Atalmysh sharaǵa QR májilis depýtattary men qoǵam qaıratkerleri, til mamandary qatysty. Resmı túrde jumysyn bastap ketken Tilderdi damytý komıtetiniń tól týyndysyn aǵymdaǵy ýaqytta Qytaıda, Ózbekstanda, Túrkimenstanda, Túrkıada jáne Eýropada turatyn qazaqtar tutyna alady. Ár saıt óziniń aty aıtyp turǵan anyqtamalarǵa tolyq jaýap beredi. Endi oqyrman kez-kelgen qazaq tiline qatysty tolǵandyratyn kókeıkesti máselelerdi ınternet-keńistik arqyly der kezinde bilip otyrady. Bul joba qazaq tildi aýdıtorıany saýattandyrýmen qatar memlekettik tilge qyzyǵýshylyq tanytatyn adamdarǵa úlken sabaq bolmaq.
Qýanysh Asylov, Qazaqstan Respýblıkasy Mádenıet jáne sport mınıstrligi Tilderdi damytý jáne qoǵamdyq-saıası jumys komıtetiniń tóraǵasy:
Qazaqstan Respýblıkasynyń Prezıdenti Nursultan Ábishuly Nazarbaev: «Qazaq tili – ǵajap til. Onyń bolashaǵy da ǵajap. Tek ony nasıhattaı bilýimiz kerek, oqyta bilýimiz kerek» - dep atap kórsetti. Bizdiń egemen elimizde tildi nasıhattaý – memlekettiligimizdi, tarıhymyzdy, mádenıetimizdi nasıhattaýmen birdeı. Óıtkeni til – búkil rýhanıatymyzdyń arqaýy, negizi.
Sizderdiń nazarlaryńyzǵa usynylǵan «Til álemi» portaly – osyndaı asa irgeli maqsatqa úles qosatyn jańa joba.Bul joba aıasynda sizder memlekettik til, sondaı-aq elimizde turatyn etnos tilderi týraly jańalyqtarmen, til úırenýge arnalǵan eńbektermen, elimizdegi tildik ahýalmen, tilge qatysty oı-pikirlermen, aýdıo jáne beıne materıaldarmen, jalpy alǵanda, elimizdegi tilderdiń tynys-tirshiligimen barynsha tolyǵyraq tanysa alasyzdar.
Saýytbek Ábdirahmanov, QR Parlamenti Májilisiniń depýtaty:
Búgingi kún – betburys kún. Til týraly áńgimeniń jańa kategorıaǵa aýysqan sáti. Endi bul bastamany naqty osy zamannyń tiline, osy zamannyń quraldaryna, osy zamannyń kúndelikti emes, saǵat saıyn, tipti mınýt saıyn paıdalanyp otyrǵan áleýmettik keńistikke aýysqan kúni dep ataýǵa bolady. Bul rasynda da saıasattyń tilimen aıtqanda jıyrma bes jyldyq táýelsizdik toıy qarsańynda til salasyndaǵy baǵyndyrylǵan beles, alynǵan asý. Endi kólikte ketip bara jatyp bir sózdiń jazylýyna kúmán týyp, sol sózdi tere salsań, on sekýndta bekitilgen nusqasy shyǵa keledi degen oıdyń ózi basqasha ahýal, tildik jańa sıpat. Qazirgi bizdiń tilimizge tónip turǵan qaýiptiń biri jazýdan buryn sóıleý. El tártipke túsý úshin, til tártipke túsý kerek. Búkil álem orfografıa boıynsha jazady, orfoepıa boıynsha sóıleıdi. Bizdiń jýrnalıser sıngormanızm zańdylyǵyn umytyp kógildir ekran betinen sózdiń jazylýyn qaz-qalpynda oqyp júr. Aldaǵy ýaqytta jańa portal osyndaı olqylyqtardy túzetýge at salyssa degen usynys bar.
Orazgúl Asanǵazyqyzy, Sh. Shaıahmetov atyndaǵy tilderdi damytýdyń respýblıkalyq-úılestirý ádistemelik ortalyǵynyń dırektorynyń keńesshisi:
Qazir tom-tom kitap arqalap júretin zamannyń ýaqyty ótti. 2011 jyldan bastalǵan Tilderdi damytý strategıasy aıasynda jasalynyp jatqan sharalardyń eń úlkeni osy joba boldy. Endi kez-kelgen ortada otyryp ózińizge kúmán týdyrǵan termınologıalyq tirkesterdi saıt arqyly rastaı alasyń. Eger bul jerdegi keıbir pikirge oqyrmannyń kóńili tolmasa, óz oıyn bizge joldaýǵa bolady. Komısıanyń talqysynan keıin ol usynystar oń sheshimin tapsa, portalǵa eńgiziledi. Qoǵammen qoıyn-qoltyq qarym-qatynas jasaýdyń jańa ýaqyty týdy dep oılaımyn.
Erbol TİLESHOV, Sh. Shaıahmetov atyndaǵy tilderdi damytýdyń respýblıkalyq-úılestirý ádistemelik ortalyǵynyń dırektory:
Portaldy ashýdaǵy negizgi maqsat 2011-2020 jyldardaǵy Tilderdi damytý strategıasyn júzege asyrý bolyp tabylady. Sonymen qatar meılinshe buqaraǵa elimizde jınaqtalǵan tildik qordy keńinen nasıhattaý men ádisteme salasyn jetildirý. Bul joba Qazaqstannyń barlyq oblystarymen tikeleı qarym-qatynas jasap, tildik ahýalǵa ınternet keńistikte monıtorıń jasap otyrady. Kóbine jańadan shyqqan kitaptardyń tırajy az bolǵandyqtan ár jerden syn aıtylyp jatady. Portalda til ǵylymyna qatysty 1000-ǵa jýyq kitaptar ornalasqan. Bul portal arqyly bir mezette mıllıondaǵan oqyrman ózine kerek maǵulmatpen sýsyndap otyrady. Kez kelgen oqyrman til máselesi haqyndaǵy maqalalaryn, ashyq pikirin portaldaldan óz blogyn ashyp, ózderi jarıalap, ony áleýmettik jeliler arqyly basqalarmen bólise alady. «Til álemi» portaly – til janashyrlarynyń áleýmettik jelisi dep aıtsaq ta artyq bolmaıdy.
Baǵlan Orazaly
Derekkóz: Ádebıet portaly
