Jamal Omarova 110 jyl
Aty ańyzǵa ainalǵan ánshi Jamal Omarova biyl 110 jyldyq mereitoiyn toilaýdamyz. Eshkimge uqsamaityn, qaitalanbas ǵajap daýystyń iesi Jamal Omarovanyń bir ánniń ózinen tutas bir teatrdyń qoiylymy ispettes bolady desek artyq aitqandyq bolmas edi. Týma daryn, has óner ieleriniń sheberligin tilmen aityp jetkizý múmkin emes. Osy rette Jamal apanyń ónerine tánti bolǵan, kózin kórgen Qazaq ulttyq agrarlyq ýniversitetiniń professory, tehnika ǵylymdarynyń doktory Abai Ábdirahmanuly Tursynovpen suhbattasýdyń sáti túsken edi. Endi soǵan nazar aýdarsańyzdar.
– Abai Ábdirahmanuly, eń áýeli sizdiń Jamal apaǵa qandai jaqyndyǵyńyz bar, áńgimeni osydan bastasaq...
– Týysy bolyp kelemin. Qazan tóńkerisine deiin Táshken ýálaiatyna qarasty eldi-mekenderde qazaqtar basym bolǵan. Úlken babamyz Qaljan kezinde Táshkendi bilegen aitýly tulǵa. Qaljannyń uly Qojamqul bi Qaýynshyda (qazirgi Iangiiýl) kenep ósirý sharýashylyǵymen ainalysyp, zamanynda óńirge keńinen tanymal bolǵan kisi.
Qojamqul bidiń tuńǵyshy Jamal apataiymnyń ákesi Omar atamyz Berlinde oqyp, qarjy salasynda qyzmet atqarǵan óz dáýiriniń betke ustar azamaty boldy. Elge oralyp, orys-avstriia-túzemdik aktsionerlik kompaniiasyn quryp, maqta, mai zaýyttaryn ashqan kásipker. Kezinde Alashorda múshelerimen tyǵyz bailanysta bolǵan. Sondai-aq, Táshkende kóptegen oqý oryndarynyń ashylýyna atsalysyp, onda qazaq jastarynyń bilim alýyna barynsha yqpal etken belsendilerdiń biri.
Keńes ókimeti ornaǵannan keiin qýdalaýdan kóz ashpaǵan Omar atamyz 1937 jyldary ustalyp, Sibirde qaitys boldy. Meniń ákem de bai-qulaqtardyń tuqymy degen jeleýmen qýdalanyp, bas saýǵalap Tájikstanǵa ótip ketedi. Men Tájikstanda dúniege kelippin.
– Jamal apany eń alǵash kórgen esińiz de me?
– Jamal apataiymdy jastaiymnan jaqsy bilemin. Apataiymdy eshkim Jamal dep tike óz atymen atamaǵan. Úlken de, kishi de «Jáke» dep qurmetteitin. Kishkentai kezimde bizdiń jaqqa gastroldik saparmen keldi. Apataiymdy qarsy alýǵa búkil týystardyń erekshe daiyndyq jasap, qarbalas sátterdi bastan ótkergeni emis-emis esimde. Óte kópshil, baýyrmal, eshkimdi jatsynbaityn, minezge bai, erekshe jaratylǵan jan edi ǵoi, Jamal apataiymyz.
– Ákesi, týystary qýdalanǵan Keńes ókimetindegi qiyn-qystaý kúnderi Jamal apa qalai óz familiiasyn saqtap qalǵan?
– Táshkendegi aýyl sharýashylyǵy tehnikýmynda oqyp júrgende ónerimen aty shyǵady. Sol kezderi elge jii keletin Qurmanbek Jandarbekov Jamal apataiyma «Almatyǵa kel» dep keńes beredi.
30-jyldary baýyrlary men anasyn alyp Almatyǵa kóship keledi. Filarmoniiaǵa jumysqa ornalasady. Birden «Jamal Omarova!» bop tanylǵasyn familiiasy ózgertpei, óz ákesiniń atynda qalyp qoiǵan. Áitpese inisi Tursynbek naǵashy atalarynyń atynda.
Burynǵy Kalinin kóshesiniń boiynda tórt bólmeli páteri boldy. Arnaiy sálem berýge keletinderden bólek, jeke máselelerine qatysty járdemdesýin suranyp keletinder kóp bolýshy edi. Áiteýir apataiymnyń úiinen kisi bir úzilmeitin-di.
Apataiym jany jaisań, qoly ashyq, minezi jarqyn, tanitynnyń da, tanymaitynnyń da sharýasyn retteýden qashpai, qolynan kelgenshe kómektesetin, kisiligi zor, ǵajap jan edi.
Apataiymnyń arqasynda týystardyń balalarynyń bári Almatyda oqydy. Bizdiń otbasyn da kóshirip aldy. Ata-anam jeke baspanaǵa qol jetkizgenshe apataiymnyń úiinde turdyq. Men úlken uly Qazbekpen túidei qurdas edim, bir úidiń balasyndai bolyp erjettik.
– Sizdiń joǵary oqý ornyn Máskeýde bitirýińizge yqpal etken de Jamal apa bolar?
– Mektepti óte jaqsy, medalǵa bitirdim de Máskeýge oqýǵa tústim. Keiin qyzmetti Leningradta, odan Sibirde jalǵastyryp, Jamal apataiymnyń taǵy bir balasy Shámildiń shaqyrýymen elge keiinirek keldim.
Sol soǵystan keiingi jyldary Máskeýde oqyp júrgende jaspyn ǵoi, ainalama aty dúrildep turǵan «Jamal Omarovanyń týysymyn» dep maqtanady ekenmin. Jamal apataiym maqtanýǵa turatyn esim ǵoi. Mine, týǵanyna biyl 110 jyl, áli bir Omarovadai ánshi dúniege kelgen joq. Jamal apadai jan kúnde ómirge kele bermeidi, ol – júzdegen, myńdaǵan jyldarda Jaratýshy iemizdiń meiirimi iip tartar syiy halyqqa. Shámshiniń aitqany bar ǵoi «Aiqailaǵannyń bári ánshi emes, án jazǵannyń bári Shámshi emes» dep, sol týra aitylǵan sóz.
Jamal Omarovanyń týysy retinde maǵan da asa bir qurmetpen qaraǵandary ras. Birde bul áńgime rektorymyzǵa da jetken bolý kerek. Dekanattan «Jamal Omarovanyń týysy bolsań, onda KSRO Halyq artisi Ivan Iakovlevich Lemeshovti stýdenttermen kezdesýge shaqyryp kelýge barasyń» degen tapsyrma berdi. Onyń aldynda áigili ánshini qansha shaqyrǵanymen ýaqyty tyǵyzdyǵyna bailanysty kele almaǵanǵa uqsaidy. Kelistim.
Qasyma eki sulýdy, iaki institýttyń belsendi qos stýdentin qosyp berdi. Túrli jemis-jidek, shólmegi bar, basqa da syi-siiapat salynǵan kólemi qomaqty kárzińkeni ázer kóterip, Lemeshovke keldik. «Qalai qabyldar eken?» dep ishtei qobaljydym.
Esikti ashqannan «O, Jamaldyń týysy! Sálem!» dep qushaq jaia qarsy aldy. Ataǵy jer jarǵan áigili ánshi apataiymnyń hal-jaǵdaiyn surap báiek boldy da qaldy. «Jamaldai ánshiler az, Odaqta ekeý ǵana, biri Liýdmila Zykina. Endi biri – Jamal Omarova» degende qýanǵannan tóbem kókke eli jetpegendei kúi keshtim.
– Jamal apanyń maidanda án salǵanyn aityp qaldyńyz...
– Soǵys bastala salysymen apataiym arnaiy jasaqtalǵan kontserttik brigadamen qan maidanǵa attanǵan ǵoi. Soǵys júrip jatqan aldyńǵy shepte mashinanyń ústinde turyp, shyrqaǵanda, janyna jaqyn jerlerge mina túsip jatqanda da ornynan qozǵalmai, ánin jalǵastyra beredi eken. «Eshnárseden qoryqpaityn, óte batyl jan Jamal!» dep Ivan Iakovlevich apataiymnyń ózi kýá bolǵan erligin tamsana aitýmen boldy. «Keremet! Ondai ólimnen qoryqpaityn, oqtan úrikpeitin jandy kezdestirgen emespin. Birde nemistiń bir vzvod soldattary kontsert ótip jatqan alańqaiǵa deiin jaqyndapty. Jaraly soldattar qarsy turdy. Atys-shabys bastaldy da ketti. Artisterdiń bári bas saýǵalap, qýys-qýysqa jasyryndyq. Mashinanyń kýzovynda án salyp turǵan Jamal ǵana ornynan qozǵalǵan joq. Jalǵastyra berdi, óitkeni onyń daýysy reprodýktor arqyly maidandaǵy soldattarǵa jetip jatyr emes pe, án úzilse «qańǵyǵan oqtyń qurbany boldy ma?» dep olardyń da eńsesi túsýi yqtimal ǵoi. Elge barǵanda menen duǵai-duǵai sálem aityńyz» dedi Lemeshov qoshtasarda.
– Stýdenttermen kezdesýge shaqyrýlaryńyzdy qalai qabyldady, ýaqyt tyǵyzdyǵyn alǵa tartqan joq pa?
– Kezdesýge keldi. Óziniń repertýaryndaǵy eń súiikti áni «Evgenii Onegin» operasynan Oneginniń ariiasyn oryndady. Sol stýdenttermen kezdesýde de Jamal apataiym jaiynda jaqsy estelikter aitty. Sóziniń sońynda «Sizdermen kezdesýge rektor shaqyrǵanǵa emes, ózim asa qurmetteitin Jamal Omarovanyń atynan týysy shaqyrǵan soń keldim» dedi.
– Qazaq óneri tarihymen tamyrlas Jamal apanyń ǵumyry qyzyqty oqiǵalarǵa toly ǵoi. Kezinde ózine qatty áser etken sátterdi aitqan da bolar? Esińizde qalǵany bolsa aitasańyz?
– Apataiym maqtanbaityn. Soǵys aiaqtalysymen Máskeýdegi Jeńis paradyna qatysady. Kremldegi Jeńis saltanaty qurmetine jaiylǵan dastarqanǵa arnaiy shaqyrylady. Arnaiy shaqyrylǵan soń qazaqstandyq delegatsiia quramyndaǵylar «ne isteý kerek, ózderin qalai ustaýlary tiis» bárin aldyn ala oilastyryp, asa jaýapty jiynǵa tas-túiin daiyndyqpen barypty.
Saltanatty otyrysta oryndalýǵa tiis is-sharalardyń josparyn jasaidy. Sol kúnderdi erekshe bir shabytpen eske alatyn edi apataiym. «Georgiev zalyna jinalǵan eldiń eń betke ustarlary Stalinniń shyǵar sátin asyǵa kútýde. Bir kezde Stalin de keldi. Quttyqtaý sózin sóilep, shampan quiylǵan bokalyn kótere bergende Vano Mýradelidiń áigili «Zastolnaia» ánin shyrqai jóneldim» deitin. «Vypem za Rodiný, vypem za Stalina» degen qaiyrmasyna kelgende búkil zal qosylyp ketedi. Riza bolǵan Stalin úziliste qasyna shaqyryp, «eger kómek kerek bola qalsa tikelei ózime ait, qysylma» dep qasyndaǵy kómekshisine tabystaidy. Sol joly myń buralǵan bishi Shara Jandarbekova Rokossovskiimen bilep, qazaqtyń qos qyzy shynaiy ónerimen kópshilikti tamsandyrsa kerek.
