Elden shyqqan jazýshy Ramazan Toqtarov Aqkól-Jaıylma jerinde Birjan saldyń Shyman bolystyń shańyraǵyna túskenin jazǵan. Sol saýyq keshte jas Estaı Birjan salǵa bir aýyz óleńmen sálem beredi. Sal Birjan "myna jigittiń daýysynda arýaq bar" degen eken. Birjan aýyldan keterinde Álhámbek degen dombyrashy sheberdi aldyryp, Estaıdyń daýysyna keletin dombyra shaýyp berýin tapsyrady, jáne qoly dombyraǵa júgiretin bolsyn dep sheberdiń qolyna aqysyn ustatqan.
Dala konservatorıasynyń talǵam-talaby ándi bastar qara shertisine, án súıemeline, hám daýys mádenıetine erekshe kóńil bólgeni anyq. Baıǵabylǵa Estaıdan, Estaıǵa Álhámbekten juqqan mádenıet osynyń aıǵaǵy. Keıde meni úlken ónerdi týdyratyn jeke tulǵa ma, álde ósken-óngen ortasy ma,- degen másele oılandyrady. Qazaqta alty bólimnen qurylǵan eki án bar, onyń biri halyq áni "Qyzyl bıdaı" ekinshisi "Qorlan". (Negizinen halyq ánderi eki bólimnen, shýmaq jáne qaıyrmadan turady) Bir ladtan aýytqyp ekinshi ladqa aýysatyn jalǵyz án ol - Qorlan. (Mýzyka tilinde bul ádisti aýytqý, ıaǵnı «otklonenıe» deıdi). Lúllıden bastalyp, Gaıdnmen shyńdalǵan Eýropanyń klasık sımfonısteri qoldanatyn bul ádisti qazaq topyraǵynda alǵash órnektegen Estaı eken. "Jaıqońyr" men "Bir mysqal"ánderi de halqymyzdyń án álemindegi ózgeshe qubylys bolyp sanalsa, Sandýǵash, Aqjalmash, Iýran-aı ánderi Estaıdyń kompozıtorlyq ereksheligin kórsetetin dara shyǵarmalar ekeninde daý joq. Jalpy Aqkól-jaıylma jerinde án mádenıeti Estaıǵa deıin qaı shamada boldy? Estaı kimdi úlgi tutty degendeı oılardyń túrtpekteıtini bar. Bala kezimde Qarajar aýylynan naǵashylarymyz qonaqqa kelip, bir dastarhanda aınala otyrǵan adamdardyń báriniń qolyna dombyra alyp án salǵanyn kórip edim. Olardyń deni Estaıdyń kózin kórgen aýyldas ónerpazdar bolatyn. Balalyq. Estaı kim? Ónerpaz qandaı bolady? Óner degen ne, qıssa degen ne?- qaıdan bilippiz. Esimizdi jıyp, bul kisilerdi endi jazyp alý kerek dep qolyma beıne kameremdy alyp barsam, Káken naǵashym ǵana qalypty.
Qazaq ulttyq óner ýnıversıtetiniń janynan qurylǵan fólklorlyq ortalyqtyń basshysy Bazaraly Múttekeevke Aqkól - jaıylmadaǵy kóneniń kózi, ánshi, qıssashy Káken aqsaqaldyń kórgen bilgenin taspaǵa jazyp alý kerek ekenin aıttym. Bazekeń (marqum) quptady. Áńgime barysynda Káken aqsaqal Estaı týǵan aýylda on tórt qıssashy, birneshe ánshi bolǵanynan habardar etti. Bir kishkentaı aýylda on tórt qıssashy boldy deısiz bá,- dep qaıta naqtylap aldym? Iá dep, esine túsken qıssashylardyń atyn ataı bastady. "Estaıǵa jıyn-toıda án salǵyzý qıyn edi. Kóbinde ózi án salmaı, aýyldyń ánshi, qıssashylaryn tyńdap, án salyp otyrǵan ánshini kótermelep otyratyn"- deıdi aqsaqal. Káken atanyń ózine de án salyp berýin ótindim. Seksen úshtegi atamyz dombyrany qolyna alyp álgi "qara shertisti" jeldirtip aldy. Qolynyń shapshań qımylyna, dybystyń shynaıylyǵyna qaıran qaldym. «Qarǵam-aý» men «Balqadıshany» saldy, jáne birneshe qıssanyń basyn qaıyrdy. Qıssanyń áýeni negizinen dombyranyń bas býynynda órbıdi, qatty aıǵaıǵa basyp salý qıssa janryna tán emes. Tek birneshe aýyzdan soń dombyrany boılap bir qaıyryp alyp, áýelgi qońyr áýenge qaıta aýysady. Meniń baıqaýymsha, qıssa-jyrdyń ýyzyna jaryp ósken jańashyl Estaıdyń talant qıalynan balqyp týǵan "Bir mysqal", "Jaı qońyr" ánderi án qalpyna túsken Aqkóldiń jyr maqamy dese de bolatyn sıaqty. Áýeni ózgeshe bolǵanymen, pishini bir. Kesip aıtý qıyn. Týǵan topyraqtyń tulǵanyń qalyptasýyna áseri bolmaýy múmkin be?...
Aqsaqaldyń sózine qaraǵanda Aqkól jaıylma óńiri ónerpazǵa kende bolmaǵan.
"Aqkólge barǵanymda ánge saldym,
Elinen Qanjyǵaly órnek aldym.
Balasy Súıindiktiń ánge qumar,
Ýilin, yrǵaǵymen alyp qaldym."-dep shyrqaǵan eken Mustafa ánshi.
Qazaq óneriniń kıeli ordasy bolǵan Baıan aýyl týmasy Mustafanyń shýaqty sózi Aqkól-jaıylmada án óneriniń qýatty oshaǵynyń bolǵanyn kórsetpeı me?! "Ýilin, yrǵaǵymen alyp qaldym"- "Ýil"- termıni ánniń oryndalýyna, naqty aıtsaq vokaldyq kórkemdigine qatysty pikir bolsa kerek.
Búrkitbaı halqymyzdyń erekshe sulý, asqaq ániniń biri. Mustafanyń "Búrkitbaı" áni jańanyń basy desek te bolady. Búrkitbaıǵa deıingi qazaq ánderiniń yrǵaǵy negizinen qarapaıym 4/4,2/4, bolyp keledi. Mysaly qazaqqa keń taraǵan Elim-aı áni. "Qarataýdyń basynan kósh keledi,
Kóshken saıyn bir taılaq bos keledi.
Qaryndastan aıyrylǵan jaman eken,
Eki kózge móldirep jas keledi."
Al Búrkitbaı... Búrkitbaı baı yrǵaqty ánge jatady. Endi yrǵaq máselesine keńirek toqtaıyq. Dál qazirgi zamannyń ánderi negizinen 3/4, 6/8, 4/4, 2/4 ólsheminde keledi. 6/8 ólsheminde bastalsa, 6/8 ólsheminmen aıaqtalady nemese 3/4 ólsheminde bastalsa, 3/4 te aıaqtalady. Mysaly Shámshi, Ábiláhat, İlıa Jaqanov ánderi. Aralas ólshemdi ánder joqtyń qasy. Bul kezeńniń ánderiniń qarapaıym ólshemi Estaı, Úkili Ybyraı, Mádı ánderinde kúrdelene túsedi. Án negizinen aralas ólshemge qurylady. Odan ári Aqan, Birjan zamany kúrdeli yrǵaqty, baı yrǵaqty ánderdiń ǵasyry desek bolady. Al Qýltýma, Búrkitbaılardyń dáýirinen ári barsańyz qaıtadan bir qalypty ánderdiń dáýiri bastalady. Tek ol zamanda válstektes 3/4, 6/8 ólshemi kezdespeıdi. Iaǵnı, ár ǵasyrda mýzykalyq ólshem ózgerip turady. Takt ólshemi bir qalypty ánderdiń zamanynyń ótkenin sezgen uly Birjan kerek deseńiz " Yrǵaqty" dep án shyǵarǵan. Ne bary jıyrma úsh taktiden turatyn án, toǵyzy ret qubylyp ólshemi ózgeredi. Tabıǵı tanym túısigi tereń Birjan sal ánniń atyn takti ólsheminiń qubylýymen baılanystyrýy, "dala mýzykanttarynyń qaısysynda mýzykalyq tereń bilim bolypty", - degen jańsaq pikirdiń tas-talqanyn shyǵarǵandaı. Ras, XIX ǵasyr mýzykanttarynda notalyq saýat bolmaǵany anyq, biraq teorıalyq tanym bolmasa qansha ǵasyr qazaq ómir súrse, sonsha ǵasyr qazaqpen birge júretin án-kúı qalar ma edi?!.
2005 jyly mýzyka akademıasyn támámdap Pavlodar oblysyndaǵy mýzyka kolejine jumysqa ornalastym. Týǵan aǵam ánshi Erboldyń úıinde turdym. Bir kúni úıge Novosıbırskiniń bir aýylynda turatyn ákemniń bólesi qonaqqa keldi. Novsıbırskige ashtyq jyldary Ertis aýdanynan kóship ketken bolsa kerek. Bálkim, durysy bosyp ketken shyǵar. Álgi bóle aǵamyzdyń ózi de, balasy da bir aýyz qazaqsha bilmeıdi. Túr kelbeti qazaq bolǵanymen orystyń minezi ábden sińgen eken. Endi she? Orysqa qyz bergen, orystan qyz alǵan. Tipti tamaq ishýi de qazaqqa uqsamaıdy. Erekeńe orysshalap rızashylyǵyn aıtty, sosyn qonaqqa shaqyrdy. "Eslı letom ne prıdesh s jenoı Erbol, grosh tvoıa sena", - dep bir qoıdy. Bir kezde "spoı Erbol", - dedi. Men Erbol ne án aıtar eken degen oıda otyrdym. Dombyrany qolyna alyp aǵam baıaǵy elge keń taraǵan qara shertisti shalqyta jóneldi. Sol kezde álgi bóle aǵam: "O! Jılkıbaev", - dedi. Kózi jasaýrap ketti. Bárin umytqan kókiregi elge taraǵan qasıetti qara shertisti umytpaǵan eken. Osy sát meniń esime túsken saıyn bir túrli kúı keshemin.
Qaırat Aıtbaev, Qazaq ulttyq óner ýnıversıtetiniń
oqytýshysy
