– Bıyl barsha qazaq balasy úshin baǵa jetpes qundylyǵymyzdyń biri jáne biregeıi – Táýelsizdigimizge 25 jyl toldy. Shırek ǵasyr az ýaqyt emes. Osy aralyqta elimiz baǵdaryn túzep, baǵytyn aıqyndap, tuǵyryn bekitti, tamyryn tereńge jaıa tústi. Bul álemdegi qazaq jurty úshin úlken qýanysh, zor mereı. Táýelsizdigimizdiń osyndaı ataýly merekesi memleket kóleminde keńinen toılanyp jatyr. Oǵan ún qosý el azamattarynyń boryshy bolǵandyqtan biz, ıaǵnı «Er Jánibek halyqaralyq qoǵamdyq qory» táýelsizdiktiń 25 jyldyǵyna jáne osyǵan tuspa-tuas kelgen Zýqa batyr Sábıtulynyń 150 jyldyq mereıtoıyna oraı Almatyda «Er Jánibek kýbogy» úshin shaǵyn fýtboldan halyqaralyq týrnır ótkizbekpiz.
– Osy arada oqyrmandarymyzǵa túsinikti bolý úshin Zýqa batyr jaıly aıta ketseńiz?
– Táýelsizdik bizge jaıdan-jaı kele salǵan joq. Eldiń azattyǵy, ultynyń bostandyǵy jolynda talaı arystarymyz, nar tulǵa batyrlarymyz qurban boldy. Búgin biz táýelsiz eldiń urpaǵy retinde shalqyp júrsek, sondaı bozdaqtarǵa qaryzdarmyz. Zýqa batyr 1866 jyly Shyǵys Qazaqstannyń Zaısan óńirinde dúnıege kelgen. Keıin Qytaıǵa qarasty Altaı óńirine kóship baryp, sonda turaqtaıdy. Ádiletshil, álsizge qorǵan, panasyzǵa qamqor bolǵan batyr Qytaı bıliginiń óktemdigine batyl qarsy turdy. Azýly ulyqtardan aýyl-aımaǵyn qorǵady. Altaıǵa lań salmaq bolǵan Bákish general bastaǵan aq orys áskerlerine de aıbar tanytyp, eline aıaǵyn bastyrmady. Qysqasy, Zýqa ultynyń azattyǵy, eliniń namysy úshin kúresken tulǵa. Keıin ol Qytaı bıleýshileriniń jasyryn qastandyǵymen óltirilip, basy alyndy.
Mine, táýelsizdik uǵymy osyndaı bozdaqtarymyzben tikeleı qatysty bolǵandyqtan, biz Qor atynan uıymdastyryp jatqan sharamyzdy Zýqa batyrdyń rýhyna da arnadyq. Negizi, batyrdyń meretoıy jyl basynan beri elimizde jáne Eýropa memleketterinde turatyn batyr urpaqtarynyń bastamashy bolýymen halyqaralyq deńgeıde atap ótilýde. Mamyrdyń 20 kúni biz de aldymen batyrǵa as berip, rýhyna quran baǵyshtap, erteńinde resmı sharamyzdy bastaımyz.
– Jalpy, týrınrdiń negizgi maqsaty ne? Sport básekesine qatysýǵa sheteldegi qandastarymyzdyń qyzyǵýshylyǵy qalaı boldy?
– Bizge, qazaq balasyna eń keregi bereke-birlik. Táýelsiz ulttyń urpaǵy yntymaqty, bir nıetti bolsa alǵa órkendeı bermek. Sharamyzdy sporttyq baǵytqa arnaý arqyly salaýatty ómir saltyn saqtaýdy nysana ettik. Eń bastysy, biz osy jarysqa sheteldegi qazaq jastaryn shaqyrý arqyly olardyń Atajurtyna kelip, Qazaqstan syndy táýelsiz eliniń tynys-tirshiligin sezinip, bundaǵy el-jurtynyń yqylasyn bilýin maqsat tuttyq. Sol arqyly jastarymyzǵa ultyn súıetin, táýelsiz eline shyn qurmetpen qaraıtyn, baǵalaıtyn, otany úshin baryn arnaıyn sezim baǵyshtap, ony kúsheıtýge tıtteı de bolsa úles qosý. Búginde Eýropa memleketterinde ómir súrip jatqan qandastarymyz kóp. Olar jyl saıyn óz kúshterine súıenip, talaptanyp, Eýropa qazaqtarynyń Kishi quryltaıyn ótkizip turady. Máselen, bıyl kezekti quryltaı Germanıanyń Keln qalasynda boldy. Ondaǵy maqsat jınalyp alyp toı toılaý, dop qýalaý emes, ózge elde turyp, solardyń yqpalyna ushyrap jatqan urpaǵyn bir-birimen tanystyryp, jaqyn qylý, tegin, týysyn, qanyn umyttyrmaý. Tilin, mádenıetin, dástúrin jańǵyrtý, esine salý. Bundaı ıgi dástúrleri úshin ondaǵy qandastarymyzǵa rahmet aıtamyz. Bizdiń de oıymyz osy. Ondaǵy jastardy qazaq jurtyna tartyp, qara shańyraq Qazaqstanmen jaqyn tanystyrý. Aldaǵy ýaqytta jastarymyzdyń óz eline oralýyna sebimiz tıse – biz úshin úlken mereı.
Osy retki sharaǵa shetelde turatyn qandastarymyz oń yqylas tanytty. Qyzyǵýshylyqtary joǵary. «Er Jánibek kýbogy» úshin bıyl ekinshi ret jarys ótkizilip otyr. Buıyrtsa, alda áli kóp elderden komanda keledi dep senemiz. Al, osy jolǵy jarysqa 8 elden komanda qatysady. Bolashaqa sharanyń aýqymyn tipiti de keńeıte tússek degen oı bar.
– «Er Jánibek halyqaralyq qoǵamdyq qory» ult rýhanıatyn kóterýde, tarıhyn túgendep, mádenıetin baıytýda úlken ıgi ister atqarǵanyn bilemiz. Máselen, 2014 jyly Er Jánibek babamyzdyń 300 jyldyq mereıtoıy da joǵary deńgeıde atalyp ótti. Qandastarymyz shoǵyrlanǵan kóptegen shet memleketterde toılandy. Sol arqyly halyqtyń rýhy kóterilip, ótkenine degen qurmeti, ózara senim, birligi nyǵaıa tústi. Ruqsat bolsa, Qordyń atqarǵan sharalary jáne alda isteýge tıisti jumystarynan oqyrmanǵa aqparat bere ketseńiz?
– «Er Jánibek qory» qurylǵan az ýaqyttan beri hal-qaderinshe eńbektenip keledi. Qor atqarǵan isterdiń bárin tizip otyrý yńǵaısyz bolar. Dese de, oqyrmanǵa málimet úshin aıta keteıin. Byltyrǵy jyly tanymal jazýshy, áıgili «Qaharly Altaı» trılogıasynyń avtory Jaqsylyq Sámıtulynyń 75 jyldyǵyn ótkizýge at salystyq. Konferensıadaǵy ǵylymı baıandamalaryn jınaq etip shyǵardyq. Kitap bastyrý týraly aıtar bolsam, bıyl Alash kósemi Álıhan Bókeıhannyń 150 jyldyǵyna oraı alashtanýshy, ǵalym Sultan Han Aqqulynyń «Álıhan Bókeıhan» atty kitabynyń úsh tilde jaryq kórýine demeýshilik jasadyq. Onyń aldynda Qytaıdaǵy tańdaýly jas qazaq aqyndarynyń jyrlary toptastyrylǵan «Sekseýildiń shoǵy» atty jyr jınaǵyn shyǵardyq. Atalǵan jınaq oqyrman tarapynan jaqsy baǵalandy. Kitatyń alǵy sózin belgili aqyn, Qazaqstan Jazýshylar odaǵy Basqarma tóraǵasynyń birinshi orynbasary Ǵalym Jaılybaı jazyp, jyly pikirin bildirdi. Bıyl Zýqa batyrdyń 150 jyldyq mereıtoıyna oraı taǵdyrly jazýshy, qaharman qalamger deýge laıyq Qajyǵumar Shabdanulynyń «Pana» romanyn qaıta bastyryp, oqyrmanǵa jetýine jaqynnan járdem bermekpiz.
Aldaǵy josparlar týraly aıtar bolsaq, qazaq úshin eń bir kıeli uǵymnyń biri Alash desek artyq emes. Buıyrtsa, kelesi 2017 jyly Alashorda úkimetiniń qurlynǵanyna 100 jyl tolady. Osy mereıtoıǵa baılanysty kitaptar shyǵarsaq deımiz. Sondaıq-aq, keler jyly Halıfa Altaıdyń 100 jyldyǵy, tanymal ǵalym marqum Tursynbek Kákishev aǵamyzdyń 90 jyldyǵy sekildi aýqymdy sharalardyń oıdaǵydaı ótýine atsalysýdy oılastyryp otyrmyz. Ary qaraıǵy jumystardy ýaqyt talaby, qoǵam qajetine saı kóre jatarmyz.
– Qor jumystaryna qoldaý kórsetip, atqarylyp jatqan jumystarǵa nıettestik tanytý jaǵy qalaı?
– Árıne, qoǵamdyq qor bolǵan soń múmkindigimizge qaraı óz qarajatymyzǵa súıenýge týra keledi. Al, jumys barysynda «Dúnıe júzilik qazaqtar qaýymdastyǵy», Almaty jáne Astana qalasy men oblys ákimdikteri, ózge de memlekettik mekemeler, «Nur Otan» partıasy, «Qazaqstan Jazýshylar odaǵy», taǵy basqa uıymdar bastamalarymyzǵa nıettestik tanytyp, qoldaý kórsetip keledi. osy oraıda atalǵan uıym, mekeme basshylaryna alǵysymyz zor ekenin bildirmekpin. Sondaı-aq, Qor bastamasymen qolǵa alynyp jatqan isterdi qoldaǵan nıettes azamattarǵa, zıaly qaýym ókillerine, óner qaıratkerlerine, BAQ ókilderine, Qor tóńireginde qyzmet atqaryp júrgen jastarǵa, arttan erip kele jatqan ini-qaryndastarymyzǵa rahmet aıtqym keledi.
Shettegi qandastarymyzdyń elge oralýyna, otanǵa at basyn burǵan aǵaıynnyń qazaq memleketine sińip, eli úshin qyzmet etýine barymyzdy salamyz. Táýelsiz elimizdiń damýyna úles qosyp, órkendeýi jolynda eńbek etý biz úshin úlken jetistik.
– Áńgimeńizge rahmet! İsterińiz ilgeri basa bersin!
Suhbattasqan Murat Almasbekuly
