QR Aýyl sharýashylyǵy el ekonomıkasynda azyq-túlik qaýipsizdigin qamtamasyz etýde, óńirlerdiń turaqty damýynda jáne jumys oryndaryn ashýda mańyzdy ról atqarýyn jalǵastyryp keledi. Memleket aýyl sharýashylyǵy ónimderiniń ishki jáne syrtqy naryqtaǵy básekege qabilettiligin arttyrý maqsatynda jeńildetilgen qarjylandyrý, sýbsıdıalaý jáne basqa da sharalardy usyný arqyly atalǵan salany belsendi túrde qoldaıdy.

2024 jyldyń birinshi jartyjyldyǵynda Qazaqstan Respýblıkasy aýyl sharýashylyǵynyń jalpy ónimi 1,6 trln teńgege jetti. Bul ósim – mal sharýashylyǵyndaǵy ónim kóleminiń 3,5%-ǵa, ósimdik sharýashylyǵynda óndiristiń 3%-ǵa artýyna baılanysty.

Tiri salmaqta et óndirý 4,1%-ǵa ósip, 878,7 myń tonnaǵa jetti. Sút óndirisi 4,8%-ǵa artyp, 1,7 mln tonnany qurady, al taýyq jumyrtqasyn óndirý 0,3%-ǵa ósip, 2,1 mlrd danaǵa jetti. Óńirler boıynsha eń joǵary ósý qarqyny Túrkistan, Qostanaı, Almaty, Pavlodar, Jambyl, Qyzylorda jáne Atyraý oblystarynda baıqalady.

Sondaı-aq birinshi jartyjyldyqta irimshik pen súzbe óndirisi – 16,8%-ǵa, óńdelgen kúrish – 11%-ǵa, ósimdik maıy – 9,3%-ǵa, ashytylǵan sút ónimderi – 5,6%-ǵa ósti.

Ósimdik sharýashylyǵynda jalpy ónim kólemi 72 mlrd teńgeni qurady, bul ótken jylmen salystyrǵanda 3%-ǵa artyq. Erte pisetin kókónis pen dándi daqyldar ósimge negizgi úles qosty.

Sonymen qatar azyq-túlik óndirisindegi negizgi kapıtalǵa salynǵan ınvestısıa kólemi 5,4%-ǵa artyp, ótken jyldyń sáıkes kezeńimen salystyrǵanda 68,7 mlrd teńgeni qurady.

Aýyl sharýashylyǵy mınıstrligi agrarlyq sala tıimdiligin arttyrýǵa jáne agrobıznes úshin jaǵdaıdy jaqsartýǵa baǵyttalǵan birqatar strategıalyq sharalardy júzege asyrýda.

Mal sharýashylyǵyndaǵy statısıkany naqty kóriniske keltirý jumystary aıaqtaldy, ósimdik sharýashylyǵynda da osy syndy jumystar jalǵasýda. Ulttyq statısıka búrosymen jáne oblys ákimdikterimen birlesken jumys nátıjesinde 2 mln bas mal, 3 mln tonna sút esepten shyǵaryldy. Atalǵan derekter ishki naryqty retteý boıynsha josparlaý men sheshim qabyldaý sapasyn jaqsartýǵa múmkindik beredi.

Kóktemgi egis jáne egin jınaý jumystaryna nesıe berýdiń jalpy kólemi alǵash ret 580 mlrd teńgege deıin jetkizildi. Úkimet jyl basyndaǵy 180 mlrd teńge jeńildikti qarjylandyrýǵa qosymsha, sharýalarǵa jyldyq 5%-ben nesıe berý úshin 400 mlrd teńge tartýǵa jaǵdaı jasady. Bul salanyń negizgi máselesi – qarjylandyrýdyń jetkiliksizdigin sheshedi. Jeńildetilgen qaryz qarajatynyń jetkilikti mólsheri dıqandarǵa joǵary ónim alý úshin tehnologıalardy saqtaýǵa múmkindik beredi.

Qaryz alýdy jeńildetý úshin qarjylandyrýdyń taǵy bir arnasy – óńirlerdiń áleýmettik-kásipkerlik korporasıalary tartyldy. Neǵurlym ıkemdi salyq saıasaty men ótinim berýdiń yńǵaılylyǵy arqasynda bul arna qaryz alýshylar tarapynan suranysqa ıe boldy. Alty oblys ÁKK arqyly kóktemgi egis jáne egin jınaý jumystaryn jeńildetilgen nesıeleýge 65 mlrd teńge bóldi.

Kepil tapshylyǵy máselesin sheshý úshin, ásirese ótken jyldan beri nesıe berý merziminiń uzartylýyna baılanysty «Damý» qory arqyly qaryzǵa kepildik berý tetigi engizildi. Bul tetik qaryz somasynyń 85%-na deıinin kepildikpen jabýǵa múmkindik beredi.

2024 jyldyń naýryz aıynan bastap Memleket basshysynyń tapsyrmasy boıynsha otandyq tyńaıtqyshtardy aldyn ala sýbsıdıalaý tetigi engizildi. Bul – sharýalardy aldyn-ala otandyq arzan tyńaıtqyshtarmen qamtamasyz etetin jańa yntalandyrý mehanızmi. Atalǵan tetik sheńberinde sýbsıdıalaý mólsherlemesi 50%-dan 60%-ǵa deıin ulǵaıtyldy. Nátıjesinde otandyq tyńaıtqyshtarǵa suranys kúrt ósti: eger ótken jyly 676 myń tonna engizilse, bıyl 1,5 mln tonna engizý josparlanǵan, onyń 1,1 mln tonnasy satyp alyndy.

Ónimdilikti arttyrýdyń taǵy bir mańyzdy faktory – sapaly tuqym paıdalaný. 2024 jyly elıtalyq sorttardy paıdalaný 9%-ǵa deıin ósti, bul – 2023 jylmen salystyrǵanda 1,9%-ǵa joǵary.

Qazaqstanda tuqym sharýashylyǵy máselelerin júıeli sheshý úshin Aýyl sharýashylyǵy daqyldarynyń seleksıasy men tuqym sharýashylyǵyn damytýdyń 2024-2028 jyldarǵa arnalǵan keshendi jospary qabyldandy. Atalǵan josparda seleksıa jáne tuqym sharýashylyǵy salasyndaǵy zańnamalyq bazany jetildirý, aýyl sharýashylyǵy ǵylymyn zamanaýı zertteý ádisterine kóshirý jáne bilim berý baǵdarlamalaryn jańartý sharalary qamtylǵan.

Qujatta agrarlyq ǵylymnyń jáne seleksıalyq-tuqym sharýashylyǵy sýbektileriniń materıaldy-tehnıkalyq bazasyn nyǵaıtý, sondaı-aq tıimdi tuqym sharýashylyǵy júıesin qurý kózdelgen. Jospardy iske asyrýǵa 63,4 mlrd teńge bólindi.

Aýyl sharýashylyǵy tehnıkasyn lızıńke jyldyq 5%-ben berý maqsatynda «QazAgroQarjy» AQ úshin qosymsha 100 mlrd teńge tartý sharalary engizildi. Josparlanǵan qarajattyń 32,2 mlrd teńgesi ıgerilip, qarjylandyrýdyń jalpy kólemi 450 mlrd teńgege deıin jetkiziletin bolady.

Aýyl sharýashylyǵy mınıstrligi agroónerkásip kesheni sýbektilerine jyldyq 5% mólsherleme boıynsha nesıe berý úshin qarjy ınstıtýttarynyń syıaqy mólsherlemelerin tikeleı sýbsıdıalaý tetigin engizdi. Bul tetik qaryz alýshylar tarapynan qujattardy tapsyrmaı-aq sýbsıdıalar alýǵa múmkindik beredi. Qazirgi ýaqytta ol kóktemgi egis jáne egin jınaý jumystaryn nesıeleý úshin qoldanylady.

Tikeleı sýbsıdıalaý qaǵıdatyn engizý sý berý qyzmetterine de taraldy. Endi sýarmaly sý berý  qyzmetterin satyp alý shyǵyndaryn óteý tikeleı sý berýshilerge aýdarym ótinimderiniń tetigi arqyly júzege asyrylady. Sonyń nátıjesinde taýar óndirýshiler sýbsıdıalardy kútý jáne sý berýshilerge aıyrmany tóleý qajettiliginsiz jáne arzandatylǵan quny boıynsha sýarmaly sý berý qyzmetterin satyp alatyn bolady. Sonymen qatar tikeleı sýbsıdıalaý saladaǵy sybaılas jemqorlyq táýekelderin azaıtady.

Budan basqa, sý únemdeý tehnologıalaryn engizý úshin ınvestısıalyq sýbsıdıalaýda normatıvterdi ulǵaıtý kózdelgen. Sý únemdeý tehnologıalaryn satyp alýǵa, sondaı-aq sýdy alý jáne berý úshin ınfraqurylymdy qurýǵa jáne keńeıtýge jumsalǵan shyǵyndardy óteý úlesi jergilikti búdjet qarajaty esebinen 50%-dan 80%-ǵa deıin ulǵaıtyldy.

Taǵy bir shara — Soltústik Qazaqstan oblysynyń tájirıbesi boıynsha ınfraqurylymdyq jobalarǵa nesıe berý úshin qarajat tartý. Tetikte áleýmettik-kásipkerlik korporasıalary arqyly 2,5%-dyq jeńildikpen nesıe berý. 100 mlrd teńge somasyna 65 taýarly sút fermasyn qarjylandyrý bastaldy, bul jylyna 373 myń tonna qosymsha sút óndirisin qamtamasyz etedi.

Memleket basshysynyń tapsyrmasy negizinde 2024 jyldan bastap baǵdarlama baǵyttardy kóbirek qamtıdy. Endi taýarly sút fermalary, sýarý, kókónis saqtaý qoımalary men qus fabrıkalaryn qarjylandyrýmen qatar, taǵy 8 baǵyt qarjylandyrylatyn bolady. Onyń ishinde etti mal sharýashylyǵy kásiporyndary, jemis qoımalary, ónerkásiptik jylyjaılar, aýyl sharýashylyǵy ónimderin tereńdete óńdeý kásiporyndary jáne qus sharýashylyǵyndaǵy asyl tuqymdyq reprodýktorlar bar.

Úkimet qaıta óńdelgen ónimniń úlesin óndiriletin shıkizattyń 70%-na deıin jetkizý úshin Qaıta óńdeýdi damytýdyń 2028 jylǵa deıingi keshendi josparyn maquldady. Ony iske asyrýǵa 372 mlrd teńge bólý josparlanýda, onyń 150 mlrd teńgesi ınvestısıalarǵa jáne 222 mlrd teńgesi aınalym qarajatyna jumsalady.

Aýyl sharýashylyǵyn sýbsıdıalaýdyń tıimdiligin arttyrý úshin jalpy ónim kólemin ulǵaıtýǵa baǵyttalǵan agrobıznes úshin qarsy mindettemeler engiziledi.