Abaı atyndaǵy QazUPÝ Ǵylymı kitaphanasynyń dırektory
[caption id="attachment_8769" align="alignleft" width="382"]
Nurgúl Imansydyqova[/caption]
Abaı atyndaǵy Qazaq Ulttyq pedagogıkalyq ýnıversıtetiniń Ǵylymı kitaphanasy respýblıkadaǵy asa iri pedagogıkalyq kitaphanalardyń biri bolyp sanalady. Ǵylymı kitaphana - 1928 jyly oqý ornymen qatar qurylǵan. Ýnıversıtettiń oqý, ǵylymı, tárbıe úrdisterin qajetti ádebıettermen qamtamasyz etetin, ár túrli oqyrmannyń tobyna jáne joǵary oqý ornynyń qurylymdyq bólimderine aqparattyq qyzmet kórsetetin6 stýdentterdiń, profesor-oqytýshylardyń mádenı jáne rýhanı ortalyǵy deýge bolady.
86 jyldyq tarıhy bar Ǵylymı kitaphananyń 1 600 000-nan asatyn kitap qorynda ár ǵylym salasy boıynsha oqýlyqtar, monografıalar, kórkem ádebıetterdiń tamasha úlgileri, HVII-HIH ǵasyrlarda jaryq kórgen sırek kezdesetin ádebıetter jınaqtalǵan.
Jyl saıyn jalpy kitaphana qory 50 000 danaǵa jýyq ádebıetter men merzimdik basylymdarmen tolyqtyrylady. Sonyń ishinde ýnıversıtettiń «Ulaǵat» baspasynan oqytýshylardyń ár pánge arnalǵan oqý-ádistemelik keshenderi, oqý quraldary, monografıalar, t.b. kitaphana qoryn úzdiksiz tolyqtyrap otyrady. Kitaphana qyzmetkerleri barlyq ınstıtýttardan jumys-oqý josparlaryn, stýdentter kontıngentin jınaqtap, ár mamandyqtaǵy negizgi pánder boıynsha kitappen qamtamasyz etýdi anyqtaý maqsatynda monıtorıń júrgizip keledi. Nátıjesinde kitappen qamtamasyz etilýi tómen pánder anyqtalyp, olardy oqytatyn kafedralarmen tyǵyz jumys isteýdemiz.
Qazir joǵary oqý orny kitaphanalary «kitap qoryn barlyq qujatpen jınaqtaı berý» prınsıpinen góri, «stýdentter, magıstranttar, doktoranttar, oqytýshylardyń suranysyn qanaǵattandyratyn qujattarmen tolyqtyrý» prınsıpine ótýi qajet. Óıtkeni, Bolon úderisine sáıkes ýnıversıtetter stýdentke oqylatyn pándi tańdaý, oqýdyń formasyn, baqylaý sharalarynyń bóliný múmkindigin usynyp otyr. Osyǵan oraı kitaphana ýnıversıtettiń 2011-2020 jyldarǵa arnalǵan damý strategıasyna negizdelip jumys isteıdi.
Joǵary oqý orny kitaphanasynyń strategıalyq maqsaty – aqparattyq resýrstardy paıdalanýshylardyń barlyq toptaryna birdeı barynsha qoljetimdi bolýy. Bul maqsatqa jetýdiń mańyzdy quraly – zamanaýı elektrondyq kitaphana nemese oqý zaly. Osyǵan oraı bizdiń ǵylymı kitaphanada elektrondy kitaphana jasalyp, ony paıdalanatyn oqyrmandar sany jyldan jylǵa qarqyndy ósýde.
Elektrondy kitaphana lokaldy jeli ishinde barlyq kitaphana oqyrmandaryna usynylǵan. Oqyrmandarǵa jekeleı tolyq mátindi málimetter qorynan turatyn elektrondy katalog (jazý sany – 90 000) qyzmet etýde. Ǵylymı kitaphananyń tolyq mátindi málimetter qorynda: PDF formatyndaǵy oqýlyqtar men oqý-ádistemelik quraldar, mamandyqtar boıynsha oqý-ádistemelik keshender, SD jáne DVD dıskilerindegi oqý basylymdary, oqý-ádistemelik jýrnaldar, ýnıversıtet profesor-oqytýshylary quramynyń ınteraktıvti mýltımedıalyq oqýlyqtary, ýnıversıtet baǵytyna baılanysty merzimdi basylymdardan jasalǵan málimetter qory, gazet jáne jýrnal maqalalarynyń tolyq mátindi bazasy jınaqtalyp, tolyqtyrylýda.
Eshqashan da kitaphana qorlary qazirgi kúndegi sıaqty ashyq bolǵan emes. Jańa tehnologıalar suranymdy jiberý, aqparatty alý men jetkizý úderisterin jeńildetedi. Qazirgi urpaq kompúterlermen birge ósip keledi jáne vırtýaldyq aqıqatta ózderin erkin sezinedi. Ol úshin Web – tek aqparat dereknamasy ǵana emes, sonymen birge aralasý, qyzmettestik pen óz oıyn bildirý oryny ispetti. Bul kitaphanalardy qyzmet kórsetý úshin ınovasıalyq sheshim tabýǵa jáne oqyrman úshin qolaıly tásilderdi paıdalanyp qyzmet kórsetýge májbúr etedi.
Kitaphana oqyrmandary Internet aqparattyq jelisimen qosa, memlekettik jáne orys tilderinde QR zań aktileriniń "Paragraf" aqparattyq bazasyn paıdalana alady. Sonymen qatar oqyrmandar syrtqy elektrondy resýrstardy: Qazaqstan Respýblıkasy joǵarǵy oqý oryndary Asosıasıasynyń Respýblıkalyq joǵary oqý oryndary aralyq elektrondy kitaphanasyn, Qazaqstan Respýblıkasy ulttyq akademıalyq kitaphanasynyń, Qazaqstandyq vırtýaldy ǵylymı kitaphanany, «Shprınger» jáne «Tompson», «Polpred», «Lan baspasy», «Elzevır»tolyq mátindi resýrstar qoryn paıdalanyp keledi.
Kitaphanamyz elimizdegi zamanaýı ǵylymı kitaphanalardyń biri bolǵandyqtan, oqyrmandarǵa dástúrli basylymdardy da, elektrondy basylymdardy da, Internet jelisin de usynyp kelemiz.
Internet – shynymen qajettiligi joǵary, tanymal, jańa dúnıelerdi izdeýde taptyrmas qural. Alaıda dástúrli, kitaphanalyq oqýlyqtyń ózine tán artyqshylyqtary bar. Óıtkeni, olar oqý úrdisiniń ajyramas bólimi. Oqýlyq stýdentke qandaı qajet bolsa, oqytýshyǵa da sondaı qajet. Oqýlyq pán týraly jalpy maǵlumatty qalyptastyrady. Degenmen, aqparat quralynyń qaı túrin tańdaý ár oqyrmannyń óz erki.
Eshqashan da kitaphana qorlary qazirgi kúndegi sıaqty ashyq bolǵan emes. Jańa tehnologıalar suranymdy jiberý, aqparatty alý men jetkizý úderisterin jeńildetedi. Qazirgi urpaq kompúterlermen birge ósip keledi jáne vırtýaldyq aqıqatta ózderin erkin sezinedi. Ol úshin Web – tek aqparat dereknamasy ǵana emes, sonymen birge aralasý, qyzmettestik pen óz oıyn bildirý oryny ispetti. Bul kitaphanalardy qyzmet kórsetý úshin ınovasıalyq sheshim tabýǵa jáne oqyrman úshin qolaıly tásilderdi paıdalanyp qyzmet kórsetýge májbúr etedi.
Ýnıversıtte ár qurylym qyzmetkerlerine, tárbıe jetekshilerine 8-10 stýdentten bekitilip berilgen. Bul sharaǵa da ǵylymı kitaphananyń qyzmetkerleri aralasyp keledi. Tárbıe jetekshisi ár stýdentpen jeke-jeke jumys isteıdi, ıaǵnı sabaq úlgerimin qadaǵalaıdy, sabaqtan tys ýaqytynda qaıda baratynyn, nemen aınalysatynyn, tipti otbasylyq jaǵdaıyna deıin bilip, ár balanyń ata-anasymen habarlasyp otyrady. Júıeli túrde tárbıe jumysyn júrgizedi. Mine, munyń ózi shákirtterdiń bilim deńgeıiniń artýyna, búkil oqý-tárbıe isiniń jaqsarýyna úlken septigin tıgizip otyr.
Ýnıversıtettiń profesor-oqytýshylar quramyna beriletin aqparat neǵurlym tolyq, jan-jaqty bolyp, usynylatyn qyzmetter olardyń kútken talaptaryna saı bolýy kitaphana bedeliniń turaqtalýyna jáne ósýine kóp septigin tıgizedi. Osyǵan oraı ár oqý jylynyń basynda ýnıversıtettegi 11 fakúltet oqytýshylaryna arnaıy «Kitaphana kúnin» uıymdastyrylyp, kitaphanaǵa jańa túsken ádebıetter kórmesi, arnaıy slaıdtar, baıandamalar daıyndalady. Sonymen qatar oqytýshylardyń talap-tilekteri tyńdalyp, ary qaraı ujymda talqylanady. Stýdentter qaýymynyń emosıasy basym, kitaphana qyzmetkerlerinen ózine kóp nazar aýdarýdy, sypaıylyqty, qoıylǵan suraqqa naqty jáne tózimdilikpen jaýap qaıtarýyn kútedi. Osyǵan baılanysty ár fakúltet stýdentterimen kezdesýler «Ashyq esik» kúni, «Erkin mıkrofon» ótkizilýde.
Bizdiń ár kúni jasaǵan jumysymyz arǵy bolashaǵymyzdy aıqyndaıdy. Bizdiń bolashaqtaǵy ornymyz, búgingi isti qandaı jáne qalaı jasaǵanymyzǵa baılanysty. Bul tujyrym Qazaqstan joǵary oqý orny kitaphanalaryna da qatysty. Kitaphana jumysynyń basym baǵyttaryn tańdaý, máselelelerdi sheshýdiń naqty sheshimderin taba bilý tek kitaphanalarǵa ǵana emes, jalpy Qazaqstan joǵary mektebiniń taǵdyryna áser etedi.
Qazirgi ýaqytta kitaphanany - áleýmettik ınstıtýt, kitaphanalyq qyzmet kórsetýdi – jeke tulǵany áleýmettendirý boıynsha júrgiziletin is-sharalar dep qaraý túsinigi keń taraýda.
QR Bilim jáne ǵylym mınıstrliginiń buıryǵy negizinde ǵylymı kitaphanamyz Almaty qalasy jáne Almaty oblysyndaǵy: Esik, Qaskeleń, Jarkent, Taldykorǵan qalalaryndaǵy gýmanıtarlyq baǵytta orta jáne joǵary bilim beretin oqý oryndary kitaphanalarynyń ádistemelik ortalyǵy bolyp tabylady. Bul ortalyqqa 12 joǵary jáne 11 arnaýly orta bilim beretin oqý oryndarynyń kitaphanalary qaraıdy. Olarǵa únemi ádistemelik kómek kórsetilýde, jyl saıyn ár kitaphanadan jyldyq esep, josparlar jınaqtalady, kitaphana qyzmetindegi ınnovasıalar, ózekti máseleler boıynsha «dóńgelek ústelder» , túrli semınarlar uıymdastyrylyp turady. Osylaısha, bizdiń kitaphana mamandary ózderiniń kúndelikti jumysymen qatar ádistemelik ortalyqtyń da jumysyn abyroımen atqaryp keledi.
Bizdiń ár kúni jasaǵan jumysymyz arǵy bolashaǵymyzdy aıqyndaıdy. Bizdiń bolashaqtaǵy ornymyz, búgingi isti qandaı jáne qalaı jasaǵanymyzǵa baılanysty. Bul tujyrym Qazaqstan joǵary oqý orny kitaphanalaryna da qatysty. Kitaphana jumysynyń basym baǵyttaryn tańdaý, máselelelerdi sheshýdiń naqty sheshimderin taba bilý tek kitaphanalarǵa ǵana emes, jalpy Qazaqstan joǵary mektebiniń taǵdyryna áser etedi. Kitaphanasyz ýnıversıtet bolmaıdy, óıteni joǵary oqý ornyndaǵy bilim sapasy onyń aqparattyq-qujatpen qamtamasyz etilýine, kitaphana qoryna táýeldi.
