Orys trýppasynyń quramynda kásibi sheberligi myqty akterlar oinaityn, sonymen qosa, qarjylyq aýqymy da keń, búkil dekoratsiialyq, grimmerlik qazynasy bai edi. Biraq, ol Mádeniet úiinde Liýdmila apaiǵa alǵashqyda qoiylymdardy qazaq tilinde qoiýǵa múmkin bolmady. Ol qarapaiym halyqtyń ishinen sahnaǵa beiimdeý adamdardy izdep taýyp, zaýyttyń ishindegi merekelik sharalardy ótkizip júretin.
Ol qaida barsa da, orys tilinde shubarlanǵan jazýlardy, gazetterdi bolsyn synap minep, qazaq tiliniń týyn kóterýdi ózine maqsat tutty. Liýdmila Baiqadamovanyń ómirlik jolyndaǵy jeńisteri men jeńilisterin sóz etpei turyp, onyń qazaq topyraǵyna qadam basqan ilki tarihyna kóz júgirtsek, oqyrmanǵa kóp jasyryn syrdyń beti ashylar edi.
Ákesi Sultan men anasy Evdokiianyń shańyraǵynda 10 balanyń kindigi kesildi. Anasy Evdokiia qazaq jerine qadam basyp, kúieýi Sultannyń týǵan jeri Muǵaljar aýdanyna qarasty Orqash sovhozyna barar jolda meshitke kirip, qazaq bolamyn dep musylmandyqty qabyldaǵany Liýdmilanyń áli kóz aldynda. Anasy sońǵy saparǵa attanar aldynda da musylman shartymen jerleýdi buiyrǵan eken. Anasynyń jan dúniesimen qazaqtyqty qabyldaýy Liýdmilanyń da janyna áser etken bolýy kerek. Onyń ústine, balanyń úlkeni dep tuńǵysh nemereni baýyryna basatyn saltpen ájesi Aqsulý boiyndaǵy barlyq qainar mahabbattyń súrlengen qunaryna aýnatyp, shólirkegen meiirimimen Liýdmilany qanattandyra berse kerek.Ájesi Aqsulý «nemeremniń úlkeni» dep árdaiym janynan tastamai, bar bilgen-túigenin qulaǵyna quiyp, qolónerge baýlyp ósirgendikten, sóz marjanyn terip, kóne tirkesterdi móldirete tizip, maqaldatyp sóileitin sheshen, ismer, ónerli bolyp boijetipti. Ánge qumar, áńgime tyńdaýǵa tym qushtar Liýdmila jastaiynan «ártis qyz» atandy.Rýhy biik, kókiregi oiaý ájesiniń aqyl-parasatyn, ádep-ibasyn boiyna sińirgen saiyn qazaq degen ulttyń ulyqtyǵyna tań qalatyn. El-jurt túsi bólek, aq sary qyzdy Evdokiiaǵa tartqan dese, ájesi «Dýsiaǵa it uqsasyn, kózi syǵyraiǵan, murny qolaǵashtai, meńine deiin ózime tartqan, quldyǵym-aý» dep ainalyp-tolǵanyp otyrypty. Aqsulý áje jalǵyz uldyń tileýin tilep, yrymdap qora qabyrǵanyń burysh-buryshyna kári jilikti tizip jinapty. On úsh jyl jinaǵan. Liýdmila kelgen jyly kári jiliktiń bárin sanap shyǵyp "ájem, qyryq kári jilik jinapty" dep aitqany esinde.
Túptep kelgende, Liýdmilany ózge balalardan ózgeshelendiretin tek túsiniń ózgesheligi ǵana emes edi. Onyń boiyndaǵy ózgeshelik tym erte kórine bastady. Elden erek zerektigi, sózqumar saqqulaqtyǵy, ainala jurtty aýzyna qaratyp tynatyn ártistigi, ánshiligi, bishiligi, ismerliginen-aq onyń bolmysyna ózgeler kúdiktene qaraityn edi. Bul kúdikke ájesi de, ákesi de, anasy da shydap baǵypty. Liýdmila apai elý jasyna taiaǵan shaǵynda óz nemeresiańdaýsyzda anasy Evdokiianyń aldynda tosynnan suraq qoiady: "Áje, aitshy, biz nege basqashalaýmyz? Nege, basqa aǵa-apalardyń qyz-uldary biz sekildi ánshi-bishi emes? Ái, osy bir jasyrar syryń bar-aý?" degen sipatta qaljyńdaidy. Bul kezde ájeptáýir qartaiǵan Evdokiia ájei eńsesi shógip bozdap qoia beripti. Abaisyz aýzynan shyqqan sózge abdyraǵan nemereleri keshirim surap ájeni jubatpaqqa tyrysady. Alaida, ájesi "Joq, baldarym, bul suraq qashan aldymnan shyǵar eken dep ómir boiy kúttim. Kim qoiar eken dep elý jyl kúttim. Aqyry qoiyldy. Bul suraq qoiylýy tiis edi" dep qazaq jerine taban basqaly jan balasyna aitylmaǵan syrdy ashady. Evdokiia sonaý albyrt jas kezinde Qiyr Shyǵysta poliak jigitimen otasqan eken. Alǵashqy kúieýiniń týǵan jeri Ýkraina edi. Ol da bir ananyń jalǵyzy. Soǵys bitip, el-jurt eńsesin tiktei bastaǵan kez. Týǵan jerin saǵynǵan kúieýi Evdokiiany alyp ketpek bolady. Biraq, soǵys shebinde talai jyl eńbek etken Evdokiia jer aýdaryp, óz elinen ketýge táýekel ete almaidy. Bir birin súiisken eki ǵashyq perronda bireýi artymnan qimai miner dep, bireýi oilanyp poezdan túsip qalar dep amalsyz qoshtasyp qala beredi. Sol kezde Evdokiianyń qolynda shyryldaǵan sábi Liýdmila bar edi. Óziniń ulty poliak ekenin elý jasynda ǵana bilgen Liýdmila apai óte aýyr háldi bastan keshedi. Ózin tolaiym qazaqtyń qyzy dep sanaityn ol budan keiin de qazaqtyqtan bas tartpaidy. Ákesi Sultannyń, ájesi Aqsulýdyń keń júrekti danalyǵyna, ishki mádenietine bas iedi.
— Qazaq emestigimdi betime basyp, ózgeniń qyzysyń dep aitýyna bolar edi ǵoi. Ájem sezse kerek muny, biraq sezse de eshqashan sezdirgen joq. Óz qyzyndai jaqsy kórdi. Bir kúni ájem túsinde bir uiashyqta jatqan on jumyrtqany kóredi. Toǵyzy sondai appaq. Bireýi ǵana shubar ala deidi. Nege bireýi shubar ala dep qolyma alyp qaradym dep aitqany esimde. Keiin oilasam, Qudai ájeme bildirgen eken. Muny men de kezinde túsinbegen edim.
Liýdmila Baiqadamova orys tiliniń mereii aspandap turǵan shaqta, qazaq tiliniń, qazaq dástúriniń, mádenietiniń, ádebietiniń mereiin ústem etýdi kózdedi.
— 1987 jyldyń qys aiy. Alǵa aýdandyq «Juldyz»-«Zvezda» gazetinde tilshi bolyp eńbek jolymdy bastaǵan kezim. Redaktsiiaǵa bir orys apai keldi. Burqyldap sóilei keldi: «Jap-jas jigitsińder! «Jalǵyz aǵash orman bolmaidy», «Jalǵyzdyń úni shyqpas, jaiaýdyń shańy shyqpas» degen qazaǵymnyń maqaly bar emes pe? Meniń júrisim mynaý, qazaqtyń balalaryna jalynyp. Nege ózara oryssha sóilesesińder! Nege qazaqtyń halyq teatryna kelip jazylmaisyńdar! Aý, qazaq tili men mádenietin, ónerin biz ózimiz kótermegende kim kóteredi? Namys bar ma ózderińde?!»— Dál osy sózderge kýá bolǵan balań jýrnalist Berdibai Kemal búginde Aqtóbe qalasy ákimi apparatynyń bas mamany. — Ár sóziniń esimde qalatyny, orys áieliniń osynsha ashýlanyp, renji sóilegeni edi. Ań-tańmyn. Bir kezde maǵan nazar aýdaryp: «Sen be, Berdibai degen jańadan kelgen jýrnalist? Mádeniet úiine kelesiń, eshteńeni bilmeimin», — dedi. Jaqsy deýden basqa mende sheginerge jer qalmady,— dep Liýdmila apaidyń janushyrǵan eńbegine talai kýá bolǵan aǵa jýrnalist aǵynan aqtaryldy.
Al, orys trýppasynyń joǵary tempine qaramai, Himiia zaýytynyń ishinen komanda qurap, akterlerdi sahnaǵa beiimdep alǵashqy qazaq tilinde qoiylymdar qoiýy — eldik turǵydaǵy erlik edi. Halyq ishinde Naýryz meiramyn merekelik shara retinde ótkizý osy jyldary qolǵa alyna bastady. Buǵyp, úrkektep qalǵan halyq qazaq tilinde sóilep, qazaqsha kiinip kóshege shyǵýy da bir jańa beles-ti. Óitkeni, Alǵa qalasy iri kásiporyn ornalasqan, orys halqy kóptep jumyldyrylǵan qala bolyp eseptelindi. Batys óńirindegi eń ziiandy himiialyq zaýyttyń isi bul kezde órkendep turǵan. Bul zaýyttyń adam densaýlyǵyna orasan zor ziiany bola tura, keńes úkimeti zaýytqa kóptep qazaqtardy jumyldyrýy da aiqyn qastandyqtyń biri edi. Mine, osyndai aýyr jumystan, orystandyryla bastaǵan sanadan alyp shyǵý úshin Liýdmila Baiqadamova kishkentai teatrynyń quramyn kóbeitip, repertýaryn tolyqtyra túsedi. Keiinnen himiia zaýytynyń Mádeniet úiine rejisser retinde shaqyrtý alyp, 1985 jyldyń 2-tamyzynan bastap qarqyndy jumysqa kóshedi. Rejisser Baiqadamovanyń elge tanylyp, aty aspandap, qýaty tasyǵan sát osy kez. Ol Aqtóbe qalasyndaǵy Mádeni-aǵartý ýchilishesiniń "rejissýra" fakýltetine syrttai oqýǵa túsedi. Tórt balasy qamy men teatrdyń jumysyn ilgerilete júrip, oqýda sheberligin asyryp, Artýr Goldshtein sekildi sheberlerden sahna týraly sabaq alsa, Qarshyǵa Ahmediarovtyń dombyra kýrsynan mýzykalyq sheberligin shyńdady.
Baiqadamovanyń teatry — halyqtyq teatr ataǵyn qorǵap, qazaq tilinde sóilep, qazaq jazýshylarynyń shyǵarmalaryn sahnalaýy – bútin bir qazaqy teatrdyń, qazaqy ónerdiń, odan qalsa, qazaq jadyn oiatýdyń alǵy qadamdary edi deýge bolady. Onyń sahnalaǵan pessalaryn kórgen halyq tańdai qaǵyp «bir qoilyq dúnie eken» dep alǵysyn bildiretin. Qazaq asa yrza bolǵanda, «bir qoilyq», «bir qoi atadym» dep bir qoidy «aýyzben de» qurban shalyp kete beretin.
Teatr akterlaryn jumystan keiin jalynyp-jalbarynyp repititsiiaǵa kóndirip, sahnaǵa shyqqanǵa deiingi qyrýar eńbekti jalǵyz ózi shaýyp júrip, ár róldiń sózin de jattap alatyn. Óitkeni, qoiylymnyń premerasynda kez kelgen akter, aktrisa kelmei qalýy ǵajap emes. Teatr trýppasynyń qatarynda júrip, eńbekaqy almai, syi-siiapat kútpei qoiylatyn qoiylymǵa kei sebeppen kelmei qalǵan akterdiń rólin aiaqasty somdap shyǵa keletin Liýdmila apai.
— «Aýyldan kelgen maishelpekte» akterim kelmei, ózim er adamnyń rólin oinaýǵa kiristim. Bir aiaǵymdy kóterińkirep aqsaq shal bolyp sahnaǵa shyqtym. Sodan «e, solai balam» dep daýsymdy jýandatyp sóilep otyryp, qolyma qarasam, saýsaǵymda jarqyrap saqinam tur. Sahna degen úlken rentgen. Halyq syrtqy kelbetińdegi qubylysty ǵana emes, ishki oiyńdy da oqyp turady ǵoi, - dep bir toqtady eske alyp. — Bir qyzyq oqiǵa esime túsip otyr: Bir spektaklde on jeti mási kerek boldy. Bárimiz jabylyp, ájelerinen, kórshilerinen surap, on alty mási taptyq. Bir ǵana mási jetpei qaldy. Sodan aýyldaǵy bir shaldan suratqanda: «ainalaiyn, ómirim az qaldy, sol azǵantai ómirim qaldy dep jańa másimdi kimei otyrmyn. Ony bere almaimyn. Al, myna eskisin alsań al» dep berip edi. Qarasam, tabany alaqandai oiyq eken. Sony tigem dep kabinetimde kirisip otyrsam nemere aǵamyzdyń qyzy men jezdemiz saý etip kele qalmasy bar ma? «Oibai, rejisser Baiqadamovany kórem be desem, mynaý turǵanymen etikshi ǵoi» dep kúlgeni bar. Aq ájemniń sharapaty búkil ǵumyrymnyń ón boiynda jarqyrap, árkez baýlyǵan óneri bar qiyndyqty jeńýge zor qýat berdi. Ájem Aqsulý tigisti de, órýdi de, búkil qazaq áieliniń sharýasyn nyǵyrlap úiretkeni árdaiym aldymnan shyǵa beretin. Sol úshin meni jurt «mystan» dep atap ketse kerek.
Rejisser L.Baiqadamovanyń ataǵy jaiylyp, el qoshametine bólengen tus osy kez. Qoiylymdar úlken anshlagpen ótip jatty. Halyq qazaq tiline sýsap qalǵany sondai, 400 oryndyq Mádeniet úii únemi lyq tolatyn. Tipti, qystyń aiazdy kúnderine, jazdyń aptap ystyǵyna qaramastan halyqtyń qarasy azaimaityn. Jergilikti aýdandyq gazet jeti saiyn teatrdyń jańalyǵyn jazyp otyratyn boldy. Qoiylymdarynyń arasynda B.Mailinniń "Maidan" pessasy, B.Ábdirazaqovtyń "Aýyldan kelgen maishelpek", S.Júnisovtyń "Qyzym, saǵan aitam..." atty dramalary bar. Bul pessalar patriottyq rýhty, ulttyq qundylyqtardy nasihattai bildi. Taqyryp aiasy keń, ideialyq turǵydan aýqymdy pesalardy kúni-túni izdenip, akterlermen jumys istei otyryp alyp shyqty. "Tamasha" sekildi intermediialyq kontsertter de júrip jatty.Halyqtyq teatr rýhani shólirkegen halyqtyń suranysyna der kezinde jaýap qata aldy.
Sol jyldary «Qazaq tili» qoǵamy qurylyp, Liýdmila apai sol qoǵamnyń aýdandyq uiymymen birlesip, «Tamasha — til-dástúrge arasha» degen teatrlyq toptyń ashylýyna muryndyq boldy. Onyń bárinde aýdan ómirindegi til jónindegi kemshilikter, eldi-mekenderdiń tarihi ataýlary qaitarylýy kerektigi, kóshelerdiń attaryn qazaqylandyrý sekildi máseleler kóterildi.
— 30 jyl buryn Alǵa Mádeniet úiinde alǵash Liýdmila Baiqadamovanyń qoiylymdarynyń ústinen tústim, - dep eske alady "Aqtóbe vestnik" oblystyq gazetiniń bas redaktory Miral Jarmuhambetov. — Sol kezde apaidyń sahnada sóilegeni esimde qalyp qoiypty. Uzyntura kelgen symbatty sary orys áieli qazaq tilinde óte saýatty sóilep jatty. Sóilegende de, qarabaiyr emes, maqaldatyp máteldetip, tula boiyńdy úiirip ketetin daýsymen sańqyldap sóilep tur. Ol kezdegi orystildi Alǵa qalasy úshin bul tańsyq kórinis edi. Onyń sóz saptaýy úiretindi emes edi, ana tiliniń qainaryn jutqan qazaqytárbiesi menmundalap turatyn.
Liýdmila Sultanqyzy Abai óleńderin oqýdan "Kórkem oqý sheberligi" konkýrstaryna qatysyp, birneshe ret júldeger atandy. Al, 2002 jyly "Aitqyshtar Aqtóbede" konkýrsynda "Tilge qurmet" nominatsiiasy boiynsha marapattaldy.Liýdmila Sultanqyzynyń eń áýelgi qazaq tili men mádenietine degen erekshe yqylasy sondai, ol keńes dáýirinde óte az tirajben satylatyn "Abai joly" romanyn bir ailyq kúnkóris aqshasyna satyp alyp, qatty masattanǵany bar.
— Suiyq mai bitýge shaq qalyp, tamaqqa azyq taýsylsa da, "Abai jolyn" oqymaǵan bala — bala bola ma dep satyp aldym. Ol kezde bul kitap qoljetimsiz, taptyrmaidy. Ózi de óte qymbat. Soǵan qaramai, men úshin bul eń qundy dúnie, eń kerekti dúnie bolyp kórindi, - deidi Liýdmila apai. Bul kitap Baiqadamovtardyń tórinde eń baǵaly dúniege ainaldy. Bul romandy úidegi ár bala jata-jastana oqyp shyqty.
Liýdmila Sultanqyzy ústimizdegi jyly 70 jasqa tolyp otyr. Bul mereili jasty Alǵa qalalyq Mádeniet úii zor yqylaspen atap ótti. Liýdmila apai búginde óńirge qazaqy batanyń túr túrin aityp, keleli jiyndarda bata berýmen kózge túsip júr. Zeinetke shyqqan jyldardan bastap, Liýdmila apai ájesi Aqsulýdyń aýzynan shyqqan, halyq arasynda saqtalǵan maqal-mátel, batalardyń túrlerin, alǵys-qarǵys sózderin esine túsirip, estigen jerde jazyp alyp, kitap etip basyp urpaqqa amanattap keledi. Ájesiniń aitatyn «Bir qatyn bar – bir qatyn, bir qatyn bar – alty qatyn» degen sózi «Aqsulý ájemniń asyl sózderinen» atty kitabynan birden kózime ottai basyldy. Odan basqa, ájesiniń yrymshyldyǵy da qasietti qylyǵyna ainalǵan. Ol asyq pen kári jilikti tastamai jinap, yrymdap saqtap keledi. Óziniń bir ǵana ókinishi bar: ájesi óler aldynda "meniń kózimdei kórip saqta" dep tapsyrǵan eki sabaý taiaqty joǵaltyp alǵany janyna batady. "Jún sabaityn taiaqtyń endigi qajeti ne?" dep oilaǵan Liýdmila apai, onyń "ton bolmasa da, jol bolatyn" yrymyn kezinde jete uǵynbaǵan eken. Kóship qonyp júrip, tórt balasy men teatrynyń ómirimen qapylyp júrip, sabaýdan airylyp qalǵanyn zor ókinish kóredi. Anda sanda óleń men qara sóz jazyp, júreginiń sherin aqtaratyn Liýdmila apai ájesi bergen sabaý týraly óleń shyǵarypty.
Berip edi-aý aq ájem, eki sabaý,
Saǵan bolsyn qulynym, osy qalaý.
Ólsem-daǵy kózimdei saqtarsyń-aý,
Saǵynǵanda sen meni qararsyń-aý.
Ájem bergen sabaý dep aitarsyń-aý,
Qoldy jaiyp betińdi siparsyń-aý.
Sorly boldym sol kezde baǵy taiǵan,
Taǵdyrdyń tálkeginde kóship qonǵan.
Ájemniń ózi boiap, ózi jonǵan
Qala berdi-aý, sol sabaý buryshta turǵan.
Qalai ǵana tastadym sorly basym,
Eki tal qala berdi aý súrtip jasyn.
Qazaq bolýǵa kimge ruqsat? Qazaq bolýǵa tek qazaq bolamyn dep sheshken kez kelgen adamǵa ruqsat. Qazaq bolý tilmen júrekke túsetin sáýle dersiń. Liýdmila Sultanqyzy Baiqadamova — keýdesine sáýle túsken baqytty qazaq. Óitkeni, qazaq bolýdyń ózi baqyt deidi.
Saǵadat Ordasheva,
«Úsh taǵan» jýrnalynyń bólim redaktory
