Orys trýppasynyń quramynda kásibı sheberligi myqty akterlar oınaıtyn, sonymen qosa, qarjylyq aýqymy da keń, búkil dekorasıalyq, grımmerlik qazynasy baı edi. Biraq, ol Mádenıet úıinde Lúdmıla apaıǵa alǵashqyda qoıylymdardy qazaq tilinde qoıýǵa múmkin bolmady. Ol qarapaıym halyqtyń ishinen sahnaǵa beıimdeý adamdardy izdep taýyp, zaýyttyń ishindegi merekelik sharalardy ótkizip júretin.
Ol qaıda barsa da, orys tilinde shubarlanǵan jazýlardy, gazetterdi bolsyn synap minep, qazaq tiliniń týyn kóterýdi ózine maqsat tutty. Lúdmıla Baıqadamovanyń ómirlik jolyndaǵy jeńisteri men jeńilisterin sóz etpeı turyp, onyń qazaq topyraǵyna qadam basqan ilki tarıhyna kóz júgirtsek, oqyrmanǵa kóp jasyryn syrdyń beti ashylar edi.
Ákesi Sultan men anasy Evdokıanyń shańyraǵynda 10 balanyń kindigi kesildi. Anasy Evdokıa qazaq jerine qadam basyp, kúıeýi Sultannyń týǵan jeri Muǵaljar aýdanyna qarasty Orqash sovhozyna barar jolda meshitke kirip, qazaq bolamyn dep musylmandyqty qabyldaǵany Lúdmılanyń áli kóz aldynda. Anasy sońǵy saparǵa attanar aldynda da musylman shartymen jerleýdi buıyrǵan eken. Anasynyń jan dúnıesimen qazaqtyqty qabyldaýy Lúdmılanyń da janyna áser etken bolýy kerek. Onyń ústine, balanyń úlkeni dep tuńǵysh nemereni baýyryna basatyn saltpen ájesi Aqsulý boıyndaǵy barlyq qaınar mahabbattyń súrlengen qunaryna aýnatyp, shólirkegen meıirimimen Lúdmılany qanattandyra berse kerek.Ájesi Aqsulý «nemeremniń úlkeni» dep árdaıym janynan tastamaı, bar bilgen-túıgenin qulaǵyna quıyp, qolónerge baýlyp ósirgendikten, sóz marjanyn terip, kóne tirkesterdi móldirete tizip, maqaldatyp sóıleıtin sheshen, ismer, ónerli bolyp boıjetipti. Ánge qumar, áńgime tyńdaýǵa tym qushtar Lúdmıla jastaıynan «ártis qyz» atandy.Rýhy bıik, kókiregi oıaý ájesiniń aqyl-parasatyn, ádep-ıbasyn boıyna sińirgen saıyn qazaq degen ulttyń ulyqtyǵyna tań qalatyn. El-jurt túsi bólek, aq sary qyzdy Evdokıaǵa tartqan dese, ájesi «Dýsáǵa ıt uqsasyn, kózi syǵyraıǵan, murny qolaǵashtaı, meńine deıin ózime tartqan, quldyǵym-aý» dep aınalyp-tolǵanyp otyrypty. Aqsulý áje jalǵyz uldyń tileýin tilep, yrymdap qora qabyrǵanyń burysh-buryshyna kári jilikti tizip jınapty. On úsh jyl jınaǵan. Lúdmıla kelgen jyly kári jiliktiń bárin sanap shyǵyp "ájem, qyryq kári jilik jınapty" dep aıtqany esinde.
Túptep kelgende, Lúdmılany ózge balalardan ózgeshelendiretin tek túsiniń ózgesheligi ǵana emes edi. Onyń boıyndaǵy ózgeshelik tym erte kórine bastady. Elden erek zerektigi, sózqumar saqqulaqtyǵy, aınala jurtty aýzyna qaratyp tynatyn ártistigi, ánshiligi, bıshiligi, ismerliginen-aq onyń bolmysyna ózgeler kúdiktene qaraıtyn edi. Bul kúdikke ájesi de, ákesi de, anasy da shydap baǵypty. Lúdmıla apaı elý jasyna taıaǵan shaǵynda óz nemeresiańdaýsyzda anasy Evdokıanyń aldynda tosynnan suraq qoıady: "Áje, aıtshy, biz nege basqashalaýmyz? Nege, basqa aǵa-apalardyń qyz-uldary biz sekildi ánshi-bıshi emes? Áı, osy bir jasyrar syryń bar-aý?" degen sıpatta qaljyńdaıdy. Bul kezde ájeptáýir qartaıǵan Evdokıa ájeı eńsesi shógip bozdap qoıa beripti. Abaısyz aýzynan shyqqan sózge abdyraǵan nemereleri keshirim surap ájeni jubatpaqqa tyrysady. Alaıda, ájesi "Joq, baldarym, bul suraq qashan aldymnan shyǵar eken dep ómir boıy kúttim. Kim qoıar eken dep elý jyl kúttim. Aqyry qoıyldy. Bul suraq qoıylýy tıis edi" dep qazaq jerine taban basqaly jan balasyna aıtylmaǵan syrdy ashady. Evdokıa sonaý albyrt jas kezinde Qıyr Shyǵysta polák jigitimen otasqan eken. Alǵashqy kúıeýiniń týǵan jeri Ýkraına edi. Ol da bir ananyń jalǵyzy. Soǵys bitip, el-jurt eńsesin tikteı bastaǵan kez. Týǵan jerin saǵynǵan kúıeýi Evdokıany alyp ketpek bolady. Biraq, soǵys shebinde talaı jyl eńbek etken Evdokıa jer aýdaryp, óz elinen ketýge táýekel ete almaıdy. Bir birin súıisken eki ǵashyq perronda bireýi artymnan qımaı miner dep, bireýi oılanyp poezdan túsip qalar dep amalsyz qoshtasyp qala beredi. Sol kezde Evdokıanyń qolynda shyryldaǵan sábı Lúdmıla bar edi. Óziniń ulty polák ekenin elý jasynda ǵana bilgen Lúdmıla apaı óte aýyr háldi bastan keshedi. Ózin tolaıym qazaqtyń qyzy dep sanaıtyn ol budan keıin de qazaqtyqtan bas tartpaıdy. Ákesi Sultannyń, ájesi Aqsulýdyń keń júrekti danalyǵyna, ishki mádenıetine bas ıedi.
— Qazaq emestigimdi betime basyp, ózgeniń qyzysyń dep aıtýyna bolar edi ǵoı. Ájem sezse kerek muny, biraq sezse de eshqashan sezdirgen joq. Óz qyzyndaı jaqsy kórdi. Bir kúni ájem túsinde bir uıashyqta jatqan on jumyrtqany kóredi. Toǵyzy sondaı appaq. Bireýi ǵana shubar ala deıdi. Nege bireýi shubar ala dep qolyma alyp qaradym dep aıtqany esimde. Keıin oılasam, Qudaı ájeme bildirgen eken. Muny men de kezinde túsinbegen edim.
Lúdmıla Baıqadamova orys tiliniń mereıi aspandap turǵan shaqta, qazaq tiliniń, qazaq dástúriniń, mádenıetiniń, ádebıetiniń mereıin ústem etýdi kózdedi.
— 1987 jyldyń qys aıy. Alǵa aýdandyq «Juldyz»-«Zvezda» gazetinde tilshi bolyp eńbek jolymdy bastaǵan kezim. Redaksıaǵa bir orys apaı keldi. Burqyldap sóıleı keldi: «Jap-jas jigitsińder! «Jalǵyz aǵash orman bolmaıdy», «Jalǵyzdyń úni shyqpas, jaıaýdyń shańy shyqpas» degen qazaǵymnyń maqaly bar emes pe? Meniń júrisim mynaý, qazaqtyń balalaryna jalynyp. Nege ózara oryssha sóılesesińder! Nege qazaqtyń halyq teatryna kelip jazylmaısyńdar! Aý, qazaq tili men mádenıetin, ónerin biz ózimiz kótermegende kim kóteredi? Namys bar ma ózderińde?!»— Dál osy sózderge kýá bolǵan balań jýrnalıs Berdibaı Kemal búginde Aqtóbe qalasy ákimi apparatynyń bas mamany. — Ár sóziniń esimde qalatyny, orys áıeliniń osynsha ashýlanyp, renjı sóılegeni edi. Ań-tańmyn. Bir kezde maǵan nazar aýdaryp: «Sen be, Berdibaı degen jańadan kelgen jýrnalıs? Mádenıet úıine kelesiń, eshteńeni bilmeımin», — dedi. Jaqsy deýden basqa mende sheginerge jer qalmady,— dep Lúdmıla apaıdyń janushyrǵan eńbegine talaı kýá bolǵan aǵa jýrnalıs aǵynan aqtaryldy.
Al, orys trýppasynyń joǵary tempine qaramaı, Hımıa zaýytynyń ishinen komanda qurap, akterlerdi sahnaǵa beıimdep alǵashqy qazaq tilinde qoıylymdar qoıýy — eldik turǵydaǵy erlik edi. Halyq ishinde Naýryz meıramyn merekelik shara retinde ótkizý osy jyldary qolǵa alyna bastady. Buǵyp, úrkektep qalǵan halyq qazaq tilinde sóılep, qazaqsha kıinip kóshege shyǵýy da bir jańa beles-ti. Óıtkeni, Alǵa qalasy iri kásiporyn ornalasqan, orys halqy kóptep jumyldyrylǵan qala bolyp eseptelindi. Batys óńirindegi eń zıandy hımıalyq zaýyttyń isi bul kezde órkendep turǵan. Bul zaýyttyń adam densaýlyǵyna orasan zor zıany bola tura, keńes úkimeti zaýytqa kóptep qazaqtardy jumyldyrýy da aıqyn qastandyqtyń biri edi. Mine, osyndaı aýyr jumystan, orystandyryla bastaǵan sanadan alyp shyǵý úshin Lúdmıla Baıqadamova kishkentaı teatrynyń quramyn kóbeıtip, repertýaryn tolyqtyra túsedi. Keıinnen hımıa zaýytynyń Mádenıet úıine rejıser retinde shaqyrtý alyp, 1985 jyldyń 2-tamyzynan bastap qarqyndy jumysqa kóshedi. Rejıser Baıqadamovanyń elge tanylyp, aty aspandap, qýaty tasyǵan sát osy kez. Ol Aqtóbe qalasyndaǵy Mádenı-aǵartý ýchılıshesiniń "rejıssýra" fakúltetine syrttaı oqýǵa túsedi. Tórt balasy qamy men teatrdyń jumysyn ilgerilete júrip, oqýda sheberligin asyryp, Artýr Goldshteın sekildi sheberlerden sahna týraly sabaq alsa, Qarshyǵa Ahmedárovtyń dombyra kýrsynan mýzykalyq sheberligin shyńdady.
Baıqadamovanyń teatry — halyqtyq teatr ataǵyn qorǵap, qazaq tilinde sóılep, qazaq jazýshylarynyń shyǵarmalaryn sahnalaýy – bútin bir qazaqy teatrdyń, qazaqy ónerdiń, odan qalsa, qazaq jadyn oıatýdyń alǵy qadamdary edi deýge bolady. Onyń sahnalaǵan pessalaryn kórgen halyq tańdaı qaǵyp «bir qoılyq dúnıe eken» dep alǵysyn bildiretin. Qazaq asa yrza bolǵanda, «bir qoılyq», «bir qoı atadym» dep bir qoıdy «aýyzben de» qurban shalyp kete beretin.
Teatr akterlaryn jumystan keıin jalynyp-jalbarynyp repıtısıaǵa kóndirip, sahnaǵa shyqqanǵa deıingi qyrýar eńbekti jalǵyz ózi shaýyp júrip, ár róldiń sózin de jattap alatyn. Óıtkeni, qoıylymnyń premerasynda kez kelgen akter, aktrısa kelmeı qalýy ǵajap emes. Teatr trýppasynyń qatarynda júrip, eńbekaqy almaı, syı-sıapat kútpeı qoıylatyn qoıylymǵa keı sebeppen kelmeı qalǵan akterdiń rólin aıaqasty somdap shyǵa keletin Lúdmıla apaı.
— «Aýyldan kelgen maıshelpekte» akterim kelmeı, ózim er adamnyń rólin oınaýǵa kiristim. Bir aıaǵymdy kóterińkirep aqsaq shal bolyp sahnaǵa shyqtym. Sodan «e, solaı balam» dep daýsymdy jýandatyp sóılep otyryp, qolyma qarasam, saýsaǵymda jarqyrap saqınam tur. Sahna degen úlken rentgen. Halyq syrtqy kelbetińdegi qubylysty ǵana emes, ishki oıyńdy da oqyp turady ǵoı, - dep bir toqtady eske alyp. — Bir qyzyq oqıǵa esime túsip otyr: Bir spektaklde on jeti mási kerek boldy. Bárimiz jabylyp, ájelerinen, kórshilerinen surap, on alty mási taptyq. Bir ǵana mási jetpeı qaldy. Sodan aýyldaǵy bir shaldan suratqanda: «aınalaıyn, ómirim az qaldy, sol azǵantaı ómirim qaldy dep jańa másimdi kımeı otyrmyn. Ony bere almaımyn. Al, myna eskisin alsań al» dep berip edi. Qarasam, tabany alaqandaı oıyq eken. Sony tigem dep kabınetimde kirisip otyrsam nemere aǵamyzdyń qyzy men jezdemiz saý etip kele qalmasy bar ma? «Oıbaı, rejıser Baıqadamovany kórem be desem, mynaý turǵanymen etikshi ǵoı» dep kúlgeni bar. Aq ájemniń sharapaty búkil ǵumyrymnyń ón boıynda jarqyrap, árkez baýlyǵan óneri bar qıyndyqty jeńýge zor qýat berdi. Ájem Aqsulý tigisti de, órýdi de, búkil qazaq áıeliniń sharýasyn nyǵyrlap úıretkeni árdaıym aldymnan shyǵa beretin. Sol úshin meni jurt «mystan» dep atap ketse kerek.
Rejıser L.Baıqadamovanyń ataǵy jaıylyp, el qoshametine bólengen tus osy kez. Qoıylymdar úlken anshlagpen ótip jatty. Halyq qazaq tiline sýsap qalǵany sondaı, 400 oryndyq Mádenıet úıi únemi lyq tolatyn. Tipti, qystyń aıazdy kúnderine, jazdyń aptap ystyǵyna qaramastan halyqtyń qarasy azaımaıtyn. Jergilikti aýdandyq gazet jeti saıyn teatrdyń jańalyǵyn jazyp otyratyn boldy. Qoıylymdarynyń arasynda B.Maılınniń "Maıdan" pessasy, B.Ábdirazaqovtyń "Aýyldan kelgen maıshelpek", S.Júnisovtyń "Qyzym, saǵan aıtam..." atty dramalary bar. Bul pessalar patrıottyq rýhty, ulttyq qundylyqtardy nasıhattaı bildi. Taqyryp aıasy keń, ıdeıalyq turǵydan aýqymdy pesalardy kúni-túni izdenip, akterlermen jumys isteı otyryp alyp shyqty. "Tamasha" sekildi ıntermedıalyq konsertter de júrip jatty.Halyqtyq teatr rýhanı shólirkegen halyqtyń suranysyna der kezinde jaýap qata aldy.
Sol jyldary «Qazaq tili» qoǵamy qurylyp, Lúdmıla apaı sol qoǵamnyń aýdandyq uıymymen birlesip, «Tamasha — til-dástúrge arasha» degen teatrlyq toptyń ashylýyna muryndyq boldy. Onyń bárinde aýdan ómirindegi til jónindegi kemshilikter, eldi-mekenderdiń tarıhı ataýlary qaıtarylýy kerektigi, kóshelerdiń attaryn qazaqylandyrý sekildi máseleler kóterildi.
— 30 jyl buryn Alǵa Mádenıet úıinde alǵash Lúdmıla Baıqadamovanyń qoıylymdarynyń ústinen tústim, - dep eske alady "Aqtóbe vestnık" oblystyq gazetiniń bas redaktory Mıral Jarmuhambetov. — Sol kezde apaıdyń sahnada sóılegeni esimde qalyp qoıypty. Uzyntura kelgen symbatty sary orys áıeli qazaq tilinde óte saýatty sóılep jatty. Sóılegende de, qarabaıyr emes, maqaldatyp máteldetip, tula boıyńdy úıirip ketetin daýsymen sańqyldap sóılep tur. Ol kezdegi orystildi Alǵa qalasy úshin bul tańsyq kórinis edi. Onyń sóz saptaýy úıretindi emes edi, ana tiliniń qaınaryn jutqan qazaqytárbıesi menmundalap turatyn.
Lúdmıla Sultanqyzy Abaı óleńderin oqýdan "Kórkem oqý sheberligi" konkýrstaryna qatysyp, birneshe ret júldeger atandy. Al, 2002 jyly "Aıtqyshtar Aqtóbede" konkýrsynda "Tilge qurmet" nomınasıasy boıynsha marapattaldy.Lúdmıla Sultanqyzynyń eń áýelgi qazaq tili men mádenıetine degen erekshe yqylasy sondaı, ol keńes dáýirinde óte az tırajben satylatyn "Abaı joly" romanyn bir aılyq kúnkóris aqshasyna satyp alyp, qatty masattanǵany bar.
— Suıyq maı bitýge shaq qalyp, tamaqqa azyq taýsylsa da, "Abaı jolyn" oqymaǵan bala — bala bola ma dep satyp aldym. Ol kezde bul kitap qoljetimsiz, taptyrmaıdy. Ózi de óte qymbat. Soǵan qaramaı, men úshin bul eń qundy dúnıe, eń kerekti dúnıe bolyp kórindi, - deıdi Lúdmıla apaı. Bul kitap Baıqadamovtardyń tórinde eń baǵaly dúnıege aınaldy. Bul romandy úıdegi ár bala jata-jastana oqyp shyqty.
Lúdmıla Sultanqyzy ústimizdegi jyly 70 jasqa tolyp otyr. Bul mereıli jasty Alǵa qalalyq Mádenıet úıi zor yqylaspen atap ótti. Lúdmıla apaı búginde óńirge qazaqy batanyń túr túrin aıtyp, keleli jıyndarda bata berýmen kózge túsip júr. Zeınetke shyqqan jyldardan bastap, Lúdmıla apaı ájesi Aqsulýdyń aýzynan shyqqan, halyq arasynda saqtalǵan maqal-mátel, batalardyń túrlerin, alǵys-qarǵys sózderin esine túsirip, estigen jerde jazyp alyp, kitap etip basyp urpaqqa amanattap keledi. Ájesiniń aıtatyn «Bir qatyn bar – bir qatyn, bir qatyn bar – alty qatyn» degen sózi «Aqsulý ájemniń asyl sózderinen» atty kitabynan birden kózime ottaı basyldy. Odan basqa, ájesiniń yrymshyldyǵy da qasıetti qylyǵyna aınalǵan. Ol asyq pen kári jilikti tastamaı jınap, yrymdap saqtap keledi. Óziniń bir ǵana ókinishi bar: ájesi óler aldynda "meniń kózimdeı kórip saqta" dep tapsyrǵan eki sabaý taıaqty joǵaltyp alǵany janyna batady. "Jún sabaıtyn taıaqtyń endigi qajeti ne?" dep oılaǵan Lúdmıla apaı, onyń "ton bolmasa da, jol bolatyn" yrymyn kezinde jete uǵynbaǵan eken. Kóship qonyp júrip, tórt balasy men teatrynyń ómirimen qapylyp júrip, sabaýdan aırylyp qalǵanyn zor ókinish kóredi. Anda sanda óleń men qara sóz jazyp, júreginiń sherin aqtaratyn Lúdmıla apaı ájesi bergen sabaý týraly óleń shyǵarypty.
Berip edi-aý aq ájem, eki sabaý,
Saǵan bolsyn qulynym, osy qalaý.
Ólsem-daǵy kózimdeı saqtarsyń-aý,
Saǵynǵanda sen meni qararsyń-aý.
Ájem bergen sabaý dep aıtarsyń-aý,
Qoldy jaıyp betińdi sıparsyń-aý.
Sorly boldym sol kezde baǵy taıǵan,
Taǵdyrdyń tálkeginde kóship qonǵan.
Ájemniń ózi boıap, ózi jonǵan
Qala berdi-aý, sol sabaý buryshta turǵan.
Qalaı ǵana tastadym sorly basym,
Eki tal qala berdi aý súrtip jasyn.
Qazaq bolýǵa kimge ruqsat? Qazaq bolýǵa tek qazaq bolamyn dep sheshken kez kelgen adamǵa ruqsat. Qazaq bolý tilmen júrekke túsetin sáýle dersiń. Lúdmıla Sultanqyzy Baıqadamova — keýdesine sáýle túsken baqytty qazaq. Óıtkeni, qazaq bolýdyń ózi baqyt deıdi.
Saǵadat Ordasheva,
«Úsh taǵan» jýrnalynyń bólim redaktory
