Búgin májilismen ótken jyldyń qazanynda zań jobasy talqylanyp jatqan kezde tómengi palatanyń jalpy otyrysy barysynda aitqan kúmánin taǵy da qaitalady. Sol ýaqytta depýtat sheteldikterdiń tirkeýi týraly mysal keltirgen bolatyn.
– Qazaqstanǵa sheteldik seriktester kelgende olardy tirkeýge turǵyzýda qandai jaǵdailardyń bolatynyn kez kelgen biznesmen aityp beredi. Tipti az adam kelse de biýrokratiiamen betpe-bet keledi, saǵattap kezekke turady, qaǵazbastylyqqa urynady. Rettelmegen jaǵdai óte kóp: qurmetsizdik tanytý, aiyppuldar, – dep keltirdi depýtat "Aq Jol" parlament fraktsiiasynyń hatyn.
– Al barlyǵy jappai tirkele bastasa, azamattar sheteldikterdi ǵana emes, óziniń barlyq dosy men qonaǵyn tirkeýge jappai aǵylsa ne bolmaq? Kóshi-qon politsiiasynda ne bolady? Qandai kezek paida bolyp, halyqtyń kózqarasy qandai bolmaq? Osynsha kóp qaǵazben, osyndai kóp málimetpen kóshi-qon politsiiasy ne isteidi? Eń bastysy, terrorizm shabýyldary turǵysynda bul qanshalyqty paidaly jáne tiimdi bolady? Dál osyndai keń kólemdi qamtý qosymsha jaýapkershilikti talap etedi jáne onsyz da zańǵa baǵynyp, qurmetteitin azamattarǵa qysym kórsetiledi, – dep bildirdi pikirin Azat Perýashev.
Depýtattyń aitýynsha, QR IIM osy zań jobasyn túsindirgende depýtattar munyń maqsatyn jete túsinbegen. "Qazaqstanda ǵana emes, búkil álemde terrorizmmen kúres sharalary kúsheitilip jatyr. Túrkiiany mysalǵa alaiyq, munda terakt kún saiyn bolady desek qate emes, ondaǵan adam qaza taýyp jatady. Eýropany, AQSh-ty mysalǵa alyp kórińizder. Shyn máninde bul másele ózekti. Alaida tirkeý arqyly terrorizm máselesi sheshile me, lańkesterdi aldyn ala anyqtap, izdestirýge kómektese me – bul úlken másele", – dedi depýtat.
Onyń aitýynsha, lańkester óz betimen tirkeýge barmaidy.
– Soǵan qaraǵanda, osyǵan deiin de aitqanymdai, lańkester tirkeýge kelmeidi. Biz zańdy qurmetteitin azamattarymyzdy áýrege salamyz. Al terakt jasaýǵa kelgender jasyrynady. (...) Qaitse de, zań jobasyn talqylaý barysynda búkil álemde antiterroristik sharalar qatańdatylyp jatqandyqtan, osy usynysqa kelisim berip, quqyqtyń tiri aǵza ekenin, ony qajettilik týsa ózgertýge bolatynyn túsinemiz, – dedi Perýashev.
Sondai-aq, Perýashev bul jaǵdaida kinálilerdi izdeýdiń qajeti joq ekenin aityp ótip, máselený sheshýdiń tetikterin atap berdi.
"Meniń pikirimshe, qazirgi jaǵdaida, eń bastysy shalalyq – IIM-niń elektrondy tirkelý júiesin jetildirmegeni. Premer aitqandai, "elektrondy tirkeý bolsa, kópshilikke bul jeńildik týǵyzar edi". Al máselen, onlain tirkelý kezinde qatelesseń, muny tekseris kezinde anyqtaý qiyn emes bolar edi. Bul azamattarymyzdy sozylǵan kezekterge turǵyzbaýdyń amaly bolar edi. Soǵan qaraǵanda, birinshi kezekte biz elektrondy tirkeý júiesin engizýimiz kerek. Ekinshiden, jaýapkershilikke tartý sharalaryn qoldaný kezinde ótpeli kezeńdi qarastyrý kerek. Sebebi qazir IIM organdarynyń osy kezeńdi qarastyrmaǵanyn baiqap otyrmyz. Qazirgi ýaqytta politsiiamyzǵa kómektesýimiz kerek - qandai jaǵdai bolsa da - bul bizdiń qaýipsizdikti qadaǵalaityn organ. Bar kináni biz olardan izdei bermeiik, sebebi ne jaǵdai bolsa da, biz kómekti solardan kútemiz. Sondyqtan IIM organdary ótpeli kezeń jaily oilanýy tiis, bul bir ai emes, eki aiǵa sozylsa, sebebi azamattarymyz osy júiege ótip úlgerýi tiis. Máselen men Astanada turamyn, biraq stýdent qyzym Almatyda oqyp jatyr, biraq ol jaqta da óz úii bar, biraq qazir ol da osy máselemen betpe-bet kelip otyr. Biraq bul problema emes. Birinshi ret baryp, tirkele almai qaitypty", - dedi depýtat.
Eske salaiyq, búgin QR úkimetiniń otyrysynda Baqytjan Saǵyntaev QR ishki ister ministri Qalmuhanbet Qasymovty ýaqytsha tirkeýge bailanysty týǵan dúrligý úshin synǵa alǵan edi.
