Jamal Omarova 110 jyl

 

Aty ańyzǵa aınalǵan ánshi Jamal Omarova bıyl 110 jyldyq mereıtoıyn toılaýdamyz. Eshkimge uqsamaıtyn, qaıtalanbas ǵajap daýystyń ıesi Jamal Omarovanyń bir ánniń ózinen tutas bir teatrdyń qoıylymy ispettes bolady desek artyq aıtqandyq bolmas edi.  Týma daryn, has óner ıeleriniń sheberligin tilmen aıtyp jetkizý múmkin emes. Osy rette Jamal apanyń ónerine tánti bolǵan, kózin kórgen Qazaq ulttyq agrarlyq ýnıversıtetiniń profesory, tehnıka ǵylymdarynyń doktory Abaı Ábdirahmanuly Tursynovpen suhbattasýdyń sáti túsken edi. Endi soǵan nazar aýdarsańyzdar.

 

– Abaı Ábdirahmanuly, eń áýeli sizdiń Jamal apaǵa qandaı jaqyndyǵyńyz bar, áńgimeni osydan bastasaq...

– Týysy bolyp kelemin. Qazan tóńkerisine deıin Táshken ýálaıatyna qarasty eldi-mekenderde qazaqtar basym bolǵan. Úlken babamyz Qaljan kezinde Táshkendi bılegen aıtýly tulǵa. Qaljannyń uly Qojamqul bı Qaýynshyda (qazirgi Iangıýl) kenep ósirý sharýashylyǵymen aınalysyp, zamanynda óńirge keńinen tanymal bolǵan kisi.

Qojamqul bıdiń tuńǵyshy Jamal apataıymnyń ákesi Omar atamyz Berlınde oqyp, qarjy salasynda qyzmet atqarǵan óz dáýiriniń betke ustar azamaty boldy. Elge oralyp, orys-avstrıa-túzemdik aksıonerlik kompanıasyn quryp, maqta, maı zaýyttaryn ashqan kásipker. Kezinde Alashorda múshelerimen tyǵyz baılanysta bolǵan. Sondaı-aq, Táshkende kóptegen oqý oryndarynyń ashylýyna atsalysyp, onda qazaq jastarynyń bilim alýyna barynsha yqpal etken belsendilerdiń biri.

Keńes ókimeti ornaǵannan keıin qýdalaýdan kóz ashpaǵan Omar atamyz 1937 jyldary ustalyp, Sibirde qaıtys boldy. Meniń ákem de baı-qulaqtardyń tuqymy degen jeleýmen qýdalanyp, bas saýǵalap Tájikstanǵa ótip ketedi. Men Tájikstanda dúnıege kelippin.

– Jamal apany eń alǵash kórgen esińiz de me?

– Jamal apataıymdy jastaıymnan jaqsy bilemin. Apataıymdy eshkim Jamal dep tike óz atymen atamaǵan. Úlken de, kishi de «Jáke» dep qurmetteıtin. Kishkentaı kezimde bizdiń jaqqa gastróldik saparmen keldi. Apataıymdy qarsy alýǵa búkil týystardyń erekshe daıyndyq jasap, qarbalas sátterdi bastan ótkergeni emis-emis esimde. Óte kópshil, baýyrmal, eshkimdi jatsynbaıtyn, minezge baı, erekshe jaratylǵan jan edi ǵoı, Jamal apataıymyz.

– Ákesi, týystary qýdalanǵan Keńes ókimetindegi qıyn-qystaý kúnderi Jamal apa qalaı óz famılıasyn saqtap qalǵan?

– Táshkendegi aýyl sharýashylyǵy tehnıkýmynda oqyp júrgende ónerimen aty shyǵady. Sol kezderi elge jıi keletin Qurmanbek Jandarbekov Jamal apataıyma «Almatyǵa kel» dep keńes beredi.

30-jyldary baýyrlary men anasyn alyp Almatyǵa kóship keledi. Fılarmonıaǵa jumysqa ornalasady. Birden «Jamal Omarova!» bop tanylǵasyn famılıasy ózgertpeı, óz ákesiniń atynda qalyp qoıǵan. Áıtpese inisi Tursynbek naǵashy atalarynyń atynda.

Burynǵy Kalının kóshesiniń boıynda tórt bólmeli páteri boldy. Arnaıy sálem berýge keletinderden bólek, jeke máselelerine qatysty járdemdesýin suranyp keletinder kóp bolýshy edi.  Áıteýir apataıymnyń úıinen kisi bir úzilmeıtin-di.

Apataıym jany jaısań, qoly ashyq, minezi jarqyn, tanıtynnyń da, tanymaıtynnyń da sharýasyn retteýden qashpaı, qolynan kelgenshe kómektesetin, kisiligi zor, ǵajap jan edi.

Apataıymnyń arqasynda týystardyń balalarynyń bári Almatyda oqydy. Bizdiń otbasyn da kóshirip aldy. Ata-anam jeke baspanaǵa qol jetkizgenshe apataıymnyń úıinde turdyq. Men úlken uly Qazbekpen túıdeı qurdas edim, bir úıdiń balasyndaı bolyp erjettik.

 – Sizdiń joǵary oqý ornyn Máskeýde bitirýińizge yqpal etken de Jamal apa bolar?

– Mektepti óte jaqsy, medalǵa bitirdim de Máskeýge oqýǵa tústim. Keıin qyzmetti Lenıngradta, odan Sibirde jalǵastyryp, Jamal apataıymnyń taǵy bir balasy Shámildiń shaqyrýymen elge keıinirek keldim.

Sol soǵystan keıingi jyldary Máskeýde oqyp júrgende jaspyn ǵoı, aınalama aty dúrildep turǵan «Jamal Omarovanyń týysymyn» dep maqtanady ekenmin. Jamal apataıym maqtanýǵa turatyn esim ǵoı. Mine, týǵanyna bıyl 110 jyl, áli bir Omarovadaı ánshi dúnıege kelgen joq. Jamal apadaı jan kúnde ómirge kele bermeıdi, ol – júzdegen, myńdaǵan jyldarda Jaratýshy ıemizdiń meıirimi ıip tartar syıy halyqqa. Shámshiniń aıtqany bar ǵoı «Aıqaılaǵannyń bári ánshi emes, án jazǵannyń bári Shámshi emes» dep, sol týra aıtylǵan sóz.

Jamal Omarovanyń týysy retinde maǵan da asa bir qurmetpen qaraǵandary ras. Birde bul áńgime rektorymyzǵa da jetken bolý kerek. Dekanattan «Jamal Omarovanyń týysy bolsań, onda KSRO Halyq artısi Ivan Iakovlevıch Lemeshovti stýdenttermen kezdesýge shaqyryp kelýge barasyń» degen tapsyrma berdi. Onyń aldynda áıgili ánshini qansha shaqyrǵanymen ýaqyty tyǵyzdyǵyna baılanysty kele almaǵanǵa uqsaıdy. Kelistim.

Qasyma eki sulýdy, ıakı ınstıtýttyń belsendi qos stýdentin qosyp berdi. Túrli jemis-jıdek, shólmegi bar, basqa da syı-sıapat salynǵan kólemi qomaqty kárzińkeni ázer kóterip, Lemeshovke keldik. «Qalaı qabyldar eken?» dep ishteı qobaljydym.

Esikti ashqannan «O, Jamaldyń týysy! Sálem!» dep qushaq jaıa qarsy aldy. Ataǵy jer jarǵan áıgili ánshi apataıymnyń hal-jaǵdaıyn surap báıek boldy da qaldy. «Jamaldaı ánshiler az, Odaqta ekeý ǵana, biri Lúdmıla Zykına. Endi biri – Jamal Omarova» degende qýanǵannan tóbem kókke eli jetpegendeı kúı keshtim.

– Jamal apanyń maıdanda án salǵanyn aıtyp qaldyńyz...

– Soǵys bastala salysymen apataıym arnaıy jasaqtalǵan konserttik brıgadamen qan maıdanǵa attanǵan ǵoı. Soǵys júrip jatqan aldyńǵy shepte mashınanyń ústinde turyp, shyrqaǵanda, janyna jaqyn jerlerge mına túsip jatqanda da ornynan qozǵalmaı, ánin jalǵastyra beredi eken. «Eshnárseden qoryqpaıtyn, óte batyl jan Jamal!» dep Ivan Iakovlevıch apataıymnyń ózi kýá bolǵan erligin tamsana aıtýmen boldy. «Keremet! Ondaı ólimnen qoryqpaıtyn, oqtan úrikpeıtin jandy kezdestirgen emespin. Birde nemistiń bir vzvod soldattary konsert ótip jatqan alańqaıǵa deıin jaqyndapty. Jaraly soldattar qarsy turdy. Atys-shabys bastaldy da ketti. Artıserdiń bári bas saýǵalap, qýys-qýysqa jasyryndyq. Mashınanyń kýzovynda án salyp turǵan Jamal ǵana ornynan qozǵalǵan joq. Jalǵastyra berdi, óıtkeni onyń daýysy reprodýktor arqyly maıdandaǵy soldattarǵa jetip jatyr emes pe, án úzilse «qańǵyǵan oqtyń qurbany boldy ma?» dep olardyń da eńsesi túsýi yqtımal ǵoı. Elge barǵanda menen duǵaı-duǵaı sálem aıtyńyz» dedi Lemeshov qoshtasarda.

– Stýdenttermen kezdesýge shaqyrýlaryńyzdy qalaı qabyldady, ýaqyt tyǵyzdyǵyn alǵa tartqan joq pa?

– Kezdesýge keldi. Óziniń repertýaryndaǵy eń súıikti áni «Evgenıı Onegın» operasynan Onegınniń arıasyn oryndady. Sol stýdenttermen kezdesýde de Jamal apataıym jaıynda jaqsy estelikter aıtty. Sóziniń sońynda «Sizdermen kezdesýge rektor shaqyrǵanǵa emes, ózim asa qurmetteıtin Jamal Omarovanyń atynan týysy shaqyrǵan soń keldim» dedi.

– Qazaq óneri tarıhymen tamyrlas Jamal apanyń ǵumyry qyzyqty oqıǵalarǵa toly ǵoı. Kezinde ózine qatty áser etken sátterdi aıtqan da bolar? Esińizde qalǵany bolsa aıtasańyz?

– Apataıym maqtanbaıtyn. Soǵys aıaqtalysymen Máskeýdegi Jeńis paradyna qatysady. Kremldegi Jeńis saltanaty qurmetine jaıylǵan dastarqanǵa arnaıy shaqyrylady. Arnaıy shaqyrylǵan soń qazaqstandyq delegasıa quramyndaǵylar «ne isteý kerek, ózderin qalaı ustaýlary tıis» bárin aldyn ala oılastyryp, asa jaýapty jıynǵa tas-túıin daıyndyqpen barypty.

Saltanatty otyrysta oryndalýǵa tıis is-sharalardyń josparyn jasaıdy. Sol kúnderdi erekshe bir shabytpen eske alatyn edi apataıym. «Georgıev zalyna jınalǵan eldiń eń betke ustarlary Stalınniń shyǵar sátin asyǵa kútýde. Bir kezde Stalın de keldi. Quttyqtaý sózin sóılep, shampan quıylǵan bokalyn kótere bergende Vano Mýradelıdiń áıgili «Zastolnaıa» ánin shyrqaı jóneldim» deıtin. «Vypem za Rodıný, vypem za Stalına» degen qaıyrmasyna kelgende búkil zal qosylyp ketedi. Rıza bolǵan Stalın úziliste qasyna shaqyryp, «eger kómek kerek bola qalsa tikeleı ózime aıt, qysylma» dep qasyndaǵy kómekshisine tabystaıdy. Sol joly myń buralǵan bıshi Shara Jandarbekova Rokossovskıımen bılep, qazaqtyń qos qyzy shynaıy ónerimen kópshilikti tamsandyrsa kerek.