Bul – Saǵat Áshimbaevpen ekinshi kezdesý sátimiz edi. Sodan beri de, minekı, segiz jyl ótipti. Birinshi ret yńǵaısyzdaý bir jaǵdaıda júzdesippin.
1982 jyldyń jazy. Stýdentpiz. Qurylys otrádynyń jumystaryn aıaqtap, qolǵa biraz tıyn-teben túsip, eki joldas tabysymyzdy «jýmaq» bolyp, biraz sharap, tisteme alyp, dúkennen shyǵyp kele jatyr edik, kýrsymyzdyń kýratory ushyrasyp:
– Oý, myna júristeriń ne?! Áýezov teatrynda orys ádebıetiniń Qazaqstandaǵy onkúndigi bastaldy. Búkil qazaq, orystyń aqyn-jazýshysy sonda. Ǵajap kitap bazary bolyp jatyr. Sol jerde júretin adamsyńdar ǵoı! Átteń, mende ýaqyt joq, – degen soń salyp uryp ádebıetshilerdiń májilisine jettik.
Bastalyp ketkenine birtalaı bolǵan eken, dálizde kezdesken Qalaýbek Tursynqulov aǵamyz:
– Bul senderge prohodnoı dvor emes! – dep kirgizgisi kelmedi.
Qaıyrylysta áldekimdermen áńgimelesip turǵan Shona Smahanuly kilt burylyp:
– Ózimizdiń QazGÝ-diń balalary ǵoı bular. Fılolog, ne jýrnalıser shyǵar. Bóten adam júre me, – degen soń ǵana Qalaǵań:
– Jaraıdy, aqyryn ótip ketińder! – dedi qabaǵyn túıip.
Kire sala kitap aldyq. Alty-jeti kitapty qushaqtap aınala bergenimde, orys jazýshylarynyń jubaılary bolýy kerek, bir top áıel:
– Qazaqsha shyǵarmalardy talap áketip jatyr. Netken baqytty jazýshylar! – dedi qolymyzdaǵy kitaptarǵa kózderin sata qarap.
Men ishteı: «Sonda orys jazýshylarynyń kitaptary munsha ótpeıtin bolǵany-aý!» – dep tańyrqadym.
Qalamgerler úziliske shyǵa bastady. Jol-jónekeı Ǵafý Qaıyrbekovten, Sofy Smataevtan, Saıyn Muratbekovten qoltańba alyp úlgerdik. Sodan soń áldebir orys jazýshysyn qoltyqtap bara jatqan Ǵabıt Músirepov aqsaqalǵa qaraı úsh tomdyq tańdamaly shyǵarmalaryn ala júgirgenbiz.
Ǵabeń «Aǵa!» degenimde mańǵaz ańtarylyp, kitaptaryn kórdi de:
– Káne! – dep yńǵaılana berip, kózildiriginiń ústinen qol-aıaǵyma tinte qarap alǵannan keıin:
– Aı, qazir avtograftyń ýaqyty emes qoı! – dep burylyp júre berdi.
Kóńil qabarjyńqyrap, keri aınalsam, qarsy aldymda kúlip, Saǵat Áshimbaev tur. Sýretinen tanıtynymyz bolmasa, júzbe-júz alǵash kórýim.
– Mynalaryńdy bólekteý qoıa turý kerek edi. Ǵabeń mundaıdy unata ma. Májilistiń sońynda bir aınalyp soǵyńdar, qoltańbasyn qoıǵyzyp bereıin, – dedi ıyǵyma qolyn salyp.
Sóıtsek, biz teatrdyń ishinde áıgili rejıser Leonıd Gaıdaıdyń «Brıllıantovaıa rýka» kınofılmindegi tapanshany tor qaltaǵa sala salatyn Gorbýnkov –Nıkýlınge uqsap, eki-úsh shólmek «stýdent konágy» – «Talasty» tesik sómkege tastaı-tastaı salyp shapqylap júrippiz ǵoı. Rasynda da, kidi jazýshy onymyzdy qaıdan jaqtyrsyn.
Qazir qoltańba qoıdyrǵan kitaptarǵa qarasam, ol kún – maýsymnyń on altysy eken. Sonda Búkilodaqtyq avtorlyq quqyq agenttigi Qazaq bóliminiń bastyǵy, Qazaqstan Jazýshylar odaǵy basqarmasynyń hatshysy, KSRO Jazýshylar odaǵynyń syn jónindegi keńes múshesi, Qazaqstan Lenın komsomoly syılyǵynyń laýreaty bolyp, aty dúrildep turǵan Sákeń otyz bes-aq jasta eken. Degenmen, shashy býryl tartyp, bul jastan áldeqaıda ersek baıqaldy. Júzinen tolysqan parasattylyqtyń nyshany ańǵarylady.
Áıteýir, sol júzdesýden keıin aramyzda áldebir jaqyndyq ornyǵyp ketip edi.
Arada birtalaı ótkende kafedra meńgerýshisi Taýman Amandosov stýdentterdi dıplom qorǵaýǵa beriletin jumystarmen tanystyrǵan. Árkim oń jambasyma keledi-aý degen taqyryptaryn tańdap alyp jatyr. Bir kezde «Saǵat Áshimbaevtyń synshylyq sheberligi» degende qolymdy kóterdim. Sonsha etene tanys, jeńil taqyryp kóringen.
Alaıda, iske kiriserde ańǵardym, Sákeńniń «Talantqa taǵzym», «Parasatqa qushtarlyq» atalatyn eki kitabyn tıip-qashyp oqyǵanym bolmasa, synshy eńbekterin tereń bilmeıdi ekenmin. Solaı bola tura, búgingi jumysty kúnde erteńge qaldyryp, jan alqymǵa kelgenshe uzyn arqan, keń tusaýmen, tıisti merzimge on-on bes kún qalǵansha tabandap otyra qoımappyn. «Qazaq ádebıeti» gazetiniń bólim meńgerýshisi Shákızada Quttaıaqov aǵam jetekshi bolyp belgilenip edi, ylǵı issaparǵa ketip, ustatpaı qoıdy. Sákeńniń 1974 jyly shyqqan alǵashqy «Syn muraty» kitabynyń jalǵyz danasyn Pýshkın atyndaǵy ortalyq kitaphanadan áreń taptym. Onyń ózi jyrym-jyrym. Bireýler betterin paraqtap jyrtyp áketipti. Sodan: «E, bir jóni bolar, jetekshim de oralar, erteń bararmyn. Búrsúgini kórermin» dep júrgende Taýman Salyqbaıuly jumystaryńdy daıyn kúıinde tórt kúnniń ishinde aldyma ákelmeseń qorǵaýǵa jibermeımin dedi.
Sasqannan Qazaq teleradıo Komıteti tóraǵasynyń orynbasary bolyp isteıtin Saǵat Áshimbaevtyń ózine jettim.
Sáskeniń kezi. Áldebir jınalystan shyqqan ba, qasynda bireý bar, qazirgi Aq ordadan qyzmet ornyna qaraı aıańdap keledi eken. Sálem berdim de, salǵan betten:
– Saǵat aǵa, sizdiń eńbekterińizden dıplom qorǵaıtyn edim. Jaǵdaıym osylaı bolyp tur. Ýaqyt ta, profesor da qysyp barady, – dep shynymdy aıttym.
Ańtaryla burylǵan Sákeń:
– Munyń – men úshin tańǵajaıyp jańalyq. Qudaı-aý, bizdiń de eńbekterimiz dıplom taqyryby deńgeıine kóterilgeni me?! Seniń de qazaqy jalqaýlyq mineziń unap tur, – dep kúlip aldy.
Jaılap kabınetine kóterildik. Bólmeniń bir qabyrǵasy tola kitap. Sákeń arasynan sý jańa «Syn muraty» eńbegin sýyryp bergende kóz aldym jarq ete túskendeı boldy.
– Qazir úıge baramyz. Jaıaý ketemiz. Shopyr suranyp ketip edi. İzdegenińniń bári úıde jatyr. Kitaptarǵa kirmegen maqalalar da kóp…
«Kókten izdegenim jerden tabyldy-aý!» dep qýanyp otyrmyn.
Birazdan soń Sákeńniń páterin betke alyp, jolshybaı kezdesken baqty aralap, kók maısany tizeden jaldap tartyp berdik.
– Sıren de gúldedi, – dedi aǵash basynan bir tal ósimdikti úzip alyp, – Iisin qarashy. Keremet!..
Men de usaq kúlgin japyraqty gúldiń bir ýysyn julyp alyp edim, hosh ıisi muryn jardy.
– Al, muny qazaqsha ne deıtinin bilesiń be?
– Bilmedim. Sıren deı beremiz ǵoı…
– Bul – maısheten tuqymyna jatatyn ósimdik. Biraq ózgeshe mynaýsy. Otyzǵa jýyq túri kezdesedi eken. Qoldan uryqtandyryp ósire beretin sıaqty. «Dekan», «Alenýshka», «Moskva sulýy» degendeı sorttary kóp. Meni qýantatyny – munyń «Sátbaevtyń qurmetine» degen túri bar. Mynaý – sol. Osyny kórgen saıyn Qanysh aǵamyz eske túsedi. Ǵajap qoı! Iis sý jasaıdy budan… Sırenniń qazaqshasy – bórtegúl. İslám Jarlyǵapov aǵamyzdyń tabysy. Tuqymynyń ereksheliginen shyǵar, ózi eki-úsh jylda bir ǵana jáne maı, ıýn aılarynda bórtip gúldeıdi. Keremet, á?..
«Sákeńniń bilmeıtini joq-aý, sirá? – dep oıladym. – Muny bıologterdiń ózi bile bermeıtin shyǵar-aý?!.».
Shárbaný jeńgemiz ben erjetken uldary úıde eken, meni kópten kútip otyrǵan adamdardaı quraq usha qarsy aldy.
– İnilerińmen tanysyp qoı, – dedi Saǵat aǵa, – Dáýren KazGÝ-de oqıdy. Máýlen onynshyny aıaqtaǵaly júr…
Belgili jýrnalıs Shárbaný Beısenova jeńgemizdi uıań minezdi me dep qaldym. Otaǵasyna qyzdaı syzylyp, sybyrlap sóıleıtini jarasady eken.
Terlep-tepship otyryp shaı ishtik.
– Myna baýyrsaq pen qaımaq elden búgin ǵana kelgen bolýy kerek. Ábden toıyp al! – dep qoıdy Sákeń. Sodan soń jeńgeı ekeýiniń stýdenttik jyldary birtalaı qıyndyqqa kezikkenin, sol shaqtarda Musa Dinishev aqsaqaldyń kóp járdemdeskenin eske alyp otyrdy.
Jeńgeı sóz arasynda áldebir ocherkter jınaǵynda óziniń maqalasynyń shyqqanyn aıtyp edi:
– O-o-o, durys boldy ǵoı. Qazir kóremiz! – dep qýanyp qaldy. Sálden keıin dálizge shyqtyq.
– Júr, «resmı tanysýdy» sheberhanadan bastaıyq! – dedi. – Meniń azan shaqyryp qoıǵan atymnyń Saǵathan ekenin biletin shyǵarsyń?
– Jo… bilmeımin.
– Úıdegiler bala kezimnen Saǵat deýshi edi. Elge de osy atpen tanylyp ketken sıaqtymyn.
Bul da men úshin jańalyq edi…
Uıadaı qýysqa shaǵyn sheberhana jasap qoıypty. Yńǵaıly úldirikte aǵash sheberine kerek qural-saıman tolyp tur.
– Bos ýaqytta ermek qylǵandy unatamyn. Sen taqyryp etken synshylyq sheberlikten bul sheberligimdi kem dep oılamaımyn…
Osyny aıtyp, rahattana kúldi.
Odan jumys bólmesine ozdyq. Úlken kitaphanaǵa kirip ketkendeı áserlendim. Shynyly sórelerdegi kitaptardan qabyrǵalar qaıysyp turǵandaı. Qazaq, orys jazýshylarynyń týyndylaryn bylaı qoıǵanda, biz estip-bilmegen sheteldik qalamgerlerdiń shyǵarmalarynan kóz tunady.
Jazý ústeliniń ústinen Abaıdyń ábden eskirgen jınaǵyn aldy.
– Bul – jumys kitabym. Qaıtalap oqyp kele jatqanyma on jyldan asty. Ár oqyǵan saıyn jańalyq tabamyn, aqyndy ýaqyt ozǵan saıyn uǵyna túskendeı, tylsym tereńine boılaı túskendeı bolamyn…
Óleń joldarynyń astyn túrli-tústi sıamen syzyp, tusyna túıgen oılaryn, alǵan áserin qysqasha jazyp qoıady eken.
Sodan soń tartpadan ásem bezendirilgen, bir dinı kitapty alyp kórsetti.
– Muny Ǵabıt Músirepov syılap edi. Rýhanı baǵasy sheksiz, árıne. Óte sırek kezdesetin qasterli dúnıe bolǵandyqtan qazir narqyn biletinder bir mashınanyń qunyn berse de alyp keter edi… Sen bilesiń be, men Ǵabeńniń aqshasyn sanap bergen adammyn ǵoı. O-o-o! – dedi.
– Kóp pe eken?..
– Oı-ı, kóp qoı. Naqty qansha ekenin umytyp ta qaldym. Qyzyq boldy ózi. Bara qalsam, e, jaqsy keldiń, esebine jete almaı otyr edim, sanap shyq dep kiltteýli turǵan esikti ashyp, býda-býda úıilip jatqan kókala-qyzylala aqshanyń ústinen bir-aq shyǵardy. Mundaıdy kórmegen basym qara terge túsip qatty qınaldym. Áıteýir, qaıta-qaıta shatysyp otyryp, qas qaraıa bittim-aý eseptep. Ǵabeń qyzyq adam ǵoı, «Aqsha sanap kórmegensiń be?!» dep qasyma kelip-ketip, kúni boıy renjýmen boldy.
Sákeń kerek-aý degen, óziniń de, ózgeniń de baspasózde jarıalanǵan maqalalaryn uqypty hatshyǵa uqsap qıyp alyp, nómirlep, shyqqan merzimin jazyp, saqtap qoıyp otyrady eken. Bularmen qosa óz eńbekteri baǵalanǵan birqatar kitap pen kóp oqyrman hattaryn uzatpaı qaıtararsyń dep, muqıat orap berdi.
– Qyzmet babymen júrip, uzaq ýaqyt qalamdy sýytyp ketip edim, jazýdy saǵynyp qalǵan ekenmin, kósile túskendeımin. Keshege deıin birtalaı dúnıeni támámdap qoıdym. Jáne bir jınaqtyń júgin kótererlik maqalalarym bar eken. Qudaı qalasa, ony «Shyndyqqa súıispenshilik» dep toptastyrmaqpyn. Sen olardy qozǵamaı-aq qoı, qalǵandary da jetedi, – dedi.
Sol kúni kitaphanada bes aı otyrsam da dıplom jumysyna qajetti taptyrmaıtyn derekterdi bir sátte-aq Sákeńniń ózinen oljalap, jataqhanaǵa qustaı ushyp, qanattanyp qaıttym da, kúni-túni jazýǵa kiristim.
Odan jumysty sátti qorǵap ta úlgergen edim.
Arada jarty aıdaı ýaqyt ótkende Saǵat aǵanyń qaǵazdary men túptelgen dıplom jumysymnyń kóshirmesin alyp qyzmet ornyna bardym.
– Kel, tórlet! – dedi Sákeń. – Estip jatyrmyn, «bes» alypsyń. Molodes! Erteń kelindi alyp úıge kel. Dıplomyńdy «jýyp» bereıin!..
Birtalaı áńgimelestik. Baıqap qaldym, jan dúnıesi tez jaralanǵysh, sezimtal Sákeń jaıbaraqat, kóńildi kórinýge tyrysqanymen, temekini ústi-ústine tartyp, áldenege ábirjip otyrdy.
Maǵan ústel sýyrmasynan ádemi qoıyn dápter alyp, eskertkishke qoltańba jazyp berýge yńǵaılanǵanda basy da, ushy da «altyn» qalamymdy ustata qoıdym.
– Óı, mynany qaıdan alyp júrsiń?! – dedi tańdanyp.
– Mońǵol stýdentterinen on somǵa satyp alyp edim…
Ol kezde qytaı kásiporyndarynyń birinen shyǵatyn jazýǵa yńǵaıly mundaı qalamdar óte sırek kezdesetin-di. Talǵampaz Sákeń sapaly buıymdy tanı qoıdy.
– Oı, «blatnoısyń» ǵoı óziń! Muny maǵan ber. Únemi osyndaı sıamen jazatyn qalamsapty paıdalanatynymdy kórdiń ǵoı. Bir aptadan keıin jeńgeń Chehoslovakıaǵa barady. Saǵan basqa qalam ákelip beredi.
Sonda Saǵat aǵama dep arnaıy alǵan týra osyndaı jáne bir qalam esime túsip, tós qaltamnan sýyryp berdim.
– Oý, baıyttyń ǵoı meni! – dep balasha qýanǵan Sákeń qoltańba jazýǵa kiristi.
Qobaljý syryn shyǵarda aıtqan. Osynyń aldynda ǵana Jeltoqsan oqıǵasyna qatysqan jastardyń sotynda bolyp qaıtypty. Buryn da atalmysh jaǵdaıǵa júregin aýyrtyp, qamyǵyp otyrǵan kezderin kórip edim.
– Kinásiz bir jigitti ólim jazasyna kesti, – dedi kúrsinip. – Járdemdese almaǵan dármensizdigime kúıinemin. Eń ókinishtisi – bizdiń baýyrlar sotta bir-birin satyp jatyr. Aı, qalaı el bolar ekenbiz?!.
Keterimde endi ne istemek oıym baryn suraǵan. Anyq baǵdarym bolmaı, tolqý ústinde júrgen edim, bálendeı dittegenim bar deı almadym.
– Qalaı bolǵanda da Almatydan ketpe! – dedi Sákeń. – Ádebıetke talpynǵan ekensiń, qalyń tvorchestvo ortasynda júrgeniń durys. Kózdegen qyzmet ornyń bolsa, qysylmaı aıt, qoldan kelgenshe kómektesemin, úı alýǵa járdemdesemin… Sosyn, budan bylaı ózime de jıi soǵyp tur. Osy, maǵan jýysqan inshekterimniń kóbi eki-úsh kezdeskennen keıin jolamaı ketedi. Soǵan qaraǵanda, bir «ońbaǵan» adam bolýym kerek, he-he…
Men Saǵat aǵanyń bul aıtqanyn oryndaı almadym. Biraz tolqyp júrdim de, Qaraǵandyǵa attanyp kettim. Jaǵdaıymdy málimdep bir-eki ret hat jazdym.
Eki-úsh jyl aýdandyq, oblystyq gazetterde jumys istep, Almatyǵa qaıta oralǵan soń úlken qyzmette otyrǵan Sákeńe sálem berip shyǵýǵa oqtalǵanmyn. Biraq kúndelikti kúıbeń tirliktiń yǵynan shyǵa almaı, ejelgi «kúnde erteń» ádetimmen yńǵaıym bolmapty. Onyń ústine áıgili tamyz búligi bastalyp, el ishi dúrligip jatqan tus edi. Sol kúnderdiń birinde Saǵat aǵanyń kenetten qaıtys bolǵanyn estidik.
***
…Kishkene ulym sheshesiniń týǵan kúnine qushaǵyn toltyryp bórtegúl jınap ákelipti. Úıdiń ishin hosh ıis keýledi. Men Saǵat aǵamdy oılap, muńǵa battym.
Qultóleý Muqash.
1992 jyl.
(Sýretti salǵan avtor)
Derekkóz: "Ult" portaly
