– Aýyt myrza, oralmandarǵa jer berý máselesiniń sheshimi jóninde qýanýǵa áli erte degen de pikir aitylyp qalyp jatyr. Onyń qandai qisyny bolýy múmkin?
– Túk te erte emes, qaita biz súiinshini kesh surap otyrmyz. Sosyn ózi bilmegen, teksermegen másele týraly teris aqparat bergendi, eldi shatastyrǵandy qoiý kerek. «Oralman» mártebesin alǵan qandastarymyzǵa jer telimderin berý máselesi 2003 jylǵy 20 maýsymda qabyldanǵan QR «Jer kodeksinde» (№442) sheshilip qoiǵan. Atalǵan kodekstiń 46, 37, 97 jáne 100-babynda taiǵa basqan tańbadai ashyq kórsetilgen. Másele sonyń óz deńgeiinde atqarylmaýynda bolyp tur ǵoi. Bul jerde kemshilik jergilikti atqarýshy bilikpen qatar oralman aǵaiynda da bar. Oralmandar zańdaǵy osy jeńildikterdi jáne ózderiniń quqyqtaryn bilmei otyr. Atqarýshy bilik bolsa, kóship kelgen qandastar arnaiy hat jazyp kelip suramaǵan soń, bul sharýamen ainalyspaǵan. Ákimderdiń «Kóshi-qon Elbasy erte jolǵa qoiǵan strategiialyq saiasat edi. Al mynaý meniń alystan kelgen aǵaiynym ǵoi. Zańdy túsinbeitin shyǵar, olarǵa degen qandai jeńildikter bar edi?» dep qozǵalmaǵany júregińdi aýyrtady eken. Sonyń kesirinen kóp otbasylar áli jer ala almai otyr. Tipti, zań normalaryn burmalap túsindiretin Jer qatynastary basqarmasynyń basshylary men aýdan ákimderi bar. Sol sebepti qandastarymyz sergek bolsyn, zańdaǵy quqyǵy paidalanyp, jeńildikterin alýǵa kelgende eshkimnen tartynbasyn demekpin.
– Atqarýshy bilik «Orlman» mártebesin alǵan aǵaiynǵa Jer telimderin berýge baiaǵydan mindetti eken. Sonda bul súiinshide qandai jańalyq bar?
– Iá, baiaǵydan mindetti. Zańǵa Elbasy qol qoiady. Sosyn ol atqarylady. Aitpaqshy, «Oralman» mártebesin alǵan qandastarymyzǵa Jer telimderin berý máselesi «Halyqtyń kóshi-qony týraly» zańnyń 23-babynda da Oralmandarǵa jer ýchaskelerin berý oralmandarǵa, etnikalyq qazaqtarǵa jáne olardyń otbasy múshelerine usynylatyn memlekettik qoldaý sharalarynyń tizbesine engizilgen. Sońǵy ret ózgertýler men tolyqtyrýlar engizilgen «Halyqtyń kóshi-qony týraly» zańyna Elbasy 2015 jylydyń 24 qarashasynda qol qoidy. 2016 jyldyń 1 qańtarynan bastap atqarýǵa berildi. Mine, sodan beri bir jyl, bes ai, eki kún ótti. «Oralman» mártebesimen jer aldym degen bir qazaqty kórgen de, estigen de joqpyn. Sol úshin bul máseleni kóterdik. Aldymen «Oralman» mártebesi bar aǵaiyndarǵa zańdy túsindirip, hatyn jazyp, qolyn qoidyryp aparyp aýdandyq ákimdikke tirkettirip, ákimderdiń jaýabyn aldyq. Ary qarai, «Nur Otan» partiiasy arqyly oblystyq Jer qatynastary basqarmalaryna jiberip, olardyń da jaýabyn aldyq. Ókinishke qarai, aýdan ákimderi de, Jer qatynastary basqarmasynyń basshysy da bul zańnan habarsyz bolyp shyqty. Ekeýi de burmalap jaýap berdi. Sosyn bul máseleni «Abai.kz» aqparattyq portalynda dúrkin-dúrkin jazdyq. Ákim de, Jer qatynastary basqarmasy da uiqysynan oiandy. Aýyl sharýashylyǵy ministrligi nazar aýdaryp, arnaiy jinalys ótkizdi. Sóitip, Qytaidaǵy qazaqtardyń tilimen aitqanda, qazir Aýyl sharýashylyǵy ministrligi tómenge qujat túsirip qoidy. Endi «Oralman» mártebesi bar aǵaiyndarǵa sharýashylyq qurý úshin respýblikanyń barlyq aýyldy jerlerinen Jer telimderi beriledi. Budan bylai jergilikti atqarýshy biliktiń bultarýǵa esh haqysy joq. Tek, kóship kelgen aǵaiyndarymyz jer telimin «oralman» kýáligin ala salyp, aýyzben emes, hat jazyp baryp suraýy kerek. Súiinshi suraityn jerimiz – osy!
– Al Qazaqstan Respýblikasynyń azamattyǵyn alyp qoiǵan aǵaiyndar she?
– Olardyń «Oralman» mártebesi azamattyq alǵan kúni kúshin joiady. Endi Qazaqstan Respýblikasynyń azamattarymen birdei, QR «Jer kodeksinde» kórsetilgen sharttar boiynsha jer telimderin alýyna bolady. Osy jerde bir máseleniń basyn ashyp aita keteiin. «Oralman, oralman» dep nege shyr-pyr bolyp júrmiz? «Oralman» degen jańadan kóship kelgen qandastarymyzǵa berilgen mártebe. Bul mártebe tek qazaqtarǵa ǵana beriledi. Basqa ulttarǵa berilmeidi. «Halyqtyń kóshi-qony týraly» zańda «Oralman – tarihi otanynda turaqty turý maqsatynda Qazaqstan Respýblikasyna kelgen jáne osy Zańda belgilengen tártippen tiisti mártebe alǵan, Qazaqstan Respýblikasy egemendik alǵan kezde onyń sheginen tys jerde turaqty turǵan etnikalyq qazaq jáne onyń Qazaqstan Respýblikasy egemendik alǵannan keiin onyń sheginen tys jerde týylǵan jáne turaqty turǵan ulty qazaq balalary» dep anyqtama berilgen. Keremet mártebe! Tek qazaq ekenińizdi dáleldeseńiz bolǵany, ózińiz qonystanǵan oblystyń Eńbekpen qamtý jáne áleýmettik qorǵaý basqarmasynan bes jumys kúni ishinde ala beresiz. Sol «oralman» mártebesine qoly jetken qazaq bórkin aspanǵa ata berse bolady. Sebebi, ol mártebeni alǵan soń, siz jeńildetilgen tártippen azamattyq ala alasyz, tegin emdelesiz, týylǵan balaǵa jórgekpul beredi. Eń bastysy, sharýashylyq qurý úshin aýyldy jerden jer telimderi beriledi. Eger, siz Qazaqstan Respýblikasynyń azamaty bolsańyz, jer telimin alý úshin «Jer kodeksiniń» 48-babyna sai, aýktsiondarǵa qatysasyz. Alystan kelgen aǵaiyn úshin ol qiyn sharýa. Al «oralman» mártebeńiz bolsa, onyń bireýine de qatyspastan, jer telimin tike alýǵa quqyǵyńyz bar. Meniń qaita-qaita báiek bolyp júrgenim sol – Elbasymyzdyń, Memleketimizdiń alystan kóship kelgen qandastaryna jasap otyrǵan osynaý zor qamqorlyǵynan paidalanyp, jer telimin alyp qalsa eken degen oi. Qiyn jeri – «Oralman» mártebesiniń merzimi qazir bir jyl ǵana. Aǵaiyndar osy ýaqyttyń ishinde úlgirip, jer alyp bolýy kerek.
– Eger ol aýylda bos jer joq bolsa ne isteý kerek?
– Óte durys suraq. Qazaqstan halqynyń ornalasýy árqily. Almaty, Shymkent jaqta halyq tyǵyz qonystanǵan. Al Soltústik aimaqtarda kerisinshe adam az, aýyldar bos jatyr deýge bolady. Sol úshin de Úkimet ishki kóshi-qon úshin tórt obylysty (Shyǵys Qazaqstan, Qostanai, Pavlodar Soltústik Qazaqstan), syrtqy kóshi-qon úshin jeti oblysty (Aqmola, Atyraý, Shyǵys Qazaqstan, Batys Qazaqstan, Qostanai, Pavlodar, Soltústik Qazaqstan) arnaiy kóship kelýshiler úshin belgilep qoidy. Sol úshin kóshtiń basyn birden osy óńirlerge tartý kerek. Bul – bir.
Ekinshiden, «Jer kodeksiniń» manaǵy 100-babyna sai, oralmandardyń sharýa nemese fermer qojalyǵyn jáne aýyl sharýashylyǵy óndirisine bailanysty ózge de qyzmetti júrgizýi úshin arnaiy jer qorynyń jerinen birinshi kezekte jer telimderin alýǵa quqyǵy bar. Kórdińiz be, birinshi kezekte!
Qalai degenmen de kelem degen qandastarymyz úshin meili jer bolsyn, meili azamattyq alý bolsyn, meili bilim alý jaǵy bolsyn – barlyǵy zańmen sheshilip, rettelip qoiǵan. Másele – sony qandastarymyzdyń túsine bilýinde, oraidy qoldan bermei jedel qimyldaýynda qaldy.
Endigi bir másele kei aýyldarda «bos jer joq» degen de aitylyp qalyp jatqan kórinedi. Qazir «Jer kodeksi» ózgertýler men tolyqtyrýlar engizip, qaita qabyldaý úshin Parlamentte talqylanyp jatyr. Onda eldiń kezinde kóptep alyp, paidalanbaǵan jelerin qaityryp alý sharalary qarastyrylyp jatyr. Parlament, eń jaqsysy, qazir qoldanystaǵy nemese talqyǵa túsip jatqan «Jer kodeksiniń» (2003 jylǵy 20 maýsymdaǵy №442) Oralmandarǵa jer ýchaskelerin berý tártibi kózdelgen 46, 37, 97 jáne 100-baptaryn ózgerissiz qaldyrǵany durys.
Sodan keiin bolashaqta alystan keletin qandastarymyz úshin ár aýyldan 10 paiyz jerdi arnaiy qorǵa qaldyrý máselesin birneshe márte kóterdik. Bul Zańmen bektililse, tipti keremet bolar edi.
– Memlekttik qoldaý, kvota jaily ne aitasyz?
– «Oralmandar» men etnikalyq qazaqtarǵa jasalatyn qoldaý sharalary «Halyqtyń kóshi-qony týraly» Zańynyń 23-babynda tur. Sonyń ishinde qandastarymyzdyń eń kóp suraityny bir jolǵy beriletin kóship kelý somasy. Ol Úkimet aiqyndaǵan jeti oblysqa kelgenderge ǵana beriledi. Tym kóp aqsha emes. 2016 jyly kóship kelgenderdiń sany 16 myń 417 otbasy. Sonyń Úkimet aiqyndaǵan óńirlerge kelgen 2159 otbasyna kómek aqsha berildi. Soǵan qarap, azamattyq almai, oralman mártebesiniń ýaqyty ótip ketkender de bar. Esterińizde bolsyn, sol az tiyn-tebenge qaramai-aq, azamattyqqa qujat ótkize berińizder. Azamattyq alsańyz, odan da tiimdi baǵdarlamalar arqyly mol aqsha alyp, sharýashylyq qurasyzdar. Biraq, jáne qaitalap aitaiyn, «Oralman» kezińizde jer alyp alǵanyńyz óte durys bolady.
– Qandastarymyzdyń manaǵy Úkimet aiqyndaǵan óńirlerge kelýi sál baiaý jáne az sekildi. Sizshe osy máseleni qalai sheshýge bolady?
– Bul jerde bir nárseni durys túsingen jáne eske berik saqtaǵan jón. Memleket qazir shettegi qazaqtardy qotaryla kóship kelińder dep shaqyryp otyrǵan joq. Ekinshiden, arnaiy kólik shyǵaryp, kóshirip ákelip te jatqan joq. Biraq óz betimen kóship kelem deýshilerge esik aiqara ashyq. Zańdyq jaqtan, joǵaryda aittym ǵoi, barlyq jeńildik jasalyp qoiǵan. Qashan, qai óńirge kóship kelip, qonystanam deseńiz, óz erkińizde. Kelińiz de, zań aiasynda belgilengen tártippen jeńildikterdi paidalanyp, qonystana berińiz. Menshe, bul shettegi aǵaiyndar úshin zor qamqorlyq, tabylmas orai deýge bolady. Shyny kerek, bir eldiń qarmaǵynda otyrǵan qazaqtarǵa baryp kóshińder deý Zańǵa týra kele qoimas. Óte-móte QHR-da otyrǵan týystarǵa. Memleket turmaq, ázir olarǵa óziń aita almaisyń kóshińder dep. Qaita, Elbasymyz buryn «Ainalaiyn qazaǵym, kelińder de baiyńdar!» dep, birneshe qaitalap aityp jiberdi. Ony umytpaýymyz kerek. Sondyqtan, arǵy bettegi el de esi barda elin tabýǵa qulshynǵany durys.
Endi bir ýaq táýelsizdik jyldary erterek kelgen azamattar – biz ózimiz de arttaǵy elge sebimizdi tigizýimiz kerek. Oilanatyn ýaqyt jetti. Eń aldymen arnaiy aqparattardy kóbeitip, sanasyn oiatyp, saýatyn ashý kerek eldiń.
Sosyn bizde alystan erterek kelgen azamattar qurǵan «Qyzai qory», «Tańjaryq qory», «Er Jánibek qory» degen ondaǵan qorlar men «Murat joly», «Jebeý», «Asar», «Jezbuida» atty qoǵamdyq birlestikter bar. Olardyń batyr ata-babalardyń atyn tarihqa qaldyrý maqsatynda biraz jumystar istegenin de el umytpasa kerek. Qysqasy, manaǵy batyr babalary men tulǵalaryn shynaiy bolashaqqa qaldyram dese, endi ekinshi qadam jasaýy tiis. Mysaly, Soltústik Qazaqstan oblysynyń Esil degen aýdanyna 16 aýyldyq okrýg qaraidy eken. Sonyń 11-niń aty oryssha. Soltústik oblystardaǵy Voloshinka, Zagradovka, Zarechnyi, Ilinka, Korneevka, Nikolaevka, Petrovka, Pakrovka, Spasovka, Iasnovka, Iavlenka atty aýyldardan súrinip jyǵylasyń. Tipti, Lenin, Kalinin atty aýyldar da bar. Osy qorlar men uiymdar bas bolyp, Úkimet aiqyndaǵan óńirlerdegi keńestik kezeńniń ataýymen siresip turǵan sol óńirge baryp, bir-bir aýylǵa en salýy kerek. Ákimderimen sóilesip, suhbat quryp, foto-videoǵa aýyldy túsirip, saittar arqyly taratsa, alǵashqy adamda bes-on otbasynyń kóship kelýine yqpal etse, ary qarai kósh jalǵasyp ketkeli tur. Árine, olar óz aqshasymen keledi. Baspanany da óz qarajattaryna satyp alady. Aýyldy jerlerde bos úiler kóp ári arzan. Jurt daǵdaryp qaldy. Olarǵa tek, osyndai naqty aqparat jáne jolbasshy kerek qazir. Óte kerek bolyp tur. Aýyl halqy kóbeiip, tirshilik jandansa, Úkimet erteń ózi-aq infraqurylymyn jaqsartady. Sóitip, alysta qalǵan týǵan jeriń qaita qalyptasady. Ult Kóshbasshysy Nursultan Nazarbaevtyń «Bolashaqqa baǵdar: rýhani jańǵyrý» maqalasynda ortaǵa qoiylǵan «Týǵan jer» baǵdarlamasynyń da túp maqsaty osy. Batyr babalar men ardaqty analardyń aty aspa-tók toi-názir ótkizý jáne naýryz kóje berýmen tarihta qalmaidy. Qaita solardyń aqyldy urpaqtarynyń ultyna, memleketine sińirgen eńbegimen tarih betterine jazylady. Mysaly, erteń Voloshinka – Er Jánibek, Zagradovka – Ospan batyr, Zarechnyi – Eseńgeldi batyr, Ilinka – Qyzai Ana, Korneevka – Kódek aqyn, Nikolaevka – Jámeńke bolys, Petrovka – Zýha qajy, Spasovka – Tańjaryq, Iasnovka – Bashbai Sholaquly, Iavlenka – Sáttibai bi, Lenin – Baieke bolys, Kalinin – Baitailaq batyr aýyly bolyp aiǵailap tursa, babalar úshin odan artyq qandai qurmet, syi kerek? Eskertkishti sonda ornatyp, joldy sonda salyńyz, azamat bolsańyz! Ata-baba, ult, memleket, Otan aldyndaǵy eńbek degen osy. Aqyldy azamattar bolsa, búginnen bastap osy sharany uiymdastyrýǵa, osy jobany jasaýǵa kiriskeni jón. Qataryna shette júrgen qaltaly qazaqtardy da tartsyn. Meniń ázirge aitarym osy.
– Sheshilip suhbat ári tushymdy keńes bergenińizge kóp rahmet!
Suhbattasqan
Ularbek Nurǵalymuly,
