Jaqynda Túrkıa jazýshysy, Nobel syılyǵynyń ıegeri Orhan Pamýktyń qytaı qazaqtary aýdarǵan «Kirshiksiz murajaı» («Mýzeı nevınnostı») atty romanyn oqydym. Romanda Kemal atty jigit pen Púsin degen qyz arasyndaǵy romantıkaǵa, azapqa toly mahabbat oqıǵasy baıandalyp, sońy tragedıamen aqyrlasypty. Púsin kólik apatynan kóz jumyp, o dúnıelik bolǵan soń Kemal qyz turǵan úıdi sheshesinen satyp alyp, ǵashyǵyn eske túsiretin árbir zatty sol baspanaǵa jınaıdy. Stambuldyń kedeıler turatyn aýdany,  Shuqyrjuma kóshesindegi ol úıge keıipker Kemal (aýqatty aqsúıek) Púsin tiri kezde segiz jyl boıy (kún qurǵatpaı dese de bolady) kelip turǵan. Kelip turatyn sebebi de úlken áńgime. Kemaldyń atastyryp qoıǵan Sibel atty qyzy bar. Kemal men Púsin arasyndaǵy mahabbat ta sol atastyrý saltynan bir aı buryn bastalady. Kemal men Sibeldiń atastyrý salty ótken kúni Púsin qatty azap shegip, toryǵyp, qý dúnıe qum basqandaı qulazıdy. Ákesi ony bul azapty da aýyr halden aryltý úshin alysqa alyp ketedi. Stambuldaǵy aqsúıekterdiń basy qosylyp, dúrildegen toı da ótedi. Biraq báribir Kemaldyń da kóńili baıyz tappaı, aýyr muń arqalaıdy. Aqyry Sibelge shynyn aıtqan ol ajyrasyp tynady. Púsindi izdep, úıine barady. Stambuldyń bulym-pushpaǵynan páter jaldaıtyn Púsinniń úıi ol meken-jaıdan áldeqashan kóship ketkenin Kemal kórshilerinen surap biledi. Púsinniń tanystary arqyly jylǵa jýyq ýaqyt suraý salyp júrip, olardyń Shuqyrjuma kóshesinen úı satyp alǵanyn bilgen Kemal sol kúni, sol saǵatta sol meken-jaıǵa jetedi. Negizi ol otbasy men Kemaldyń shańyraǵy arasynda jamaǵaıyndyq týystyq qatynas ta bar, buryn aralas-quralas bolyp, keıin áke-shesheleri qatynasyn úzgen. Esik qaǵyp, Kemaldyń kelip turǵanyn kórgen qyzdyń sheshesi tańyrqap baryp, jigitti úıge kirgizedi. «Púsindi kórgen bette nekelesý talabyn qoıam» dep sheshim qabyldap barǵan Kemaldyń alyp-ushqan kóńili mán-jaıǵa qanyqqan kezde sý sepkendeı basylady. Púsin basqa jigitke turmysqa shyǵyp, «kúshik kúıeý» ózderimen birge turady eken. Tóbesinen jaı túskendeı kúı keshken Kemal qaıtarynda Púsin ekeýi alǵash nekesiz tabysqan, sheshesiniń qala ortalyǵynan alyp qoıǵan bos páterine soǵady. Púsinniń úıinde qol jýýǵa shyqqanda aına aldynda turǵan qyzdyń opa-dalabyn, tis jýǵyshyn kórip, qaltasyna súńgite salǵan bolatyn. Sony lázzatty kúnderin eske túsiretin páterdiń bir buryshyna jaıǵastyrady. Sonymen ne kerek, Kemal segiz jyl boıy jumystan keıin Púsinniń úıine kelip, el jatqansha sol úıde otyrady. Ár barǵan saıyn qyzdyń bir zatyn ala ketip, páterine tize beredi. «Ótken ǵasyrdyń jetpisinshi, sekseninshi jyldary aralyǵynda Túrkıanyń kıno óneri qaı dárejede? Qarapaıym kórermender bul kınolarǵa qalaı qaraıtyn edi?» degendi jáne keıbir saıası talqylaýlardy avtor osy zattarǵa baılansty epızodqa qystyryp, óte sheber sýretteıdi. «Merhamet páterindegi Púsinniń kózindeı kórip jınaǵan muraǵatymdy bir-birlep qolǵa almaı-aq, kóz salsam bolǵany onymen birge ótken, áldeqashan kelmeske ketken saǵym eleskúnderim, keshterde as ústelinde otyrǵan kezderimiz eske oralatyn-dy. Farfordan jasalǵan kishkentaı tuz qutysy, qumyranyń aýzyn ashatyn ashqysh, taǵy da basqa zattar uly ýaqyttyń aıshyqtaýymen umytylmas eles bolyp este qalǵan sıaqty. Beıne páterdegi kúnnen-kúnge kóbeıgen, jınalǵan asyldaryma qaraǵan saıyn Púsinderdiń úıindegi sol as ústelinde bolǵan isterdi, aıtylǵan áńgimelerdi esime alatynmyn», – deıdi Kemal keıipker.

Qosh, sonymen segizinshi jyly Púsin men kúıeýi Ferıdon aqyry ajyrasady. Púsinge nekelesý talabyn qoıǵan Kemal neke aldynda Eýropaǵa saıahattap qaıtý josparyn aıtady. Kemal men Púsin, qyzdyń sheshesi (ákesi ol kezde qaıtys bop ketken) jáne shopyry tórteýi jolǵa shyǵady. Jol boıy bir qonaqúıge túsedi. Túnimen uıyqtamaı, qýanyshtaryn toılaǵan ekeýi tańda qonaqúı mańynda mashınamen kele jatyp, shyrǵalańǵa ushyraıdy. Mashına jol boıyndaǵy jýan aǵashqa soǵylyp, qyz til tartpaı sol jerde attanyp kete barady. Kemal bir-eki aı aýrýhanaǵa jatyp shyǵady. Kemal aýrýhanadan shyqqan soń Púsinniń sheshesine qala ortalyǵynan úı alyp berip, Shuqyrjuma kóshesindegi eski úılerin ózi satyp alady. Merhamet páterindegi jınaǵan dúnıelerin tegis sonda ákelip, úıdi murajaıǵa aınaldyrady. Keıipker Kemal murajaıǵa qoıylǵan barlyq muraǵattardyń katalogyn jasap, bul muraǵattarǵa qatysty áńgimelerdi túgel qamtyp jazatyn jazýshy izdeıdi. «Osy oıdyń jeteginde Orhan Pamýk myrzany izdep taptym. Ol tapsyrys boıynsha, meniń aıtqan áńgimem negizinde osy kitapty jazyp shyqty», – dep romannyń sońǵy jaǵy asa sheber qıýlasady…



Stambuldaǵy murajaı

Osy romandy oqyp bolǵan soń ınternet aqtardym. Qyzyǵy, mundaı murajaı Stambulda bar bolyp shyqty. «Dám tartyp, Stambulǵa baryp jatsam, osy murajaıǵa sózsiz soǵam» degen oı sanama birden ornady. Muqaǵalı aqynnyń: «Qazaqtyń osynaý qasqaıyp turǵan tórinde, babalaryńnyń mahabbattary kómilgen», – degen óleń joldary esime tústi. Tańsyqtyń tórinde ata-baba mahabbatynyń eskertkishi bolyp Qozy Kórpesh – Baıan sulýdyń kúmbezi tur. Bizdiń aýylda (Altaıda) úlken Shińgildiń Jaıatas dep atalatyn jaılaýynda Salıha-Sámen úńgiri bar. Ol da uly dala balasynyń mahabbatynyń  sımvoly. Burynǵydan qalǵan mundaı eskertkishter bar, tańǵalmaımyz. Biraq meıirim, mahabbat degen uly nyǵmetter álsiregen osynaý ǵasyrda adamnyń es-tússiz ǵashyq bolýy jáne sol uly sezimge qaınaǵan qalanyń qaq ortasynda murajaı ashý degen ne degen ǵalamat, ne degen asyl qasıet!

Shynyn aıtqanda bul murajaı meni qatty qyzyqtyrdy. Kúnde ınternet aqtaryp, tyń málimetter izdedim. Aqyry taptym. Orhan Pamýk týraly túsirilgen derekti fılmniń ústinen tústim. Sol fılmniń sońǵy jaǵynda osy murajaıǵa arnaýly toqtalypty. «Stambuldaǵy osy úıdi satyp alyp, murajaıǵa aınaldyrdym. Úıdi ózimniń oıymdaǵydaı qyp bezendirip, murajaıǵa qoıatyn eksponattardy jınaýǵa on eki jyl ýaqyt jumsadym. Nobel syılyǵyn aldym. Onyń qarjysyn da túgel osy murajaıǵa sadym.



Stambul meniń sanamda tek burynǵy beınesimen kóbirek qaldy. Ol kezde Stambul jurty dúnıeni aq pen qara dep qana qabyldaıtyn. Basqa túsinikterge, tústerge oryn joq edi. Siz oılańyzshy, jetpisinshi, sekseninshi jyldardaǵy tis tazalaǵyshtyń ózi qazirgideı emes qoı, olardy da taptym. Ózimde baryn jáne kóne buıymdar satatyn jerdiń bárin sharlap, sol dáýirge tán eksponattardyń birazyn taýyp, osy murajaıǵa qoıdym. Murajaı tolyq bitken soń osy romandy jazdym. Men bala kezimde sýretshi bolýdy qatty armandaıtynmyn. Biraq ol armanym iske aspady. Meniń jazýshy bolatynyma eldi qoıyp, sheshem de senbeıtin…» – deıdi jazýshy. Mine, ǵajap! Oqıǵanyń shyn syry sonda ashyldy. Jazýshy jetpisinshi, sekseninshi jyldardaǵy Stambul qoǵamyn, adamyn qyzyqty hıkaıaǵa syıdyryp, máńgilik kókireginde qap qoıǵan týǵan qalasynyń eski beınesin sýretke aınaldyrypty. Álemge máshhúr jazýshynyń bul romany qazirdiń ózinde kóp tilge aýdarylyp, Stambuldy betke alyp,  ǵajaıyp murajaıdy tamashalaýshylardyń sany kúnnen-kúnge kóbeıgen…

Jalǵyz Almaty

2001 jyldyń shilde aıy. Úrimjiden poıyzǵa mindim. Baǵyt – Almaty.  Kýpede eki-aq adam. Qasymdaǵy elýlerdi eńserip qalǵan áıel, ulty qyrǵyz. Jón surasa kele bir-birimizdiń jaıymyzǵa qanyqtyq. Úrimjiden Bishkekke taýar tasıdy eken. «Almatyǵa birinshi ret bara jatyrsyń ba? O jaqta kimiń bar?»  – dep surady apaı. «Iá, birinshi ret bara jatyrmyn. Eshkimim joq, jaı aýyldas jigitter bar edi, solar kútip alady», – dedim. Poıyz bir sótkeden kóp júrdi. Almatyǵa taıaǵan kezde qyrǵyz apaıym: «Sálden keıin Almatyǵa jetemiz. Sen qaı Almatydan túsesiń?» – dep surady. «Qaı Almatysy qalaı, apaı? Men Almatynyń ózinen túsem», – dedim dymdy da túsinbeı. «Nege Almaty ekeý? Buryn qalaı estimegem», – dep basym qata bastaǵanda ol kisi:  «Birinshi Almaty, ekinshi Almaty degen eki temirjol vokzaly bar. Sonyń qaısysynan túsesiń?» – dep túsindirdi. Sonda baryp mıyma sý júgirdi. «Kórem ǵoı», – dedim basymdy sıpap. Poıyz vokzalǵa jetkende maǵan anyǵyn túsindirmegen aýyldas kisim birinshi vokzaldan kútip aldy. Aman-sálemnen soń: «Oı, saǵan qaısy Almatydan túsetinińdi eskertpeppin ǵoı, sosyn ushyp osynda jettim», – dedi kúlip. «Men úshin Almaty jalǵyz», – deıtin boldym keıin osy oqıǵany áńgime qylǵanda.

Baraholkada saýda isteıtin aýyldas jigittiń úıine kep turaqtadym. Qujattarymdy tirkep, ary-beri alyp júrgen aýyldasym bir-eki kúnnen keıin bazarǵa aparyp, konteınerine otyrǵyzyp qoıdy. Bazar men Toraıǵyrov-Saın kóshesi qıylysyndaǵy turaǵymyzǵa 549-nómirli «Gazel» qatynaıtyn. Tań ata bazarǵa jóńkilgen adamdarmen talasa-tarmasa «Gazelge» syǵylysa minip, áıteýir bazarǵa jetesiń. Keshkisin taǵy sol «Gazelge» jarmasyp, úıge qaıtý. Keıde bazardan qaıtarda «Gazeldiń» sońǵy jaǵynan oryn tıip, terezeden syrtqa úńilip, beıtanys qalany kókiregime qotaryp alǵym keledi. Ol kezde Saın kóshesindegi aınalmaly kópirler joq, mashına da az. Raıymbek dańǵylynan kesip óte bere kósheniń batysyndaǵy qaz-qatar qabat úılerge kóz salam, sonsha-lyq ásem kórinedi. Joǵary qaraı júıtkigen «Gazel» Tóle bı kó-shesinen qıyp óte bere qyp-qysqa ıýbka kıip, uılyǵyp temeki shekken qyzdar toby kórinedi. Terezeden ańyra qarap, «ne istep júrgen adamdar eken?» dep tań-tamasha bolyp otyrǵanymda «Gazel» de ol mańaıdan zýlap óte shyǵady. Olardyń nege uılyǵyp, sol kósheniń boıynda turatynyn keıin aýyldasym túsindirdi.



Ol kezde Almatynyń qazirgideı shań-tozańy joq, aýa tymyq, ylǵal seziletin maǵan. Jańbyr da jıi ári uzaq jaýatyn syqyldy edi. Anda-sanda jeńgemiz Ál-Farabıdiń basy bar eki júz teńgeni qolyma ustatyp, dúkenge jumsaıdy. Sol aqshanyń ózine biraz dúnıe tıetin… Qaısy toıǵa barsań da ıyqtaryn julyp jep, sheteldiń ánine bıleıtin bizdiń halyqty óz yrǵaǵyna tarta bastaǵan qazaq estradasynyń túleýi jáne sol estrada juldyzdarynyń bazar mańynda satylatyn taspalary; Aptalyq basylymdardy asyǵa kútip, dúńgirshekterden satyp alyp jatatyn adamdar qarasy; «Saıahat» avtovokzaly aldyndaǵy bıik munara basyndaǵy dáý saǵat ta kóńilde sulbasy qalǵan kórkem sýret… Jyly estelikterdi osylaı mamyrlatyp jazyp, árkezgi eske túsiretin eksponattardy myńdap jıyp, bizge de murajaı ashýǵa ábden bolar edi. Topyraǵyna tabanym tıgenine on bes, on alty jyl ǵana bolsa da Almatynyń kóz aldymda tarıhqa aınalǵan qanshama dúnıe bar. «Almaty júregimde» dep ándetip eske alǵannan basqa, qoldan keler qaıran ne?! Eshkimge keregi joq myńdaǵan eksponat ár jerde shashylyp, umyt bolatyny qandaı ókinishti. Otandy súıý, halyqqa qyzmet degen nárseler de osyndaı irili-usaqty eksponattardyń basyn qosyp, tarıhı tizbekterdi bir-birine jalǵaý ekenin keıde «Kirshiksiz murajaı» sekildi shyǵarmalar esińe salady. Ervın Shtraýs degen fılosof: «Adamzat ómiriniń shyndyǵyn tarıhı tizbekten úzip alyp túsiný múmkin emes», – deıdi eken. Ol uly túsinikti Orhan Pamýk sekildi tulǵalardyń qalaı maǵlum qylǵanyn bildik. Siz ben biz she?..

P.S. Aıtpaqshy, Stambuldyń dámi tartyp jatsa, murajaıǵa kirýge bılet daıyn. Óıtkeni avtor kitapqa murajaıǵa kiretin bılet sýretin saldyryp, arnaýly mór basatyn oryn qaldyrypty.

Yrysbek DÁBEI
«Aq jelken» jýrnaly, №4
Sáýir, 2017