Osyndaı taqyryppen Otyrar memlekettik arheologıalyq qoryq-murajaıynda dóńgelek ústel uıymdastyryldy. Qonaqtar aldymen mýzeı men aýdandyq ortalyq kitaphananyń uıytqy bolýymen qoıylǵan «Elbasy – Ult Kóshbasshysy» atty kórmeni tamashalady. Shara barysynda aýdan ákimi Erlan Aıtahanov, ádebıetshi Saǵyndyq Qydyr, tarıhshy Bekjan Beısenbaı jáne mýzeı qyzmetkerleri sóz alyp Elbasynyń el birligi, ulttar tatýlyǵy jolynda sińirgen eńbekteri jaıynda keńinen áńgimeledi.
Sondaı-aq, «Aqbol» balabaqshasynda «Mektepke deıingi uıymdaǵy pedagogıkalyq kadrlardyń kásibı qyzmetinde tehnologıalardy qoldaný tıimdiligi» taqyrybyndaǵy oblystyq tájirıbelik semınary ótti. Semınarǵa bolashaq urpaq tárbıesindegi mańyzdylyǵyn eskerip aýdan ákimi Erlan Aıtahanov arnaıy baryp qatysyp, qutyqtaý sóz sóıledi.
Óz sózinde: «Qurmetti semınarǵa qatysýshylar, sizderdi búgingi aıtýly mereke 1 jeltoqsan – Qazaqstan Respýblıkasynyń Tuńǵysh Prezıdenti kúni merekesimen shyn júrekten quttyqtaımyn! Tuńǵysh Prezıdent kúnin ereksheligi sonda, ol — qazaq halqynyń memleket bolyp qalyptasýynyń mańyzdy kezeńin aıqyndaıdy.
Uly babamyz Ábý Nasyr ál-Farabı: «Adamǵa bilimmen qatar, tárbıe berilýi kerek, tárbıesiz berilgen bilim – adamzattyń has jaýy», – degen eken. Urpaq tárbıesinde ejelden qalyptasqan halqymyzdyń jaqsy dástúrlerin oqyp úırený, ónege tutý, jas urpaqty izgilikke baýlý úlken jaýapkershilikti talap etedi. Ulttyq tárbıeniń qudyretin qansha aıtsaq ta, túgel aıtý múmkin emes. Osyndaı uly tárbıe izgilikteri bala kezden, bula kezińnen bastaý almasa, keıin óte qıynǵa soǵatyny – dáleldeýdi qajet etpeıtin aqıqat. Sondyqtan búgingi semınardan osy baǵytta mol tájirıbe almasyp, mańyzy zor jetistikterge qol jetkizedi degen senimdemin»-degen aýdan ákimi semınar jumysyna sáttilik tiledi.
Merekelik is-sharalar Q.Muńaıtpasov atyndaǵy sport kesheninde jalǵasyn tapty. Mektepke deıingi bilim berý uıymdarynyń qyzmetkerleri arasynda voleıboldan jáne estafetalyq oıyndar jarysynyń ashylý saltanatynda aýdan ákimi Erlan Aıtahanov quttyqtaý sóz sóılep, jarysqa qatysýshylarǵa jyly lebizin bildirdi.
Búginde aýdanymyzda osy baǵytta túrli is-sharalar jospary bekitilip, aýqymdy jumystar atqaryldy. Máselen, kópqabatty turǵyn úılerdiń aýlasyna birneshe ashyq sport alańshalary, Aqtóbe men Aqqumda jabyq sport keshenderi, Maıaqum, Kóksaraı, Temir aýyl okrýgterinde ashyq sport alańdary ashyldy. Bul óz kezeginde jastardyń bos ýaqyttaryn tıimdi paıdalanyp, sportpen shuǵyldanýlaryna úlken septigin tıgizedi dep oılaımyn-dedi aýdan basshysy óziniń quttyqtaý sózinde.
Mereke aıasynda aýdanymyzda Medıasıany damytý ortalyǵy ashyldy.Saltanatty sharany aýdan ákiminiń orynbasary Perdehan Japparqulov ashyp ,biryńǵaı qyzmet kórsetý ortalyǵynyń ashylýymen jıylǵan kópshilikti quttyqtady.
Jıynda Shymket qalasyndaǵy medıasıany damytý ortalyǵynyń dırektory Laýra Aqshegirova men aýdandyq sottyń tóraǵasy Ákimbek Janasovtar sóz alyp, «Mamandardyń aıtýynsha medıasıany qoǵamda qalyptastyrý mańyzdy isterdiń biri bolyp tabylady.Azamattar daý-damaıdyń ońaı sheshý joldaryn osy ortalyqtan taba alady.Al eńbek, otbasylyq,qarjylyq daýlarǵa dýshar bolǵandarǵa tájirbıesi men biliktiligi ushtasqan mamandar kómek qolyn sozady.Olardyń qatarynda zańger men psıhologtar bar.Ortalyqtyń taǵy bir tıimdi tusy ómirlik qıyn jaǵdaıǵa tap bolǵandarǵa tegin qyzmet kórsetedi» — dep kópshilikti QR Tuńǵysh Prezıdenti kúnimen jáne ortalyqtyń ashylýymen quttyqtap, izgi lebizderin bildirdi.
Merekelik is-ashara Jambyl atyndaǵy mektep-lıseıinde «Men Prezıdentimmen maqtanamyn» taqyrybynda jalǵasyn tapty. Elimizdiń yntymaǵy men birligin berik saqtap, el tizginin ustaǵan Elbasymyz Nursultan Ábishuly Nazarbaevtyń syndarly saıasatyn keńinen nasıhattaý, jas býyndarǵa patrıottyq tárbıe berý, óskeleń urpaqty otanshyldyqqa,úlkendi qurmet tutýǵa baýlý maqsatyndaǵy merekelik sharada bilim ordasynyń ónerpazdary óz ónerlerin kórsetip, merekeniń mazmunyn asha tústi.Mektep foıesine tulǵanyń kitaptary men qolóner sheberleriniń buıymdary qoıylyp, Elbasymyzdyń júrip ótken joldarynan syr shertip, ónegeli ómiri men jemisti qyzmetine arnalǵan jınaqtar da tamashalandy.
Kópshilikke merekelik kóńil kúı syılaǵan sharaǵa aýdan ákimi Erlan Aıtahanov arnaıy qatysyp,mereıli merekemen quttyqtap,elimizdiń ertengi bolashaǵy bolyp sanalatyn búgingi búldirshinderimizdiń ónerlerin tamashalady. Saltanatty shara barysynda el Táýelsizdigine arnalǵan arnaıy beınetaspany tamashalaǵan kópshilik Tuńǵysh Prezıdentimizdiń ótken ómir joldaryna taǵy da bir márte qanyǵa tústi.
Ó.Jánibekov atyndaǵy №4 jalpy orta lıseı-ınternatynda «Elbasy – eldiń tiregi» atty merekelik is-sharasy ótkizildi. Halqynyń qalaýymen 1991 jyldyń 1 jeltoqsanynda ótken jalpyhalyqtyq saılaýda basym daýyspen elimizdiń tuńǵysh Prezıdenti bolyp saılanǵan Elbasynyń ónegeli ómir joldary men jetken jetistikteri oqýshylardyń arnaý óleńderine arqaý bolyp, et júrekti eljireter patrıottyq ánder shyrqalǵan mazmundy is-sharada aýdan ákimi Erlan Aıtahanov jıynǵa qatysýshylardy aıtýly merekemen quttyqtap, jelkildep ósip kele jatqan jas býynǵa Memleket basshysynyń ǵıbratty isterin úlgi-ónege ete otyryp, áserli áńgime órbitti.
«Kemeńger Elbasy — yrysy elimniń» atty mádenıet saraıyndaǵy saltanatty jıyn búgingi mazmundy ótken barlyq is-sharalardy qorytyndylady.
Saltanatty jıyn «Kún beınesi» bı kompozısıasymen bastalyp, ashyq dep jarıalanǵan soń memlekettik Ánuran oryndaldy. Aýdan ákimi Erlan Aıtahanov otyrarlyqtardy merekemen quttyqtap, ár sala boıynsha aýdannyń áleýmettik-ekonomıkalyq damýyna ózindik úlesterin qosqan qyzmetkerler aýdan ákiminiń arnaıy Alǵys hattarymen marapattaldy.
Merekelik jıyn aýdan ónerpazdarynyń konserttik baǵdarlamasyna ulasyp, kópshilikke kóterińki kóńil kúı syılady.
Dalanews.kz
