Qosh, sonymen segizinshi jyly Púsin men kúieýi Feridon aqyry ajyrasady. Púsinge nekelesý talabyn qoiǵan Kemal neke aldynda Eýropaǵa saiahattap qaitý josparyn aitady. Kemal men Púsin, qyzdyń sheshesi (əkesi ol kezde qaitys bop ketken) jəne shopyry tórteýi jolǵa shyǵady. Jol boiy bir qonaqúige túsedi. Túnimen uiyqtamai, qýanyshtaryn toilaǵan ekeýi tańda qonaqúi mańynda mashinamen kele jatyp, shyrǵalańǵa ushyraidy. Mashina jol boiyndaǵy jýan aǵashqa soǵylyp, qyz til tartpai sol jerde attanyp kete barady. Kemal bir-eki ai aýrýhanaǵa jatyp shyǵady. Kemal aýrýhanadan shyqqan soń Púsinniń sheshesine qala ortalyǵynan úi alyp berip, Shuqyrjuma kóshesindegi eski úilerin ózi satyp alady. Merhamet pəterindegi jinaǵan dúnielerin tegis sonda əkelip, úidi murajaiǵa ainaldyrady. Keiipker Kemal murajaiǵa qoiylǵan barlyq muraǵattardyń katalogyn jasap, bul muraǵattarǵa qatysty əńgimelerdi túgel qamtyp jazatyn jazýshy izdeidi. «Osy oidyń jeteginde Orhan Pamýk myrzany izdep taptym. Ol tapsyrys boiynsha, meniń aitqan əńgimem negizinde osy kitapty jazyp shyqty», – dep romannyń sońǵy jaǵy asa sheber qiiýlasady…
Stambuldaǵy murajai
Osy romandy oqyp bolǵan soń internet aqtardym. Qyzyǵy, mundai murajai Stambulda bar bolyp shyqty. «Dəm tartyp, Stambulǵa baryp jatsam, osy murajaiǵa sózsiz soǵam» degen oi sanama birden ornady. Muqaǵali aqynnyń: «Qazaqtyń osynaý qasqaiyp turǵan tórinde, babalaryńnyń mahabbattary kómilgen», – degen óleń joldary esime tústi. Tańsyqtyń tórinde ata-baba mahabbatynyń eskertkishi bolyp Qozy Kórpesh – Baian sulýdyń kúmbezi tur. Bizdiń aýylda (Altaida) úlken Shińgildiń Jaiatas dep atalatyn jailaýynda Saliha-Səmen úńgiri bar. Ol da uly dala balasynyń mahabbatynyń simvoly. Burynǵydan qalǵan mundai eskertkishter bar, tańǵalmaimyz. Biraq meiirim, mahabbat degen uly nyǵmetter əlsiregen osynaý ǵasyrda adamnyń es-tússiz ǵashyq bolýy jəne sol uly sezimge qainaǵan qalanyń qaq ortasynda murajai ashý degen ne degen ǵalamat, ne degen asyl qasiet!
Shynyn aitqanda bul murajai meni qatty qyzyqtyrdy. Kúnde internet aqtaryp, tyń məlimetter izdedim. Aqyry taptym. Orhan Pamýk týraly túsirilgen derekti filmniń ústinen tústim. Sol filmniń sońǵy jaǵynda osy murajaiǵa arnaýly toqtalypty. «Stambuldaǵy osy úidi satyp alyp, murajaiǵa ainaldyrdym. Úidi ózimniń oiymdaǵydai qyp bezendirip, murajaiǵa qoiatyn eksponattardy jinaýǵa on eki jyl ýaqyt jumsadym. Nobel syilyǵyn aldym. Onyń qarjysyn da túgel osy murajaiǵa sadym.
Stambul meniń sanamda tek burynǵy beinesimen kóbirek qaldy. Ol kezde Stambul jurty dúnieni aq pen qara dep qana qabyldaityn. Basqa túsinikterge, tústerge oryn joq edi. Siz oilańyzshy, jetpisinshi, sekseninshi jyldardaǵy tis tazalaǵyshtyń ózi qazirgidei emes qoi, olardy da taptym. Ózimde baryn jəne kóne buiymdar satatyn jerdiń bərin sharlap, sol dəýirge tən eksponattardyń birazyn taýyp, osy murajaiǵa qoidym. Murajai tolyq bitken soń osy romandy jazdym. Men bala kezimde sýretshi bolýdy qatty armandaitynmyn. Biraq ol armanym iske aspady. Meniń jazýshy bolatynyma eldi qoiyp, sheshem de senbeitin…» – deidi jazýshy. Mine, ǵajap! Oqiǵanyń shyn syry sonda ashyldy. Jazýshy jetpisinshi, sekseninshi jyldardaǵy Stambul qoǵamyn, adamyn qyzyqty hikaiaǵa syidyryp, məńgilik kókireginde qap qoiǵan týǵan qalasynyń eski beinesin sýretke ainaldyrypty. Əlemge məshhúr jazýshynyń bul romany qazirdiń ózinde kóp tilge aýdarylyp, Stambuldy betke alyp, ǵajaiyp murajaidy tamashalaýshylardyń sany kúnnen-kúnge kóbeigen…
Jalǵyz Almaty
2001 jyldyń shilde aiy. Úrimjiden poiyzǵa mindim. Baǵyt – Almaty. Kýpede eki-aq adam. Qasymdaǵy elýlerdi eńserip qalǵan əiel, ulty qyrǵyz. Jón surasa kele bir-birimizdiń jaiymyzǵa qanyqtyq. Úrimjiden Bishkekke taýar tasidy eken. «Almatyǵa birinshi ret bara jatyrsyń ba? O jaqta kimiń bar?» – dep surady apai. «Iə, birinshi ret bara jatyrmyn. Eshkimim joq, jai aýyldas jigitter bar edi, solar kútip alady», – dedim. Poiyz bir sótkeden kóp júrdi. Almatyǵa taiaǵan kezde qyrǵyz apaiym: «Səlden keiin Almatyǵa jetemiz. Sen qai Almatydan túsesiń?» – dep surady. «Qai Almatysy qalai, apai? Men Almatynyń ózinen túsem», – dedim dymdy da túsinbei. «Nege Almaty ekeý? Buryn qalai estimegem», – dep basym qata bastaǵanda ol kisi: «Birinshi Almaty, ekinshi Almaty degen eki temirjol vokzaly bar. Sonyń qaisysynan túsesiń?» – dep túsindirdi. Sonda baryp miyma sý júgirdi. «Kórem ǵoi», – dedim basymdy sipap. Poiyz vokzalǵa jetkende maǵan anyǵyn túsindirmegen aýyldas kisim birinshi vokzaldan kútip aldy. Aman-səlemnen soń: «Oi, saǵan qaisy Almatydan túsetinińdi eskertpeppin ǵoi, sosyn ushyp osynda jettim», – dedi kúlip. «Men úshin Almaty jalǵyz», – deitin boldym keiin osy oqiǵany əńgime qylǵanda.
Baraholkada saýda isteitin aýyldas jigittiń úiine kep turaqtadym. Qujattarymdy tirkep, ary-beri alyp júrgen aýyldasym bir-eki kúnnen keiin bazarǵa aparyp, konteinerine otyrǵyzyp qoidy. Bazar men Toraiǵyrov-Sain kóshesi qiylysyndaǵy turaǵymyzǵa 549-nómirli «Gazel» qatynaityn. Tań ata bazarǵa jóńkilgen adamdarmen talasa-tarmasa «Gazelge» syǵylysa minip, əiteýir bazarǵa jetesiń. Keshkisin taǵy sol «Gazelge» jarmasyp, úige qaitý. Keide bazardan qaitarda «Gazeldiń» sońǵy jaǵynan oryn tiip, terezeden syrtqa úńilip, beitanys qalany kókiregime qotaryp alǵym keledi. Ol kezde Sain kóshesindegi ainalmaly kópirler joq, mashina da az. Raiymbek dańǵylynan kesip óte bere kósheniń batysyndaǵy qaz-qatar qabat úilerge kóz salam, sonsha-lyq əsem kórinedi. Joǵary qarai júitkigen «Gazel» Tóle bi kó-shesinen qiyp óte bere qyp-qysqa iýbka kiip, uilyǵyp temeki shekken qyzdar toby kórinedi. Terezeden ańyra qarap, «ne istep júrgen adamdar eken?» dep tań-tamasha bolyp otyrǵanymda «Gazel» de ol mańaidan zýlap óte shyǵady. Olardyń nege uilyǵyp, sol kósheniń boiynda turatynyn keiin aýyldasym túsindirdi.
Ol kezde Almatynyń qazirgidei shań-tozańy joq, aýa tymyq, ylǵal seziletin maǵan. Jańbyr da jii əri uzaq jaýatyn syqyldy edi. Anda-sanda jeńgemiz Əl-Farabidiń basy bar eki júz teńgeni qolyma ustatyp, dúkenge jumsaidy. Sol aqshanyń ózine biraz dúnie tietin… Qaisy toiǵa barsań da iyqtaryn julyp jep, sheteldiń ənine bileitin bizdiń halyqty óz yrǵaǵyna tarta bastaǵan qazaq estradasynyń túleýi jəne sol estrada juldyzdarynyń bazar mańynda satylatyn taspalary; Aptalyq basylymdardy asyǵa kútip, dúńgirshekterden satyp alyp jatatyn adamdar qarasy; «Saiahat» avtovokzaly aldyndaǵy biik munara basyndaǵy dəý saǵat ta kóńilde sulbasy qalǵan kórkem sýret… Jyly estelikterdi osylai mamyrlatyp jazyp, ərkezgi eske túsiretin eksponattardy myńdap jiyp, bizge de murajai ashýǵa əbden bolar edi. Topyraǵyna tabanym tigenine on bes, on alty jyl ǵana bolsa da Almatynyń kóz aldymda tarihqa ainalǵan qanshama dúnie bar. «Almaty júregimde» dep əndetip eske alǵannan basqa, qoldan keler qairan ne?! Eshkimge keregi joq myńdaǵan eksponat ər jerde shashylyp, umyt bolatyny qandai ókinishti. Otandy súiý, halyqqa qyzmet degen nərseler de osyndai irili-usaqty eksponattardyń basyn qosyp, tarihi tizbekterdi bir-birine jalǵaý ekenin keide «Kirshiksiz murajai» sekildi shyǵarmalar esińe salady. Ervin Shtraýs degen filosof: «Adamzat ómiriniń shyndyǵyn tarihi tizbekten úzip alyp túsiný múmkin emes», – deidi eken. Ol uly túsinikti Orhan Pamýk sekildi tulǵalardyń qalai maǵlum qylǵanyn bildik. Siz ben biz she?..
P.S. Aitpaqshy, Stambuldyń dəmi tartyp jatsa, murajaiǵa kirýge bilet daiyn. Óitkeni avtor kitapqa murajaiǵa kiretin bilet sýretin saldyryp, arnaýly mór basatyn oryn qaldyrypty.
Yrysbek DƏBEI
«Aq jelken» jýrnaly, №4
Sáýir, 2017
