Bul jolǵy samıttiń taqyryptary qyzyqty. Sonyń biri: Reseı men Qytaıǵa qatysty qandaı sharalardy qolǵa alý kerek?
Ýkraın daǵdarysy da shet qalmaıdy.
27 mamyrda Obamanyń orynbasary Djo Baıden: «Eger Reseıge Ýkraınany talqandaýǵa ári qaraı da jol bere bersek, Qytaı da mundaı áreketke barady» dedi.
Byltyrǵy jyldyń naýryzynda Reseı Qyrymdy basyp aldy. Buǵan qosa Ýkraınanyń shyǵysyndaǵy separatısterge qoldaý kórsetýde.
Osyǵan baılanysty Obamanyń bastamasymen AQSH, Japonıa jáne Eýroodaq antıreseılik ekonomıkalyq sanksıalar engizgen. AQSH-tyń maqsaty óz aınalasyna «úlken jetilik» elderin biriktirý, Reseıdi qysa túsý.
Biraq...
Sońǵy ýaqytta Batys qubylyp júr. Eýropa Reseımen ekonomıkalyq baılanysta. Reseı gazynyń ımporty 30 paıyzdy quraıdy...
Fransıa Prezıdenti Fransýa Olland Reseımen tildesýge bolady degen senimde.
Japonıanyń pozısıasy da Eýroodaqqa jaqyn. Aq Úı basshysy Barak Obamamen kezdeskende Japonıa Premer-mınıstri Sındzo Abe Pýtındi (bıylǵy jyly) elge shaqyrmaq nıeti baryn aıtyp qaldy.
Osy sebepti de aldaǵy G7 samıti Reseıge kelgende ekige jarylaıyn dep tur. AQSH pen Kanada qysymdy ári qaraı da kúsheıtý kerektigin aıtsa, Eýropa jáne Japonıa Pýtınmen dıalogqa kelýdi alǵa tartpaq.
Batystyń Qytaıǵa qysym jasaǵysy joq
Budan syrt Qytaıdyń máselesi de qaralady. Beıjiń Ońtústik-Qytaı teńizinde jasandy araldar qurylysyn júrgizýdi kún ótken saıyn kóbeıtip jatyr...
Osy jyldyń sáýirinde ótken G7 syrtqy ister mınıstrleriniń samıtinde «jasandy araldar» máselesi synǵa alynǵan.
Batys elderi Japonıa pen AQSH-–qa túsinistikpen qaraǵanymen alystaǵy Azıadaǵy ahýaldy jaqsy bilmeıdi.
Onyń ústine Batystyń Qytaıǵa qysym jasaǵysy joq. Taǵy ekonomıkalyq baılanystary bar. Ulybrıtanıa, Fransıa, Germanıa, Italıa Qytaıdyń bastamasymen qurylǵan Azıalyq ınfraqurylymdyq ınvestısıalar bankine (AIIB) qosylǵan.
Olar «AIIB-ke kirmeńder!» degen AQSH-tyń sózine qulaq asqan joq. Sebebi, Batystyń Qytaıǵa táýeldiligi artyp keledi.
Samıtte sondaı-aq «Islam memleketiniń» máselesi de kún tártibinde bolady. Kesheýildetpeý kerek. Búginnen qaldyrmaý kerek.
Terorızmge qarsy kúres – G7 samıtiniń negizgi taqyrybynyń biri.
Japonıada lańkestik bola qoıǵan joq, biraq bıylǵy jyldyń basynda ILIM eki japon azamatyn jazalady (óltirdi). Týnıstegi terakti kezinde taǵy úsh japon qaza tapty.
[caption id="attachment_10971" align="alignright" width="1600"]
Nemistiń Elmaý qalasynda G7 samıti ótýde. Osymen ekinshi jyl oǵan Reseı shaqyrylǵan joq. Sebebin bilesizder...[/caption]
G7 vs G20
Samıt qazirgi kúngi jaǵdaıdy ashyq, ashyp kórsetedi degen oıdamyz. Sebebi, álemdik saıasattaǵy fıgýralardyń orny, róli ózgergen. Qytaı kúsheıip keledi, qarqyndy damyp jatqan elder taǵy bar. Endeshe «úlken jetilikke» óz yqpalyn keńeıtip, jańa zamanǵy álemdik ekonomıkanyń tártibin túzetetin kez keldi.
Samıt 1975 jyldan beri ótkizilip keledi. Bıyl 40-shy ret ótkizilmek. Esterińizde bolsa, 1975 jyly alǵashqy munaı daǵdarysy oryn alǵan.
2005 jylǵa deıin G7 elderiniń álemdik ekonomıkadaǵy jalpy ishki ónimi (JİÓ) 60 paıyzdy quraǵan bolatyn. Qazirgi kúni ol 50 paıyzdan tómen túsip ketti...
Al G20 elderiniń, onyń ishinde Qytaı men Úndistannyń JİÓ-si qazirgi kúni álemdik ekonomıkanyń 90 paıyzyn quraıdy.
2008 jyly oryn alǵan qarjylyq daǵdarystyń nátıjesinde G20-nyń salmaǵy da, yqpaly da arta tústi. 2009 jyldan keıin G20 samıti álemdik ekonomıkanyń máselesin talqylaıtyn eń joǵary deńgeıdegi is-sharaǵa aınaldy.
Degenmen de...
«Úlken jıyrmalyqtyń» qatysýshylar sany tym kóp. Sondyqtan da olardyń ortaq mámilege kelýi qıyn. Onyń ústine damyǵan elder men damý ústindegi elderdiń oı-pikiri kóp jaǵdaıda toqaılaspaıdy.
Reseı G8 tobynan shyqty. Osymen ekinshi jyl kezdesý G7 formatynda ótedi. «Dál qazir G7 álemdik ekonomıkanyń tizginin ózine alý kerek», – deıdi sarapshylar.
Nege? Sebebi, olardyń ustanymdary, júrgen joldary uqsas. Bostandyq jáne demokratıa. Óz kezeginde Reseı, Qytaı nemese damý ústindegi budan basqa memleketter adam quqyǵynyń taptalýyn úlken másele sanamaıdy. Qorshaǵan ortanyń lastanýyn talqylaý da olar úshin kúlkili.
Aıtpaqshy, samıt barysynda qorshaǵan ortanyń problemasy sóz bolady. Erkin saýda aımaǵyn qurý, terorıstik qarjy kózderiniń kózin joıý máselesi de shet qalmaıdy. G7 aldaǵy ýaqytta bul pozısıalar boıynsha jetekshi rólge ıe bolýy kerek.
«Álemdik ekonomıkanyń ósimin qamtamasyz etip otyrǵan Qytaı jáne damý ústindegi ózge memleketterdiń qarqyny baıaýlap qaldy» dep budan qaýip kútip otyrǵandar bar. Endeshe «úlken jetilik» elderine ekonomıkany qaıta tiriltý úshin qurylymdyq reformalar júrgizýge týra keledi.
«Úlken jetilik» buǵan kirisip ketti. AQSH, Japonıa jáne Eýroodaq ázirge kúni Reseı men Qytaıdyń qatysýynsyz júzege asatyn jańa halyqaralyq erejelerdi jasaý ústinde. TransTynyqmuhıttyq áriptestik (Japonıa – AQSH), ekonomıkalyq áriptestik jónindegi Kelisimshart (Japonıa – Eýroodaq) jáne Transatlantıkalyq saýda jáne ınvestısıalyq áriptestigi (AQSH- Eýroodaq) erkin saýdany jańa deńgeıge kóterýge múddeli.
Eger mundaı saýda aımaǵyn keńiter bolsa, bul Reseı men Qytaı kiretin DSU-nyń jumysyna «jan bitirip», álemdik ekonomıkada jańa, taza tártiptiń ornaýyna septeser edi.
