Jeńis Túrkiia: «Maqsatymyz toi toilap, dop qýalaý emes»
– Biyl barsha qazaq balasy úshin baǵa jetpes qundylyǵymyzdyń biri jáne biregeii – Táýelsizdigimizge 25 jyl toldy. Shirek ǵasyr az ýaqyt emes. Osy aralyqta elimiz baǵdaryn túzep, baǵytyn aiqyndap, tuǵyryn bekitti, tamyryn tereńge jaia tústi. Bul álemdegi qazaq jurty úshin úlken qýanysh, zor merei. Táýelsizdigimizdiń osyndai ataýly merekesi memleket kóleminde keńinen toilanyp jatyr. Oǵan ún qosý el azamattarynyń boryshy bolǵandyqtan biz, iaǵni «Er Jánibek halyqaralyq qoǵamdyq qory» táýelsizdiktiń 25 jyldyǵyna jáne osyǵan tuspa-tuas kelgen Zýqa batyr Sábitulynyń 150 jyldyq mereitoiyna orai Almatyda «Er Jánibek kýbogy» úshin shaǵyn fýtboldan halyqaralyq týrnir ótkizbekpiz.
– Osy arada oqyrmandarymyzǵa túsinikti bolý úshin Zýqa batyr jaily aita ketseńiz?
– Táýelsizdik bizge jaidan-jai kele salǵan joq. Eldiń azattyǵy, ultynyń bostandyǵy jolynda talai arystarymyz, nar tulǵa batyrlarymyz qurban boldy. Búgin biz táýelsiz eldiń urpaǵy retinde shalqyp júrsek, sondai bozdaqtarǵa qaryzdarmyz. Zýqa batyr 1866 jyly Shyǵys Qazaqstannyń Zaisan óńirinde dúniege kelgen. Keiin Qytaiǵa qarasty Altai óńirine kóship baryp, sonda turaqtaidy. Ádiletshil, álsizge qorǵan, panasyzǵa qamqor bolǵan batyr Qytai biliginiń óktemdigine batyl qarsy turdy. Azýly ulyqtardan aýyl-aimaǵyn qorǵady. Altaiǵa lań salmaq bolǵan Bákish general bastaǵan aq orys áskerlerine de aibar tanytyp, eline aiaǵyn bastyrmady. Qysqasy, Zýqa ultynyń azattyǵy, eliniń namysy úshin kúresken tulǵa. Keiin ol Qytai bileýshileriniń jasyryn qastandyǵymen óltirilip, basy alyndy.
Mine, táýelsizdik uǵymy osyndai bozdaqtarymyzben tikelei qatysty bolǵandyqtan, biz Qor atynan uiymdastyryp jatqan sharamyzdy Zýqa batyrdyń rýhyna da arnadyq. Negizi, batyrdyń meretoiy jyl basynan beri elimizde jáne Eýropa memleketterinde turatyn batyr urpaqtarynyń bastamashy bolýymen halyqaralyq deńgeide atap ótilýde. Mamyrdyń 20 kúni biz de aldymen batyrǵa as berip, rýhyna quran baǵyshtap, erteńinde resmi sharamyzdy bastaimyz.
– Jalpy, týrinrdiń negizgi maqsaty ne? Sport básekesine qatysýǵa sheteldegi qandastarymyzdyń qyzyǵýshylyǵy qalai boldy?
– Bizge, qazaq balasyna eń keregi bereke-birlik. Táýelsiz ulttyń urpaǵy yntymaqty, bir nietti bolsa alǵa órkendei bermek. Sharamyzdy sporttyq baǵytqa arnaý arqyly salaýatty ómir saltyn saqtaýdy nysana ettik. Eń bastysy, biz osy jarysqa sheteldegi qazaq jastaryn shaqyrý arqyly olardyń Atajurtyna kelip, Qazaqstan syndy táýelsiz eliniń tynys-tirshiligin sezinip, bundaǵy el-jurtynyń yqylasyn bilýin maqsat tuttyq. Sol arqyly jastarymyzǵa ultyn súietin, táýelsiz eline shyn qurmetpen qaraityn, baǵalaityn, otany úshin baryn arnaiyn sezim baǵyshtap, ony kúsheitýge tittei de bolsa úles qosý. Búginde Eýropa memleketterinde ómir súrip jatqan qandastarymyz kóp. Olar jyl saiyn óz kúshterine súienip, talaptanyp, Eýropa qazaqtarynyń Kishi quryltaiyn ótkizip turady. Máselen, biyl kezekti quryltai Germaniianyń Keln qalasynda boldy. Ondaǵy maqsat jinalyp alyp toi toilaý, dop qýalaý emes, ózge elde turyp, solardyń yqpalyna ushyrap jatqan urpaǵyn bir-birimen tanystyryp, jaqyn qylý, tegin, týysyn, qanyn umyttyrmaý. Tilin, mádenietin, dástúrin jańǵyrtý, esine salý. Bundai igi dástúrleri úshin ondaǵy qandastarymyzǵa rahmet aitamyz. Bizdiń de oiymyz osy. Ondaǵy jastardy qazaq jurtyna tartyp, qara shańyraq Qazaqstanmen jaqyn tanystyrý. Aldaǵy ýaqytta jastarymyzdyń óz eline oralýyna sebimiz tise – biz úshin úlken merei.
Osy retki sharaǵa shetelde turatyn qandastarymyz oń yqylas tanytty. Qyzyǵýshylyqtary joǵary. «Er Jánibek kýbogy» úshin biyl ekinshi ret jarys ótkizilip otyr. Buiyrtsa, alda áli kóp elderden komanda keledi dep senemiz. Al, osy jolǵy jarysqa 8 elden komanda qatysady. Bolashaqa sharanyń aýqymyn tipiti de keńeite tússek degen oi bar.
– «Er Jánibek halyqaralyq qoǵamdyq qory» ult rýhaniiatyn kóterýde, tarihyn túgendep, mádenietin baiytýda úlken igi ister atqarǵanyn bilemiz. Máselen, 2014 jyly Er Jánibek babamyzdyń 300 jyldyq mereitoiy da joǵary deńgeide atalyp ótti. Qandastarymyz shoǵyrlanǵan kóptegen shet memleketterde toilandy. Sol arqyly halyqtyń rýhy kóterilip, ótkenine degen qurmeti, ózara senim, birligi nyǵaia tústi. Ruqsat bolsa, Qordyń atqarǵan sharalary jáne alda isteýge tiisti jumystarynan oqyrmanǵa aqparat bere ketseńiz?
– «Er Jánibek qory» qurylǵan az ýaqyttan beri hal-qaderinshe eńbektenip keledi. Qor atqarǵan isterdiń bárin tizip otyrý yńǵaisyz bolar. Dese de, oqyrmanǵa málimet úshin aita keteiin. Byltyrǵy jyly tanymal jazýshy, áigili «Qaharly Altai» trilogiiasynyń avtory Jaqsylyq Sámitulynyń 75 jyldyǵyn ótkizýge at salystyq. Konferentsiiadaǵy ǵylymi baiandamalaryn jinaq etip shyǵardyq. Kitap bastyrý týraly aitar bolsam, biyl Alash kósemi Álihan Bókeihannyń 150 jyldyǵyna orai alashtanýshy, ǵalym Sultan Han Aqqulynyń «Álihan Bókeihan» atty kitabynyń úsh tilde jaryq kórýine demeýshilik jasadyq. Onyń aldynda Qytaidaǵy tańdaýly jas qazaq aqyndarynyń jyrlary toptastyrylǵan «Sekseýildiń shoǵy» atty jyr jinaǵyn shyǵardyq. Atalǵan jinaq oqyrman tarapynan jaqsy baǵalandy. Kitatyń alǵy sózin belgili aqyn, Qazaqstan Jazýshylar odaǵy Basqarma tóraǵasynyń birinshi orynbasary Ǵalym Jailybai jazyp, jyly pikirin bildirdi. Biyl Zýqa batyrdyń 150 jyldyq mereitoiyna orai taǵdyrly jazýshy, qaharman qalamger deýge laiyq Qajyǵumar Shabdanulynyń «Pana» romanyn qaita bastyryp, oqyrmanǵa jetýine jaqynnan járdem bermekpiz.
Aldaǵy josparlar týraly aitar bolsaq, qazaq úshin eń bir kieli uǵymnyń biri Alash desek artyq emes. Buiyrtsa, kelesi 2017 jyly Alashorda úkimetiniń qurlynǵanyna 100 jyl tolady. Osy mereitoiǵa bailanysty kitaptar shyǵarsaq deimiz. Sondaiq-aq, keler jyly Halifa Altaidyń 100 jyldyǵy, tanymal ǵalym marqum Tursynbek Kákishev aǵamyzdyń 90 jyldyǵy sekildi aýqymdy sharalardyń oidaǵydai ótýine atsalysýdy oilastyryp otyrmyz. Ary qaraiǵy jumystardy ýaqyt talaby, qoǵam qajetine sai kóre jatarmyz.
– Qor jumystaryna qoldaý kórsetip, atqarylyp jatqan jumystarǵa niettestik tanytý jaǵy qalai?
– Árine, qoǵamdyq qor bolǵan soń múmkindigimizge qarai óz qarajatymyzǵa súienýge týra keledi. Al, jumys barysynda «Dúnie júzilik qazaqtar qaýymdastyǵy», Almaty jáne Astana qalasy men oblys ákimdikteri, ózge de memlekettik mekemeler, «Nur Otan» partiiasy, «Qazaqstan Jazýshylar odaǵy», taǵy basqa uiymdar bastamalarymyzǵa niettestik tanytyp, qoldaý kórsetip keledi. osy oraida atalǵan uiym, mekeme basshylaryna alǵysymyz zor ekenin bildirmekpin. Sondai-aq, Qor bastamasymen qolǵa alynyp jatqan isterdi qoldaǵan niettes azamattarǵa, ziialy qaýym ókillerine, óner qairatkerlerine, BAQ ókilderine, Qor tóńireginde qyzmet atqaryp júrgen jastarǵa, arttan erip kele jatqan ini-qaryndastarymyzǵa rahmet aitqym keledi.
Shettegi qandastarymyzdyń elge oralýyna, otanǵa at basyn burǵan aǵaiynnyń qazaq memleketine sińip, eli úshin qyzmet etýine barymyzdy salamyz. Táýelsiz elimizdiń damýyna úles qosyp, órkendeýi jolynda eńbek etý biz úshin úlken jetistik.
– Áńgimeńizge rahmet! Isterińiz ilgeri basa bersin!
Suhbattasqan Murat Almasbekuly
