Birneshe kúnnen beri qoǵamdyq ortada «nar táýekel» tirkesiniń jazylýyna qatysty túrli pikirler aıtylyp jatyr. «Nar táýekel!» – dep, men de óz oıymdy bildirmekpin.
«Táýekel» sózi arab tilinen engen. «Táýekel pendeniń barlyq dinı jáne dúnıelik bastamasynda Alla ony jaqsylyqqa jetkizip, jamandyq ataýlydan saqtaıtynyna búkil jan-dúnıesimen arqa súıep, úmit artýy jáne aldyna qoıǵan maqsatyna jetetinine nyq senimde bolýy» degendi bildiredi (http://fatua.kz/kz/post/view?id=458). Iaǵnı adamnyń dármensiz, álsiz ekenin moıyndaı otyryp, Allanyń qudyretine súıenýi, taǵdyrǵa rızashylyqpen kónýi. Qaırat Joldybaıuly «táýekel» sóziniń sharıǵattaǵy termındik maǵynasyn «Belgili bir maqsatqa, nátıjege qol jetkizý úshin qajetti zattyq jáne rýhanı barlyq sebep-saldarlardy oryndaǵannan keıin nátıjesin Allaǵa tapsyrý, kútý» dep sıpattaıdy.
Musylman balasy ár iste Alla taǵalaǵa táýekel etedi. Táýekel etken adam Alla taǵalaǵa tolyq ıman keltirgen adam sanalady. Sebebi, táýekel etý úshin Allany tanı bilýi qajet, ol úshin ıman men bilim kerek. Imany tolyq bolmaǵan adam shynaıy táýekelge de bara almaıdy. «Quran kárimniń» «Ibrahım» súresinde «Múminder tek qana Allaǵa táýekel etsin» delingen (11-aıat). «Hýd» súresinde «Kóktegi jáne jerdegi syrdy bilý Allaǵa ǵana tán, barlyq is Allanyń aldyna barady. Qudaıǵa qulshylyq et, Allaǵa bel baılap, táýekel et. Alla Taǵala barlyq isińnen tolyq habardar» delingen (123-aıat). Táýekel etý týrasynda «Furqan» súresiniń 59-aıatynda da, «Álı Ǵymran» súresiniń 159-aıatynda da sóz bolǵan.
Táýekel etken adam talaptanyp, eńbektenýi kerek. Laıyqty áreket etken soń ǵana istiń qaıyrly bolýyn Alladan suraýy qajet. Ánes ıbn Málikten (r.a.) jetken rıýaıatta bir kisi Muhammed paıǵambarymyzdan (s.a.s.): «Ýa, Rasýlalla! Túıemdi baılap, sosyn Allaǵa táýekel eteıin be álde bos jibere salyp, táýekel eteıin be?» – dep suraıdy. Sonda Paıǵambarymyz (s.a.s.): «Aldymen baılap qoı, sosyn táýekel et», – degen eken. Iaǵnı laıyqty áreket etken adam ǵana berekege keneledi. Sondyqtan aıat, hadısterge súıene otyryp, halqymyz «Áreketke bereket»; «Saqtansań – saqtaımyn» degen»; «Qaırattaný bizden, tabysy Alladan»; «Júrgenge jórgem ilinedi» deıdi. Islam negizin tereń túsingen Abaı Qunanbaıuly da «Táýekelsiz, talapsyz mal tabylmas, Eńbek qylmas erinshek adam bolmas», – deıdi.
Alla taǵala ózine senip, táýekel etken adamdy qoldaıdy, kútpegen jerden rızyq beredi, jolyn ońǵarady. Paıǵambarymyz (s.a.s.) hadısinde: «Kim de kim úıinen shyǵar kezde «Allanyń atymen, Allaǵa táýekel ettim, Alladan basqa kúsh te, qýat ta joq», – dese, oǵan Alla tarapynan: «Týra jolǵa tústiń, bar qajettiligiń qamtamasyz etildi, qorǵaýǵa alyndyń», – delinedi. Shaıtan oǵan jolaı almaıdy», – degen. Sondaı-aq hadıste táýekel etken adamǵa Alla taǵala yryzdyq-nesibe beretini týraly aıtylady: «Allaǵa shynaıy túrde táýekel etseńder, tańerteń uıasynan ash shyǵyp, keshke qaraı toq oralǵan qustardyń rızyqtandyrylǵany sıaqty senderge rızyq berer edi».
Musylmannyń ımany kúshti bolǵan saıyn Alla taǵalaǵa táýekeli de kúshti bolady. Táýekel etý – paıǵambarlardyń ortaq sıpaty. «Quranda» Nuh (ǵ.s), Musa (ǵ.s), Ibrahım (ǵ.s.), Muhammed paıǵambarymyzdyń (s.ǵ.s) táýekel etkeni týraly baıandalady (https://ummet.kz/makalalar/347-bir-ayat-tapsyry/7152-alla-a-t-uekel-etudi-ma-yzdyly-y.html).
Islam qaǵıdalaryn tereń túsingen halqymyzda táýekelge qatysty maqal-mátel, ǵıbratty sózder kóptep sanalady: «Táýekel nardy jyǵady», «Táýekeldiń kóńili toq», «Er joldasy – táýekel». «Táýekelshil taý jyǵar», «Táýekelsiz is bitpeıdi, Táýekel etpegen aryqtan ótpeıdi», «Táýekel et te, tas jut, Ajal jetpeı ólmek joq», «Er joldasy – táýekel», «Ýaıym túbi – tuńǵıyq, Batasyń da, ketesiń. Táýekel túbi – jelqaıyq, Minesiń de, ótesiń»; «Táýekel taý jyǵady», «Táýekeldiń kemesi sýǵa batpas», «Táýekel el saqtar», «Táýekel darıa keshtiredi», «Táýekel – kózsiz batyldyq», «Táýekel taý buzady», t.s.s.
Sondaı-aq aqyn-jazýshylarymyzdyń shyǵarmalarynda da táýekelge bel býý, táýekel etý ashyq dáripteledi:
Táýekelge bel býsaq,
Kórdegini alamyz.
Jetkizbeı keter júırik joq,
Qýsaq bárin shalamyz.
(Sultanmahmut Toryaıǵyrov «Oqyp júrgen jastarǵa»)
Bolam deseń elden erek kóńildi,
Onyń da aty – Táýekel.
Qalaýymsha quram deseń ómirdi,
Onyń da aty – Táýekel.
Ózen jatsa arnasynan tasyp kóp,
Onyń da aty – Táýekel.
Arý qyzǵa qalsań kenet ǵashyq bop,
Onyń da aty – Táýekel.
Sapar shekseń kóz kórmegen alysqa,
Onyń da aty – Táýekel.
Kók kemesi ushyp jatsa ǵaryshqa,
Onyń da aty – Táýekel.
(Aqylbek Shaıahmet «Táýekel»)
Tilimizde «táýekel» sóziniń qatysýymen birneshe turaqty tirkes qalyptasqan: táýekelge basty, táýekelge saldy, táýekelge bardy, táýekelge bel baılady, táýekelge bel býdy, táýekeldiń tonyn kıdi, táýekel etti, táýekel qyldy, táýekel Haqqa baılandy (Qazaq ádebı tiliniń sózdigi. – Almaty, 2011. – 72-73-b.).
Qazaq tilinde «táýekel» sózimen qatar «nar táýekel» tirkesi de jarysa qoldanylady. «Qazaq ádebı tiliniń sózdiginde» «nar táýekel» tirkesi bylaısha sıpattalǵan: «Nar táýekel. Jaǵdaıdyń kıyn ekenin bile tura, bir iske batyl kirisip ketý. Nar táýekel – er aty! Tasqa salsa, taımaıdy. Táýekel – er qanaty, Taý assa da, talmaıdy (Ó.Turmanjanov, Bozsha.). «Qandaı baqyt túsinisken, senisken». Birazdan son kıký shyqty eńisten. Bul – árıne, Qýǵynshynyń habary. – Nar táýekel! Kelse, kelsin! Batyr jigit tomsardy, Tomsardy da qanjaryna qol saldy (M.Shahanov, Ǵasyrlar.). Nar táýekel, qulash urdym qıynǵa, Qaırat shirkin alyp shyqsa qıyn ba? Bul saparda súrinip te qalarmyn. Sonda, dosym meni aıypka buıyrma (Qaz. tili fraz. sózd.).
«Qazaq tiliniń frazeologıalyq sózdiginde» «NAR TÁÝEKEL! Qıyn-qystaý jaǵdaıdy kóre tura iske kóz jumyp kirisýde aıtylady. Táýekel ettim. Nar táýekel, bul jolǵa men-aq baramyn (AT). Nar táýekel, qulash urdym qıynǵa, Qaırat shirkin alyp shyqsa qıyn ba? Bul saparda súrinip te qalarmyn, Sonda, dosym meni aıypka buıyrma (Q. A.)» túrinde sıpattalǵan (404-bet).
«Nar táýekel» tirkesi kóbinese táýekelge bet baılaǵanda aıtylatyn uran ispetti. Ony aqyndardyń sóz qoldanysynan da ańǵarýǵa bolady:
Nar táýekel! Qulash urdym qıynǵa,
Qaırat shirkin alyp shyqsa qıyn ba!
Bul saparda súrinip te qalarmyn,
Sonda, dosym, meni aıypqa buıyrma!
(Qasym Amanjolov «Nar táýekel»).
Nar táýekel!
Adamdardyń urany,
Barlyq ómir táýekelden turady.
(Aqylbek Shaıahmet «Táýekel»).
Qazaq Alla Taǵalanyń qoldaýyna úmit artyp, «nar táýekel» dep áreket etken. Sondyqtan tilimizde «Nar táýekel – er isi» degen naqyl sóz saqtalǵan.
«Nar táýekel» sózi osy ýaqytqa deıin shyqqan orfografıalyq sózdikterde, akademık R.Syzdyqtyń «Qazaq tiliniń anyqtaǵyshy» atty eńbeginde, «Qazaq ádebı tiliniń sózdiginde» de, aqyn-jazýshylardyń shyǵarmalarynda bólek jazylyp keldi.
Fılologıa ǵylymynyń doktory, profesor Anar Salqynbaı, fılologıa ǵylymynyń doktory, profesor Qalamqas Qalybaeva, fılologıa ǵylymynyń kandıdaty Aman Abasılov syndy ǵalym, zertteýshiler «nar táýekel» frazeologıalyq tirkes bolǵandyqtan bólek jazylýy kerektigin aıtsa, bolashaqta jarıalanatyn orfografıalyq sózdikti qurastyrýshylar endi ol tirkestiń birge jazylatynyn aıtady. Birge jazylýynyń sebebin fılologıa ǵylymynyń doktory, profesor A.Baıtursynuly atyndaǵy Til bilimi ınstıtýty Ahmettaný bóliminiń meńgerýshisi Quralaı Kúderınova: «Bul sóz qaıta-qaıta, jıi aıtyla kele óziniń kúsheıtkish reńkinen aıyrylyp, birimen biri qosylǵanda ǵana «bir nársege basyn tigý, táýekel etý» degendi bildiredi de, qazirgi búkil jazarmannyń sanasynda birge tańbalanyp ketken. Sondyqtan bul 2013 jylǵa deıin bólek jazylyp keldi. Endi jańa latyn álipbıinde ol birge jazylatyn bolady», – dep túsindirse, fılologıa ǵylymynyń kandıdaty, A.Baıtursynuly atyndaǵy Til bilimi ınstıtýtynyń dırektory Anar Fazyljan: «... Endi biriktirsek pe dep turmyz. Sebebi bul sóz defrazeologızasıalanyp ketti. Iaǵnı buǵan deıin beıneli qoldanys – frazeologızm edi ǵoı, endi ol beıneliliginen aıyrylyp, táýekeldiń bir myqty túrin kórsetip ketti. Ony «defrazeologızasıa» deıdi, sondyqtan bolashaq sózdikte birge jazamyz. Jańa sózdik áli shyqqan joq, biraq baspaǵa daıyn tur, shyqsa, birge jazylady», – deıdi. Profesor Q. Kúderınovanyń: «Bul sóz qaıta-qaıta, jıi aıtyla kele óziniń kúsheıtkish reńkinen aıyrylyp, birimen biri qosylǵanda ǵana «bir nársege basyn tigý, táýekel etý» degendi bildiredi» degen tujyrymymen kelise qoıý qıyn. Sebebi joǵaryda keltirilgen tildik dáıekter «táýekel» sóziniń jeke turyp ta sol maǵynany bere alatynyn kórsetedi.
QR UǴA akademıgi Rabıǵa Syzdyq «Qazaq tiliniń anyqtaǵyshy» atty eńbeginde «§53. Idıomalyq, frazalyq turaqty tirkesterdiń árbir sózi bólek jazylady. Ádette mundaı tirkester bir ǵana uǵymdy bildiredi, sondyqtan olardyń eki sózden turatyndary birikken sózderge uqsap, jazýda kóp qıyndyq keltiredi. Termındik mánge ıe bolyp, birikken sóz dárejesine kóterilgen birqatar tulǵalardyń o basta ıdıoma ne fraza bolǵandyǵy da (mysaly: kelissóz, kózqaras, aqsaqal, atqaminer t.s.s.) bul qıyndyqty kúsheıte túsedi. Degenmen ıdıoma men frazalyq tirkes komponentteriniń bólek jazylatyndyǵyn negizgi qaǵıda dep uǵyný qajet», – deıdi (Qazaq tiliniń anyqtaǵyshy //Kóptomdyq shyǵarmalar jınaǵy. – 12-tom. – Almaty: Elshejire, 2018. - 50-bet).
Ǵalym: «Idıoma, fraza tárizdi turaqty sóz tirkesterin keıde bólek, keıde qosyp, keıde defıs arqyly jazý qaýpinen saqtandyrý úshin kóbinese eki sózden quralǵandary reestr etip sózdikke engizildi: boz ókpe, jez tańdaı, nar táýekel, aq nıetti, qara nıetti t.b.», – deıdi. Reestrde bul tirkesti bólek tańbalaǵan (287-bet). Osy eńbeginde profesor: §45. Túbir kúıinde komponentteri bir-birinen bólek jazylatyn anyqtaýyshty tirkester men turaqty tirkesterge etistik ne esim týdyratyn jurnaqtar jalǵanǵanda da sózderdiń bólek jazylýy saqtalady», – deıdi (Qazaq tiliniń anyqtaǵyshy //Kóptomdyq shyǵarmalar jınaǵy. – 12-tom. – Almaty: Elshejire, 2018. - 47-bet).
Akademık Rabıǵa Syzdyqtyń bul ustanym-tujyrymdary «Qazaq tiliniń anyqtaǵyshy» atty eńbeginiń 2000 jylǵy basylymynda da, 2018 jylǵy basylymynda da qaıtalanǵan. 2018 jyly «Qazaq ádebıeti» gazetiniń birneshe (tórt) sanynda jarıalanǵan «Latyn jazýy: emle erejelerin túzýde eskeriletin jaıttar» degen maqalasynda ǵalym anyqtaýyshtyq qatynasqa qurylǵan sóz tirkesteri bólek jazylýy kerek ekenin eskertedi (Qazaq ádebıeti, 2.10.2018). Iaǵnı ǵalym bul ustanymynan eshqashan aınymaǵan. Alaıda sońǵy jyldary sózdik qurastyrýshylar tarapynan ǵalymnyń ustanymdaryna mán bermeýshilik baıqalady. Sonyń saldarynan 2013 jylǵy «Orfografıalyq sózdikte» bólek jazylýy tıis sózderdiń kóbi birge jazylǵan: arasharýashylyq, balyqsharýashylyq, eginsharýashylyq, jalańaıaq, biraıdam: biraıdym jer; biralqym: biralqym jip; biralýan: biralýan bolý; birasym: birasym et; birattam: birattam jer; biratym: biratym nasybaı; biraýyz: biraýyz sóz; birjutym: birjutym sý; birsalym: birsalym tuz; birýys, birýys bıdaı; birurttam, birurttam sý; birúzim, birúzim nan; ıissabyn, ıissabynǵa; kirsabyn, kirsabynǵa; shaıqasyq, shaıqasyǵy; asqasyq, asqasyǵy; almaaǵash, almaaǵash baǵy, t.s.s. Bolashaqta jarıalanatyn sózdikterde olardyń qatary kóbeıe túsetin túri bar. Sózderdi birge, bólek jazýda ǵalymnyń ustanymdaryn basshylyqqa alýymyz kerek-aq!
«Táýekel» sózi árdaıym «nar» sózimen ǵana tirkese bermeıdi. Rabıǵa Syzdyqtyń «Qazaq tiliniń anyqtaǵyshy» atty eńbeginde «soqyr táýekel» degen de tirkes berilgen (313-bet). Onyń ústine nar, táýekel sózderi árdaıym qabysa baılanysa bermeıdi. Qazaqta «Táýekeldiń nary kúshti» degen de sóz bar.
Abaı Qunanbaıuly «Ábdirahman ólgende» degen óleńinde ulyn
Táýekelge nar ediń,
Talappen tereń boılaǵan.
Erlikke de bar ediń,
Úırenýge toımaǵan, – dep sıpattaıdy.
Tildik faktiler QR UǴA akademıgi Rabıǵa Syzdyqtyń ustanym-tujyrymy durys ekenin aıǵaqtaıdy. Endeshe, nar táýekel tirkesi birge jazýǵa kelmeıdi. Ǵalymnyń ustanymdary fılologıa ǵylymynyń doktory, profesor Anar Salqynbaı, fılologıa ǵylymynyń doktory, profesor Qalamqas Qalybaeva, fılologıa ǵylymynyń kandıdaty Aman Abasılov syndy ǵalym, zertteýshilerdiń tujyrymdarynda da sabaqtastyq tapqan. Jańa sóz biriktirý arqyly ǵana emes, tirkestirý, qosarlaý arqyly da jasalatynyn eskerip, tildegi júıeni saqtaýymyz kerek.
Orynaı JUBAI, fılologıa ǵylymynyń doktory, ál-Farabı atyndaǵy QazUÝ profesor m.a.
