Ministr Saǵadiev dáris oqydy
Ál-Farabi atyndaǵy QazUÝ-da 2 maýsym kúni QR Bilim jáne ǵylym ministri Erlan Kenjeǵaliuly Saǵadiev «Shetel tilderin jetik meńgerýdiń zamanýi-ǵylymi negizderi» atty taqyryptaǵy aktilik dárisin oqydy. Dáriske elimizdiń aldyńǵy qatarly JOO-larynyń rektorlary jáne ýniversitet ustazdary men stýdentteri qatysty. Úsh tuǵyrly til máselesi arqaý bolǵan dáriste shetel tilderin úirenýdiń jańa baǵyttary men basty erejeleri aityldy. Bilim jáne ǵylym ministri Erlan Kenjeǵaliuly dáristiń kirispe bóliminde basty úsh til jaiyna toqtala kele, HHI ǵasyrda aǵylshyn tiliniń tek qana jaratylystaný baǵytyndaǵy pánderge ǵana emes, sonymen qatar gýmanitarlyq, iaǵni pedagogikalyq baǵytta da qajet ekendigin erekshe atap ótti. «Sońǵy 15 jyl ishinde álemdik ǵylym kóptegen salalarǵa jańasha kózqaraspen qarap, salalyq deńgeide tyń ashylýlarmen jumys isteýde. Ásirese, sala boiynsha pedagogikalyq baǵytqa erekshe kóńil bólinip, shetel tilderin jyldamdatyp oqytý joldary izdestirilýde. Sol sebepti, fiziologiia, psihologiia, áleýmettik psihologiia jáne lingvistika, taǵy da basqa sala mamandaryna aǵylshyn tilin tereń meńgerý úlken jaýapkershilikpen júktelip otyr», – dedi ministr dáris barysynda.
5Dáristiń negizgi bóliminde ministr Erlan Kenjeǵaliuly tyńdarmandarǵa shetel tilderin meńgerýdiń utymdy joldaryn jan-jaqty ári naqty túsindirý úshin álemdik teoriiaǵa súiene otyryp, sheteldik ǵalymdar qurastyrǵan, ózge elder tájiribesinde qoldanylyp júrgen nátijeli qaǵidalaryn keńinen túsindirdi. Ministr alǵashqy rette til úirenýdiń tiimdi qaǵidasy retinde italiiandyq ǵalym Paretonyń qisyqsyzyqty qaǵidasyn nazarǵa usyndy. «Qisyqsyzyqty Pareto» qaǵidasynda kórsetilgendei, kez kelgen adam bir kitapty tolyq oqi otyryp, kitaptaǵy 400 sózdi qoldaný arqyly aqparattyń 65%-yn, 1000 sózdi qoldana otyryp 82%-yn, al 8000 sózdi qoldana otyryp 99%-yn jetkize alady eken. Bul – adamnyń este saqtaý qabiletiniń kúshi. Al, dáriste talqylanǵan ekinshi qaǵida qabyldanǵan aqparattyń saqtaý jadynan umytylý kórsetkishi jaiynda boldy. Bul jóninde nemis ǵalymy Ebbingaýzdyń qisyqsyzyqty qaǵidasynda qarastyrylǵan. Nátijesinde, orta eseppen alǵanda, kez kelgen adam belgili bir aqparatpen tanysqan sátten bastap, alǵashqy tórt saǵat ishinde aqparattyń 50%-yn esten shyǵarady eken. Al, tórt kúnde 75% aqparat jadydan múldem óshiriledi. Bul bir ret tanysqandaǵy kórsetkish. Osy oraida adam kórý arqyly, estý arqyly kúndelikti kóptegen aqparatty oi eleginen ótkizetinin eskere ketken jón. Qatysýshylarǵa tanystyrylǵan úshinshi qaǵidada aqparattyń shynaiy ómirde is-áreketke ulasýynyń este saqtaý qabiletin arttyrýda alar orny jaiynda aityldy. Salany zertteý kezinde kezikken aqparatty oqyp, qaitadan esten shyǵaryp otyrsa, adamnyń bilý deńgeii 20%-dy quraidy. Egerde, ár adam belgili bir salany meńgerýde kez kelgen bilgen maǵlumatyn shynaiy ómirde, iaǵni synyp ishinde, zerthanalarda, úide nemese dalada júrgende is júzinde jii paidaǵa jaratar bolsa, este saqtalýy anaǵurlym áserli. Iaǵni, bilý deńgeii 80%-dy quraityn bolady. Sondyqtan, kez kelgen aqparatty is júzinde qoldana bilý biliktiliktiń kepili bola alady. Ministr qatysýshylardy osy tiimdi qaǵidalardy kádege jaratyp, shetel tilderin úirenýge shaqyrdy.
Dáris aiaǵynda QR Bilim jáne ǵylym ministri E.K. Saǵadiev : «Shetel tilderin barlyq ustazdar men oqýshy-stýdentterge úiretý máselesi jolǵa qoiylyp, birneshe departamenttiń birigýi arqyly másele jan-jaqty qarastyrylýda. Aldaǵy ýaqytta til úiretýden sabaqtar, arnaiy kýrstar tegin uiymdastyrylyp, bilikti mamandar shaqyrylatyn bolady», – dep óz sózin qorytyndylady. Sondai-aq jiyn barysynda ministrge tyńdaýshylar kókeitesti suraqtaryn joldap, pikir almasýǵa múmkindik aldy.
Qalamqas AMANQOSOVA
