Maral Qazkenuly Tompıev, Halyqaralyq jáne Ulttyq ınjenerlik akademıasynyń, Halyqaralyq aqparattandyrý akademıasynyń akademıgi (HAA),ekonomıka ǵylymdarynyń kandıdaty (Ph.D ekonomıka)[/caption]
Bul maqala qazaq júzderin jáne olardyń Qazaqstan aýmaǵyn qalyptastyrý barysyndaǵy mańyzdylyǵyn zertteýge arnalǵan. Júz júıesindegi handyq bıliktiń jáne dalalyq demokratıanyń ıkemdi baılanystyǵy qıyn-qystaý zamanynda handyq bıligin kúsheıtýge, azattyq jolyndaǵy qazaqtardy biriktirýge kómektesti. Bara-bara shaǵyn Qazaq handyǵy Ortalyq Azıadaǵy aýmaǵy eń úlken memleketke aınaldy jáne Altyn Ordanyń, Deshti-qypshaqtyń, Batys-túrki qaǵanatynyń teńi joq jalǵyz ǵana táýelsiz murageri bolyp aıqyndaldy.
Qazaq handyǵynyń úsh júzge bólinýi ejelgi Uly túrki qaǵanatynyń áskerı dástúrine uqsas bolǵan. Mysaly, túrki-kóshpeli atty áskeri dástúrli úsh bólimderden qurylǵan: Ortalyq (Orda-Orta), Sol qanat, Oń qanat. Oń jaq qanat qataryna qaǵanattyń batystaǵy taıpalary kirgen: úısinder, qańlylar (qańǵarlar men pechenegter), qımaqtar (qypshaqtar), túrkeshter, qarluqtar, shigilder, ıaǵmalar, bulǵarlar, avarlar, madıarlar (vengrler), hazarlar, oǵyzdar (seljúkter, túrikmender) jáne dulu (olar keıin dýlat atanǵan). Sol jaq qanat jáne Ortańǵy qanat qataryna (Orda, fýly gvardıasy – Kókbóri) qaǵanattyń shyǵysynda jáne ortalyǵynda turatyn taıpalar kirgen: núshipter, dulular, otyz-tatarlar, toǵyz-oǵyzdar (jalaıyrlardy oǵyzdarmen shatystyrýǵa bolmaıdy), tele (tóleńgitter), kóne qyrǵyzdar, kóne uıǵyrlar, quryqandar, baıyrqýlar, dýbolar (tývınder). Kóne túrkiler men mońǵoldardyń Táńirshildik dinine baılanysty jalpy álem úsh bólikti quraǵan: álem dúnıesi (kók aspan – Kók Táńir), ǵalamshar (umaı) jáne jer asty álemi (erlik).
Turaqty áskerler dalalyq ondyq júıesi negizinde qurylǵan jáne ondyq, júzdik, myńdyq, on myń (túmen) bolyp bólingen, olardy onbasy, júzbasy, myńbasy, túmenbegi basqarǵan.
[caption id="attachment_22260" align="alignright" width="244"]
Qazaq batyry[/caption]
Túmender áskerı bóligi ǵana emes, olar ulystyń negizi bolǵan – qaǵanattyń taıpalary odaǵynyń ákimshilik-aýmaqtyq bólimshesi. «Ulys» degen uǵym alǵashqy ret Kúltegin ejelgi túrki eskertkishinde bylaı jazylǵan: «Túpit qaǵannan Búlún keldi, Keri kún batysdaǵy Soǵd, Berch, Buqar Ulystyń halqynan İnek seńún, Oǵul tarhan keldi».(Qytaı) Sýı dınastıalyq áskerı ekspansıasynan qaýiptenip 603 jyly Túrki qaǵanaty ydyrady, taıpalardyń shyǵys jáne ortalyq bólshekteri birigip astanasy Orda-Balyq bolyp Shyǵys-Túrki qaǵanaty quryldy (680 jyldan Kóktúrki qaǵanaty). Endi júz jyldan soń Batys-túrki qaǵanaty quldyrap, usaq áskerı-taıpalyq odaqtaryna bólindi: Túrkesh (dulu), Bulǵar, Hazar, Qarluq, Qańǵar (qańly), keıin olar Qımaq (qypshaq nemese qýman) jáne Oǵyz (seljúk) qaǵanattaryna birikti. Biraq ta 500 jyl boıy baqylaýsyz qandasqan dushpandyqtyń, ózara aıqastyń, bir-birine shabýyl jasaýdyń sebepterinen Batys-Túrki memlekettigi ydyrady. XIII ǵasyrdyń basynda onyń aýmaǵynda Qypshaq áskerı-saıası odaǵy ǵana qaldy – Dýnaıdan Ertiske deıin jáne shyǵysta Balqashqa deıin, Horezmshah (qańly) Memleketi, Qaraqytaı (qıdan) Memleketi jáne Edil Bulǵarıasy. Bul jerde túrki-oǵyzdardy aıtqan jón, óıtkeni olar jańa jerlerdi basyp aldy (Iran, Irak, Sırıa, Iordanıa) jáne birazy Kishi Azıaǵa (Anatolıa) aýysyp Seljúk Memleketin quryp aldy, 2017 jyly osy Memlekettiń qurylǵanyna 790 jyl tolady. Quldyraǵan Shyǵys-túrki qaǵanatynyń aýmaǵynda Uıǵyr (745-847), keıin Qyrǵyz qaǵanattary (840-924) quryldy. Bara-bara Qyrǵyz qanaǵaty usaq taıpalyq odaqtaryna bólindi: Naıman, Kereıit, Jalaıyr, Qonyrat (Ońǵyrat), Tatar, Ýaq (Ońǵyttar), Merkit jáne Oırat. Osy usaq taıpalar odaqtarynyń barlyǵy – ulystar. Uly Túrki qaǵanatynyń qalǵan taıpalary 300 jyl boıy aıqasyp, úzdiksiz soǵysyp birin-biri joıýǵa talpyndy. Uly dala túrikterine «kúdikti» zaman týyndady. Biraq Uly Táńir Eýroazıanyń túpkir-túpkirinde bitpeıtin soǵystan álsirep qalǵan túrki taıpalaryna biregeı batyrdy, uly qol basshyny dúnıe júzine pash etti. Ol «Dúnıeni silkindirgen» Shyńǵys han (Temirshi) (1155-1227), adamzattyq tarıhyndaǵy eń iri kontınentaldyq ımperıanyń – Uly Mońǵol Memleketiniń negizin qurýshy jáne alǵashqy uly han (Yeke Mongγol ulus). Onyń aıtarlyqtaı jetistikteri memlekettik basqarýdyń biliktiligine jáne kóshpeli halyqtardyń dástúrli túrkiler áskerı-taıpalyq ıerarhıanyń negizinde uıymdastyrǵan atty armıasyna baılanysty boldy. Al armıanyń negizin qurýǵa rýlyq-taıpalyq turmystarynyń prınsıpteri sebep boldy: rýlardy óz kósemderi basqardy, birneshe rýlar taıpaǵa biriktirildi, taıpalar óz odaqtaryn uıymdastyrdy – ulystardy. Armıany qalyptastyrý jumystary taıpalyq ıerarhıaǵa jáne ondyq júıesi negizine sáıkes júrgizildi.
Úzdiksiz soǵystar bolǵan kezdegi armıanyń sanyna qaraı rýlar men taıpalar atty ondyq, júzdik, myńdyq uıymdastyrý úshin óz jaýyngerlerin jiberdi.
Sonymen birge taıpalar odaqtary on myńdyq (túmender) atty korpýstaryn qalyptastyrǵan jáne áskerı-aýmaqtyq basshylaryn taǵaıyndaǵan – noıandardy, bek pen bahadúrlardy.
[caption id="attachment_22261" align="alignleft" width="237"]
Qazaq mergeni[/caption]
Kóne túrki áskerine uqsas mońǵol áskeri de dástúrli úsh bólimdi quraǵan: ortańǵy (kel nemese qul), on jaq qanaty (barýńǵar) jáne sol jaq qanaty (zúngar nemese jońǵar). Usaq rýlar bólinbeý úshin jáne olardy bir ortaǵa baǵyndyrý maqsatynda iri quramalar, mysaly túmender, ulysqa birlesken ár túrli rýlar men taıpalardan alynǵan jaýyngerlerden qalyptastyryldy. Áskerdi jınaǵan kezde ár on kıiz úı (aýyl) sany birden úshke deıin jaýynger berýge mindettenedi jáne olardyń attary, azyǵy, qarýy bolýy qajet. Beıbitshilik kezinde qarýlar ulys menshiginde bolyp erekshe qoımalarda saqtalatyn. Joryqqa shyqqanda qarýlar jaýyngerlerge taratylady. Noıandar qarýdyń búlinbeýin qadaǵalap otyrady jáne olardy arnaıy jıyndarda qatal esepke alady. Joryqtan aman-esen kelgende ár jaýynger, jeke qarýynan basqa, qarýdy tapsyrýǵa mindetti bolady.
Tirisinde Shyńǵys han Imperıany úshke bólip ul balalaryna taratqan: Joshy ulysy, Shaǵataı ulysy jáne Úgedeı men Tóle birikken ulysy – qarashańyraq ıesi. Keıin Shaǵataı ulysy Moǵolstan memleketine aınaldy. Úgedeı ulysyn Tóleniń uly, Iýán Uly Imperıasynyń negizin salýshy Qubylaı jaýlap aldy, al onyń inisi Qulaǵý Taıaý Shyǵystaǵy Ilhan Imperıasyn ornatty. Shyńǵys hannyń nemeresi Batý han qalyptasqan prınsıpterdi qoldana otyryp, óziniń ulan-baıtaq ulysyn (Altyn orda) bólshektep, úsh ákimshilik-aýmaqtyq birlikter jasady: birinshisi – Uly orda (Edil – Volga – ózeninen Dýnaı ózenine deıin, astanasy Saraı-Batý (keıin Saraı-Berke), ekinshisi – Aq orda (sol jaq qanaty), Altaıdan bastap Ulytaý bókterindegi Orda-Bazar astanasyna deıin, úshinshisi – Kók orda (oń jaq qanaty), Ulytaýdan bastap Edil-Volga ózeni, Jaıyq-Oral ózenindegi Saraıshyq astanasyna deıin.
Eki ǵasyrdan keıin bar Ulystar jańa memleketter bolyp bólindi: Qazan (1438-1552), Noǵaı (1440-1634), Qrym (1441-1783), Astrahan (1459-1556), Qazaq (1465-1847), Sibir (1468-1607) jáne Saraı handyǵy (1481-1502).
Shyńǵyshandyq quldyraýǵa bet aldy, óıtkeni dástúrli absolúttik bılikke ıe bolǵan ulys handary uly babasynyń ósıetin saqtamaı, abyroıyn túsire bastady jáne baǵynyshty taıpalardyń múddelerine asa nazar aýdarǵan joq. Sonymen birge bılik úshin aıqasyp taıpalardy úzilissiz qandy soǵystarǵa tartyp, olardy ashynýǵa dushar etti. Osynyń bári memleketterdiń joıýlýyna áserin tıgizdi. Aman qalǵan kóshpeli memleketter – buryńǵy Shyńǵys han ımperıasynyń qaldyqtary, onyń ishindegi sońǵy kóshpeli Jońǵar Imperıasy 1635 jylǵy Ih Saaz (Uly jınaq) zańyn paıdalanyp júıeni qaıta qurastyrýǵa tyrysty. Biraq ta, birinshiden, shoros qontaıshylary urpaqtarynyń qandas toqtaýsyz soǵystary Imperıanyń joıýlýyna sebep boldy, ekinshiden, ony Reseı men Sın ımperıalary joq qylýǵa tyrysty, Jońǵar ımperıasy tek qana tarıhta qaldy. Al buryńǵy elderdi jaýlap alýshynyń taıpalary jańa ımperıalyq ulttarynyń damýy úshin jaqsy genetıkalyq tyńaıtqysh bolyp shyqty. Kásibı atty sadaqshylardyń (gýlámdar, alptar, mamlúkter, sıpaılar, samýraılar, núkerler, bahatýrlar, batyrlar, tóleńgitter) otyryqshy halyqtarǵa jasaǵan myńjyldyq ústemdigi zeńbirek jasaýǵa túrtki boldy jáne qarýladyrýdaǵy tehnologıalyq umtylysqa áser etti. Sonymen endi keıingileri óz bılikterin kórsete bastady. Shyńǵyshandyq kúızelisinde joıýlýdan aman qalǵan Qazaq handyǵy men onyń úsh júzi týraly toqtalaıyq. Qazaq handyǵy shólmektiń moıynyndaı tar ótkelden ótip, soǵystarda birigip kóptegen jeńisterge jetti, onyń ishinde beti qaıtpaıtyn oırattarǵa ólispeı berispedi.
[caption id="attachment_22263" align="aligncenter" width="1772"]
Jońǵar sarbazdary[/caption]
Júzder týraly resmı túrde birinshi ret 1634-1641 jyldary Mahmýd ben Valı eńbekterinde bylaı aıtylǵan: «Sheıbanı han qaıtys bolǵannan keıin onyń Bohadýr uly eldi jáne ulystardy basqarady... qystaqtary men jaılaýy Aq orda (Iýz orda dep te belgili bolǵan) aımaǵynda ornalasqan. «Iýz» degen sóz qazaqsha «júz» degen, ol polıtetnonım bolyp aıqyndalady jáne qazaq rýlarynyń taıpalyq odaǵyn bildiredi. «Júz» degen qazaq sóziniń kóptegen maǵynasy bar, mysaly, «dúnıe júzi», «baltanyń júzi», «balǵyn júz» nemese «júz» jyl. «Júz» degen polıtetnonım áskerı ataý retinde Qazaq handyǵynda Táýke han zamanynda resmı túrde paıdalandy, mysaly «Jeti Jarǵy» zań jıyntyǵyn jazyp shyǵarǵanda jáne oırattarmen aıqas bastalǵanda bas bıler – Tóle, Qazybek, Áıteke Qazaq handyǵyn úsh aýmaqtyq-ákimshilik birlikterge bóldi. Basqarýdyń ulys júıesine qaraǵanda, júz júıesiniń aıryqsha aıyrmashylyǵy bar, óıtkeni munda rýlyq bólinýi esepke alynǵan, al ulystar aýmaqty ǵana biriktirgen. Ulys – bul aýmaqtyq qurylym, munda rýtaıpalyq jáne taıpalardyń týysqandyqqa bóliný dárejesi qatal esepke alynbaıdy. Ulysta ár túrli halyqtar taıpalarynyń ómir súrýine múmkindik boldy. Ulystar tek qana turaqty aýmaqtyq shekarany belgiledi, al ulys ishinde aıtqandaı ár túrli taıpalar men halyqtar mekendedi.
[caption id="attachment_22264" align="alignleft" width="343"]
Qazaq áskeri[/caption]
Birinshiden júzder týysqandyq jaqyndyǵy bar taıpalardyń áskerı-saıası rýtaıpalyq odaqtary bolǵan, olar jalpy arǵy atalary bir jasaqtardy jınaý úshin uıymdastyrylǵan, odan keıin aýmaqtyq qurylym dárejesine jetken. Birte-birte aýmaq kólemderi keńeıtildi jáne júzderdiń rýtaıpalyq bólinýi oryn aldy. Sondyqtan bar jaıylymdardy durys bólip berý úshin bul jańadan qurylǵan júıe taıpalar arasyndaǵy iri áskerı aıqastardyn bolmaýyna áser etti, ulystar bolǵan kezinde jaıylym úshin aıqastar bolyp turǵan. Ár taıpa men rý óz jaıylymdaryna jáne belgilengen qystaqtaryna ıe boldy. Olardyń shekaralary ataqty bılerge, batyrlarǵa qoıǵan mazarlarymen nemese qatardaǵy kóshpeli adamnyń beıitterimen belgilengen. Atap aıtqanda osy kezeńdi qazaqtyń mazar arhıtektýrasynyń damýymen baılanystyrýǵa bolady. XX ǵasyrdyń basynda Orta Azıa men Qazaqstan ulttar, memleketter bolyp mejelenip bólingende Qazaqstannyń qazirgi aýmaǵynyń qalyptasýyna qazaqtyń rulyq mazarlary men beıitteriniń bary jaqsy yqpal etti. Ýaqytyna qaraı ár júz óziniń tabıǵı shekarasymen, ózindik basqarýymen, kólemi úlken ákimshilik-aýmaǵymen birlestikke aınaldy. Júzder aýmaqtary ylǵı da ózgerip turdy, óıtkeni onyń ishindegi taıpalar men rýlar bir jerden ekinshi jerge kóship-qonyp júrdi. Óz erkimen bir júzden basqa jizge aýysýǵa múmkindik berilmegen.
Júz quramyndaǵy qazaq taıpalary qaı jerge kóship-qonsa da júz aýmaǵynyń jeri ózińiki bolyp sanaldy. Osy júıeni paıdalanyp Qazaq handyǵynyń aýmaǵy 150 jyl boıy 20 ese ulǵaıǵan.
1634-1641 jyldardaǵy óz eńbekterimen belgili Mahmýd ben Valı kezeńinen bastap Táýke han (1626 - 1718) qaıtys bolǵansha 80 jyl aralyǵynda «júz» degen polıtetnonım qalyptasty, ol týraly «Jeti Jarǵy» zań jınaǵynda aıtylǵan. XVII ǵasyrdyń ortasynan XIX ǵasyrdyń aıaǵyna sheıin, eki júz elý jyldan astam ýaqyt ishinde, júzderdiń qalyptasý barysy eki kezeńge bólingen.
Birinshi kezeń (1634 - 1718) – halyqty ásker qataryna jumyldyrý úshin Qazaq handyǵy quramyndaǵy úsh júz taıpalarynyń áskerı-saıası odaǵyn qalyptastyrý. Bul kezeń Esim han (1598 - 1628), Jáńgir han (naqty 1629 - 1652), Bohadýr han (1652 - 1680) jáne Táýke han (1680 - 1718) basqarýymen tuspa-tus keldi.
Ekinshi kezeń (1718 - 1881) – úsh júzdiń aýmaqtyq shekaralaryn qalyptastyrý. Bul kezeń «Jeti Jarǵy» zań jınaǵyn qabyldaǵannan bastap Qazaq handyǵyn Reseı men Manchjýrıa ımperıasyna bólip berý týraly Peterbýrg sharty qabyldanǵanǵa deıin.
XVIII ǵasyrdyń basynda Qazaq handyǵynyń quramyna 50 – den astam taıpalar kirdi. Ár taıpanyń óz tamǵasy, týy jáne urany boldy jáne olar myńnan astam rýlardy, iri tektes toptardy biriktirgen. Qatarynda keminde júz jaýyngeri bar jaýyngerlik birligin sapqa turǵyzýǵa qabileti bar 250 taıpa boldy. Dástúrge baılanysty ár jaýynger jeti atasyn, rý basshysyn jáne shejireni bilýge mindetti. Júzderdi qalyptastyrý barysy, kóne kóshpendilerdiń jasaqtardy sapqa turǵyzýdyń dástúrli áskerı-úshtik júıesine uqsas negizdelgen. «Esim hannyń eski joly» zań jıyntyǵy qabyldanyp, han, sultan, bı jáne batyrlardyń quqyǵy, mindetteri, ókilettikteri naqty aıqyndalǵan. Joǵarǵy zań shyǵaratyn bılik bolyp Máslıhat belgilengen, onyń quramyna bıler, batyrlar, jyraýlar jáne sultandar taǵaıyndalǵan. Máslıhat jylyna bir ret kúzde Ulytaýda nemese Túrkistanda otyrystaryn ótkizgen. Basqarýdyń aýmaqtyq «ulys» júıesi, eptiligi erekshe rýtaıpalyq «júz» júıesine ózgertildi. Mysaly, Baıuly taıpalaryn Oral men Edil ózenderi aralyǵyna kóshirgennen keıin (Bókeı ordasy) Kishi júz taıpalarynyń aımaqtary ulǵaıdy. Sany jaǵynan kóp jáne qýatty taıpanyń bıi júzdiń basy bolyp Tóbe (joǵarǵy) bı atanǵan. Sonymen birge han bıligin shekteý úshin bıler keńesi taǵaıyndalǵan. Bılerdiń mártebesi tek qana onyń jeke abyroıy men eńbegine baılanysty bolǵan. Bılerdi taǵaıyndaǵan kezde tipti hannyń ózi de oǵan eshqandaı yqpal jasaı almaǵan.
[caption id="attachment_22265" align="alignright" width="344"]
Túıe ústine ornatylǵan zeńbirek[/caption]
Esim han Qazaq handyǵynyń astanasyn Syǵnaqtan Túrkestanǵa aýystyrǵan jáne dalalyq quqyqtardy júıelep jınaqtaǵan (Esimhannyń eski joly). Osy zań jıyntyǵy shyńǵyshandyq kúızelisinen aman esen shyǵýǵa, shyńǵysqandyq sultandardyń menmendigin, baqylaýsyzdyǵyn, sonymen baılanysty úzilissiz qandy aıqastaryn toqtatýǵa kómektesken. Han saılaýyna qatysyp, daýys berý úshin jaýyngerler jáne shonjarlar máslıhatqa tolyq qarýlanyp kelýi qajet bolatyn, kerisinshe olardy saılaǵa qatystyrmaıdy. Kandıdattar óz eńbegi men aldynda turǵan josparlary jóninde baıandaıdy, odan keıin olardy jaqtaıtyn jáne qarsylas adamdar sóz sóıleıdi, óz pikirlerin bildiredi. Handy saılaǵannan keıin, juma kúni «han kóterý» rásimin belgileıdi.
Tóbe basyna aq kıizdi tóseıdi. Sonan soń asa qadirli sultandar, bıler, batyrlar ishinen tórt adamdy tańdap alady, olar aq kıizge handy otyrǵyzyp úsh ret joǵary kóteredi. Hannyń syrt kıimi usaqtap bólshektenip tábárik retinde taratylady. Odan keıin hannyń ústine aranaıy tigilgen aq shapan jabylady jáne bıliktiń tazalyǵyn beıneleıtin qalpaq kıgiziledi. Hannyń múlki (mal) sarqyt retinde saılaýshylarǵa bólinip beriledi jáne bul dástúr basqarýshy baıymaý kerektigin beıimdeıdi – onyń baılyǵy handyq quzyryndaǵy azamattar bolyp esepteledi.
Egerde han júktelgen senimdi aqtamaıtyn bolsa, onda máslıhat sheshimimen ony ornynan bosatady da, barlyq múlkin tartyp alady. Bul rásimdi «han talaý» dep ataıdy. Qarapaıym halyqtan shyqqan qabileti mol, abyroıly bıler men rý-aqsaqaldaryn kótermeleýdiń jańa júıesi qazaqtardyń jaýyngerlik rýhyn kóterip, belsendiligin arttyrýǵa áser etti.
XVI ǵasyrda Moǵolıstan men Noǵaı ordasy quldyrap qalǵannan keıin Qazaq handyǵynda (Orda) Uly (sol jaq qanaty) jáne Kishi (oń jaq qanaty) júz negizderi quryldy. Jánibek hannyń úlken butaǵynyń basqarýymen Uly júz atandy, al kishi butaǵynyń – Kishi júz. Muragerler quqyǵyna ıe bolǵan soń Orda-Orta júzdiń handary Qazaq handyǵynyń aǵa handary bolyp esepteldi.
1718 jyly Uly júzdiń alǵashqy handary bolyp Qart-Ábilqaıyr saılandy (1718-1730), al aqyrǵysy - Jolbarys han (1730-1740). Kishi júzdiń alǵashqy hany Ábilqaıyr boldy (1718-1748), al aqyrǵysy Arynǵazy han (1816-1821), Bókeı ordasynda – Saǵıp-Kereı han (1845-1847). Orta júzdiń birinshi hany Sameke (1719-1734), aqyrǵysy – Keńesary han (1824-1847).
Ábilqaıyrdyń (áýlettiń kishi butaǵy) kórnekti eńbekterine qaramastan, búkil qazaqtyń hany bolyp Táýke hannyń uly Bolat saılandy (1718-1729), odan keıin Abylaı han (1771-1781). Abylaı hannyń urpaqtary Orta jáne Uly júz taıpalarynyń aqyrǵy basqarýshy-sultandary boldy. 1841 jyldyń qyrkúıeginde Úsh júzdiń quryltaıynda búkil qazaqtyń sońǵy hany bolyp Abylaı hannyń nemeresi Keńesary saılandy. Ol táýelsizdik úshin 1847 jyly qaza tapty.
Jalpy mıfologıa boıynsha Alash babadan, onyń Aqarys, Janarys, Bekarys uldarynan taraǵan jáne týys qandastyǵy bar taıpalardan qurylǵan júzder tańqalarlyq tarıhı bekimdigin kórsetti. Tipti Jońǵarıa, Qoqan, Reseı ımperıalarynyń óktemdik bılik synaqtarynan ótip, jaýyngerlik albandar men sýandar İle alqabyn oırattardan bosatyp, óz rýlyq baba-úısinderdin jerin qaıtardy. Oırattar men qyrǵyzdardy Tán-SHan taýlarynyń ońtústik bókterlerine Tarım oıyǵyna (Baıangol-mońǵol avtonom okrýgi), Kashgarǵa (Qyzylsý-qyrǵyz avtonom okrýgi) qaraı syrǵytty. Áli kúnge sheıin bul jerler Uly júzdiń jeri bolyp sanalady.
XVIII ǵasyrdyń basynda taıpalar júzge bólingende Uly júz quramyna 11 taıpa jáne 70 iri rýlar kirdi, onyń ishinde Úısin odaǵyn 8 týystas taıpalar (turǵyndardyń 80%) qurady, olardan basqa jalaıyrlardy, qanlylardy jáne shańyshqylardy sanamaǵanda. Reseı ımperıasynyń 1896 jylǵy aýylsharýashylyq sanaǵy boıynsha Uly júzdiń jalpy sany (Úısin polıtetnonımy) 945 myń adamdy qurady, onyń ishinde úısinder - 80% - 730 myń adam. Mahmýd Dýlatıdyń derekterin alsaq, Salqam-Jáńgir han kezinde oırattardyń basqynshylyǵynan dýlat, alban jáne shapyrashty taıpalary Shý-İle taýlaryn asyp-túsip Shý, Talas jáne Syrdarıa ózenderiniń alqaptarynda ornalasqan, albandardyń birazy (shaja rýy) Saryarqanyń ońtústiginde mekendedi. Osy taıpalar Qazaq handyǵyndaǵy Uly júzdiń negizin qurady. «Jeti Jarǵy» zań jıyntyǵy qabyldanǵansha bólshektengen qazaq taıpalary ortalyqtyrylǵan Jońǵar ımperıasyna qarsy tura almady. Biraq «júz» jasaqtaryn jınaý, handy jáne qolbasshyny saılaý júıesi iske asyrylǵannan keıin jaǵdaı taza basqasha bolyp ózgerildi.
Kishi júzdiń quramyna 26 taıpa men 80 astam iri rýlar kirdi, onyń ishinde jetirý taıpalaryn sanamaǵanda, Alshyn odaǵy – 19 taıpa (turǵyndardyń 80%). Kishi júzdiń sany 1896 jyldyń basynda 1090 myń adam bolyp esepteldi. Edil qalmaqtarynyń soqqylarynan 1633-1635 jyldary Noǵaı ordasy ydyrady, sondyqtan Alshyn ordasy taıpalarynyń birazy Qazaq handyǵyna qosylyp, kishi júzdin negizin qurady. Qıraǵan Saraı-Júkten saıası astana Hıýaǵa kóshirildi, bul jerde uzaq ýaqyt Kishi júz handary basshylyq jasaǵan.
Orta júzdiń quramynda 6 taıpa jáne 100 astam iri rýlar men týysqandyq jaqyndyǵy bar adamdar kirdi. Onyń ishinde arǵyn taıpalary – 40% jáne qypshaq – 10% qurady. Ekinshi jartysy – naımandar, ýaqtar, qońyrattar jáne kereıler (kereıitter), buryn olar Shyńǵys han áskeriniń negizi bolyp sanalǵan. Mońǵolıa men Qytaı taıpalaryn qosa alǵanda 1896 jyly Orta júzdiń sany 2,3 mıllıonnan astam adam bolyp esepteldi, bul jalpy qazaqtardyń sanynan 50% kópti quraıdy. Aqtaban-SHubyryndy asa qaıǵyly kezeńinen keıin Arǵyn odaǵy geografıalyq qatynastyq ortalyǵy jáne táýelsizdik úshin kúrestiń negizgi kúshi boldy, óıtkeni basqa eki odaqtyń jalpy shekarasy bolǵan joq. Al júzderge kirmegen tóreler, tóleńgitter, qojalar, sunaqtar, quramalar, túrikpender, noǵaı-qazaqtary, sart-qalmaqtary syrt qalyp otyrdy.
1896 jyly qazaqtardyń jalpy sany 4,5 mıllıon adamdy qurady. Osydan eki júz jyl buryn ǵalamshar turǵyndarynyń sany, mysaly, on ese az bolsa, onda Aqtaban-SHubyryndy apatynan keıin qazaqtardyń jalpy sany 450 myń adam bolǵan dep boljaýǵa bolady. Olardyń 250 myńy Qarataý taýlarynyń tóńireginde ornalasqan. Osyndaı jerdiń tyǵyzdyǵy jáne kóshpendilerdiń dástúrli negizgi joldarynyń joıýlýy kezinde taıpalardyń áskerı-saıası odaqtary – júzder paıda boldy. Sonymen eki ǵasyrǵa baǵyttalǵan qazaq júzderiniń óz aýmaqtaryn keńeıtý qozǵalysy bastaldy.
«Júz» jaýyngerdi daıyndap qatarǵa qoıatyn rý jaýyngerlik birlik bolyp esepteldi, ony abyroıly aqsaqal basqardy. Demek rýdyń sany keminde 2000 adam bolýy kerek – bul shamamen alǵanda 10 aýyl.
Beıbitshilik zamanynda 10 aýyldyń jasaqtar jıý qabileti - 5%, ıaǵnı 100 jaýynger, soǵys kezinde – 10%, ıaǵnı 200 jaýynger. Sonymen «júz» degen sóz áskerı jasaqtaryn jıý qabileti bar júz rýyn bildiredi. Mysaly, sany eń kóp Orta júz qatarǵa 100 jaýyngeri bar 100 rýlyq «júzdikti» sapqa qoıa alady, ıaǵnı 10 myń jaýynger, jasaqtardy tolyq jıǵanda (soǵys kezinde) – 20 myń jaýynger. Júz-júzdik júzderdiń polıtetnonımyn bildiredi. Uly júz 70 «júzdik» - 7 myń jaýynger, Kishi júz – 80 «júzdik» - 8 myń jaýynger. Júzderdiń ishinde sany eń az Uly júz bolǵan, sondyqtan olardy shyǵys jáne batysta ornalasqan jaýyngerlik jalaıyrlar men qanlylardyń sanymen kúsheıtken.
Shyńǵyshandyq jalaıyrlary Úısin odaǵynda úlkendik tanytqan, olardyń taraqty bólshegi Orta júz quramynda, tabyn – Kishi júz quramynda qalǵan. Arǵyndar Túrkistannan Saryarqaǵa kóshkende, qońyrattar, Shynǵys han kezinen qalǵan oǵyzdar Orta júz shańyraǵyn saqtap Túrkistan men Qarataýdy mekendep qaldy.
Kishi júz – Alshyn odaǵy. Salqam-Jáńgir han zamanynda baıuly, álimuly jáne jetirý kóne qypshaq toqsaba, berish, baıbaqty, kereı (tórtqara jáne kereıit), arǵyn (qarakesek jáne shekti) rýlarymen kúsheıtildi. Álimuly rýy (Qarakesek odaǵy dep te aıtylady) Kishi júzde joǵary sanalǵan. Kishi júz quramyndaǵy tobyqtylar da bashqurt pen qalmaqtarmen aıqasqan, odan keıin olar Mamaı batyr men Yrǵyzbaı bıdiń basqarýymen Saryarqanyń shyǵys jaǵyna kóshirilgen.
Qazybek bı, óz rýlyq jerlerin qaıtarý úshin, jaýyngerlik naımandardy, kereılerdi jáne ýaqtardy, oırattar men manchjýrlar basyp alǵan jerlerdiń shekarasyna kóshirgen. Sonymen olar Shyńǵys han kezinde mekendegen jerlerine qaıta oraldy: Altaıǵa, Kobdo ózeniniń alqabyna (Mońǵolıadaǵy Baıan-Ýlgı aımaǵy) jáne Tán-SHan men Altyntaýdyn shyǵystaǵy silemderi (Qytaıdaǵy Mory, Barkól jáne Aqsaı-Qazaq avtonom úıezi).
Birinshiden júzder, jalpy ásker jınaý úshin, týysqandyq taıpalardyń áskerı-saıası odaqtary retinde qalyptasqan, odan keıin, taıpalar jeke-jeke ornalasyp, aýmaqtary ulǵaıǵan soń, olar Qazaq handaǵynyń jeke ákimshilik-aımaqtyq birlikteri bolyp quryldy.
Kishi júzdiń aýmaǵy ońtústikte Syrdarıa bastaýynan Qarataýdyń soltústik bókterimen, soltústikte Oral taýlaryna deıin, batysta Muǵodjar taýlarynan Edil ózenine deıin ornalasqan. Jaýyngerlik adaılar túrikmenderdiń kúl-talqanyń shyǵaryp, eki bólshekke bólip tastady (kavkaz trýhmenderin), odan keıin qyzylbashtardy (Irandy basqarǵan túrki taıpasy). Sonymen qatar Shyǵys-Káspı jaǵalaýynan Uly Gorgan qabyrǵasyna (uzyndyǵy 200 kılometr.), Iran men Mańǵyshlaqtaǵy sýy qurǵaǵan Úzboı ózeniniń arnasyna deıingi kerýen jolyn qaıtaryp alǵan.
Qaraqalpaq taıpalary Kishi júzdiń quramyna kirgen. Osy kúnderi Gorgan tóńiregindegi Gúlistanda qazahlý (qazahlar) jáne baıbýrlý (baıuly) rýlary, sonymen birge adaı rýynan 7 myń qazaqtary turady.
Uly júzdiń aýmaǵy shyǵysta Syrdarıa saǵasynan bastap Shý men İle ózenderiniń ońtústigimen Jońǵar Alataýyna deıin jáne Ortalyq Tán-SHan (QHR İle-Qazaq avtonom okrýgi) alqabyna deıin, ońtústikte Buqarlyq, Táshkenttik alqaptaryna jáne Ystyqkólge deıin sozylǵan.
Orta júz aýmaǵy batystaǵy Muǵodjar men Túrkistannan bastap, shyǵystaǵy Altaı jáne Tán-SHan taýlarynyń shyǵys bókterlerine deıin, ońtústiktegi Shý men İle ózenderinen bastap soltústiktegi sibirdiń qalyń ormandaryna deıin ornalasqan. Atap aıtqanda jalpy qazaq jasaqtaryn jınaqtaý júz júıesi (qazaqtardyń turaqty áskeri bolmaǵan) Azıanyń eń kúshti atty áskerlerine qarsylyq kórsete alǵan – kásibı atty sadaqshylarǵa, saýyt kıgen, oqpen atatyn qarýmen jáne zeńbirektermen tolyq qarýlanǵan jaýlarǵa. Kórshilesterimen jáne Qytaımen úzilissiz aıqastarda shynyqqan oırattarda birneshe áskerı quramalary bolǵan. Sadaq pen myltyq atatyn, arnaıy qalqan paıdalanatyn attyly atqyshtary, túıe artılerıasy, sonymen birge jeńil jáne saýyt kavalerıasy – saýyt kıgen, birneshe qatarǵa qoıylǵan, aldyńǵylary qysqa, artqylary uzyn naızalarmen qarýlanǵan attyly atqyshtary (buzaý bas). Osyndaı bas-aıaǵyna sheıin qarýlanǵan áskerge, ásirese attyly atqyshtarǵa, toıtarys berý óte qıyn. Oırattardyń negizgi kúshteri Qytaı shekarasynda shoǵyrlanǵan, osy qıyn jaǵdaıdan jol taýyp shyǵý úshin, qazaq áskeriniń san jaǵynan basymdylyǵy bolýy qajet jáne partızandyq taktıkasyn qoldanýdyń biliktiligi.
Qazaq júzderi halyqty uıymdastyryp, sany asyp túsetin ásker jınastyryp, han - bas qolbasshy áskerdi basqaryp, aıbyndy batyrlardy biriktirip úlken jeńiske jetti. Jońǵarıa memleketi qıraǵannan keıin, qazaq áskeriniń san jaǵynan basymdyǵy jaıylymdar úshin kúreste kómektesti, qazaqtar óz baqtalastaryn yǵystyryp jiberdi – qyrǵyzdardy, altaılyqtardy, oırattardy shyǵysqa, bashqurttardy, edil qalmaqtaryn jáne túrikmenderdi batysqa qaraı, sonymen óz aýmaǵyn 5 mıllıon sharshy kılometrge deıin keńeıtti.
Qýatty dushpandy jeńgen el úlken qurmetke ıe bolady. Qazaqtar qardan kóp dep tegin aıtylmaǵan. Rasyn aıtqanda, Jońǵarıa memleketi bolmaǵan jaǵdaıda múmkin osyndaı úlken Qazaq handyǵynyń bolýy da eki talaı.
Reseı men Sın ımperıalarynyń qazaq jerlerin bólý týraly 1881 jylǵy Peterbýrgtik shartpen bekitilgen aqyrǵy júzder aýmaqtary qalyptastyrylǵan. Handyq bılik joıylǵannan keıin júzdik júıesi qaıta qarastyrylyp, ulystyq-bolystyq basqarý júıesine aýystyryldy. Orystar ulysty reseılik bolyspen teńdestirgen, odan keıin Keńestik ımperıasy kezinde Qazaqstannyń oblysy retinde sanalǵan. Buryńǵy ulys noıany keıin bolys sultan-basqarýshysy boldy, keńes kezinde kompartıa oblystyq komıtetiniń birinshi hatshysyna teńestirildi, qazirgi kezeńde oblys ákimine aınaldy.
Oırattarǵa qarsylas bolǵan júzder qazaq taıpalarynyń jaýyngerlik rýhyn joǵary kóterdi. Joǵaryda aıtqandaı, eki ǵasyr boıy, qazaq aımaqtary 200 myń sharshy kılometrden 5 mıllıon sharshy kılometrge deıin keńeıtildi, al halyq sany 450 myńnan 6,5 mıllıonǵa deıin kóbeıdi.
Kóshpeli halyqtyń osyndaı ósýi tańqalarlyq. Júzder men taıpalar arasynda birde-bir iri aıqastar bolǵan joq, kerisinshe, jaýlar shapqynshylyq jasaǵanda, nemese áskerı qajet týǵanda júzder birigip, birine- biri qoldan kelgen kómegin kórsetedi. Mysaly, Nuraly han, ákesi Ábilqaıyr handy óltirgeni úshin, Uly júzde han bolyp saılanǵan Baraq sultannan kegin almaqshy boldy, biraq bıler men batyrlar, týysqandyq birin-biri óltiretin soǵysqa barmaı, onyń sheshimin qoldamaı tastady. Basqa bir mysal. Birneshe arǵyn rýy, beıbitshilik zamanynda hannyń eki qarakesek-seriktesterin tutqynǵa alǵany úshin, sońynan bireýi qaıtys bolýyna baılanysty narazylyq bildirdi. Han keshirim surap, kinásin ótesin dep Qazybek bı uly Bekbolat basqarǵan úsh myń arǵyndar keledi. Bekshe mergen, kóp sózdi qoıyp, ony myltyqpen atyp tastaýdy usyndy. Bekshe myltyqty sıraǵyna ornatyp jáne jaqyndap kele jatqan Abylaıdy kózdedi, biraq kenet kelip qalǵan Janaq batyr myltyqty alyp qoıyp, óz handaryn óltirgen qalmaqtarǵa uqsas bolma dep, keńes berdi. Tek qana Abylaıǵa tán qýlylyǵy men sabyrlylyǵy jáne qıanat kórýshilerge, qarakesek kósemderine mol baǵaly berilgen syılyqtar, oǵan ala-aýyzdyqty beıbitshilik jolymen retteýge kómektesti. Basqalarmen birge Bekshe mergenge, endigári handy kózdemeý úshin, túıe syıǵa tartyldy, al Janaq batyr Bekshe mergenge ýaqytynda aqyl aıtqany úshin toǵyz túıege ıe boldy. Bekbolat ta bul jaǵdaıdan abyroımen shyqty – han qazannyń qulaǵyn ustap.
Saılanǵan handyq bıliktiń - máslıhattar, qarıalar keńesi, bılerdiń sot bıligimen úılesken ortalyqtandyrýdyń ıkimdi saıasatyn jáne áskerı-kóshpeli demokratıany qoldaǵan júz júıesi ózin tolyq aqtap shyqty. Búgingi kúni Qazaqstannyń aýmaǵy álem boıynsha toǵyzynshy orynǵa ıe bolyp otyr.
Uly dalanyń tarıhynda kóshpendilerdiń tartyspen jetken tabystary jáne kóship-qonýy shyǵystan batysqa qaraı baǵyttalǵan, al qazaq taıpalary erekshe tirshilik jasaǵan. Mysaly, jaýyngerlik kereıler shyǵysqa qaraı Qarataý taýlarynan Tán-SHan men Altyntaý shyǵys bókterlerine, qytaı ákimshilik-aýmaqtyq Hamı/Kýmýl men Gansý bólikterin qosqanda, 4 myń kılometrden astam ótken. Sonymen qatar shyǵysqa qaraı myńdaǵan km. qashyqtyǵy bar jerge naımandar, ýaqtar, albandar men sýandar qonysyn aýdarǵan. Arǵyndar batys Pamır men Tán-SHannan Saryarqanyń soltústik-shyǵysyna qaraı, Altaı taýlarynyń soltústik bókterine deıin kóship-qonyp júrdi. Sonymen shaǵyn Qazaq handyǵy Ortalyq Azıadaǵy eń iri memleketke aınaldy jáne Altyn Orda, Deshti qypshaq, Batys-túrki qaǵanattarynyń jalǵyz ǵana táýelsiz murageri boldy. Bul jerde biz neǵaıbil jáne zańǵa syıymdy shytyrman tańǵajaıyp jaǵdaıdy baıqaımyz. Ikimdi handyq bıliktiń jáne dala demokratıasynyń úılesimdigi, ózin-ózi uıymdastyrý qabileti kúızelis jaǵdaılarda handyq bılikti kúsheıtýge, qazaqtardy biriktirýge, jaýǵa toıtarys berýge kómektesti.
Dala demokratıasynyń basqa da qyrlary, mysaly, pragmatızm, ıkimdilik, dinı dogmatızmine berilmeýi, erkin oılaýy, bilimge talpynýy, qazaqtardyń Reseı jáne Keńes ımperıalary kezindegi tarıhtyń qolaısyz jaǵdaılaryna beıimdelýine múmkindik berdi.
Maral Qazkenuly Tompıev,
Halyqaralyq jáne Ulttyq ınjenerlik akademıasynyń, Halyqaralyq aqparattandyrý akademıasynyń akademıgi (HAA),ekonomıka ǵylymdarynyń kandıdaty (Ph.D ekonomıka).
[caption id="attachment_22267" align="aligncenter" width="720"]
Maral Tompıevtyń "Shegara shegin aıqyndaý dáýiri" kitabyn tómendegi telefonǵa habarlasyp, satyp alýǵa bolady. +7-701-711-92-39, kazpromstrom1@mail.ru[/caption]
