Jetisý ultaralyq tatýlyqtyń altyn besigine ainaldy
– Elnara hanym, qazirgi tańda qoǵam belsendileri, bilikti mamandar qazaq tilin damytýǵa qatysty oi-pikirlerin ashyq aityp jatqanyn bilemiz. Bilim salasynda jumys istep júrgen tájiribeli maman retinde qazaq tiliniń qoldaný aiasyn keńeitýge qatysty qandai oi-paiymdaryńyz bar?
– Birden aitý kerek, qazir qazaq tilin qoldaný aiasy kún ótken saiyn keńeiip keledi. Bul úrdisti endi eshkim toqtata almaidy. Aldaǵy ýaqytta qazaq tili tehnologiianyń, bilim men ǵylymnyń tili bolatynyna senimdimin. Osy rette jańa tehnologiialardy paidalanyp, balalarǵa bilim berip júrgen maman retinde qazaq tilin damytýda zamanaýi tehnologiialardyń kómegine júginý kerek dep esepteimin.
Qazirgi tehnika damý zamanynda ártúrli taqyryp aiasynda chat-bottar men marafondar uiymdastyrylatyny belgili. Osy júiede til tóńireginde de onlain toptar uiymdastyryp, adamdardy qyzyqtyrsa, qazaq tilin úirenýge de qyzyǵýshylyq pen suranys ósetinine senimdimin.
Biraq, tildi meńgerý deńgeii ártúrli bolǵandyqtan, kishkene qiynshylyqtar týyndaýy múmkin. Sondyqtan, meniń oiymsha, qazaq tilin oqytýda tildi meńgerý deńgeiine airyqsha kóńil bólý kerek. Sonda ár deńgeidegi adamdarǵa belgili bir ádistemelik ustanymdar daiyndaýǵa jeńilirek bolar edi. Máselen, aǵylshyn tilin meńgergendigin A1, A2B V1, V2,S1, S2 deńgeileri arqyly kórsetiledi, osy júieni qazaq tilin úirenip kórýge de qoldanýǵa bolady.
Taǵy bir aita ketetin másele, qazaq tilin úirenýge tilimizdiń grammatikasyn, leksikasyn jáne orfografiiasyn damytýǵa arnalǵan biryńǵai jol daiyndaýdyń mańyzy zor dep esepteimin. Bul ispen til mamandary ainalysýy kerek. Sol kezde birqatar qiyndyqtar oń sheshimin tabady.
– Qazirgi tańda úlkenderden góri jastar qazaq tilin tez meńgerip jatady. Munyń qandai da bir syry bar ma?
– Durys baiqaǵansyz. Bul úrdistiń eshqandai qupiia-syry joq. Áńgime basynda qazaq tiliniń qoldaný aiasy kún ótken saiyn keńeiip keledi dep aittym ǵoi. Bul – zamannyń suranysy. Muny jastar sezinip otyr. Jalpy, jas adam qoǵamdyq ózgeristerge tez beiimdeledi ǵoi. Sondyqtan muny zaman talabynan týyndaǵan úrdis dep qabyldaǵan jón.
Osy oraida Prezidentimiz Qasym-Jomart Toqaevtyń ózi bastaýysh synyp baǵdarlamasyndaǵy pánder qataryna qazaq tiline basymdyq berýge de toqtaldy. Bul degenimiz – kemel keleshekke qazaq tilin jetik biletin bilimdi jastyń kirpishin qalaý baǵytynda róli zor ekendigin de aiqyndap tur.
Qazirgi tańda Qarasai aýdanynyń Qoshmambet aýylynda bastaýysh synyp oqýshylaryna qazaq tilin oqytamyn. Tilimizdiń grammatikasyn meńgerýde túrli ádisterin jinaýdamyz.
Tehnika zamany bolǵanyna qaramai, qaitkenmen balaǵa oiyn qyzyq, sondyqtan «Qazaq tili sabaǵyn meńgerýde ústel oiyndaryn qoldaný» ádistemelik nusqaýlyǵyn daiyndadym. Iaǵni balalar oiyn oinaý arqyly tilimizdiń belgili bir qyryn tereńdep bilýge nemese qaitalaýǵa, múmkindik ala alady.
Mysaly, «nardy» oiynyn balalarǵa túbir sóz ben qosymshalardy (jurnaq pen jalǵaýdy) durys jalǵaýdy úirenýde qoldanýǵa bolady jáne ústel «django» oiynyn da sózdik qoryn damytý maqsatynda tiimdi qoldanýǵa bolatyny boiynsha ádistemelik usynystar daiyndalýda. Bul jumys balalardyń til meńgerýge qyzyǵýshylyǵyn arttyrady jáne grammatikalyq saýattylyǵyn damytýǵa úlesin qosady degen úmittemin. Osyndai ádistemelik toptamalardy jinaqtap, keńinen taratý kerek. Ásirese orys tilinde oqytylatyn mektepterde qazaq tili deńgeiin kóterýge kóp múmkindik bolady degen oidamyn.
– Almaty oblysy Qazaqstan halqy Assambleiasynyń belsendi múshesi retinde óńirdegi ultaralyq tatýlyqty damytý baǵytyndaǵy jumystarǵa belsene aralasyp júrgenińizdi bilemiz. Oblys aýmaǵyndaǵy qoǵamdyq kelisim baǵyty boiynsha atqarylyp jatqan jumystarǵa qandai baǵa beresiz?
– Kieli Jetisý jeri búginde ultaralyq tatýlyqtyń altyn besigine ainalyp otyr dep nyq senimmen aita alamyn. Sońǵy ýaqyttar pandemiianyń kesirinen túrli is-sharalar qysqaryp, oiǵa alǵan kóptegen josparlarymyzdy keiinge shegerýge týra keldi. Biraq indet kezinde bizdiń aýyz birligimiz odan saiyn nyǵaiyp, odan beter tutasa tústi dep aita alamyn. Almaty oblysyndaǵy Assambleia músheleri qaiyrymdylyq aktsiialaryn uiymdastyryp, indettiń aldyn alýǵa baǵyttalǵan jumystarǵa belsene qatysqanyn ózińiz de bilesiz. Onyń bárin tizbelep jatý múmkin emes. Jalpy, Almaty oblysynda ultaralyq tatýlyqty damytýdyń júieli úrdisi qalyptasqan.
– Assambleia qazaq qoǵamyndaǵy mańyzdy institýtqa ainalǵany belgili. Uiymnyń jumysyn jandandyrýda memlekettik deńgeide qabyldanǵan qandai is-sharalar paidasyn tigizýde?
– Durys aitasyz, Qazaqstan halqy Assambleiasy el damýynda ómirsheń jobaǵa ainalyp, Qazaqstannyń ultaralyq tatýlyqty saqtaýdaǵy sátti tájiribesine kóptegen elder qyzyǵýshylyq tanytyp otyrǵanyn jii estitin boldyq qoi. Osy rette Tuńǵysh Prezident – Elbasy Nursultan Nazarbaevtyń «Rýhani jańǵyrý» baǵdarlamasyn nasihattaý, sondai-aq onyń aiasyndaǵy jobalardy ilgeriletý boiynsha elimizde túrli sharalar óz deńgeiinde ótkizilýde. Aitalyq, ótken jyly Elbasynyń atalmysh baǵdarlamasyn oblys kóleminde dáriptep, Jastar jyly men Qazaqstan halqy Assambleiasynyń «Qazaqtaný» ǵylymi-aǵartýshylyq jobasyn júzege asyrý maqsatynda Raiymbek aýdany, Qarasaz aýyly men Shalkóde jailaýynda «Uly Dala eliniń qonaqjai qasieti» atty mádeni-kópshilik sharasyn uiymdastyrdyq. Mádeni basqosý aiasynda aqiyq aqyn Muqaǵali Maqataevtyń óleńderin oqýdan oblystyq baiqaý men «Qymyzmuryndyq» merekesi uiymdastyrylyp, onda ár etnos ókilderiniń jastary óz ónerlerin ortaǵa saldy.
«Uly Dala eliniń qonaqjai qasieti» atty mádeni-kópshilik sharanyń alǵashqy kúninde aýdannan, qaladan kelgen barlyq qatysýshylar aldymen Muqaǵali Maqataevtyń týǵan jeri Qarasaz aýylyndaǵy ádebi-memorialdy mýzeidi aralady. Odan keiin joǵaryda aityp ketkenimizdei, muzbalaq aqynnyń óleńderin mánerlep oqýdan Mádeniet úiinde ótkizilgen baiqaýda baqtaryn synady. Jarystyń shartyna sáikes, ár qatysýshy avtordyń eki óleńiniń birin ana tilimizde, ekinshisin ózge tilde mánerlep jatqa aitty. Osy sharaǵa qatysyp, aqynnyń «Dos bolam deseń…» degen óleńin qazaq tilinde mánerlep oqyp, aqynnyń «Avtograf» dep atalatyn jyr-shýmaqtaryn orys tilinde tebirenispen oqydym. Mundai sharalar bizdi tutastyryp, ortaq Otanymyz – Qazaqstanǵa degen súiispenshiligimizdi nyǵaita túsetinin baiqadym. Baiqaýǵa qatysqan árbir ult ókiliniń janarynan jarqyldy baiqap, olardyń elge degen qurmetin kórdim.
– Elnara hanym, áserli áńgimeńizge raqmet!
Suhbattasqan Nurlan ÁÝBÁKIR.
