Bul – Saǵat Áshimbaevpen ekinshi kezdesý sátimiz edi. Sodan beri de, mineki, segiz jyl ótipti. Birinshi ret yńǵaisyzdaý bir jaǵdaida júzdesippin.
1982 jyldyń jazy. Stýdentpiz. Qurylys otriadynyń jumystaryn aiaqtap, qolǵa biraz tiyn-teben túsip, eki joldas tabysymyzdy «jýmaq» bolyp, biraz sharap, tisteme alyp, dúkennen shyǵyp kele jatyr edik, kýrsymyzdyń kýratory ushyrasyp:
– Oý, myna júristeriń ne?! Áýezov teatrynda orys ádebietiniń Qazaqstandaǵy onkúndigi bastaldy. Búkil qazaq, orystyń aqyn-jazýshysy sonda. Ǵajap kitap bazary bolyp jatyr. Sol jerde júretin adamsyńdar ǵoi! Átteń, mende ýaqyt joq, – degen soń salyp uryp ádebietshilerdiń májilisine jettik.
– Bul senderge prohodnoi dvor emes! – dep kirgizgisi kelmedi.
Qaiyrylysta áldekimdermen áńgimelesip turǵan Shona Smahanuly kilt burylyp:
– Ózimizdiń QazGÝ-diń balalary ǵoi bular. Filolog, ne jýrnalister shyǵar. Bóten adam júre me, – degen soń ǵana Qalaǵań:
– Jaraidy, aqyryn ótip ketińder! – dedi qabaǵyn túiip.
Kire sala kitap aldyq. Alty-jeti kitapty qushaqtap ainala bergenimde, orys jazýshylarynyń jubailary bolýy kerek, bir top áiel:
– Qazaqsha shyǵarmalardy talap áketip jatyr. Netken baqytty jazýshylar! – dedi qolymyzdaǵy kitaptarǵa kózderin sata qarap.
Men ishtei: «Sonda orys jazýshylarynyń kitaptary munsha ótpeitin bolǵany-aý!» – dep tańyrqadym.
Qalamgerler úziliske shyǵa bastady. Jol-jónekei Ǵafý Qaiyrbekovten, Sofy Smataevtan, Saiyn Muratbekovten qoltańba alyp úlgerdik. Sodan soń áldebir orys jazýshysyn qoltyqtap bara jatqan Ǵabit Músirepov aqsaqalǵa qarai úsh tomdyq tańdamaly shyǵarmalaryn ala júgirgenbiz.
Ǵabeń «Aǵa!» degenimde mańǵaz ańtarylyp, kitaptaryn kórdi de:
– Káne! – dep yńǵailana berip, kózildiriginiń ústinen qol-aiaǵyma tinte qarap alǵannan keiin:
– Ai, qazir avtograftyń ýaqyty emes qoi! – dep burylyp júre berdi.
Kóńil qabarjyńqyrap, keri ainalsam, qarsy aldymda kúlip, Saǵat Áshimbaev tur. Sýretinen tanitynymyz bolmasa, júzbe-júz alǵash kórýim.
– Mynalaryńdy bólekteý qoia turý kerek edi. Ǵabeń mundaidy unata ma. Májilistiń sońynda bir ainalyp soǵyńdar, qoltańbasyn qoiǵyzyp bereiin, – dedi iyǵyma qolyn salyp.
Sóitsek, biz teatrdyń ishinde áigili rejisser Leonid Gaidaidyń «Brilliantovaia rýka» kinofilmindegi tapanshany tor qaltaǵa sala salatyn Gorbýnkov –Nikýlinge uqsap, eki-úsh shólmek «stýdent koniagy» – «Talasty» tesik sómkege tastai-tastai salyp shapqylap júrippiz ǵoi. Rasynda da, kidi jazýshy onymyzdy qaidan jaqtyrsyn.
Qazir qoltańba qoidyrǵan kitaptarǵa qarasam, ol kún – maýsymnyń on altysy eken. Sonda Búkilodaqtyq avtorlyq quqyq agenttigi Qazaq bóliminiń bastyǵy, Qazaqstan Jazýshylar odaǵy basqarmasynyń hatshysy, KSRO Jazýshylar odaǵynyń syn jónindegi keńes múshesi, Qazaqstan Lenin komsomoly syilyǵynyń laýreaty bolyp, aty dúrildep turǵan Sákeń otyz bes-aq jasta eken. Degenmen, shashy býryl tartyp, bul jastan áldeqaida ersek baiqaldy. Júzinen tolysqan parasattylyqtyń nyshany ańǵarylady.
Áiteýir, sol júzdesýden keiin aramyzda áldebir jaqyndyq ornyǵyp ketip edi.
Arada birtalai ótkende kafedra meńgerýshisi Taýman Amandosov stýdentterdi diplom qorǵaýǵa beriletin jumystarmen tanystyrǵan. Árkim oń jambasyma keledi-aý degen taqyryptaryn tańdap alyp jatyr. Bir kezde «Saǵat Áshimbaevtyń synshylyq sheberligi» degende qolymdy kóterdim. Sonsha etene tanys, jeńil taqyryp kóringen.
Alaida, iske kiriserde ańǵardym, Sákeńniń «Talantqa taǵzym», «Parasatqa qushtarlyq» atalatyn eki kitabyn tiip-qashyp oqyǵanym bolmasa, synshy eńbekterin tereń bilmeidi ekenmin. Solai bola tura, búgingi jumysty kúnde erteńge qaldyryp, jan alqymǵa kelgenshe uzyn arqan, keń tusaýmen, tiisti merzimge on-on bes kún qalǵansha tabandap otyra qoimappyn. «Qazaq ádebieti» gazetiniń bólim meńgerýshisi Shákizada Quttaiaqov aǵam jetekshi bolyp belgilenip edi, ylǵi issaparǵa ketip, ustatpai qoidy. Sákeńniń 1974 jyly shyqqan alǵashqy «Syn muraty» kitabynyń jalǵyz danasyn Pýshkin atyndaǵy ortalyq kitaphanadan áreń taptym. Onyń ózi jyrym-jyrym. Bireýler betterin paraqtap jyrtyp áketipti. Sodan: «E, bir jóni bolar, jetekshim de oralar, erteń bararmyn. Búrsúgini kórermin» dep júrgende Taýman Salyqbaiuly jumystaryńdy daiyn kúiinde tórt kúnniń ishinde aldyma ákelmeseń qorǵaýǵa jibermeimin dedi.
Sasqannan Qazaq teleradio Komiteti tóraǵasynyń orynbasary bolyp isteitin Saǵat Áshimbaevtyń ózine jettim.
Sáskeniń kezi. Áldebir jinalystan shyqqan ba, qasynda bireý bar, qazirgi Aq ordadan qyzmet ornyna qarai aiańdap keledi eken. Sálem berdim de, salǵan betten:
– Saǵat aǵa, sizdiń eńbekterińizden diplom qorǵaityn edim. Jaǵdaiym osylai bolyp tur. Ýaqyt ta, professor da qysyp barady, – dep shynymdy aittym.
Ańtaryla burylǵan Sákeń:
– Munyń – men úshin tańǵajaiyp jańalyq. Qudai-aý, bizdiń de eńbekterimiz diplom taqyryby deńgeiine kóterilgeni me?! Seniń de qazaqy jalqaýlyq mineziń unap tur, – dep kúlip aldy.
Jailap kabinetine kóterildik. Bólmeniń bir qabyrǵasy tola kitap. Sákeń arasynan sý jańa «Syn muraty» eńbegin sýyryp bergende kóz aldym jarq ete túskendei boldy.
– Qazir úige baramyz. Jaiaý ketemiz. Shopyr suranyp ketip edi. Izdegenińniń bári úide jatyr. Kitaptarǵa kirmegen maqalalar da kóp…
«Kókten izdegenim jerden tabyldy-aý!» dep qýanyp otyrmyn.
Birazdan soń Sákeńniń páterin betke alyp, jolshybai kezdesken baqty aralap, kók maisany tizeden jaldap tartyp berdik.
– Siren de gúldedi, – dedi aǵash basynan bir tal ósimdikti úzip alyp, – Iisin qarashy. Keremet!..
Men de usaq kúlgin japyraqty gúldiń bir ýysyn julyp alyp edim, hosh iisi muryn jardy.
– Al, muny qazaqsha ne deitinin bilesiń be?
– Bilmedim. Siren dei beremiz ǵoi…
– Bul – maisheten tuqymyna jatatyn ósimdik. Biraq ózgeshe mynaýsy. Otyzǵa jýyq túri kezdesedi eken. Qoldan uryqtandyryp ósire beretin siiaqty. «Dekan», «Alenýshka», «Moskva sulýy» degendei sorttary kóp. Meni qýantatyny – munyń «Sátbaevtyń qurmetine» degen túri bar. Mynaý – sol. Osyny kórgen saiyn Qanysh aǵamyz eske túsedi. Ǵajap qoi! Iis sý jasaidy budan… Sirenniń qazaqshasy – bórtegúl. Islám Jarlyǵapov aǵamyzdyń tabysy. Tuqymynyń ereksheliginen shyǵar, ózi eki-úsh jylda bir ǵana jáne mai, iiýn ailarynda bórtip gúldeidi. Keremet, á?..
«Sákeńniń bilmeitini joq-aý, sirá? – dep oiladym. – Muny biologterdiń ózi bile bermeitin shyǵar-aý?!.».
Shárbaný jeńgemiz ben erjetken uldary úide eken, meni kópten kútip otyrǵan adamdardai quraq usha qarsy aldy.
– Inilerińmen tanysyp qoi, – dedi Saǵat aǵa, – Dáýren KazGÝ-de oqidy. Máýlen onynshyny aiaqtaǵaly júr…
Belgili jýrnalist Shárbaný Beisenova jeńgemizdi uiań minezdi me dep qaldym. Otaǵasyna qyzdai syzylyp, sybyrlap sóileitini jarasady eken.
Terlep-tepship otyryp shai ishtik.
– Myna baýyrsaq pen qaimaq elden búgin ǵana kelgen bolýy kerek. Ábden toiyp al! – dep qoidy Sákeń. Sodan soń jeńgei ekeýiniń stýdenttik jyldary birtalai qiyndyqqa kezikkenin, sol shaqtarda Musa Dinishev aqsaqaldyń kóp járdemdeskenin eske alyp otyrdy.
Jeńgei sóz arasynda áldebir ocherkter jinaǵynda óziniń maqalasynyń shyqqanyn aityp edi:
– O-o-o, durys boldy ǵoi. Qazir kóremiz! – dep qýanyp qaldy. Sálden keiin dálizge shyqtyq.
– Júr, «resmi tanysýdy» sheberhanadan bastaiyq! – dedi. – Meniń azan shaqyryp qoiǵan atymnyń Saǵathan ekenin biletin shyǵarsyń?
– Jo… bilmeimin.
– Úidegiler bala kezimnen Saǵat deýshi edi. Elge de osy atpen tanylyp ketken siiaqtymyn.
Bul da men úshin jańalyq edi…
Uiadai qýysqa shaǵyn sheberhana jasap qoiypty. Yńǵaily úldirikte aǵash sheberine kerek qural-saiman tolyp tur.
– Bos ýaqytta ermek qylǵandy unatamyn. Sen taqyryp etken synshylyq sheberlikten bul sheberligimdi kem dep oilamaimyn…
Osyny aityp, rahattana kúldi.
Odan jumys bólmesine ozdyq. Úlken kitaphanaǵa kirip ketkendei áserlendim. Shynyly sórelerdegi kitaptardan qabyrǵalar qaiysyp turǵandai. Qazaq, orys jazýshylarynyń týyndylaryn bylai qoiǵanda, biz estip-bilmegen sheteldik qalamgerlerdiń shyǵarmalarynan kóz tunady.
Jazý ústeliniń ústinen Abaidyń ábden eskirgen jinaǵyn aldy.
– Bul – jumys kitabym. Qaitalap oqyp kele jatqanyma on jyldan asty. Ár oqyǵan saiyn jańalyq tabamyn, aqyndy ýaqyt ozǵan saiyn uǵyna túskendei, tylsym tereńine boilai túskendei bolamyn…
Óleń joldarynyń astyn túrli-tústi siiamen syzyp, tusyna túigen oilaryn, alǵan áserin qysqasha jazyp qoiady eken.
Sodan soń tartpadan ásem bezendirilgen, bir dini kitapty alyp kórsetti.
– Muny Ǵabit Músirepov syilap edi. Rýhani baǵasy sheksiz, árine. Óte sirek kezdesetin qasterli dúnie bolǵandyqtan qazir narqyn biletinder bir mashinanyń qunyn berse de alyp keter edi… Sen bilesiń be, men Ǵabeńniń aqshasyn sanap bergen adammyn ǵoi. O-o-o! – dedi.
– Kóp pe eken?..
– Oi-i, kóp qoi. Naqty qansha ekenin umytyp ta qaldym. Qyzyq boldy ózi. Bara qalsam, e, jaqsy keldiń, esebine jete almai otyr edim, sanap shyq dep kiltteýli turǵan esikti ashyp, býda-býda úiilip jatqan kókala-qyzylala aqshanyń ústinen bir-aq shyǵardy. Mundaidy kórmegen basym qara terge túsip qatty qinaldym. Áiteýir, qaita-qaita shatysyp otyryp, qas qaraia bittim-aý eseptep. Ǵabeń qyzyq adam ǵoi, «Aqsha sanap kórmegensiń be?!» dep qasyma kelip-ketip, kúni boiy renjýmen boldy.
Sákeń kerek-aý degen, óziniń de, ózgeniń de baspasózde jariialanǵan maqalalaryn uqypty hatshyǵa uqsap qiyp alyp, nómirlep, shyqqan merzimin jazyp, saqtap qoiyp otyrady eken. Bularmen qosa óz eńbekteri baǵalanǵan birqatar kitap pen kóp oqyrman hattaryn uzatpai qaitararsyń dep, muqiiat orap berdi.
– Qyzmet babymen júrip, uzaq ýaqyt qalamdy sýytyp ketip edim, jazýdy saǵynyp qalǵan ekenmin, kósile túskendeimin. Keshege deiin birtalai dúnieni támámdap qoidym. Jáne bir jinaqtyń júgin kótererlik maqalalarym bar eken. Qudai qalasa, ony «Shyndyqqa súiispenshilik» dep toptastyrmaqpyn. Sen olardy qozǵamai-aq qoi, qalǵandary da jetedi, – dedi.
Sol kúni kitaphanada bes ai otyrsam da diplom jumysyna qajetti taptyrmaityn derekterdi bir sátte-aq Sákeńniń ózinen oljalap, jataqhanaǵa qustai ushyp, qanattanyp qaittym da, kúni-túni jazýǵa kiristim.
Odan jumysty sátti qorǵap ta úlgergen edim.
Arada jarty aidai ýaqyt ótkende Saǵat aǵanyń qaǵazdary men túptelgen diplom jumysymnyń kóshirmesin alyp qyzmet ornyna bardym.
– Kel, tórlet! – dedi Sákeń. – Estip jatyrmyn, «bes» alypsyń. Molodets! Erteń kelindi alyp úige kel. Diplomyńdy «jýyp» bereiin!..
Birtalai áńgimelestik. Baiqap qaldym, jan dúniesi tez jaralanǵysh, sezimtal Sákeń jaibaraqat, kóńildi kórinýge tyrysqanymen, temekini ústi-ústine tartyp, áldenege ábirjip otyrdy.
Maǵan ústel sýyrmasynan ádemi qoiyn dápter alyp, eskertkishke qoltańba jazyp berýge yńǵailanǵanda basy da, ushy da «altyn» qalamymdy ustata qoidym.
– Ói, mynany qaidan alyp júrsiń?! – dedi tańdanyp.
– Mońǵol stýdentterinen on somǵa satyp alyp edim…
Ol kezde qytai kásiporyndarynyń birinen shyǵatyn jazýǵa yńǵaily mundai qalamdar óte sirek kezdesetin-di. Talǵampaz Sákeń sapaly buiymdy tani qoidy.
– Oi, «blatnoisyń» ǵoi óziń! Muny maǵan ber. Únemi osyndai siiamen jazatyn qalamsapty paidalanatynymdy kórdiń ǵoi. Bir aptadan keiin jeńgeń Chehoslovakiiaǵa barady. Saǵan basqa qalam ákelip beredi.
Sonda Saǵat aǵama dep arnaiy alǵan týra osyndai jáne bir qalam esime túsip, tós qaltamnan sýyryp berdim.
– Oý, baiyttyń ǵoi meni! – dep balasha qýanǵan Sákeń qoltańba jazýǵa kiristi.
Qobaljý syryn shyǵarda aitqan. Osynyń aldynda ǵana Jeltoqsan oqiǵasyna qatysqan jastardyń sotynda bolyp qaitypty. Buryn da atalmysh jaǵdaiǵa júregin aýyrtyp, qamyǵyp otyrǵan kezderin kórip edim.
– Kinásiz bir jigitti ólim jazasyna kesti, – dedi kúrsinip. – Járdemdese almaǵan dármensizdigime kúiinemin. Eń ókinishtisi – bizdiń baýyrlar sotta bir-birin satyp jatyr. Ai, qalai el bolar ekenbiz?!.
Keterimde endi ne istemek oiym baryn suraǵan. Anyq baǵdarym bolmai, tolqý ústinde júrgen edim, bálendei dittegenim bar dei almadym.
– Qalai bolǵanda da Almatydan ketpe! – dedi Sákeń. – Ádebietke talpynǵan ekensiń, qalyń tvorchestvo ortasynda júrgeniń durys. Kózdegen qyzmet ornyń bolsa, qysylmai ait, qoldan kelgenshe kómektesemin, úi alýǵa járdemdesemin… Sosyn, budan bylai ózime de jii soǵyp tur. Osy, maǵan jýysqan inshekterimniń kóbi eki-úsh kezdeskennen keiin jolamai ketedi. Soǵan qaraǵanda, bir «ońbaǵan» adam bolýym kerek, he-he…
Men Saǵat aǵanyń bul aitqanyn oryndai almadym. Biraz tolqyp júrdim de, Qaraǵandyǵa attanyp kettim. Jaǵdaiymdy málimdep bir-eki ret hat jazdym.
Eki-úsh jyl aýdandyq, oblystyq gazetterde jumys istep, Almatyǵa qaita oralǵan soń úlken qyzmette otyrǵan Sákeńe sálem berip shyǵýǵa oqtalǵanmyn. Biraq kúndelikti kúibeń tirliktiń yǵynan shyǵa almai, ejelgi «kúnde erteń» ádetimmen yńǵaiym bolmapty. Onyń ústine áigili tamyz búligi bastalyp, el ishi dúrligip jatqan tus edi. Sol kúnderdiń birinde Saǵat aǵanyń kenetten qaitys bolǵanyn estidik.
***
…Kishkene ulym sheshesiniń týǵan kúnine qushaǵyn toltyryp bórtegúl jinap ákelipti. Úidiń ishin hosh iis keýledi. Men Saǵat aǵamdy oilap, muńǵa battym.
Qultóleý Muqash.
1992 jyl.
(Sýretti salǵan avtor)
Derekkóz: "Ult" portaly
