Derekkóz: Ras.kz
Bul bala kezimde ózim kýá bolǵan oqıǵa edi.
Qaraqumdaǵy bir qudyqtyń basynda eki úı edik. Kórshimiz Dúısen degen shopan. Sol kisi bir kúni bizdiń úıde ákeme bir áńgime aıtyp otyrdy. Osy jerden kórinip turatyn bıik tóbeniń baýraıynda mal jaıyp júrip, ol qasqyrdyń apanyna kezdesipti. Apannyń aldynda úsh-tórt kúshik oınap júripti. Erteńine ketpen alyp baryp, indi erinbeı qazyp, kúshiktiń bárin ustap alyp, óltirip tastapty.
– Erteń ósip alǵasyn bular malǵa shabady, – dedi Dúısen.
– Áı, beker qylǵan ekensiń, – dedi ákem oǵan renjip. – Qasqyr kórshisine shabatyn ba edi. Endi bále bolatyn boldy. Malyńa saq bol! Typ-tynysh uıqymdy qandyryp júrgen meni de qaralaı túnimen mal kúzettiretin boldyń-aý.
Aıtqanyndaı, eki-úsh kúnnen soń Dúısenniń eki-úsh qoıyn qasqyr óltirip ketti. Odan soń taǵy bir-eki ret. Jemeıdi. Qoılardy tek tamaqtap óltirip kete beredi. Jıyrmadan asa maly shyǵyn boldy.
Al ol úıden birer júz metr jerde otyratyn bizdiń otar aman.
Bir kúni tún ishinde Dúısenniń úı jaǵynan shyqqan oıbaılaǵan jaman daýystan bárimiz óre túregeldik. Dúısenniń áıeli zar jylap júr. Ne bolǵan?
Sóıtsek, qojaıynnyń mal kúzetinde júrgenin «zerttep» alǵan qasqyr onyń úıine keledi. Kıiz úı ystyq bolǵasyn, túnemelik irgeniń shıin ashyp, kıizin túrip qoıady eken. Ol kezde shopan baıǵusta qandaı jóni túzý úı bar. Shıi ysyrylǵan ashyq irgedegi keregeniń saǵanaǵy synyq ta, ol jerde eńbektegen eresek adam erkin syıyp ketetindeı tesik bar eken. Jankeshti qasqyr sol tesikten kirip, shopan áıeliniń qushaǵynda jatqan emizýli balany alǵan da qashqan ǵoı. Balanyń anasy áýeli qoryqqanynan úni shyqpaı qalyp, sálden soń esin jıyp baryp, oıbaıyn salǵan eken.
Qasqyr tistep ketken bala tas qarańǵy túnde qaıdan tabylsyn, erteńine tań ata jyrtqyshtyń izi shyqty. Úıden shyǵa bir tóbeden asyp, ekinshi tóbeniń basyna shyqqan soń tamaǵynan tistep óltirgen sábıdi tastap ketipti. Jemegen. Denesin búldirmegen. Tek óltirgen. Ólgenine kózi jetkesin baryp, sábı múrdesin «endi ala qoıyńdar» degendeı tóbe basyndaǵy ashyq shaǵyl qumnyń basyna, kózge túsetin jerge qaldyryp ketken.
Bolǵan oqıǵanyń bary osy.
Dala taǵylarynyń eń jyrtqyshy da júrektisi – qasqyr. Olar aqyldy da márt bolady. Ol óz inine taqaý qonystanǵan otarǵa esh ýaqytta tıispeıdi eken. Bul – kórshisimen beıbit ómir súrýdi qalaǵany. Sol zańdy buzǵan adam – Dúısendi ol qandy qunyker sanaǵan jáne onyń ıisinen kúshikterin óltirýshi sol ekenin qapysyz anyqtaǵan. Sosyn ózine-ózi ant bergen: «Baladan balanyń artyǵy joq. Qanǵa – qan!»
Ol jáne ózine-ózi bergen sertin oryndap, óz balalaryn óltirýshiden qan qaqsatyp turyp kek aldy!
Dala taǵylarynyń eń jyrtqyshy da júrektisi – qasqyr. Olar aqyldy da márt bolady. Ol óz inine taqaý qonystanǵan otarǵa esh ýaqytta tıispeıdi eken. Bul – kórshisimen beıbit ómir súrýdi qalaǵany.
1988 jyly Almatydaǵy «Jalyn» baspasynan meniń balalarǵa arnalǵan óleńder jınaǵym shyqty. Maqtanǵanym emes, kitaptyń ishinde kóshpendi jurtymyzdyń salt-dástúrin qamtyǵan jabdyqtar, dala shópteriniń túr-túri túgeldeı qamtylǵan táp-táýir óleńder bar edi. Osy ulttyq-ekzotıkalyq óleńderimniń jınaǵyn bastaýysh synyptar muǵalimderi, mektepke deıingi balalar mekemeleriniń qyzmetkerleri ózime de úlgertpeı kitap dúkenderinen pyshaq ústinen satyp alyp ketti. Sol kitapta osy oqıǵany sújetti óleńge aınaldyryp bere otyryp, túz taǵylarynyń qasıetinen balalardy habardar etkim kelgen. Ókinishke oraı, baspagerler dál sol óleńderimdi jınaqqa engizbeı qoıypty. Nege?
Keıinirek baspaǵa baryp, ondaǵy jigittermen sóıleskenimde:
– Aldynda bir otar qoı turǵanda, janyn jaldap kıiz úıge kirip, odan bala alyp qashyp, ony jáne jemeı tastap ketetin ol qasqyr aýysh pa, álde vegetarıanes pe?! – dedi olar.
Qasqyrdy sýretinen ǵana kórgen jigitterge men tabıǵat zańynyń kúrdeliligi, tili joq bolǵanymen árbir jaratylys ıesiniń ózine tán aqyl-sanasy, jazylmaǵan buljymas zańdary bolatynyn qansha dáleldesem de, túsindire almadym. Al ádebıettiń tóńireginde júrgen olardyń túısigi osylaı bolsa, kóp nárseden beıhabar, asfáltta ósken urpaǵymyzdy biz ata-babamyz mekendegen dala zańy men ulttyq sanaǵa qalaı tárbıelemekpiz?!
Janyńdy keıde osyndaı nárseler de qulazytady.
Asqar Kirebaev
