Birshama sóz ben ym-ısharalar arqyly musylman ekendigińizdi teorıalyq túrde jetkizýińiz bek múmkin. Alaıda nıettegi shynaıylyqtyń amal júzinde kórinetini beseneden belgili. Shynaıy ımannyń jáne adamgershiliktiń belgisi uran tastaý ne bolmasa, túrli-tústi kıim-kıshek kıýde emes, barlyq álemdik dástúrli dinderdiń negizge alǵan adam ómirin saqtaý jáne árbir adamdy qurmetteý syndy qaǵıdattarǵa mán berýde jatyr.
Sondyqtan lańkesterdiń álemniń túkpir-túkpirine jaıyp otyrǵan totalıtarlyq ıdeologıasynan bas tartyp, onyń ornyna salıqaly, ártúrlilikti baılyq dep sanaıtyn sanany nasıhattaý - mindetimiz. Etnıkalyq, ulttyq jáne dinı sıpatymyzdan buryn adamgershilik pen adamdyq qasıetter laıym bıik turady. Álgindeı jabaıy ári mádenıetsiz shabýyldardyń kesirinen qurban bolatyn da adamnyń asyl qasıetteri. Parıjde qurban bolǵan Fransıa azamattary, Beırýtta zardap shekken lıvandyq shııtter, Irakta sol lańkesterdiń qolynan ólgen sýnnıtter — barlyǵy adam balasy emes pe? Zardap shekken árbir adamnyń dini men ultyna qaramaı, tartqan azabyn sezinbeı jáne sol azapty toqtatý úshin qajetti jumystar jasamaıynsha mádenıet pen órkenıettiń damýy múmkin emes.
Musylmandar retinde ózimizdiń sheshilmeı kele jatqan mańyzdy ishki máselelerimizge nazar salyp, óz-ózimizge esep bergenimiz jón. Eseptesýdiń ornyna bizderge usynyp otyrǵan ártúrli qastandyq teorıalaryna senýden, tipti syıynýdan baz keshýimiz kerek. Oılanyp kóreıik: İshimizde ornyqqan jasyryn ozbyrlyq kúshter, fızıkalyq zorlyqtar, jastardyń azǵyndaýy men bilim júıesiniń quldyraýy syndy sebepterdiń nátıjesinde totalıtarlyq sanaǵa ıe toptardyń ózderine adam qosyp alyp jınaýyna ózimiz jol ashyp bergenimiz joq pa? Adam quqyǵy men bostandyqqa, haq pen ádildikke, salıqaly saıasat pen birlikke úndeıtin sanany qalyptastyra almaǵandyǵymyzdan, bos júrip qur qıalǵa berilgen kisilerdiń, ásirese jastardyń qoǵamnan kúder úzýine jáne basqa da izdenisterge bet burýyna sebepshi bolǵan joqpyz ba?
Parıjde oryn alǵan sońǵy qandy shabýyl, bizderge dinmen qatysy bar sıaqty etip kórsetilgen lańkestikten kúlli musylman qaýymy bas tartyp, aıyptaý kerek ekendigin taǵy bir márte eske saldy. Alaıda lańkestik beleń alǵan osy bir kúrdeli kezeńde tek qana aıyptaý ne laǵynet aıtý jetkiliksiz. Musylman elderinde lańkesterdiń óz toptaryna adam jınaýyna qarsy memlekettik organdar, dinı kóshbasshylar jáne úkimettik emes uıymdar birlesip kúresý kerek. Lańkesterdiń shyǵýyna ne paıda bolýyna jol ashatyn barlyq faktorlardy nazarǵa alyp, qoǵamdy tutasynan qamtıtyn jobalardy júzege asyrý qajet.
Qoǵamnyń ishinde bos, jumyssyz júrgen jastardy qaýipti oqıǵalarǵa urynbaı turǵanda qutqaryp alatyn, otbasyna keńes beretin jáne basqa da qyzmetter arqyly qoldaý kórsetetin negizgi is-sharalardy qolǵa alǵanymyz jón. Memlekettik organdar lańkestikke qarsy kúres júrgizgende zıaly qaýym ókilderimen, halyqpen birlesip, qajetti aqparattarmen bóliskeni abzal. Sondyqtan da jastarǵa óz oı-pikirlerin demokratıalyq joldarmen ashyq aıta bilýdi úıretýge zárýmiz. Mektep baǵdarlamasyna demokratıalyq qundylyqtardyń enýi bolashaq urpaqtyń sanaly túrde ósýine yqpal etetini sózsiz.
Adamzat tarıhynda mundaı tragedıalyq oqıǵalardan keıin qoǵamdyq tolqýlardyń bolǵany ras. Musylmanǵa qarsy, dinge qarsy uran tastaýdyń paıdadan góri zıan bolary anyq. Batys pen Shyǵysty jaılaǵan ıisi musylman jurt beıbit jáne tynysh ómir súrgisi keledi. Jaǵdaıdyń qıyndyǵyna qaramastan, musylman jurtshylyǵy memlekettik organdarmen etene tyǵyz baılanys quryp, dindar azamattardyń qoǵamǵa sińisip ketýine múmkindik beretin salıqaly saıasattyń damýyna úles qosý kerek.
Osy sebepten ıslamnyń ókilderi retinde «Dindi qalaı túsinip júrmiz, musylmandyqty qalaı oryndap júrmiz?» degen saýaldarǵa jaýap izdep, ýaqyttyń talabyna qarap, óz-ózimizdi qaıtadan esepke tartýymyz qajet. Bul - ıslamdyq dástúrden alystaý emes, kerisinshe bolashaqta jolyǵýymyz yqtımal qaýip-qaterlerdiń aldyn alyp, kem-ketigimizdi tolyqtyryp, uly ustazdar men sańlaq sahabalarymyzdyń ustanǵan Quran jáne Súnnet qaǵıdatynyń rýhyna sáıkes ómir súrý.
Dinı derekkózderdiń kontekstinen ajyratylyp, basqa maqsat-múddege qyzmet etetin taldaýlaryn shettetip, joıý kerek. Islam oıshyldary men ǵalymdary jáne zıaly qaýym ókilderi dinı derekterdi tutasynan saraptap, taldaýǵa kópshilikti yntalandyrǵany abzal. Ótken ǵasyrlardaǵy saıası jáne dinı kózqarastardyń shıelenisken, keıingi ýaqytta qaqtyǵystarǵa ulasqan surapyl kezeńderde qabyldanǵan sheshimder men berilgen úkimderdi qaıtadan sarapqa salǵan lázim. Óıtkeni negizgi qundylyqtarǵa sený jáne keıbir senimderge ıe bolý dogmatızmge jatpaıdy. Musylmandarǵa bir kezderde Renesanstyq kezeń jasatqan oı bostandyǵyn dinniń ózeginen ajyramaı, qaıtadan jandandyrýǵa múmkindik bar. Zorlyq pen zombylyqqa júgingen radıkalızm men terorızmge qarsy tek qana osyndaı jaǵdaıda kúresýge bolady.
Sondyqtan máseleni anyqtaǵan jón: shyntýaıtynda, búgingi keleńsiz oqıǵalar órkenıetterdiń qaqtyǵysyn kórsetip otyrǵan joq. Bul - adamzat órkenıeti men mádenıetsizdik arasyndaǵy, varvarlyq áreketter arasyndaǵy qaqtyǵys.
Sońǵy qandy oqıǵalardan keıin, ókinishke oraı, keıbir jerlerde «órkenıetter qaqtyǵysy» týraly qaıtadan sóz qozǵala bastady. Bul teorıany alǵashqy usynǵandar sáýegeılikpen aıtty ma eken, nemese qaqtyǵystardan qutylýdyń joly bolady dep úmittendi ma eken, onysyn bilmeımin. Alaıda «Órkenıetter arasynda qaqtyǵys bar» desek, lańkestik uıymdardy rýhtandyratyn bolamyz, ıakı jegen tamaǵyna maıly jilik qosyp beretindeı bolamyz. Sondyqtan máseleni anyqtaǵan jón: shyntýaıtynda, búgingi keleńsiz oqıǵalar órkenıetterdiń qaqtyǵysyn kórsetip otyrǵan joq. Bul - adamzat órkenıeti men mádenıetsizdik arasyndaǵy, varvarlyq áreketter arasyndaǵy qaqtyǵys.
Musylman qaýymy retinde qıyn jaǵdaılarǵa dýshar bolsaq ta, bizdiń basty jaýapkershiligimiz — kúrmeýi kúrdeli máseleniń sheshimin taýyp, sol sheshimniń bólshegine aınalý. Iisi musylman jurttyń quqyǵy men bostandyǵy qorǵalyp, saqtalýyna, senim-nanymyna qaramastan álem jurtshylyǵynyń beıbit ómir súrýine úles qosqymyz kelse, saıası, ekonomıkalyq, áleýmettik jáne dinı turǵydan terorızmge úńilýimiz shart. Shamamyz kelgenshe, qoǵamnyń eń úlgili azamattary retinde jastardy týra jolǵa úndep, dinı derekkózderdiń radıkaldy taldaýlarynan bas tartyp, mundaı taldaýlardyń jastarǵa zıan tıgizetindigin únemi este saqtap jáne eske salyp otyrǵan abzal. Demokratıalyq qundylyqtardy jastaıynan, mektep qabyrǵasynan úıretip, lańkestikke jáne lańkestikke bastaıtyn totalıtarlyq ıdeologıaǵa qarsy kúres júrgizýimiz qajet.
Fethýllah GÚLEN, oıshyl
«Mond» gazeti (Fransıa) 17.12.2015
Aýdarǵan Nurgúl Jambylqyzy
