Ál-Farabı atyndaǵy QazUÝ-da 2 maýsym kúni QR Bilim jáne ǵylym mınıstri Erlan Kenjeǵalıuly Saǵadıev «Shetel tilderin jetik meńgerýdiń zamanýı-ǵylymı negizderi» atty taqyryptaǵy aktilik dárisin oqydy. Dáriske elimizdiń aldyńǵy qatarly JOO-larynyń rektorlary jáne ýnıversıtet ustazdary men stýdentteri qatysty.  Úsh tuǵyrly til máselesi arqaý bolǵan dáriste shetel tilderin úırenýdiń jańa baǵyttary men basty erejeleri aıtyldy. Bilim jáne ǵylym mınıstri Erlan Kenjeǵalıuly dáristiń kirispe bóliminde basty úsh til jaıyna toqtala kele, HHİ ǵasyrda aǵylshyn tiliniń tek qana jaratylystaný baǵytyndaǵy  pánderge ǵana emes, sonymen qatar gýmanıtarlyq, ıaǵnı  pedagogıkalyq baǵytta da qajet ekendigin erekshe atap ótti. «Sońǵy 15 jyl ishinde álemdik ǵylym kóptegen salalarǵa jańasha kózqaraspen qarap, salalyq deńgeıde tyń ashylýlarmen jumys isteýde. Ásirese, sala boıynsha pedagogıkalyq baǵytqa erekshe kóńil bólinip, shetel tilderin jyldamdatyp oqytý joldary izdestirilýde. Sol sebepti, fızıologıa, psıhologıa, áleýmettik psıhologıa jáne lıngvısıka, taǵy da basqa sala mamandaryna aǵylshyn tilin tereń meńgerý úlken jaýapkershilikpen júktelip otyr», – dedi mınıstr dáris barysynda.

Dáristiń negizgi bóliminde mınıstr Erlan Kenjeǵalıuly tyńdarmandarǵa shetel tilderin meńgerýdiń utymdy joldaryn jan-jaqty ári naqty túsindirý úshin álemdik teorıaǵa súıene otyryp, sheteldik ǵalymdar qurastyrǵan, ózge elder tájirıbesinde qoldanylyp júrgen nátıjeli qaǵıdalaryn keńinen túsindirdi. Mınıstr alǵashqy rette til úırenýdiń tıimdi qaǵıdasy retinde ıtalıandyq ǵalym Paretonyń qısyqsyzyqty qaǵıdasyn nazarǵa usyndy. «Qısyqsyzyqty Pareto» qaǵıdasynda kórsetilgendeı, kez kelgen adam bir kitapty tolyq oqı otyryp, kitaptaǵy 400 sózdi qoldaný arqyly aqparattyń 65%-yn,  1000 sózdi qoldana otyryp 82%-yn, al 8000 sózdi qoldana otyryp 99%-yn jetkize alady eken. Bul – adamnyń este saqtaý qabiletiniń kúshi. Al, dáriste talqylanǵan ekinshi qaǵıda qabyldanǵan aqparattyń saqtaý jadynan umytylý kórsetkishi jaıynda boldy. Bul jóninde nemis ǵalymy Ebbıngaýzdyń qısyqsyzyqty qaǵıdasynda qarastyrylǵan. Nátıjesinde, orta eseppen alǵanda, kez kelgen adam belgili bir aqparatpen tanysqan sátten bastap, alǵashqy tórt saǵat ishinde aqparattyń 50%-yn esten shyǵarady eken. Al,  tórt kúnde 75% aqparat jadydan múldem óshiriledi. Bul bir ret tanysqandaǵy kórsetkish. Osy oraıda adam kórý arqyly, estý arqyly kúndelikti kóptegen aqparatty oı eleginen ótkizetinin eskere ketken jón. Qatysýshylarǵa tanystyrylǵan úshinshi qaǵıdada aqparattyń shynaıy ómirde is-áreketke ulasýynyń este saqtaý qabiletin arttyrýda alar orny jaıynda aıtyldy. Salany zertteý kezinde kezikken aqparatty oqyp, qaıtadan esten shyǵaryp otyrsa, adamnyń bilý deńgeıi 20%-dy quraıdy. Egerde, ár adam belgili bir salany meńgerýde kez kelgen bilgen maǵlumatyn shynaıy ómirde, ıaǵnı synyp ishinde, zerthanalarda, úıde nemese dalada júrgende is júzinde jıi paıdaǵa jaratar bolsa, este saqtalýy anaǵurlym áserli. Iaǵnı, bilý deńgeıi 80%-dy quraıtyn bolady. Sondyqtan, kez kelgen aqparatty is júzinde qoldana bilý biliktiliktiń kepili bola alady. Mınıstr qatysýshylardy osy tıimdi qaǵıdalardy kádege jaratyp, shetel tilderin úırenýge shaqyrdy.

Dáris aıaǵynda QR Bilim jáne ǵylym mınıstri E.K. Saǵadıev : «Shetel tilderin barlyq ustazdar men oqýshy-stýdentterge úıretý máselesi jolǵa qoıylyp, birneshe departamenttiń birigýi arqyly másele jan-jaqty qarastyrylýda. Aldaǵy ýaqytta til úıretýden sabaqtar, arnaıy kýrstar tegin uıymdastyrylyp, bilikti mamandar shaqyrylatyn bolady», – dep óz sózin qorytyndylady. Sondaı-aq jıyn barysynda mınıstrge tyńdaýshylar kókeıtesti suraqtaryn joldap, pikir almasýǵa múmkindik aldy.

Qalamqas AMANQOSOVA