quraidy. Aqtaban-Shubyryndy asa qaiǵyly kezeńinen keiin Arǵyn odaǵy geografiialyq qatynastyq ortalyǵy jáne táýelsizdik úshin kúrestiń negizgi kúshi boldy, óitkeni basqa eki odaqtyń jalpy shekarasy bolǵan joq. Al júzderge kirmegen tóreler, tóleńgitter, qojalar, sunaqtar, quramalar, túrikpender, noǵai-qazaqtary, sart-qalmaqtary syrt qalyp otyrdy.
1896 jyly qazaqtardyń jalpy sany 4,5 million adamdy qurady. Osydan eki júz jyl buryn ǵalamshar turǵyndarynyń sany, mysaly, on ese az bolsa, onda Aqtaban-Shubyryndy apatynan keiin qazaqtardyń jalpy sany 450 myń adam bolǵan dep boljaýǵa bolady. Olardyń 250 myńy Qarataý taýlarynyń tóńireginde ornalasqan. Osyndai jerdiń tyǵyzdyǵy jáne kóshpendilerdiń dástúrli negizgi joldarynyń joiýlýy kezinde taipalardyń áskeri-saiasi odaqtary – júzder paida boldy. Sonymen eki ǵasyrǵa baǵyttalǵan qazaq júzderiniń óz aýmaqtaryn keńeitý qozǵalysy bastaldy.
«Júz» jaýyngerdi daiyndap qatarǵa qoiatyn rý jaýyngerlik birlik bolyp esepteldi, ony abyroily aqsaqal basqardy. Demek rýdyń sany keminde 2000 adam bolýy kerek – bul shamamen alǵanda 10 aýyl.
Beibitshilik zamanynda 10 aýyldyń jasaqtar jiiý qabileti - 5%, iaǵni 100 jaýynger, soǵys kezinde – 10%, iaǵni 200 jaýynger. Sonymen «júz» degen sóz áskeri jasaqtaryn jiiý qabileti bar júz rýyn bildiredi. Mysaly, sany eń kóp Orta júz qatarǵa 100 jaýyngeri bar 100 rýlyq «júzdikti» sapqa qoia alady, iaǵni 10 myń jaýynger, jasaqtardy tolyq jiǵanda (soǵys kezinde) – 20 myń jaýynger. Júz-júzdik júzderdiń politetnonimyn bildiredi. Uly júz 70 «júzdik» - 7 myń jaýynger, Kishi júz – 80 «júzdik» - 8 myń jaýynger. Júzderdiń ishinde sany eń az Uly júz bolǵan, sondyqtan olardy shyǵys jáne batysta ornalasqan jaýyngerlik jalaiyrlar men qanlylardyń sanymen kúsheitken.
Shyńǵyshandyq jalaiyrlary Úisin odaǵynda úlkendik tanytqan, olardyń taraqty bólshegi Orta júz quramynda, tabyn – Kishi júz quramynda qalǵan. Arǵyndar Túrkistannan Saryarqaǵa kóshkende, qońyrattar, Shynǵys han kezinen qalǵan oǵyzdar Orta júz shańyraǵyn saqtap Túrkistan men Qarataýdy mekendep qaldy.
Kishi júz – Alshyn odaǵy. Salqam-Jáńgir han zamanynda baiuly, álimuly jáne jetirý kóne qypshaq toqsaba, berish, baibaqty, kerei (tórtqara jáne kereiit), arǵyn (qarakesek jáne shekti) rýlarymen kúsheitildi. Álimuly rýy (Qarakesek odaǵy dep te aitylady) Kishi júzde joǵary sanalǵan. Kishi júz quramyndaǵy tobyqtylar da bashqurt pen qalmaqtarmen aiqasqan, odan keiin olar Mamai batyr men Yrǵyzbai bidiń basqarýymen Saryarqanyń shyǵys jaǵyna kóshirilgen.
Qazybek bi, óz rýlyq jerlerin qaitarý úshin, jaýyngerlik naimandardy, kereilerdi jáne ýaqtardy, oirattar men manchjýrlar basyp alǵan jerlerdiń shekarasyna kóshirgen. Sonymen olar Shyńǵys han kezinde mekendegen jerlerine qaita oraldy: Altaiǵa, Kobdo ózeniniń alqabyna (Mońǵoliiadaǵy Baian-Ýlgi aimaǵy) jáne Tian-Shan men Altyntaýdyn shyǵystaǵy silemderi (Qytaidaǵy Mory, Barkól jáne Aqsai-Qazaq avtonom úiezi).
Birinshiden júzder, jalpy ásker jinaý úshin, týysqandyq taipalardyń áskeri-saiasi odaqtary retinde qalyptasqan, odan keiin, taipalar jeke-jeke ornalasyp, aýmaqtary ulǵaiǵan soń, olar Qazaq handaǵynyń jeke ákimshilik-aimaqtyq birlikteri bolyp quryldy.
Kishi júzdiń aýmaǵy ońtústikte Syrdariia bastaýynan Qarataýdyń soltústik bókterimen, soltústikte Oral taýlaryna deiin, batysta Muǵodjar taýlarynan Edil ózenine deiin ornalasqan. Jaýyngerlik adailar túrikmenderdiń kúl-talqanyń shyǵaryp, eki bólshekke bólip tastady (kavkaz trýhmenderin), odan keiin qyzylbashtardy (Irandy basqarǵan túrki taipasy). Sonymen qatar Shyǵys-Káspi jaǵalaýynan Uly Gorgan qabyrǵasyna (uzyndyǵy 200 kilometr.), Iran men Mańǵyshlaqtaǵy sýy qurǵaǵan Úzboi ózeniniń arnasyna deiingi kerýen jolyn qaitaryp alǵan.
Qaraqalpaq taipalary Kishi júzdiń quramyna kirgen. Osy kúnderi Gorgan tóńiregindegi Gúlistanda qazahlý (qazahlar) jáne baibýrlý (baiuly) rýlary, sonymen birge adai rýynan 7 myń qazaqtary turady.
Uly júzdiń aýmaǵy shyǵysta Syrdariia saǵasynan bastap Shý men Ile ózenderiniń ońtústigimen Jońǵar Alataýyna deiin jáne Ortalyq Tian-Shan (QHR Ile-Qazaq avtonom okrýgi) alqabyna deiin, ońtústikte Buqarlyq, Táshkenttik alqaptaryna jáne Ystyqkólge deiin sozylǵan.
Orta júz aýmaǵy batystaǵy Muǵodjar men Túrkistannan bastap, shyǵystaǵy Altai jáne Tian-Shan taýlarynyń shyǵys bókterlerine deiin, ońtústiktegi Shý men Ile ózenderinen bastap soltústiktegi sibirdiń qalyń ormandaryna deiin ornalasqan. Atap aitqanda jalpy qazaq jasaqtaryn jinaqtaý júz júiesi (qazaqtardyń turaqty áskeri bolmaǵan) Aziianyń eń kúshti atty áskerlerine qarsylyq kórsete alǵan – kásibi atty sadaqshylarǵa, saýyt kigen, oqpen atatyn qarýmen jáne zeńbirektermen tolyq qarýlanǵan jaýlarǵa. Kórshilesterimen jáne Qytaimen úzilissiz aiqastarda shynyqqan oirattarda birneshe áskeri quramalary bolǵan. Sadaq pen myltyq atatyn, arnaiy qalqan paidalanatyn attyly atqyshtary, túie artilleriiasy, sonymen birge jeńil jáne saýyt kavaleriiasy – saýyt kigen, birneshe qatarǵa qoiylǵan, aldyńǵylary qysqa, artqylary uzyn naizalarmen qarýlanǵan attyly atqyshtary (buzaý bas). Osyndai bas-aiaǵyna sheiin qarýlanǵan áskerge, ásirese attyly atqyshtarǵa, toitarys berý óte qiyn. Oirattardyń negizgi kúshteri Qytai shekarasynda shoǵyrlanǵan, osy qiyn jaǵdaidan jol taýyp shyǵý úshin, qazaq áskeriniń san jaǵynan basymdylyǵy bolýy qajet jáne partizandyq taktikasyn qoldanýdyń biliktiligi.
Qazaq júzderi halyqty uiymdastyryp, sany asyp túsetin ásker jinastyryp, han - bas qolbasshy áskerdi basqaryp, aibyndy batyrlardy biriktirip úlken jeńiske jetti. Jońǵariia memleketi qiraǵannan keiin, qazaq áskeriniń san jaǵynan basymdyǵy jaiylymdar úshin kúreste kómektesti, qazaqtar óz baqtalastaryn yǵystyryp jiberdi – qyrǵyzdardy, altailyqtardy, oirattardy shyǵysqa, bashqurttardy, edil qalmaqtaryn jáne túrikmenderdi batysqa qarai, sonymen óz aýmaǵyn 5 million sharshy kilometrge deiin keńeitti.
Qýatty dushpandy jeńgen el úlken qurmetke ie bolady. Qazaqtar qardan kóp dep tegin aitylmaǵan. Rasyn aitqanda, Jońǵariia memleketi bolmaǵan jaǵdaida múmkin osyndai úlken Qazaq handyǵynyń bolýy da eki talai.
Resei men Tsin imperiialarynyń qazaq jerlerin bólý týraly 1881 jylǵy Peterbýrgtik shartpen bekitilgen aqyrǵy júzder aýmaqtary qalyptastyrylǵan. Handyq bilik joiylǵannan keiin júzdik júiesi qaita qarastyrylyp, ulystyq-bolystyq basqarý júiesine aýystyryldy. Orystar ulysty reseilik bolyspen teńdestirgen, odan keiin Keńestik imperiiasy kezinde Qazaqstannyń oblysy retinde sanalǵan. Buryńǵy ulys noiany keiin bolys sultan-basqarýshysy boldy, keńes kezinde kompartiia oblystyq komitetiniń birinshi hatshysyna teńestirildi, qazirgi kezeńde oblys ákimine ainaldy.
Oirattarǵa qarsylas bolǵan júzder qazaq taipalarynyń jaýyngerlik rýhyn joǵary kóterdi. Joǵaryda aitqandai, eki ǵasyr boiy, qazaq aimaqtary 200 myń sharshy kilometrden 5 million sharshy kilometrge deiin keńeitildi, al halyq sany 450 myńnan 6,5 millionǵa deiin kóbeidi.
Kóshpeli halyqtyń osyndai ósýi tańqalarlyq. Júzder men taipalar arasynda birde-bir iri aiqastar bolǵan joq, kerisinshe, jaýlar shapqynshylyq jasaǵanda, nemese áskeri qajet týǵanda júzder birigip, birine- biri qoldan kelgen kómegin kórsetedi. Mysaly, Nuraly han, ákesi Ábilqaiyr handy óltirgeni úshin, Uly júzde han bolyp sailanǵan Baraq sultannan kegin almaqshy boldy, biraq biler men batyrlar, týysqandyq birin-biri óltiretin soǵysqa barmai, onyń sheshimin qoldamai tastady. Basqa bir mysal. Birneshe arǵyn rýy, beibitshilik zamanynda hannyń eki qarakesek-seriktesterin tutqynǵa alǵany úshin, sońynan bireýi qaitys bolýyna bailanysty narazylyq bildirdi. Han keshirim surap, kinásin ótesin dep Qazybek bi uly Bekbolat basqarǵan úsh myń arǵyndar keledi. Bekshe mergen, kóp sózdi qoiyp, ony myltyqpen atyp tastaýdy usyndy. Bekshe myltyqty siraǵyna ornatyp jáne jaqyndap kele jatqan Abylaidy kózdedi, biraq kenet kelip qalǵan Janaq batyr myltyqty alyp qoiyp, óz handaryn óltirgen qalmaqtarǵa uqsas bolma dep, keńes berdi. Tek qana Abylaiǵa tán qýlylyǵy men sabyrlylyǵy jáne qiianat kórýshilerge, qarakesek kósemderine mol baǵaly berilgen syilyqtar, oǵan ala-aýyzdyqty beibitshilik jolymen retteýge kómektesti. Basqalarmen birge Bekshe mergenge, endigári handy kózdemeý úshin, túie syiǵa tartyldy, al Janaq batyr Bekshe mergenge ýaqytynda aqyl aitqany úshin toǵyz túiege ie boldy. Bekbolat ta bul jaǵdaidan abyroimen shyqty – han qazannyń qulaǵyn ustap.
Sailanǵan handyq biliktiń - máslihattar, qariialar keńesi, bilerdiń sot biligimen úilesken ortalyqtandyrýdyń ikimdi saiasatyn jáne áskeri-kóshpeli demokratiiany qoldaǵan júz júiesi ózin tolyq aqtap shyqty. Búgingi kúni Qazaqstannyń aýmaǵy álem boiynsha toǵyzynshy orynǵa ie bolyp otyr.
Uly dalanyń tarihynda kóshpendilerdiń tartyspen jetken tabystary jáne kóship-qonýy shyǵystan batysqa qarai baǵyttalǵan, al qazaq taipalary erekshe tirshilik jasaǵan. Mysaly, jaýyngerlik kereiler shyǵysqa qarai Qarataý taýlarynan Tian-Shan men Altyntaý shyǵys bókterlerine, qytai ákimshilik-aýmaqtyq Hami/Kýmýl men Gansý bólikterin qosqanda, 4 myń kilometrden astam ótken. Sonymen qatar shyǵysqa qarai myńdaǵan km. qashyqtyǵy bar jerge naimandar, ýaqtar, albandar men sýandar qonysyn aýdarǵan. Arǵyndar batys Pamir men Tian-Shannan Saryarqanyń soltústik-shyǵysyna qarai, Altai taýlarynyń soltústik bókterine deiin kóship-qonyp júrdi. Sonymen shaǵyn Qazaq handyǵy Ortalyq Aziiadaǵy eń iri memleketke ainaldy jáne Altyn Orda, Deshti qypshaq, Batys-túrki qaǵanattarynyń jalǵyz ǵana táýelsiz murageri boldy. Bul jerde biz neǵaibil jáne zańǵa syiymdy shytyrman tańǵajaiyp jaǵdaidy baiqaimyz. Ikimdi handyq biliktiń jáne dala demokratiiasynyń úilesimdigi, ózin-ózi uiymdastyrý qabileti kúizelis jaǵdailarda handyq bilikti kúsheitýge, qazaqtardy biriktirýge, jaýǵa toitarys berýge kómektesti.
Dala demokratiiasynyń basqa da qyrlary, mysaly, pragmatizm, ikimdilik, dini dogmatizmine berilmeýi, erkin oilaýy, bilimge talpynýy, qazaqtardyń Resei jáne Keńes imperiialary kezindegi tarihtyń qolaisyz jaǵdailaryna beiimdelýine múmkindik berdi.
Maral Qazkenuly Tompiev,
Halyqaralyq jáne Ulttyq injenerlik akademiiasynyń, Halyqaralyq aqparattandyrý akademiiasynyń akademigi (HAA),ekonomika ǵylymdarynyń kandidaty (Ph.D ekonomika).
[caption id="attachment_22267" align="aligncenter" width="720"]
Maral Tompievtyń "Shegara shegin aiqyndaý dáýiri" kitabyn tómendegi telefonǵa habarlasyp, satyp alýǵa bolady. +7-701-711-92-39, kazpromstrom1@mail.ru[/caption]
