Qazaq ejelden tulǵalardan kende bolmaǵan. Jalańash baryp jaýǵa tıgen babalar joly – asqaq armandar men izgi murattardyń shejiresi. Búgingi qazaq qanynda – sol erlik dastany jazýly. Ony rýhı turǵydan oıatpaq lázim. Basyn tómen salǵan, el kózine otty janaryn tiktep qadaı almaǵan ulannyń – rýhy pás, tirligi eńkish. Qanshalyqty qatigez zamana týsa da, qasqaıyp qarsy turarlyq mahambettik órlik pen kenesarylyq janpıdalyq barsha Alash jurtyna ortaq minezdeme bolýy kerek. Júnjigenderdi jardan ýaqyt daýyly úıirip, quzǵa tastaıdy, borkemikterdi dáýir tasqyny julmalap, jaǵaǵa laqtyrady. Ulttyq rýhtyń tini – ózegińdi órt shalsa da, aıbatyńdy, aıbynyńdy joǵaltpaý. Mine, Táýelsizdik syn saǵaty bizge osyny úıretti. Naryqtyq ekonomıka qarasha halyqty qos búıirinen qysqanda, ózine arqa súıer qorǵan izdedi, taban tirer tıanaǵy – erteńge senim ekenin umytpaý kerektigin myqtap túsindi. Prezıdent Nursultan Nazarbaev halyqtyń údesinen shyǵatyn jastardy mańyna toptastyra bastaǵan toqsanynshy jyldardyń basynda elge erte tanylǵan, isimen de, sózimen de, bergen ýádesimen de halyqtyń kóńilinen oryn tapqan sanaýly tulǵalardyń biri – Imanǵalı Tasmaǵambetov boldy.
Devalvasıa tek qarjy salasyna qatysty termın emes, tulǵalardyń da narqyn áıgileıdi. Keshegi egeılerdiń kóbi ýaqyt tezine shydas bermedi, biriniń aty on jyldyqtar tiziminde jazylsa, endi biriniń esimin el syndarly sáttiń arhıvterinen ǵana kóretin kúnge jetti. Keıbiri áz bastaryn báıgege tigip, shahıd keshse, taǵy biri borandy-shashyndy mezgilge syr bergen joq. Az ýaqyt kóp pendeniń shynaıy bolmysyn tarazyǵa salyp úlgerdi. Imanǵalı Nurǵalıulynyń bılik satysyndaǵy júrgen jolyna zer salsańyz, qandaı qyzmet atqarsa da, eń áýeli qarapaıym kópshiliktiń kóńilinen shyǵyp, ár isimen óziniń saıası tulǵa ekendigin dáleldegenin kóresiz.
Áskerı mamandarǵa ıdeologıalyq jumys, patrıottyq rýh jetińkiremeıdi, shekarany kúzetý – Qazaqstan kartasyn kúzetý emes, onyń rýhanı bolmysy men eldiń rýhyn kúzetý ekenin esten shyǵarmaý paryz. Imanǵalı Nurǵalıulynyń aldyndaǵy eń basty mindet osy ǵoı dep oılaımyz.
UTYMDY SHESHİM
[caption id="attachment_9067" align="alignright" width="471"]
Qazir biz úshin basty másele – eldiń bútindigi, irgeniń sógilmeýi jáne halyqtyń óz qorǵanysyna senimi.[/caption]
Memleket – alyp mehanızm. Onyń júregi – saıası júıe. Biraq, júrek saý bolý úshin mehanızmniń árbir tetigi myǵym bolǵany jón. Biz kóp jaǵdaıda júrek týraly sóz qozǵaımyz, júrekti nurlandyrar ózge de myńdaǵan tetikterdiń bar ekenin esten shyǵaramyz. Eger eldiń árbir qurylymy durys jumys istese, julyn-júıkesi, qan tamyrlary, ózge de aǵzalary saý bolsa, júrek te tynysh, qalypty yrǵaǵynan taımaq emes. Bul – árbir oblys, aýdan, aýyl basshylarynyń, barsha saıası hám ákimshilik quzyrettiń ózine júktelgen mindetti oıdaǵydaı oryndaýyna baılanysty kúrdeli barys.
Imanǵalı Tasmaǵambetovty Prezıdent eń ózekti oryndarǵa senimmen taǵaıyndap, úlken úmit kútetini sol sebepten dep oılaımyz. Burynǵy atqarǵan qyzmetteri týraly buǵan deıin talaı márte aıtyldy, jazyldy. Biz qolǵa alǵanyna kóp bola qoımaǵan Qorǵanys mınıstrligine barǵaly beri memleket úshin, táýelsizdik úshin eń mańyzdy salanyń tártipke kele bastaǵanyn kórip, jurttyń rýhy serpile bastaǵanyna kýá bop otyrmyz. «Tártipke baǵynǵan – qul bolmaıdy». Qorǵanysyn jemqorlyq, beıbereketsizdik, ultsyzdyq jaılaǵan eldiń bolashaǵy bulyńǵyr. Elbasy Tasmaǵambetovke osy salany tapsyrǵanda el arasynda túrli áńgimeler gýledi. Bizdińshe, bunyń eń utymdy kezdegi sheshim ekenin ańǵarǵandar da boldy. Óıtkeni, qazir biz úshin basty másele – eldiń bútindigi, irgeniń sógilmeýi jáne halyqtyń óz qorǵanysyna senimi.
Ne úshin eń utymdy sheshim? Aınalańyzǵa qarańyz, álemde tártip ornaǵan joq, Hantıngton aıtqan órkenıetter qaqtyǵysy jańa mazmunda shıelenise tústi, tipti, Ýkraına men Reseıdiń ózi – aǵaıyndy elder soǵys órtin ýshyqtyryp otyr (Hantıngton bul eki eldiń toqsanynshy jyldardaǵy qyrǵıqabaq shaqtan aman ótkenin ózara ortaq órkenıettiń, tildiń, dinniń, geografıalyq, týysqandyq jaqyndyqtyń arqasy ekenin aıtyp, soǵyspaýy múmkin degen boljam jasaǵan). Eýrazıalyq keńistiktegi birigýdiń astarynan saıası minez de qylań berip júr, Jańa Reseı elesi kezgen úıekte úreı basym. Budan bólek, Taıaý Shyǵystaǵy turaqsyzdyq pen qantógis bizge de qaýip tóndirip turǵany anyq. El ishinen shyqqan túrli dinı toptar Turandy tastap, qan maıdanda qarý asynyp, ǵalamtorlyq múmkindikti ábjildikpen paıdalanýda. Ortalyq Azıanyń tún uıqysy tórt bolmasa da, únemi qaýip-qaterdiń ótinde ekenin umytpaǵan abzal. Qytaı áskeri bizdi ǵana emes, barsha álemdi titirkendirip otyr; Batys pen Reseı arasyndaǵy daý-damaı ekonomıkalyq tartystan góri, áskerı álimjettilikke basymdyq berip ketpesine kim kepil?! Mundaı almaǵaıyp kúnde qorǵanysty kúsheıtpeske laj qaısy?!
«Tártipke baǵynǵan – qul bolmaıdy». Qorǵanysyn jemqorlyq, beıbereketsizdik, ultsyzdyq jaılaǵan eldiń bolashaǵy bulyńǵyr. Elbasy Tasmaǵambetovke osy salany tapsyrǵanda el arasynda túrli áńgimeler gýledi. Bizdińshe, bunyń eń utymdy kezdegi sheshim ekenin ańǵarǵandar da boldy. Óıtkeni, qazir biz úshin basty másele – eldiń bútindigi, irgeniń sógilmeýi jáne halyqtyń óz qorǵanysyna senimi.
SHEKARANY KÚZETÝ – QAZAQSTAN KARTASYN KÚZETÝ EMES
[caption id="attachment_9063" align="alignleft" width="443"]
Qasym hannyń tusynda Qazaq handyǵynyń 1 mıllıon áskeri bolǵanyn jastar sanasyna, ásirese sarbazdar sanasyna myqtap sińirgen jón.[/caption]
Árıne, búkil eldiń qorǵanysyn sala basshysy ǵana retke keltirmeıdi, tutas eldiń saqtyǵy men elgezektigi, sergektigi qajet. Alash kórkeıse, alash ósse, óziniń baryn qadirleýimen, qolda barynan aıyrylmaýymen ósedi. Áskeri myǵym eldiń ǵana uıqysy tynysh.
Táýelsiz el ataný – uly maqsat. Táýelsizdikti kirpik qaqpaı qorǵaý – áziz murat. Táýelsizdik alýdan góri, ony saqtaý – qıynnyń qıyny. Senbeseńiz, dáýirler kerýenine qarańyz, Uly Dalanyń tósinde talaı handyqtar qurylyp, nebir patshalyqtardyń dáýreni júrgen.
El egemendigin alǵaly beri qorǵanys salasyna qyrýar qarjy quıylyp, osyzamandyq tehnologıalar, áskerı tehnıkalarmen jabdyqtaldy. Qorǵanystyń qyr-syryn biletin bilikti mamandar qazaq áskeriniń ósýine, damýyna óz úlesin qosty. Qazir Ortalyq Azıa boıynsha eń qýatty armıa bizdiki. Degenmen, bul salanyń ózindik kemshilikteri men qıyndyqtary da jeterlik. Sońǵy jyldary qorǵanystaǵy biraz bylyqtardyń beti ashylyp, el ishinde ájik-kújik áńgime tarady. Sonyń bárin halqymyz ǵana baqylap otyrǵan joq, syrttan syǵalaǵan neshe túrli toptar bar. «Jaý – jar astynda». Áskerı álýettilikti kórsetý úshin jylyna birneshe ret áskerı daıyndyq ótkizip, ózimizdi ózimiz marqaıtý jetkiliksiz, eń mańyzdysy – bul salada ultyna qorǵan bolatyn sarbazdardyń kóp ekendigin, olardyń jańa álemdik áskerı tahnologıany jetik meńgergen, bilimdi, sertke berik, Otan aldyndaǵy antqa berik jiger-kúsh ıeleri ekenin elge kórsete bilý. Aıtpaǵymyz, áskerı mamandarǵa ıdeologıalyq jumys, patrıottyq rýh jetińkiremeıdi, shekarany kúzetý – Qazaqstan kartasyn kúzetý emes, onyń rýhanı bolmysy men eldiń rýhyn kúzetý ekenin esten shyǵarmaý paryz. Imanǵalı Nurǵalıulynyń aldyndaǵy eń basty mindet osy ǵoı dep oılaımyz.
Bıyl Qazaq handyǵynyń 550 jyldyǵyn atap ótetin bizdiń el sonaý Qasym hannyń tusynda bir mıllıon áskeri bolǵanyn jastar sanasyna, ásirese, áskerı qyzmetkereler men sarbazdar sanasyna myqtap sińirgeni jón. Olar Qazaqstan memleketiniń terıtorıasyn baǵzy babalardyń qalaı qorǵaǵandaryn tarıh betterinen ǵana oqymaı, shynaıy júrekterimen sezerine senimdimiz. Áskerinde rýh bolmaǵan eldiń erteńine senimi azaıady. Áskeri ótken tarıhyn bilmese, ury-qary, satqyn, opasyzdar kóbeıedi. Áskerı salada satqyndyqqa jol joq!
Aıbyndan, Alash áskeri! Seniń rýhı sergektigiń – eldiń tynyshtyǵy. Sen qalǵysań, sen pás bolsań – elden bereket, yrys ketedi.
