Nur-Sultan ákimdiginiń resmı saıtynyń málimeti boıynsha, bıyl baıqaý el Táýelsizdiginiń 30 jyldyǵyna oraılastyryldy.
İs-shara sanıtarlyq normalardy saqtaı otyryp ótkizildi. Qatysýshylardyń qaýipsizdigin qamtamasyz etý úshin amfıteatrǵa kirý "Ashyq" qosymshasy arqyly júzege asyryldy.
Aıta ketý kerek, "Mereıli otbasy" ulttyq konkýrsyn ótkizýge Qazaqstan Respýblıkasynyń Tuńǵysh Prezıdenti – Elbasy Nursultan Nazarbaev 2013 jyly otbasylyq qundylyqtardy dáripteý jáne otbasy ınstıtýtynyń mártebesin arttyrý maqsatynda bastamashylyq jasaǵan bolatyn.
Jyldan jylǵa onyń qatysýshylarynyń sany artyp keledi.
Máselen, 2018 jyly baıqaý komısıasynyń qaraýyna 51 elordalyq otbasy ótinim berse, 2019 jyly 60-tan astam ótinim túsken.
Bıyl "Mereıli otbasy-2021" baıqaýyna qatysqysy kelgen otbasylar sany 120-ǵa jetti. Olardyń qatarynda kópbalaly otbasylar, eńbek áýletteri, kásipkerler jáne t.b. bar.
Osylaısha, komısıa sheshimimen kópbalaly shyǵarmashylyq otbasy Samarbaevtar ulttyq baıqaýdyń qalalyq kezeńiniń jeńimpazy bolyp tanyldy. Suńǵat pen Alma 4 qyz ben ul tárbıelep otyr. Otbasynyń barlyq múshesi sportty jaqsy kóredi, salaýatty ómir saltyn ustanady.
Otaǵasy – ınjener mamany, 4 tildi meńgergen. Zaıyby Alma – jýrnalısıka salasyndaǵy PhD doktory, aǵa oqytýshy, jaqynda ǵana otbasylyq qundylyqtar týraly «Baqytty kelinshek» kitaby jaryq kórgen. Otbasy konkýrstyń respýblıkalyq kezeńine qatysýǵa daıyndalýda.
Ekinshi oryndy pedagog Nosıevter áýleti men órt sóndirý jáne avarıalyq-qutqarý jumystary qyzmetiniń mamandary – Bekenovtar otbasy ózara bólisti.
"Mereıli otbasy-2021" konkýrsynyń qola júldesin Omarovtar otbasy men alty bala tárbıelep otyrǵan, kásipkerlerden quralǵan Oshaqbaev otbasy jeńip aldy.
Jeńimpazdarǵa dıplomdardy QR Prezıdentiniń keńesshisi, QR Prezıdenti janyndaǵy Áıelder isteri jáne otbasylyq-demografıalyq saıasaft jónindegi Ulttyq komısıa tóraǵasynyń orynbasary Marjan Ákimjanova men elorda ákiminiń orynbasary Ashat Oralov tabys etti.
Ashat Oralov qala ákiminiń atynan qalalyq baıqaýǵa qatysqany úshin alǵys bildirdi. Komısıanyń sheshimi boıynsha úzdik otbasylar aqshalaı syılyqtarmen jáne elorda ákiminiń alǵys hattarymen marapattaldy.
Ulttyq konkýrstyń jeńimpazdaryn elordanyń tanymal ártisteri men shyǵarmashylyq ujymdary quttyqtady.
Aıta keteıik, Nur-Sultanda otbasy ınstıtýtyna erekshe kóńil bólinedi, otbasylarǵa jan-jaqty qoldaý kórsetiledi.
Osylaısha, eki jyl buryn elordada "Januıa" otbasy ınstıtýtyn qoldaý ortalyǵy ashyldy, onda "bir tereze" qaǵıdaty boıynsha qala turǵyndary túrli mamandardan, zańgerlerden bastap psıhologtarǵa deıin keńes ala alady, áleýmettik qoldaý, turǵyn úı, jumys jáne t.b. alý suraqtarymen júgine alady.
Munda otbasylar úshin túrli baǵyttar boıynsha is-sharalar ótkiziledi, onyń ishinde psıhologıalyq jáne motıvasıalyq trenıńter, jumysqa ornalastyrý jáne kámeletke tolmaǵandardyń quqyǵyn qorǵaý boıynsha túsindirý jumystary, bıznes júrgizý boıynsha master-klastar jáne t.b.
Sondaı-aq, kópbalaly otbasylardyń ár balasyna memleket áleýmettik kómek bóledi. Oqý jylyna daıyndyq barysynda qalada jalpyǵa mindetti oqý baǵdarlamasy jáne «Mektepke jol» qaıyrymdylyq aksıasy ótkiziledi. Kómekke muqtaj oqýshylarǵa mektepke qajet kerek-jaraqtary, rúkzaktar, mektep kıimderi jáne t.b. beriledi.
Sonymen qatar, kópbalaly jáne halyqtyń áleýmettik osal toptaryna jatatyn otbasylar elordada jalǵa beriletin turǵyn úı alý úshin kezekke tura alady.
Budan basqa, kópbalaly, tolyq emes jáne múmkindigi shekteýli balalardy tárbıelep otyrǵan otbasylar úshin "Baqytty Otbasy" turǵyn úı baǵdarlamasy jumys isteıdi, oǵan qatysýshylar turǵyn úı satyp alýǵa buryn-sońdy bolmaǵan tómen mólsherleme boıynsha qaryz ala alady.
