– Aýyt myrza, oralmandarǵa jer berý máselesiniń sheshimi jóninde qýanýǵa áli erte degen de pikir aıtylyp qalyp jatyr. Onyń qandaı qısyny bolýy múmkin?
– Túk te erte emes, qaıta biz súıinshini kesh surap otyrmyz. Sosyn ózi bilmegen, teksermegen másele týraly teris aqparat bergendi, eldi shatastyrǵandy qoıý kerek. «Oralman» mártebesin alǵan qandastarymyzǵa jer telimderin berý máselesi 2003 jylǵy 20 maýsymda qabyldanǵan QR «Jer kodeksinde» (№442) sheshilip qoıǵan. Atalǵan kodekstiń 46, 37, 97 jáne 100-babynda taıǵa basqan tańbadaı ashyq kórsetilgen. Másele sonyń óz deńgeıinde atqarylmaýynda bolyp tur ǵoı. Bul jerde kemshilik jergilikti atqarýshy bılikpen qatar oralman aǵaıynda da bar. Oralmandar zańdaǵy osy jeńildikterdi jáne ózderiniń quqyqtaryn bilmeı otyr. Atqarýshy bılik bolsa, kóship kelgen qandastar arnaıy hat jazyp kelip suramaǵan soń, bul sharýamen aınalyspaǵan. Ákimderdiń «Kóshi-qon Elbasy erte jolǵa qoıǵan strategıalyq saıasat edi. Al mynaý meniń alystan kelgen aǵaıynym ǵoı. Zańdy túsinbeıtin shyǵar, olarǵa degen qandaı jeńildikter bar edi?» dep qozǵalmaǵany júregińdi aýyrtady eken. Sonyń kesirinen kóp otbasylar áli jer ala almaı otyr. Tipti, zań normalaryn burmalap túsindiretin Jer qatynastary basqarmasynyń basshylary men aýdan ákimderi bar. Sol sebepti qandastarymyz sergek bolsyn, zańdaǵy quqyǵy paıdalanyp, jeńildikterin alýǵa kelgende eshkimnen tartynbasyn demekpin.
– Atqarýshy bılik «Orlman» mártebesin alǵan aǵaıynǵa Jer telimderin berýge baıaǵydan mindetti eken. Sonda bul súıinshide qandaı jańalyq bar?
– Iá, baıaǵydan mindetti. Zańǵa Elbasy qol qoıady. Sosyn ol atqarylady. Aıtpaqshy, «Oralman» mártebesin alǵan qandastarymyzǵa Jer telimderin berý máselesi «Halyqtyń kóshi-qony týraly» zańnyń 23-babynda da Oralmandarǵa jer ýchaskelerin berý oralmandarǵa, etnıkalyq qazaqtarǵa jáne olardyń otbasy múshelerine usynylatyn memlekettik qoldaý sharalarynyń tizbesine engizilgen. Sońǵy ret ózgertýler men tolyqtyrýlar engizilgen «Halyqtyń kóshi-qony týraly» zańyna Elbasy 2015 jylydyń 24 qarashasynda qol qoıdy. 2016 jyldyń 1 qańtarynan bastap atqarýǵa berildi. Mine, sodan beri bir jyl, bes aı, eki kún ótti. «Oralman» mártebesimen jer aldym degen bir qazaqty kórgen de, estigen de joqpyn. Sol úshin bul máseleni kóterdik. Aldymen «Oralman» mártebesi bar aǵaıyndarǵa zańdy túsindirip, hatyn jazyp, qolyn qoıdyryp aparyp aýdandyq ákimdikke tirkettirip, ákimderdiń jaýabyn aldyq. Ary qaraı, «Nur Otan» partıasy arqyly oblystyq Jer qatynastary basqarmalaryna jiberip, olardyń da jaýabyn aldyq. Ókinishke qaraı, aýdan ákimderi de, Jer qatynastary basqarmasynyń basshysy da bul zańnan habarsyz bolyp shyqty. Ekeýi de burmalap jaýap berdi. Sosyn bul máseleni «Abai.kz» aqparattyq portalynda dúrkin-dúrkin jazdyq. Ákim de, Jer qatynastary basqarmasy da uıqysynan oıandy. Aýyl sharýashylyǵy mınıstrligi nazar aýdaryp, arnaıy jınalys ótkizdi. Sóıtip, Qytaıdaǵy qazaqtardyń tilimen aıtqanda, qazir Aýyl sharýashylyǵy mınıstrligi tómenge qujat túsirip qoıdy. Endi «Oralman» mártebesi bar aǵaıyndarǵa sharýashylyq qurý úshin respýblıkanyń barlyq aýyldy jerlerinen Jer telimderi beriledi. Budan bylaı jergilikti atqarýshy bıliktiń bultarýǵa esh haqysy joq. Tek, kóship kelgen aǵaıyndarymyz jer telimin «oralman» kýáligin ala salyp, aýyzben emes, hat jazyp baryp suraýy kerek. Súıinshi suraıtyn jerimiz – osy!
– Al Qazaqstan Respýblıkasynyń azamattyǵyn alyp qoıǵan aǵaıyndar she?
– Olardyń «Oralman» mártebesi azamattyq alǵan kúni kúshin joıady. Endi Qazaqstan Respýblıkasynyń azamattarymen birdeı, QR «Jer kodeksinde» kórsetilgen sharttar boıynsha jer telimderin alýyna bolady. Osy jerde bir máseleniń basyn ashyp aıta keteıin. «Oralman, oralman» dep nege shyr-pyr bolyp júrmiz? «Oralman» degen jańadan kóship kelgen qandastarymyzǵa berilgen mártebe. Bul mártebe tek qazaqtarǵa ǵana beriledi. Basqa ulttarǵa berilmeıdi. «Halyqtyń kóshi-qony týraly» zańda «Oralman – tarıhı otanynda turaqty turý maqsatynda Qazaqstan Respýblıkasyna kelgen jáne osy Zańda belgilengen tártippen tıisti mártebe alǵan, Qazaqstan Respýblıkasy egemendik alǵan kezde onyń sheginen tys jerde turaqty turǵan etnıkalyq qazaq jáne onyń Qazaqstan Respýblıkasy egemendik alǵannan keıin onyń sheginen tys jerde týylǵan jáne turaqty turǵan ulty qazaq balalary» dep anyqtama berilgen. Keremet mártebe! Tek qazaq ekenińizdi dáleldeseńiz bolǵany, ózińiz qonystanǵan oblystyń Eńbekpen qamtý jáne áleýmettik qorǵaý basqarmasynan bes jumys kúni ishinde ala beresiz. Sol «oralman» mártebesine qoly jetken qazaq bórkin aspanǵa ata berse bolady. Sebebi, ol mártebeni alǵan soń, siz jeńildetilgen tártippen azamattyq ala alasyz, tegin emdelesiz, týylǵan balaǵa jórgekpul beredi. Eń bastysy, sharýashylyq qurý úshin aýyldy jerden jer telimderi beriledi. Eger, siz Qazaqstan Respýblıkasynyń azamaty bolsańyz, jer telimin alý úshin «Jer kodeksiniń» 48-babyna saı, aýksıondarǵa qatysasyz. Alystan kelgen aǵaıyn úshin ol qıyn sharýa. Al «oralman» mártebeńiz bolsa, onyń bireýine de qatyspastan, jer telimin tike alýǵa quqyǵyńyz bar. Meniń qaıta-qaıta báıek bolyp júrgenim sol – Elbasymyzdyń, Memleketimizdiń alystan kóship kelgen qandastaryna jasap otyrǵan osynaý zor qamqorlyǵynan paıdalanyp, jer telimin alyp qalsa eken degen oı. Qıyn jeri – «Oralman» mártebesiniń merzimi qazir bir jyl ǵana. Aǵaıyndar osy ýaqyttyń ishinde úlgirip, jer alyp bolýy kerek.
– Eger ol aýylda bos jer joq bolsa ne isteý kerek?
– Óte durys suraq. Qazaqstan halqynyń ornalasýy árqıly. Almaty, Shymkent jaqta halyq tyǵyz qonystanǵan. Al Soltústik aımaqtarda kerisinshe adam az, aýyldar bos jatyr deýge bolady. Sol úshin de Úkimet ishki kóshi-qon úshin tórt obylysty (Shyǵys Qazaqstan, Qostanaı, Pavlodar Soltústik Qazaqstan), syrtqy kóshi-qon úshin jeti oblysty (Aqmola, Atyraý, Shyǵys Qazaqstan, Batys Qazaqstan, Qostanaı, Pavlodar, Soltústik Qazaqstan) arnaıy kóship kelýshiler úshin belgilep qoıdy. Sol úshin kóshtiń basyn birden osy óńirlerge tartý kerek. Bul – bir.
Ekinshiden, «Jer kodeksiniń» manaǵy 100-babyna saı, oralmandardyń sharýa nemese fermer qojalyǵyn jáne aýyl sharýashylyǵy óndirisine baılanysty ózge de qyzmetti júrgizýi úshin arnaıy jer qorynyń jerinen birinshi kezekte jer telimderin alýǵa quqyǵy bar. Kórdińiz be, birinshi kezekte!
Qalaı degenmen de kelem degen qandastarymyz úshin meıli jer bolsyn, meıli azamattyq alý bolsyn, meıli bilim alý jaǵy bolsyn – barlyǵy zańmen sheshilip, rettelip qoıǵan. Másele – sony qandastarymyzdyń túsine bilýinde, oraıdy qoldan bermeı jedel qımyldaýynda qaldy.
Endigi bir másele keı aýyldarda «bos jer joq» degen de aıtylyp qalyp jatqan kórinedi. Qazir «Jer kodeksi» ózgertýler men tolyqtyrýlar engizip, qaıta qabyldaý úshin Parlamentte talqylanyp jatyr. Onda eldiń kezinde kóptep alyp, paıdalanbaǵan jelerin qaıtyryp alý sharalary qarastyrylyp jatyr. Parlament, eń jaqsysy, qazir qoldanystaǵy nemese talqyǵa túsip jatqan «Jer kodeksiniń» (2003 jylǵy 20 maýsymdaǵy №442) Oralmandarǵa jer ýchaskelerin berý tártibi kózdelgen 46, 37, 97 jáne 100-baptaryn ózgerissiz qaldyrǵany durys.
Sodan keıin bolashaqta alystan keletin qandastarymyz úshin ár aýyldan 10 paıyz jerdi arnaıy qorǵa qaldyrý máselesin birneshe márte kóterdik. Bul Zańmen bektililse, tipti keremet bolar edi.
– Memlekttik qoldaý, kvota jaıly ne aıtasyz?
– «Oralmandar» men etnıkalyq qazaqtarǵa jasalatyn qoldaý sharalary «Halyqtyń kóshi-qony týraly» Zańynyń 23-babynda tur. Sonyń ishinde qandastarymyzdyń eń kóp suraıtyny bir jolǵy beriletin kóship kelý somasy. Ol Úkimet aıqyndaǵan jeti oblysqa kelgenderge ǵana beriledi. Tym kóp aqsha emes. 2016 jyly kóship kelgenderdiń sany 16 myń 417 otbasy. Sonyń Úkimet aıqyndaǵan óńirlerge kelgen 2159 otbasyna kómek aqsha berildi. Soǵan qarap, azamattyq almaı, oralman mártebesiniń ýaqyty ótip ketkender de bar. Esterińizde bolsyn, sol az tıyn-tebenge qaramaı-aq, azamattyqqa qujat ótkize berińizder. Azamattyq alsańyz, odan da tıimdi baǵdarlamalar arqyly mol aqsha alyp, sharýashylyq qurasyzdar. Biraq, jáne qaıtalap aıtaıyn, «Oralman» kezińizde jer alyp alǵanyńyz óte durys bolady.
– Qandastarymyzdyń manaǵy Úkimet aıqyndaǵan óńirlerge kelýi sál baıaý jáne az sekildi. Sizshe osy máseleni qalaı sheshýge bolady?
– Bul jerde bir nárseni durys túsingen jáne eske berik saqtaǵan jón. Memleket qazir shettegi qazaqtardy qotaryla kóship kelińder dep shaqyryp otyrǵan joq. Ekinshiden, arnaıy kólik shyǵaryp, kóshirip ákelip te jatqan joq. Biraq óz betimen kóship kelem deýshilerge esik aıqara ashyq. Zańdyq jaqtan, joǵaryda aıttym ǵoı, barlyq jeńildik jasalyp qoıǵan. Qashan, qaı óńirge kóship kelip, qonystanam deseńiz, óz erkińizde. Kelińiz de, zań aıasynda belgilengen tártippen jeńildikterdi paıdalanyp, qonystana berińiz. Menshe, bul shettegi aǵaıyndar úshin zor qamqorlyq, tabylmas oraı deýge bolady. Shyny kerek, bir eldiń qarmaǵynda otyrǵan qazaqtarǵa baryp kóshińder deý Zańǵa týra kele qoımas. Óte-móte QHR-da otyrǵan týystarǵa. Memleket turmaq, ázir olarǵa óziń aıta almaısyń kóshińder dep. Qaıta, Elbasymyz buryn «Aınalaıyn qazaǵym, kelińder de baıyńdar!» dep, birneshe qaıtalap aıtyp jiberdi. Ony umytpaýymyz kerek. Sondyqtan, arǵy bettegi el de esi barda elin tabýǵa qulshynǵany durys.
Endi bir ýaq táýelsizdik jyldary erterek kelgen azamattar – biz ózimiz de arttaǵy elge sebimizdi tıgizýimiz kerek. Oılanatyn ýaqyt jetti. Eń aldymen arnaıy aqparattardy kóbeıtip, sanasyn oıatyp, saýatyn ashý kerek eldiń.
Sosyn bizde alystan erterek kelgen azamattar qurǵan «Qyzaı qory», «Tańjaryq qory», «Er Jánibek qory» degen ondaǵan qorlar men «Murat joly», «Jebeý», «Asar», «Jezbuıda» atty qoǵamdyq birlestikter bar. Olardyń batyr ata-babalardyń atyn tarıhqa qaldyrý maqsatynda biraz jumystar istegenin de el umytpasa kerek. Qysqasy, manaǵy batyr babalary men tulǵalaryn shynaıy bolashaqqa qaldyram dese, endi ekinshi qadam jasaýy tıis. Mysaly, Soltústik Qazaqstan oblysynyń Esil degen aýdanyna 16 aýyldyq okrýg qaraıdy eken. Sonyń 11-niń aty oryssha. Soltústik oblystardaǵy Voloshınka, Zagradovka, Zarechnyı, Ilınka, Korneevka, Nıkolaevka, Petrovka, Pakrovka, Spasovka, Iasnovka, Iavlenka atty aýyldardan súrinip jyǵylasyń. Tipti, Lenın, Kalının atty aýyldar da bar. Osy qorlar men uıymdar bas bolyp, Úkimet aıqyndaǵan óńirlerdegi keńestik kezeńniń ataýymen siresip turǵan sol óńirge baryp, bir-bir aýylǵa en salýy kerek. Ákimderimen sóılesip, suhbat quryp, foto-vıdeoǵa aýyldy túsirip, saıttar arqyly taratsa, alǵashqy adamda bes-on otbasynyń kóship kelýine yqpal etse, ary qaraı kósh jalǵasyp ketkeli tur. Árıne, olar óz aqshasymen keledi. Baspanany da óz qarajattaryna satyp alady. Aýyldy jerlerde bos úıler kóp ári arzan. Jurt daǵdaryp qaldy. Olarǵa tek, osyndaı naqty aqparat jáne jolbasshy kerek qazir. Óte kerek bolyp tur. Aýyl halqy kóbeıip, tirshilik jandansa, Úkimet erteń ózi-aq ınfraqurylymyn jaqsartady. Sóıtip, alysta qalǵan týǵan jeriń qaıta qalyptasady. Ult Kóshbasshysy Nursultan Nazarbaevtyń «Bolashaqqa baǵdar: rýhanı jańǵyrý» maqalasynda ortaǵa qoıylǵan «Týǵan jer» baǵdarlamasynyń da túp maqsaty osy. Batyr babalar men ardaqty analardyń aty aspa-tók toı-názir ótkizý jáne naýryz kóje berýmen tarıhta qalmaıdy. Qaıta solardyń aqyldy urpaqtarynyń ultyna, memleketine sińirgen eńbegimen tarıh betterine jazylady. Mysaly, erteń Voloshınka – Er Jánibek, Zagradovka – Ospan batyr, Zarechnyı – Eseńgeldi batyr, Ilınka – Qyzaı Ana, Korneevka – Kódek aqyn, Nıkolaevka – Jámeńke bolys, Petrovka – Zýha qajy, Spasovka – Tańjaryq, Iasnovka – Bashbaı Sholaquly, Iavlenka – Sáttibaı bı, Lenın – Baıeke bolys, Kalının – Baıtaılaq batyr aýyly bolyp aıǵaılap tursa, babalar úshin odan artyq qandaı qurmet, syı kerek? Eskertkishti sonda ornatyp, joldy sonda salyńyz, azamat bolsańyz! Ata-baba, ult, memleket, Otan aldyndaǵy eńbek degen osy. Aqyldy azamattar bolsa, búginnen bastap osy sharany uıymdastyrýǵa, osy jobany jasaýǵa kiriskeni jón. Qataryna shette júrgen qaltaly qazaqtardy da tartsyn. Meniń ázirge aıtarym osy.
– Sheshilip suhbat ári tushymdy keńes bergenińizge kóp rahmet!
Suhbattasqan
Ularbek Nurǵalymuly,
