Almatyny – týrızm ordasy deımiz. Al Qazaqstan ózine týrıs tartý úshin keshbek jáne basqa da baǵdarlamalar engizip álek. Týrızmniń salasynyń jeke mınıstrligi bar. Oǵan «Kazakh Tourism» ulttyq kompanıasyn qosyp qoıyńyz. Olardyń mıllıardtaǵan búdjetin umytpańyz, dep jazady, "Úıde jatpa!" telegram arnasy. Sheteldikter bizge kelip, kórikti jerlerimizdi kórsin deımiz. Biraq ol úshin qarapaıym, bolmashy nárselerdi de jasaı almaı otyrmyz. Sol sebepti, aldymyz ádemi bolǵanymen, artymyz ashyq bolyp tur. Eger týrıs bizdi 360 gradýsqa aınalyp shyqsa, masqaramyz shyǵatyny anyq.
Zhatpa.kz saıty jarıalaǵan arnaıy reportajda qyzyqty tájirıbe jasaldy. Jaraıdy, sheteldik azamat Almatyǵa ushyp kelip, eń qymbat The Ritz-Carlton oteline qonystandy deıik.
Terezeden qarasa, ústinen kórinis bylaı jaman emes sıaqty.
Ony kórgen sheteldik týrıs, dalaǵa shyǵyp, serýendep qaıtaıyn dep sheshedi. Esentaı ózenin kórip, ózen jaǵalaýynda qydyrǵysy keledi árıne. Sonda jaǵalaýǵa myna qorqynyshty baspaldaqpen túsken kezden bastap záresi usha bastamaq.
Ústinen bomba túskendeı qırap jatqan baspaldaqtan ótkennen keıin, ol Esentaı ózeniniń túbindegi masqara laıdy kóredi.
Bizdiń oıymyzsha, Esentaı – Almatydaǵy eń bitelip qalǵan, laı men balshyqqa toly ózen. Jáne ol qalanyń eń qymbat, kórikti degen jerinde men mundalap tur. Kádimgi baqalar baqyryp jatqan, baldyrlar ósip, kógerip ketken shalshyqqa aınalǵan.
Shetelden kelgen týrıs dál osy jerden toqtap, ózin bir gettoǵa keldim dep eseptep, tezirek qaıtadan qonaqúıge qashyp ketkeni biz úshin durys bolar edi. Al eger ol kópirdiń astyna kirse, onda sharýamyz bitti.
Eger kópir astyna kirse sheteldiktiń birden qonaqúıge qaıtatynynda daý joq. Jaraıdy, ony jibere bereıik. Endi biz jaǵalaýda serýendep júrgen turǵyndardy sózge tarttyq. Olar Almatydaǵy jaǵdaı týraly ne oılaıdy?
Ál-Farabı dańǵylynyń boıyndaǵy nómiri 65-shi úıde 30 jyldan astam turyp jatqan zeınetker Natalá Qaıyrbekovany kezdestirdik. Zeınetkerdiń sózinshe, Esentaı jaǵalaýyna túsetin múgedekterge arnalǵan saty jol naǵyz ekstremaldarǵa arnalǵan.
«Baýraılary óte tik, tegis emes. Múgedek arba emes, tipti azyq-túlik arbasymen de kóterile almaısyń. Al myna Esentaı ózeniniń tabanyna jınalatyn laı keńestik kezeńnen beri qashanda másele bolyp kelgen. Qazir sý jibermeı turyp, nege osy arnany laıdan tazartpaıtyny túsiniksiz», – deıdi, Natalá Qaıyrbekova.
Shynymen de, myna satydan múmkindigi shekteýli adam emes, saý adamnyń ózi qulap, múgedekke aınala alady.
Zeınetker sondaı-aq Ál-Farabı-Esentaı aımaǵynyń tek keptelisten ǵana emes, sonymen qatar jeldetkishin týra balkondardyń astyna qoıǵan «Máta» dámhanasynan da zábir kórgenin aıtyp, shaǵymdanyp otyr. Turǵyndar ákimdikke ujymdyq shaǵym jazǵan.
«Mátanyń» kireberis jaǵyn ádemilep qoıǵan qojaıyndary onyń Esentaı jaqtan qalaı kórinetinine múlde bas qatyrmasa kerek. Mundaı kezde «Syrty bútin, ishi tútin» degen maqal eske túsedi.
Jaqyn aımaqta kógalǵa tóge salǵan qurylys qoqystary shashylyp jatyr. Olar asfáltqa da shyǵa bastaǵan.
Zeınetker Natalá Qaıyrbekova ótken jyly bul mańda bordúrlerdiń jańalanyp, qurylysshylardyń ózderiniń arttarynan qurylys qoqysyn jınamaı ketkenin aıtady. Sol qoqys jolǵa da túsip barady. Mundaı jumysty ákimdik qalaı qabyldaǵan degen suraq týyndaıdy.
Jaqyn mańda qorshalǵan aýmaqta qurylys/jóndeý jumystary júrip jatyr. Traktor trotýardy oıyp jibergen, onymen qatar, balshyqtyń bárin kóshege tasyp, bordúrden saý tamtyq qaldyrmaǵan.
Bul – Esentaı Sıtı kotejdi qalashaǵynyń alańshasy. Ary qaraı Almatydaǵy eń qymbat Heılıberı mektebiniń avtoturaǵy bastalady. Qoqys shashylyp jatyr.
Esentaı Apartment turǵyn úı kesheni ǵana ózderin qorshap alyp, qorshaýdyń ishinde tártip ornatqan sıaqty. Biraq, kópirdiń ústindegi temirjaqtaýlar ishinen irip jatyr. Sonda tek syrtyn ǵana boıaı beredi. Onyń kómektespeıtindigi kórinip tur. Qolmen ustaýǵa qaýipti.
Esentaı ózenin boılap, tómen túsip kórdik. Sýy joq arnanyń ishi qoqysqa tolyp jatyr. Tóle Bı kóshesine deıin barǵanda, kartınanyń barlyǵy osyndaı boldy.
Aıta keteıik, qazirgi tańda ózen arnalaryna irgeles aýmaqty kútip ustaý jumystaryn «Eco Almaty» JSHS júrgizýde. Bul jerde kompanıa tarapynan óz jumysyna salǵyrt qaraýy, ne bolmasa, kompanıaǵa bólingen búdjettiń bul jumysty sapaly jasaýǵa jetpeı jatqandyǵy baıqalady.
– Esentaı ózeniniń arnasyn, onyń ishinde Ál-Farabı dańǵylynan Shevchenko kóshesine deıingi aralyqta mehanıkalyq tazartý úshin merdiger uıymdy anyqtaýǵa konkýrstyq jumystar júrgizilýde. Iaǵnı, jınalǵan qum men laıdan tazartý maqsatynda. Al, jumystardy aıaqtaýdyń boljamdy merzimi aǵymdaǵy jyldyń maýsym aıynyń sońyna deıin josparlanǵan, – dedi, Almaty qalasy Ekologıa jáne qorshaǵan orta basqarmasynyń baspasóz qyzmetindegiler.
Sonda jazǵa deıin tender ótpeı, Almaty ózenderi qoqysqa býlyǵyp jatatyn bolady. Esentaı ózeniniń Shevchenko kóshesinen soltústikke qaraı ýchaskesin tazalaýdy aýdan ákimshiligi óz moınyna alǵan.
Mehanıkalyq jolmen tazartý ádisi dep otyrǵanymyz, lastanǵan sýlardan arnaıy quraldardyń kómegimen erimeıtin zıandy qosyndylardy bólýge baǵyttalǵan. Ol úshin súzgi, maı ustaıtyn sekildi quraldar paıdalanady. Bul ádispen lastanǵan sýdyń 60%, al óndiristik qaldyq sýlardyń 95%-ke deıin erimeıtin qosyndylardan aıyrýǵa bolady. Munyń bıologıalyq jáne hımıalyq tazartý jumystarynan ózgesheligi osy. Iaǵnı, «aǵyn sýda aram joq» desek te, onyń astyńǵy bóligi belgili bir ýaqytta tazalaýdy qajet etedi. Buǵan, jaýyn-shashyn, topyraq jáne ósimdik jamylǵysy, túrli bakterıalardyń jınalatyn mólsheri de sebep.
Negizinen, tazalyq isine qatysty tabıǵatty qorǵaý polısıasy bar. Budan bólek, ár aýdanda 4 ekologtan tekserý jumystarymen aınalysady. Jaǵalaýdan ótip bara jatqan turǵyndardan osy týraly surap sózge tartqan edik. Tazalyq máselesine jaýaptymyz deıdi, turǵyndar.
– Árıne men tastadym dep eshkim muny moıyndamaıdy ǵoı. Meniń jeke pikirim boıynsha, tipti saǵat saıyn jaýapty adamdar jınap turatyn bolsa da, buǵan jaýapty tek olar bolmaý kerek. Sebebi, muny tastaıtyndar – osy mańnan ótetin adamdar. Sondyqtan, arnaıy baqylaý kameralary arqyly qaldyq tastaǵyshtardy jazalaý kerek. Sonda ózgelerge sabaq bolady, – deıdi turǵyn Bekjan Polatuly.
Sheneýikterge qys kelip, qar jaýǵany kútpegen oqıǵa bolatyny sıaqty, osy rette de aldyn-ala sheshilýi tıis jumystar qaraýsyz qaldy. Endi tender sharýalary aıaqtalǵansha turǵyndar jazdyń kelýin kútýi tıis. Tym bolmaǵanda, jaqyn bolashaqta kóktemde istelýi tıis jumystar kóktemde, kúzgi jumystar kúzde jasalady dep senemiz. Sebebi, ákimdiktegi azamattar da qar erip, kóktem kele salysymen óz úılerin tazalap, jer úı aýlasyn sypyryp, tyrmalaıtyny anyq. Eger olar qalamyzǵa óz úıindeı qarasa, ony turǵyndar da seziner edi.
Móldir Begimbet
