Birshama sóz ben ym-isharalar arqyly musylman ekendigińizdi teoriialyq túrde jetkizýińiz bek múmkin. Alaida niettegi shynaiylyqtyń amal júzinde kórinetini beseneden belgili. Shynaiy imannyń jáne adamgershiliktiń belgisi uran tastaý ne bolmasa, túrli-tústi kiim-kishek kiiýde emes, barlyq álemdik dástúrli dinderdiń negizge alǵan adam ómirin saqtaý jáne árbir adamdy qurmetteý syndy qaǵidattarǵa mán berýde jatyr.
Sondyqtan lańkesterdiń álemniń túkpir-túkpirine jaiyp otyrǵan totalitarlyq ideologiiasynan bas tartyp, onyń ornyna saliqaly, ártúrlilikti bailyq dep sanaityn sanany nasihattaý - mindetimiz. Etnikalyq, ulttyq jáne dini sipatymyzdan buryn adamgershilik pen adamdyq qasietter laiym biik turady. Álgindei jabaiy ári mádenietsiz shabýyldardyń kesirinen qurban bolatyn da adamnyń asyl qasietteri. Parijde qurban bolǵan Frantsiia azamattary, Beirýtta zardap shekken livandyq shiitter, Irakta sol lańkesterdiń qolynan ólgen sýnnitter — barlyǵy adam balasy emes pe? Zardap shekken árbir adamnyń dini men ultyna qaramai, tartqan azabyn sezinbei jáne sol azapty toqtatý úshin qajetti jumystar jasamaiynsha mádeniet pen órkeniettiń damýy múmkin emes.
Musylmandar retinde ózimizdiń sheshilmei kele jatqan mańyzdy ishki máselelerimizge nazar salyp, óz-ózimizge esep bergenimiz jón. Eseptesýdiń ornyna bizderge usynyp otyrǵan ártúrli qastandyq teoriialaryna senýden, tipti syiynýdan baz keshýimiz kerek. Oilanyp kóreiik: Ishimizde ornyqqan jasyryn ozbyrlyq kúshter, fizikalyq zorlyqtar, jastardyń azǵyndaýy men bilim júiesiniń quldyraýy syndy sebepterdiń nátijesinde totalitarlyq sanaǵa ie toptardyń ózderine adam qosyp alyp jinaýyna ózimiz jol ashyp bergenimiz joq pa? Adam quqyǵy men bostandyqqa, haq pen ádildikke, saliqaly saiasat pen birlikke úndeitin sanany qalyptastyra almaǵandyǵymyzdan, bos júrip qur qiialǵa berilgen kisilerdiń, ásirese jastardyń qoǵamnan kúder úzýine jáne basqa da izdenisterge bet burýyna sebepshi bolǵan joqpyz ba?
Parijde oryn alǵan sońǵy qandy shabýyl, bizderge dinmen qatysy bar siiaqty etip kórsetilgen lańkestikten kúlli musylman qaýymy bas tartyp, aiyptaý kerek ekendigin taǵy bir márte eske saldy. Alaida lańkestik beleń alǵan osy bir kúrdeli kezeńde tek qana aiyptaý ne laǵynet aitý jetkiliksiz. Musylman elderinde lańkesterdiń óz toptaryna adam jinaýyna qarsy memlekettik organdar, dini kóshbasshylar jáne úkimettik emes uiymdar birlesip kúresý kerek. Lańkesterdiń shyǵýyna ne paida bolýyna jol ashatyn barlyq faktorlardy nazarǵa alyp, qoǵamdy tutasynan qamtityn jobalardy júzege asyrý qajet.
Qoǵamnyń ishinde bos, jumyssyz júrgen jastardy qaýipti oqiǵalarǵa urynbai turǵanda qutqaryp alatyn, otbasyna keńes beretin jáne basqa da qyzmetter arqyly qoldaý kórsetetin negizgi is-sharalardy qolǵa alǵanymyz jón. Memlekettik organdar lańkestikke qarsy kúres júrgizgende ziialy qaýym ókilderimen, halyqpen birlesip, qajetti aqparattarmen bóliskeni abzal. Sondyqtan da jastarǵa óz oi-pikirlerin demokratiialyq joldarmen ashyq aita bilýdi úiretýge zárýmiz. Mektep baǵdarlamasyna demokratiialyq qundylyqtardyń enýi bolashaq urpaqtyń sanaly túrde ósýine yqpal etetini sózsiz.
Adamzat tarihynda mundai tragediialyq oqiǵalardan keiin qoǵamdyq tolqýlardyń bolǵany ras. Musylmanǵa qarsy, dinge qarsy uran tastaýdyń paidadan góri ziian bolary anyq. Batys pen Shyǵysty jailaǵan iisi musylman jurt beibit jáne tynysh ómir súrgisi keledi. Jaǵdaidyń qiyndyǵyna qaramastan, musylman jurtshylyǵy memlekettik organdarmen etene tyǵyz bailanys quryp, dindar azamattardyń qoǵamǵa sińisip ketýine múmkindik beretin saliqaly saiasattyń damýyna úles qosý kerek.
Osy sebepten islamnyń ókilderi retinde «Dindi qalai túsinip júrmiz, musylmandyqty qalai oryndap júrmiz?» degen saýaldarǵa jaýap izdep, ýaqyttyń talabyna qarap, óz-ózimizdi qaitadan esepke tartýymyz qajet. Bul - islamdyq dástúrden alystaý emes, kerisinshe bolashaqta jolyǵýymyz yqtimal qaýip-qaterlerdiń aldyn alyp, kem-ketigimizdi tolyqtyryp, uly ustazdar men sańlaq sahabalarymyzdyń ustanǵan Quran jáne Súnnet qaǵidatynyń rýhyna sáikes ómir súrý.
Dini derekkózderdiń kontekstinen ajyratylyp, basqa maqsat-múddege qyzmet etetin taldaýlaryn shettetip, joiý kerek. Islam oishyldary men ǵalymdary jáne ziialy qaýym ókilderi dini derekterdi tutasynan saraptap, taldaýǵa kópshilikti yntalandyrǵany abzal. Ótken ǵasyrlardaǵy saiasi jáne dini kózqarastardyń shielenisken, keiingi ýaqytta qaqtyǵystarǵa ulasqan surapyl kezeńderde qabyldanǵan sheshimder men berilgen úkimderdi qaitadan sarapqa salǵan lázim. Óitkeni negizgi qundylyqtarǵa sený jáne keibir senimderge ie bolý dogmatizmge jatpaidy. Musylmandarǵa bir kezderde Renessanstyq kezeń jasatqan oi bostandyǵyn dinniń ózeginen ajyramai, qaitadan jandandyrýǵa múmkindik bar. Zorlyq pen zombylyqqa júgingen radikalizm men terrorizmge qarsy tek qana osyndai jaǵdaida kúresýge bolady.
Sondyqtan máseleni anyqtaǵan jón: shyntýaitynda, búgingi keleńsiz oqiǵalar órkenietterdiń qaqtyǵysyn kórsetip otyrǵan joq. Bul - adamzat órkenieti men mádenietsizdik arasyndaǵy, varvarlyq áreketter arasyndaǵy qaqtyǵys.
Sońǵy qandy oqiǵalardan keiin, ókinishke orai, keibir jerlerde «órkenietter qaqtyǵysy» týraly qaitadan sóz qozǵala bastady. Bul teoriiany alǵashqy usynǵandar sáýegeilikpen aitty ma eken, nemese qaqtyǵystardan qutylýdyń joly bolady dep úmittendi ma eken, onysyn bilmeimin. Alaida «Órkenietter arasynda qaqtyǵys bar» desek, lańkestik uiymdardy rýhtandyratyn bolamyz, iaki jegen tamaǵyna maily jilik qosyp beretindei bolamyz. Sondyqtan máseleni anyqtaǵan jón: shyntýaitynda, búgingi keleńsiz oqiǵalar órkenietterdiń qaqtyǵysyn kórsetip otyrǵan joq. Bul - adamzat órkenieti men mádenietsizdik arasyndaǵy, varvarlyq áreketter arasyndaǵy qaqtyǵys.
Musylman qaýymy retinde qiyn jaǵdailarǵa dýshar bolsaq ta, bizdiń basty jaýapkershiligimiz — kúrmeýi kúrdeli máseleniń sheshimin taýyp, sol sheshimniń bólshegine ainalý. Iisi musylman jurttyń quqyǵy men bostandyǵy qorǵalyp, saqtalýyna, senim-nanymyna qaramastan álem jurtshylyǵynyń beibit ómir súrýine úles qosqymyz kelse, saiasi, ekonomikalyq, áleýmettik jáne dini turǵydan terrorizmge úńilýimiz shart. Shamamyz kelgenshe, qoǵamnyń eń úlgili azamattary retinde jastardy týra jolǵa úndep, dini derekkózderdiń radikaldy taldaýlarynan bas tartyp, mundai taldaýlardyń jastarǵa ziian tigizetindigin únemi este saqtap jáne eske salyp otyrǵan abzal. Demokratiialyq qundylyqtardy jastaiynan, mektep qabyrǵasynan úiretip, lańkestikke jáne lańkestikke bastaityn totalitarlyq ideologiiaǵa qarsy kúres júrgizýimiz qajet.
Fethýllah GÚLEN, oishyl
«Mond» gazeti (Frantsiia) 17.12.2015
Aýdarǵan Nurgúl Jambylqyzy
