– Elnara hanym, qazirgi tańda qoǵam belsendileri, bilikti mamandar qazaq tilin damytýǵa qatysty oı-pikirlerin ashyq aıtyp jatqanyn bilemiz. Bilim salasynda jumys istep júrgen tájirıbeli maman retinde qazaq tiliniń qoldaný aıasyn keńeıtýge qatysty qandaı oı-paıymdaryńyz bar?
– Birden aıtý kerek, qazir qazaq tilin qoldaný aıasy kún ótken saıyn keńeıip keledi. Bul úrdisti endi eshkim toqtata almaıdy. Aldaǵy ýaqytta qazaq tili tehnologıanyń, bilim men ǵylymnyń tili bolatynyna senimdimin. Osy rette jańa tehnologıalardy paıdalanyp, balalarǵa bilim berip júrgen maman retinde qazaq tilin damytýda zamanaýı tehnologıalardyń kómegine júginý kerek dep esepteımin.
Qazirgi tehnıka damý zamanynda ártúrli taqyryp aıasynda chat-bottar men marafondar uıymdastyrylatyny belgili. Osy júıede til tóńireginde de onlaın toptar uıymdastyryp, adamdardy qyzyqtyrsa, qazaq tilin úırenýge de qyzyǵýshylyq pen suranys ósetinine senimdimin.
Biraq, tildi meńgerý deńgeıi ártúrli bolǵandyqtan, kishkene qıynshylyqtar týyndaýy múmkin. Sondyqtan, meniń oıymsha, qazaq tilin oqytýda tildi meńgerý deńgeıine aıryqsha kóńil bólý kerek. Sonda ár deńgeıdegi adamdarǵa belgili bir ádistemelik ustanymdar daıyndaýǵa jeńilirek bolar edi. Máselen, aǵylshyn tilin meńgergendigin A1, A2B V1, V2,S1, S2 deńgeıleri arqyly kórsetiledi, osy júıeni qazaq tilin úırenip kórýge de qoldanýǵa bolady.
Taǵy bir aıta ketetin másele, qazaq tilin úırenýge tilimizdiń gramatıkasyn, leksıkasyn jáne orfografıasyn damytýǵa arnalǵan biryńǵaı jol daıyndaýdyń mańyzy zor dep esepteımin. Bul ispen til mamandary aınalysýy kerek. Sol kezde birqatar qıyndyqtar oń sheshimin tabady.
– Qazirgi tańda úlkenderden góri jastar qazaq tilin tez meńgerip jatady. Munyń qandaı da bir syry bar ma?
– Durys baıqaǵansyz. Bul úrdistiń eshqandaı qupıa-syry joq. Áńgime basynda qazaq tiliniń qoldaný aıasy kún ótken saıyn keńeıip keledi dep aıttym ǵoı. Bul – zamannyń suranysy. Muny jastar sezinip otyr. Jalpy, jas adam qoǵamdyq ózgeristerge tez beıimdeledi ǵoı. Sondyqtan muny zaman talabynan týyndaǵan úrdis dep qabyldaǵan jón.
Osy oraıda Prezıdentimiz Qasym-Jomart Toqaevtyń ózi bastaýysh synyp baǵdarlamasyndaǵy pánder qataryna qazaq tiline basymdyq berýge de toqtaldy. Bul degenimiz – kemel keleshekke qazaq tilin jetik biletin bilimdi jastyń kirpishin qalaý baǵytynda róli zor ekendigin de aıqyndap tur.
Qazirgi tańda Qarasaı aýdanynyń Qoshmambet aýylynda bastaýysh synyp oqýshylaryna qazaq tilin oqytamyn. Tilimizdiń gramatıkasyn meńgerýde túrli ádisterin jınaýdamyz.
Tehnıka zamany bolǵanyna qaramaı, qaıtkenmen balaǵa oıyn qyzyq, sondyqtan «Qazaq tili sabaǵyn meńgerýde ústel oıyndaryn qoldaný» ádistemelik nusqaýlyǵyn daıyndadym. Iaǵnı balalar oıyn oınaý arqyly tilimizdiń belgili bir qyryn tereńdep bilýge nemese qaıtalaýǵa, múmkindik ala alady.
Mysaly, «nardy» oıynyn balalarǵa túbir sóz ben qosymshalardy (jurnaq pen jalǵaýdy) durys jalǵaýdy úırenýde qoldanýǵa bolady jáne ústel «django» oıynyn da sózdik qoryn damytý maqsatynda tıimdi qoldanýǵa bolatyny boıynsha ádistemelik usynystar daıyndalýda. Bul jumys balalardyń til meńgerýge qyzyǵýshylyǵyn arttyrady jáne gramatıkalyq saýattylyǵyn damytýǵa úlesin qosady degen úmittemin. Osyndaı ádistemelik toptamalardy jınaqtap, keńinen taratý kerek. Ásirese orys tilinde oqytylatyn mektepterde qazaq tili deńgeıin kóterýge kóp múmkindik bolady degen oıdamyn.
– Almaty oblysy Qazaqstan halqy Assambleıasynyń belsendi múshesi retinde óńirdegi ultaralyq tatýlyqty damytý baǵytyndaǵy jumystarǵa belsene aralasyp júrgenińizdi bilemiz. Oblys aýmaǵyndaǵy qoǵamdyq kelisim baǵyty boıynsha atqarylyp jatqan jumystarǵa qandaı baǵa beresiz?
– Kıeli Jetisý jeri búginde ultaralyq tatýlyqtyń altyn besigine aınalyp otyr dep nyq senimmen aıta alamyn. Sońǵy ýaqyttar pandemıanyń kesirinen túrli is-sharalar qysqaryp, oıǵa alǵan kóptegen josparlarymyzdy keıinge shegerýge týra keldi. Biraq indet kezinde bizdiń aýyz birligimiz odan saıyn nyǵaıyp, odan beter tutasa tústi dep aıta alamyn. Almaty oblysyndaǵy Assambleıa músheleri qaıyrymdylyq aksıalaryn uıymdastyryp, indettiń aldyn alýǵa baǵyttalǵan jumystarǵa belsene qatysqanyn ózińiz de bilesiz. Onyń bárin tizbelep jatý múmkin emes. Jalpy, Almaty oblysynda ultaralyq tatýlyqty damytýdyń júıeli úrdisi qalyptasqan.
– Assambleıa qazaq qoǵamyndaǵy mańyzdy ınstıtýtqa aınalǵany belgili. Uıymnyń jumysyn jandandyrýda memlekettik deńgeıde qabyldanǵan qandaı is-sharalar paıdasyn tıgizýde?
– Durys aıtasyz, Qazaqstan halqy Assambleıasy el damýynda ómirsheń jobaǵa aınalyp, Qazaqstannyń ultaralyq tatýlyqty saqtaýdaǵy sátti tájirıbesine kóptegen elder qyzyǵýshylyq tanytyp otyrǵanyn jıi estıtin boldyq qoı. Osy rette Tuńǵysh Prezıdent – Elbasy Nursultan Nazarbaevtyń «Rýhanı jańǵyrý» baǵdarlamasyn nasıhattaý, sondaı-aq onyń aıasyndaǵy jobalardy ilgeriletý boıynsha elimizde túrli sharalar óz deńgeıinde ótkizilýde. Aıtalyq, ótken jyly Elbasynyń atalmysh baǵdarlamasyn oblys kóleminde dáriptep, Jastar jyly men Qazaqstan halqy Assambleıasynyń «Qazaqtaný» ǵylymı-aǵartýshylyq jobasyn júzege asyrý maqsatynda Raıymbek aýdany, Qarasaz aýyly men Shalkóde jaılaýynda «Uly Dala eliniń qonaqjaı qasıeti» atty mádenı-kópshilik sharasyn uıymdastyrdyq. Mádenı basqosý aıasynda aqıyq aqyn Muqaǵalı Maqataevtyń óleńderin oqýdan oblystyq baıqaý men «Qymyzmuryndyq» merekesi uıymdastyrylyp, onda ár etnos ókilderiniń jastary óz ónerlerin ortaǵa saldy.
«Uly Dala eliniń qonaqjaı qasıeti» atty mádenı-kópshilik sharanyń alǵashqy kúninde aýdannan, qaladan kelgen barlyq qatysýshylar aldymen Muqaǵalı Maqataevtyń týǵan jeri Qarasaz aýylyndaǵy ádebı-memorıaldy mýzeıdi aralady. Odan keıin joǵaryda aıtyp ketkenimizdeı, muzbalaq aqynnyń óleńderin mánerlep oqýdan Mádenıet úıinde ótkizilgen baıqaýda baqtaryn synady. Jarystyń shartyna sáıkes, ár qatysýshy avtordyń eki óleńiniń birin ana tilimizde, ekinshisin ózge tilde mánerlep jatqa aıtty. Osy sharaǵa qatysyp, aqynnyń «Dos bolam deseń…» degen óleńin qazaq tilinde mánerlep oqyp, aqynnyń «Avtograf» dep atalatyn jyr-shýmaqtaryn orys tilinde tebirenispen oqydym. Mundaı sharalar bizdi tutastyryp, ortaq Otanymyz – Qazaqstanǵa degen súıispenshiligimizdi nyǵaıta túsetinin baıqadym. Baıqaýǵa qatysqan árbir ult ókiliniń janarynan jarqyldy baıqap, olardyń elge degen qurmetin kórdim.
– Elnara hanym, áserli áńgimeńizge raqmet!
Suhbattasqan Nurlan ÁÝBÁKİR.
