Búgin májilismen ótken jyldyń qazanynda zań jobasy talqylanyp jatqan kezde tómengi palatanyń jalpy otyrysy barysynda aıtqan kúmánin taǵy da qaıtalady. Sol ýaqytta depýtat sheteldikterdiń tirkeýi týraly mysal keltirgen bolatyn.
– Qazaqstanǵa sheteldik seriktester kelgende olardy tirkeýge turǵyzýda qandaı jaǵdaılardyń bolatynyn kez kelgen bıznesmen aıtyp beredi. Tipti az adam kelse de búrokratıamen betpe-bet keledi, saǵattap kezekke turady, qaǵazbastylyqqa urynady. Rettelmegen jaǵdaı óte kóp: qurmetsizdik tanytý, aıyppuldar, – dep keltirdi depýtat "Aq Jol" parlament fraksıasynyń hatyn.
– Al barlyǵy jappaı tirkele bastasa, azamattar sheteldikterdi ǵana emes, óziniń barlyq dosy men qonaǵyn tirkeýge jappaı aǵylsa ne bolmaq? Kóshi-qon polısıasynda ne bolady? Qandaı kezek paıda bolyp, halyqtyń kózqarasy qandaı bolmaq? Osynsha kóp qaǵazben, osyndaı kóp málimetpen kóshi-qon polısıasy ne isteıdi? Eń bastysy, terorızm shabýyldary turǵysynda bul qanshalyqty paıdaly jáne tıimdi bolady? Dál osyndaı keń kólemdi qamtý qosymsha jaýapkershilikti talap etedi jáne onsyz da zańǵa baǵynyp, qurmetteıtin azamattarǵa qysym kórsetiledi, – dep bildirdi pikirin Azat Perýashev.
Depýtattyń aıtýynsha, QR İİM osy zań jobasyn túsindirgende depýtattar munyń maqsatyn jete túsinbegen. "Qazaqstanda ǵana emes, búkil álemde terorızmmen kúres sharalary kúsheıtilip jatyr. Túrkıany mysalǵa alaıyq, munda terakt kún saıyn bolady desek qate emes, ondaǵan adam qaza taýyp jatady. Eýropany, AQSH-ty mysalǵa alyp kórińizder. Shyn máninde bul másele ózekti. Alaıda tirkeý arqyly terorızm máselesi sheshile me, lańkesterdi aldyn ala anyqtap, izdestirýge kómektese me – bul úlken másele", – dedi depýtat.
Onyń aıtýynsha, lańkester óz betimen tirkeýge barmaıdy.
– Soǵan qaraǵanda, osyǵan deıin de aıtqanymdaı, lańkester tirkeýge kelmeıdi. Biz zańdy qurmetteıtin azamattarymyzdy áýrege salamyz. Al terakt jasaýǵa kelgender jasyrynady. (...) Qaıtse de, zań jobasyn talqylaý barysynda búkil álemde antıterrorıstik sharalar qatańdatylyp jatqandyqtan, osy usynysqa kelisim berip, quqyqtyń tiri aǵza ekenin, ony qajettilik týsa ózgertýge bolatynyn túsinemiz, – dedi Perýashev.
Sondaı-aq, Perýashev bul jaǵdaıda kinálilerdi izdeýdiń qajeti joq ekenin aıtyp ótip, máselený sheshýdiń tetikterin atap berdi.
"Meniń pikirimshe, qazirgi jaǵdaıda, eń bastysy shalalyq – İİM-niń elektrondy tirkelý júıesin jetildirmegeni. Premer aıtqandaı, "elektrondy tirkeý bolsa, kópshilikke bul jeńildik týǵyzar edi". Al máselen, onlaın tirkelý kezinde qatelesseń, muny tekseris kezinde anyqtaý qıyn emes bolar edi. Bul azamattarymyzdy sozylǵan kezekterge turǵyzbaýdyń amaly bolar edi. Soǵan qaraǵanda, birinshi kezekte biz elektrondy tirkeý júıesin engizýimiz kerek. Ekinshiden, jaýapkershilikke tartý sharalaryn qoldaný kezinde ótpeli kezeńdi qarastyrý kerek. Sebebi qazir İİM organdarynyń osy kezeńdi qarastyrmaǵanyn baıqap otyrmyz. Qazirgi ýaqytta polısıamyzǵa kómektesýimiz kerek - qandaı jaǵdaı bolsa da - bul bizdiń qaýipsizdikti qadaǵalaıtyn organ. Bar kináni biz olardan izdeı bermeıik, sebebi ne jaǵdaı bolsa da, biz kómekti solardan kútemiz. Sondyqtan İİM organdary ótpeli kezeń jaıly oılanýy tıis, bul bir aı emes, eki aıǵa sozylsa, sebebi azamattarymyz osy júıege ótip úlgerýi tıis. Máselen men Astanada turamyn, biraq stýdent qyzym Almatyda oqyp jatyr, biraq ol jaqta da óz úıi bar, biraq qazir ol da osy máselemen betpe-bet kelip otyr. Biraq bul problema emes. Birinshi ret baryp, tirkele almaı qaıtypty", - dedi depýtat.
Eske salaıyq, búgin QR úkimetiniń otyrysynda Baqytjan Saǵyntaev QR ishki ister mınıstri Qalmuhanbet Qasymovty ýaqytsha tirkeýge baılanysty týǵan dúrligý úshin synǵa alǵan edi.
