Atalmysh sharaǵa QR májilis depýtattary men qoǵam qairatkerleri, til mamandary qatysty. Resmi túrde jumysyn bastap ketken Tilderdi damytý komitetiniń tól týyndysyn aǵymdaǵy ýaqytta Qytaida, Ózbekstanda, Túrkimenstanda, Túrkiiada jáne Eýropada turatyn qazaqtar tutyna alady. Ár sait óziniń aty aityp turǵan anyqtamalarǵa tolyq jaýap beredi. Endi oqyrman kez-kelgen qazaq tiline qatysty tolǵandyratyn kókeikesti máselelerdi internet-keńistik arqyly der kezinde bilip otyrady. Bul joba qazaq tildi aýditoriiany saýattandyrýmen qatar memlekettik tilge qyzyǵýshylyq tanytatyn adamdarǵa úlken sabaq bolmaq.
Qýanysh Asylov, Qazaqstan Respýblikasy Mádeniet jáne sport ministrligi Tilderdi damytý jáne qoǵamdyq-saiasi jumys komitetiniń tóraǵasy:
Qazaqstan Respýblikasynyń Prezidenti Nursultan Ábishuly Nazarbaev: «Qazaq tili – ǵajap til. Onyń bolashaǵy da ǵajap. Tek ony nasihattai bilýimiz kerek, oqyta bilýimiz kerek» - dep atap kórsetti. Bizdiń egemen elimizde tildi nasihattaý – memlekettiligimizdi, tarihymyzdy, mádenietimizdi nasihattaýmen birdei. Óitkeni til – búkil rýhaniiatymyzdyń arqaýy, negizi.
Sizderdiń nazarlaryńyzǵa usynylǵan «Til álemi» portaly – osyndai asa irgeli maqsatqa úles qosatyn jańa joba.Bul joba aiasynda sizder memlekettik til, sondai-aq elimizde turatyn etnos tilderi týraly jańalyqtarmen, til úirenýge arnalǵan eńbektermen, elimizdegi tildik ahýalmen, tilge qatysty oi-pikirlermen, aýdio jáne beine materialdarmen, jalpy alǵanda, elimizdegi tilderdiń tynys-tirshiligimen barynsha tolyǵyraq tanysa alasyzdar.
Saýytbek Ábdirahmanov, QR Parlamenti Májilisiniń depýtaty:
Búgingi kún – betburys kún. Til týraly áńgimeniń jańa kategoriiaǵa aýysqan sáti. Endi bul bastamany naqty osy zamannyń tiline, osy zamannyń quraldaryna, osy zamannyń kúndelikti emes, saǵat saiyn, tipti minýt saiyn paidalanyp otyrǵan áleýmettik keńistikke aýysqan kúni dep ataýǵa bolady. Bul rasynda da saiasattyń tilimen aitqanda jiyrma bes jyldyq táýelsizdik toiy qarsańynda til salasyndaǵy baǵyndyrylǵan beles, alynǵan asý. Endi kólikte ketip bara jatyp bir sózdiń jazylýyna kúmán týyp, sol sózdi tere salsań, on sekýndta bekitilgen nusqasy shyǵa keledi degen oidyń ózi basqasha ahýal, tildik jańa sipat. Qazirgi bizdiń tilimizge tónip turǵan qaýiptiń biri jazýdan buryn sóileý. El tártipke túsý úshin, til tártipke túsý kerek. Búkil álem orfografiia boiynsha jazady, orfoepiia boiynsha sóileidi. Bizdiń jýrnalister singormanizm zańdylyǵyn umytyp kógildir ekran betinen sózdiń jazylýyn qaz-qalpynda oqyp júr. Aldaǵy ýaqytta jańa portal osyndai olqylyqtardy túzetýge at salyssa degen usynys bar.
Orazgúl Asanǵazyqyzy, Sh. Shaiahmetov atyndaǵy tilderdi damytýdyń respýblikalyq-úilestirý ádistemelik ortalyǵynyń direktorynyń keńesshisi:
Qazir tom-tom kitap arqalap júretin zamannyń ýaqyty ótti. 2011 jyldan bastalǵan Tilderdi damytý strategiiasy aiasynda jasalynyp jatqan sharalardyń eń úlkeni osy joba boldy. Endi kez-kelgen ortada otyryp ózińizge kúmán týdyrǵan terminologiialyq tirkesterdi sait arqyly rastai alasyń. Eger bul jerdegi keibir pikirge oqyrmannyń kóńili tolmasa, óz oiyn bizge joldaýǵa bolady. Komissiianyń talqysynan keiin ol usynystar oń sheshimin tapsa, portalǵa eńgiziledi. Qoǵammen qoiyn-qoltyq qarym-qatynas jasaýdyń jańa ýaqyty týdy dep oilaimyn.
Erbol TILEShOV, Sh. Shaiahmetov atyndaǵy tilderdi damytýdyń respýblikalyq-úilestirý ádistemelik ortalyǵynyń direktory:
Portaldy ashýdaǵy negizgi maqsat 2011-2020 jyldardaǵy Tilderdi damytý strategiiasyn júzege asyrý bolyp tabylady. Sonymen qatar meilinshe buqaraǵa elimizde jinaqtalǵan tildik qordy keńinen nasihattaý men ádisteme salasyn jetildirý. Bul joba Qazaqstannyń barlyq oblystarymen tikelei qarym-qatynas jasap, tildik ahýalǵa internet keńistikte monitoring jasap otyrady. Kóbine jańadan shyqqan kitaptardyń tirajy az bolǵandyqtan ár jerden syn aitylyp jatady. Portalda til ǵylymyna qatysty 1000-ǵa jýyq kitaptar ornalasqan. Bul portal arqyly bir mezette milliondaǵan oqyrman ózine kerek maǵulmatpen sýsyndap otyrady. Kez kelgen oqyrman til máselesi haqyndaǵy maqalalaryn, ashyq pikirin portaldaldan óz blogyn ashyp, ózderi jariialap, ony áleýmettik jeliler arqyly basqalarmen bólise alady. «Til álemi» portaly – til janashyrlarynyń áleýmettik jelisi dep aitsaq ta artyq bolmaidy.
Baǵlan Orazaly
Derekkóz: Ádebiet portaly
