Máselen, Elbasy N. Nazarbaev kóbinese qysta demalys alyp, Shymbulaqta shańǵymen syrǵanaýdy unatatyny belgili. Al jazda Býrabaı kýrortynda demalady. Biletinderdiń aıtýynsha, Prezıdent Býrabaıda demalǵaly beri aımaqta pansıonattar kúrdeli jóndeýden ótkizilip, kýrorttaǵy jaǵdaı jaqsy jaǵyna qaraı ózgere bastapty.
AQSH prezıdenti Barak Obama zaıyby jáne eki qyzy men ıtin ertip, Massachýsets shtatyna qarasty aralda demalǵandy unatatynyn baspasóz quraldarynan bilemiz. Bul aral Gollıvýd juldyzdarynyń súıikti mekeni kórinedi. Prezıdentter Kennedı men Klınton da osy aralda demalypty.
Germanıa kansleri Angela Merkel jetinshi ret qatarynan Italıa men Avstrıanyń shekarasynda ornalasqan provınsıany demalysyn jaıly ótkizetin oryn retinde tańdapty. Ol jerde ol taýǵa shyǵyp, ormanda serýendep, baseınge shomylǵandy unatatyn kórinedi.
Fransıa prezıdenti Fransýa Olland ataqty Versal saraıy mańyndaǵy rezıdensıada demalǵandy unatady eken. Buryn ańshylardyń úıi bolǵan bul oryn general Sharl de Golldyń buıryǵymen Fransıa basshylarynyń rezıdensıasyna aınaldyrylypty.
Koroleva Elızaveta Barmoraldaǵy shotland qorǵanynda demalady. Bul rezıdensıany koroleva Vıktorıa men prıns Albert 1852 jyly satyp alǵan. Qorǵanmen qosa 20 myń gektar jeri bar. Barmoralda ań men qustardyń kóbeıýine jaǵdaı týǵyzylǵan. Sáýir aıy men shilde aıy arasynda munda týrıserdiń kelýine jol ashyq, qalǵan ýaqyttyń bárinde koról otbasynyń qaramaǵynda.
Vladımır Pýtın demalysynda Sochıdegi rezıdensıasynan shyqpaıdy. Ol jerde ol teńizge shomylyp, jaqyn mańdaǵy kólde balyq aýlaǵandy, júgirgendi unatsa, Chechen Respýblıkasynyń lıderi Ramzan Kadyrov Túrkıada demalǵandy qalaıdy eken.
Al Ózbekstan prezıdenti Islam Karımov demalysyn otbasy, oshaq qasynda ótkizgendi unatatyn kórinedi.
Al endi arǵy tarıhqa úńilip, HH ǵasyrdaǵy Reseı patshasy men KSRO kósemderiniń demalysyn qalaı ótkizgenin táptishtep kórelik. Qazaqtar «aq patsha» dep ataǵan orystyń sońǵy ımperatory Nıkolaı II ystyqqa shydaı almaıtyn bolǵandyqtan jazda eki aı boıy qońyr salqyn aımaqta demalǵan. Sýyq sýda kúnuzaq júzetin bolǵan. Negizinen demalysyn Qyrymda: Ialtada, Sevastopolde ótkizgen. «Aq patsha» 15 shaqyrymǵa deıin jaıaý júrgendi unatqan. Ialtada kúni búginge deıin onyń júrgen joly «Patsha soqpaǵy» degen ataýmen atalady.
«Kún kósem» Lenın revolúsıa, azamat soǵysy kezinde bılik basynda bolǵandyqtan demalys degendi bilmegen, kúni-túni basy qatyp jumys istegen adam. Baıǵus Lenın patsha zamanynda Shýshaǵa jer aýdarylǵanda ǵana «demalǵan» eken. Sol kezde ara-tura sýǵa shomylyp, balyq aýlap turypty. Ómiriniń sońǵy kezeńinde densaýlyǵy mursha berse, áıeli Krýpskaıamen birge mashınamen qydyrǵandy unatqan.
Jez murt Stalın 1932 jylǵa deıin – áıeli Nadejda Allılýeva ólgenge deıin – Qyrymda demalǵan. Áıeliniń kózi ketken soń tek qana Qara teńizdiń Kavkaz jaǵalaýynda: Sochı, Gagra, Músserde demalǵan. Degenmen Stalın sýǵa túsip, kúnge qyzdyrynýdy múldem qalamapty. Odan da óziniń kúzetshilerimen birge orys halqynyń kóne oıyny «gorodkı» oınaǵandy jaqsy kóripti. Tipti kósemniń Kýnsevodegi saıajaıynda «gorodkıge» arnalǵan ashyq alań bolǵan. Sol jerdegi qoqys tastaıtyn bos jáshik keıde jeńgenderge, keıde jeńilgenderge syılyq retinde tapsyrylypty. Biraq Stalın sırek jeńilgen: áriptesi «gorodkı» boıynsha sport sheberi bolǵan. 1925 jyly Stalın bılárd oınaýdy úırenip, óle-ólgenshe tastaıaq oınaýyn tastamapty. Kósemniń kózindeı bolyp onyń saıajaıynda áli kúnge deıin bılárd stoly tur desedi.
Muraǵattaǵy keıbir qujattar boıynsha, «halyqtar ákesiniń» demalysy keıde úsh aıǵa deıin sozylǵan. Otyzynshy jyldardyń basynda ol Máskeýden shildeniń aıaǵynda ketip, Qazan merekesine qaraı qaıtyp oralǵan. KSRO-nyń eýropalyq bóligin poıyzben, teplohodpen, keıde avtomobılmen aralaýdy jaqsy kórgen.
Baryp tireletin jeri, árıne, Kavkaz jaǵalaýyndaǵy kýrorttar, Grýzıadaǵy súıikti orny, ara-tura Qyrym bolǵany anyq. Jez murt kósem soǵystan keıingi birinshi demalysyn 1947 jyly Qyrym men Sochıde ótkizipti. Sol kezde birge bolǵan áıeliniń esteligine qaraǵanda, kósem túske deıin es-tússiz uıyqtap, tal túste tańǵy asyn, keshki toǵyzda túski asyn zorǵa ishken, tún jarymyna deıin joldastarymen uzaq áńgimelesetin bolǵan.
Stalın eń sońǵy demalysyn 1952 jyly kúzde alǵan eken. Bul kezde kósemniń jaryq dúnıede jer basyp júrýine birneshe aı ǵana qalǵan edi.
Qasqa bas Hrýshev Ýkraına Ortalyq Komıtetiniń birinshi hatshysy kezinen bastap Qyrymda demalýdy unatqan. KSRO-nyń qojaıyny bolǵan soń óziniń týǵan respýblıkasyndaǵy súıikti jarty aralyna degen mahabbaty onan saıyn artqanǵa uqsaıdy. Hrýshevtiń Pısýnde men Kavkazda da keremet saıajaıy bolǵan.
Qasqa bas kósem onda kóktem men jazda, kúzde jıi baryp turǵandy unatqan. Onyń bir sebebi 1962 jyly Hrýshevtiń densaýlyǵy tómendep, kúrt semire bastaǵan. Dárigerler oǵan alty saǵat qana jumys isteýge ruqsat berip, OK arnaıy sheshimmen demalysyn eki aıǵa deıin sozyp bergen. 1964 jyly Hrýshev Pısýndada qazan aıynyń jyly shýaǵyna rahattanyp jatqanda, Máskeýde OK-tiń shuǵyl plenýmy bolyp, onda Nıkıta Sergeevıch taqtan taıdyrylǵan.
Leonıd Brejnevke de OK arnaıy sheshimmen 1979 jyldan bastap eki aılyq demalys taǵaıyndapty. Ádette Brejnev shilde aıynyń basynda demalysqa shyǵatyn bolǵan. Qyrymda Ialtadan onsha qashyq emes jerdegi súıikti rezıdensıasynda demalǵan. Aınala qalyń baý-baqsha bolǵandyqtan, 30 gradýstyq ystyqta da bul jer janǵa jaıly qońyr salqyn bolǵan. Gensektiń demalystaǵy kún tártibi eshqashan ózgermepti: tańǵy saǵat 7-de turý, saǵat 9-ǵa deıin sýda júzý, odan keıin tańǵy as... 70 jastan asqan sońaq Brejnev tańǵy jattyǵý jasaýǵa erinip, qol-aıaǵyn azdap tyrbańdatýmen shektelipti.
Iýrıı Andropov KSRO memlekettik qaýipsizdik komıtetin basqaryp turǵanda da, gensek kezinde de teńizge baryp kórmepti – álsiz densaýlyǵy oǵan jar bermegen. Tek qana Kıslovodskige baryp, mıneraldy sý ishýmen shektelgen. Sýǵa shomylmaǵan, tek qana azdap jaıaý júrgen. Ary ketkende bir jarym aı ǵana demalǵan.
Árıne, kósemderdiń bári de ańǵa shyqpaı tura almaǵan. Keıbir saıası máseleler ańshylyqta sheshimin taýyp otyrǵan. Qoly bosta joǵarydaǵy Nıkolaı patsha qarǵa atýdy jaqsy kórgen, onyń óltirgen qarǵalarynyń sany 3341-ge jetipti. Stalın Djýgashvılı kezinde qashyp-pysyp júrip ańshylyqpen, qaqpan qurýmen jáne balyq aýlaýmen kúneltken. Sol kezden qalǵan ańshylyǵy bolar, jez murt kósemniń bertinge deıin ara-tura ańǵa shyǵyp turatyn kezi bolǵan. Bul týraly kúldirgi áńgimeler kóp. Sonyń birinde Stalın men Molotov ańǵa shyǵypty deıdi. Úırek ushyp barady. Stalın «tars» etkizgenmen tıgize almaıdy. Molotov:
– Tańǵalarlyq, joldas Stalın! Ólgen úırek ushýyn jalǵastyryp barady.
1964 jyly qysta Hrýshev pen Fıdel Kastronyń birigip ańǵa shyqqany jaıynda estelikterde aıtylady. Hrýshev sol kezde eki úlken qaban, eki taýeshki, tórt qoıan atyp alady. Kastro da qalyspaıdy: bir buǵy, eki taýeshki men qabandy sulatyp salady. Ańshylyqtan oljaly qaıtý – saıasatta da oljaly boldy degen sóz, árıne.
Leonıd Ilıch Brejnev te ańshylyqty súıgen. Ózi myltyqty jaqsy ata bilgen jáne árkelki qarý jınaýdy óte jaqsy kórgen. Seıfinde toqsan myltyq saqtaýly turǵan. Osy álsizdigin jaqsy biletin dostary men áriptesteri týǵan kúninde nemese ońtaıly sátte gensekke sheteldik jaqsy qarý syılaýdy ádet qypty.
Bir kúni ańǵa shyqqan Brejnev alyp qabandy atyp salady. Qaban ushyp túsedi. Kóńili jaılanǵan Leonıd Ilıch qaı jerinen oq tıgenin teksermek úshin ádettegideı qabanǵa qaraı mań-mań basyp kele jatady. Sóıtse, qaban ólmegen, jaralanǵan eken. 20 metrdeı jaqyn qalǵanda jatqan qaban ornynan atyp turyp, Brejnevke qaraı tura umtylady. Gensektiń qasyndaǵy ormanshy dereý karabınnen eki ret atyp, tıgize almaıdy. Ashýly qaban Brejnevti emes, qasyndaǵy kúzetshisin súzip ótip, ormanǵa sińip joǵalady. Jaraly qabandy qansha izdestirse de taptyrmaıdy. Estelik aıtýshylardyń áńgimesine qaraǵanda, sol kezde Brejnev qoryqpaq túgili qalyń qasyn da qaqpapty.
El bıleýshiler de et pen súıekten jaralǵan adam, olar da jurt nazarynan ońashada emin-erkin demalǵandy unatady. Sondyqtan olardyń báriniń qoly bos kezindegi súıikti isterin túgel taratyp aıtý qıyn.
Tóreǵalı TÁSHENOV
«Aıqyn» gazeti
